X kaebus Maksu- ja Tolliameti 19.06.2020 vastutusotsuse nr 13-7/00928-8 tühistamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Jaak Siim Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Karin Kask
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30.12.2020 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu 30.12.2020 otsus haldusasjas nr 3-20-1415 ja teha asjas uus otsus.
2.Jätta X kaebus rahuldamata.
3.Menetlusosaliste esimese ja teise kohtuastme menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.11.2021. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-20-1415 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 16.10.2017 korraldusega nr 12.2-3/041504-1 SandMetal OÜ (SM) kontrolli, mis hõlmas SM-ga ühinenud Real Estate Est OÜ (REE) poolt soetatud ja müüdud korteriomandite ettevõtluses kasutamist ning sellega seoses ka käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust perioodil oktoober 2016 – mai 2017. Menetluse käigus selgus, et REE tasus 2016. a-l soetatud uute korteriomandite eest 76 500 eurot (Ümera tn korteriomandid) ja 135 000 eurot (Rõugu tn korteriomandid). Korteriomandite soetusel sai REE riigilt tagasi sisendkäibemaksu 2016. a oktoobri ja novembri KMD-de alusel kokku 35 250 eurot (Ümera tn korteriomandite eest 12 750 eurot ja Rõugu tn korteriomandite eest 22 500 eurot). Ümera tn ja Rõugu tn korteriomandite müüki (vastavalt 21.04.2017 ja 12.05.2017) deklareeris REE maksuvaba käibena 82 500 eurot Ümera tn korteriomandite ning 166 000 eurot Rõugu tn korteriomandite eest. Maksuhaldur tuvastas, et korterite ostmise ja müümise vahel ei võetud neid kasutusele, soetamise eesmärk oli need möbleerida ja edasi müüa. Käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 2 p 3 alusel leidis maksuhaldur, et REE pidi korteriomandite müügi deklareerima 20% määraga maksustatava käibena. REE ühines 20.07.2017 ühinemislepingu ja 04.08.2017 ühinemisotsusega 19.09.2017 SM-ga. REE kustutati äriregistrist. REE maksukohustused läksid äriseadustiku (ÄS) § 391 lg 4 ja maksukorralduse seaduse (MKS) § 35 alusel üle SM-le. MTA kontrolli ajal tegi SM 2017. a aprilli ja mai käibedeklaratsioonides parandused, deklareerides korterite müügid 20% määraga käibega. Selle tulemusel suurenes äriühingu maksukohustus 41 416,67 euro võrra. Kuna SM ei tasunud deklareeritud maksusummasid, algatas MTA sissenõudmismenetluse. Sundtäitmine ei andnud enam kui kolmekuulise perioodi jooksul positiivset tulemust.
2.MTA kohustas 19.06.2020 vastutusotsusega nr 13-7/00928-8 X tasuma SM maksukohustused 66 325,18 eurot (põhivõlg 41 416,43 eurot ja intress 24 908,75 eurot). Maksuhaldur jäi varasema seisukoha juurde, et korteriomandite müük deklareeriti alusetult maksuvaba käibena. Vaatamata deklaratsiooni parandustele, ei ole SM maksusummasid tasunud ega taotlenud maksuvõla ajatamist. Maksuvõlg on tekkinud X juhatuse liikmeks olemise ajal maksukohustuse mittetähtaegse ja mittetäieliku täitmise tulemusena. Juhatuse liige on rikkunud MKS § 8 lg-st 1 tulenevaid kohustusi tahtlikult, jättes korraldamata SM-le maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmise. Ta on vastutav maksustamisperioodide aprill ja mai 2017 käibedeklaratsioonidel teadlikult valeandmete esitamise eest (deklareerides korteriomandite müügi algselt maksuvaba käibena), mille eesmärgiks oli käibemaksu tasumiskohustuse vältimine. X oli 2017. a aprilli ja mai deklaratsioonide esitamise ning nende alusel tasumisele kuuluvate maksusummade tasumise tähtpäeval SM seaduslik esindaja, ainuke juhatuse liige ja osanik. Pole eluliselt usutav, et ta ei teadnud kohustusest lisada müügitehingu korral käibemaks. Käibedeklaratsioonide esitamise ajal ja käibemaksu tasumise tähtpäeval oli äriühingu kontol piisavalt vabu vahendeid käibemaksu tasumiseks. X kasutas äriühingu rahalisi vahendeid laenude tagastamiseks (sh endale 28 000 eurot) ning andis täielikult tagamata laenu 54 000 2(8)
3-20-1415 eurot Venemaa kodanikule, keda ta ise ei tundnud ja kellelt raha tagasisaamine on ebatõenäoline.
3.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse ning taotles 19.06.2020 vastutusotsuse tühistamist. Kaebajal puudus MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtlus MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustusi rikkuda. Talle saab olla kõige rohkem ette heidetav juhatuse liikme hoolsusstandardi rikkumine ehk süü raske hooletuse vormis. Kaebajal puuduvad õigusalased eriteadmised ning ta polnud varem praktikas kokku puutunud äriühingu nimel tehtud korteriomandite müügitehingute andmete kajastamisega käibedeklaratsioonides. Vastutusotsuses ega äriühingu suhtes toimunud maksumenetluses ei ole tuvastatud, et kaebaja osalusel oleks koostatud võltsdokumente või püütud varjata korteriomandite müügitehingute asjaolusid. SM deklareeris müügitehingud maksuvaba käibena, mitte ei jätnud neid deklareerimata. Maksumenetluses viga mõistes tegi SM deklaratsioonides parandused. Vastustaja aktsepteeris muudatusi ja lõpetas maksumenetluse. Korteriomandite soetamisel sai SM riigilt sisendkäibemaksu tagasi kokku 35 250 eurot, vastustaja ei kontrollinud käibemaksu tagastusnõuete õigsust ega alustanud kohe pärast müügitehingute maksuvaba käibena deklareerimist kontrolli. Seeläbi süvenes kaebaja kindlus, et deklareeritud andmed on korrektsed. Eluliselt usutav on kaebaja selgitus, mille kohaselt ta eeldas, et korteriomandid olid kasutusele võetud, kuna vaid arendajalt ostetud korteriomandit saab pidada uueks. SM möbleeris ostetud korterid ja kaebaja ise ööbis neis korterites, kasutades sel ajal ka WC-d ja dušši. Maksuhaldur on põhjendamatult tuginenud SM rahaliste vahendite arvelt laenu tagastamise ja andmise asjaoludele. Need tehingud toimusid ajaliselt enne maksukontrolli alustamist. Seega ei olnud nende tegemise eesmärgiks SM rahatuks muutmine, et vältida maksukohustuse täitmist. Vastustaja ei ole väitnud, et laenutehingud olid näilikud. Ümera tn korteriomandi notariaalses müügilepingus märkis notar lepingu esemeks oleva korteriomandi hinnas käibemaksu sisaldumise omal initsiatiivil ning kaebajale jäi see asjaolu märkamatuks. Vastutusmenetluses ja sellele eelnenud maksumenetluses ei järginud vastustaja uurimispõhimõtet. Maksuhaldur jättis poolte tegeliku tahte välja selgitamata. Kuna kaebajale saab kõige rohkem ette heita rasket hooletust, tulnuks vastutusotsust tehes aluseks võtta MKS § 98 lg 1 ls-s 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg. Aegumistähtaeg algas 22.05.2017 ning möödus 22.05.2020 ehk 28 päeva enne vastutusotsuse tegemist. Vastutusotsus on seega vastuolus MKS § 96 lg-ga 5. Lisaks ei ole maksuhaldur hinnanud kaebaja tahtlust iga tehingu osas eraldi. Kuna vastustaja on vastutusmenetluse alustamise ja toimetamisega venitanud, ei ole intressi tasumise nõudmise täies mahus põhjendatud. Vastutusmenetlus algas 16.11.2018 Tallinna Halduskohtule täitmist tagavate toimingute sooritamiseks taotluse esitamisega. Menetlus lõppes alles 19.06.2020.
4.MTA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vastutusotsuses toodud järelduste juurde.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 30.12.2020 otsusega kaebuse, tühistas 19.06.2020 vastutusotsuse ning mõistis maksuhaldurilt kaebaja kasuks välja menetluskulud 3665,20 eurot.
3(8)
3-20-1415 Poolte vahel puudub vaidlus maksuvõla olemasolu ja suuruse üle, samuti selles, et vastutusotsuse tegemise aja seisuga oli SM-l maksuvõlg, mille sissenõudmine pole aegunud. Maksuvõla sissenõudmine SM vara arvelt ei ole võimalik. Seega puuduvad vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud ning formaalsed eeldused on täidetud. Pooltel on erimeelsus küsimuses, kas kaebajale saab ette heita tahtlikku tegevust. MKS § 40 lg 1 kohaselt, kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Vastutusotsusest peavad nähtuma piisavad asjaolud, miks on maksuhalduri hinnangul tegemist tahtluse või raske hooletusega. Süü vormide sisustamisel tuleb lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 104, mille kohaselt on tahtlus seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega (teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine), hooletus aga valdavalt objektiivsete tunnustega (kohaste nõuete mittejärgimine). Maksuhaldur heidab kaebajale ette tahtlikku tegevust. MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub MKS §-s 8 nimetatud kohustusi. Vastustaja on põhjendatult asunud seisukohale, et põhivõla tekkimise ja tasumise kohustuse rikkumise eest on vastutav kaebaja, kuid vastutusotsuses viidatud tõendite kogumile tuginedes ei saa veenvalt järeldada, et kaebaja tegevus oli tahtlik. Pole tekkinud veendumust, et kaebaja teadis käibedeklaratsioonide esitamisel korterite müügiga kaasnenud maksukohustustest ning kajastas deklaratsioonidel tahtlikult ebaõigeid andmeid. Kinnisvaratehingute maksustamisel kohalduvad erisused sõltuvalt sellest, kas võõrandatakse uus või juba kasutuses olev korteriomand. Reeglina on kinnisvara müük maksuvaba käive ning käibemaks tuleb müügihinnale lisada vaid uue eluruumi võõrandamisel enne selle esmast kasutuselevõttu. Kasutatud eluruumi võõrandamisel on tegu maksuvaba käibega. Käibemaksuseaduses (KMS) ei ole kinnisasja esmase kasutuselevõtu mõistet määratletud. Kaebaja on maksuhaldurile väitnud, et tal puuduvad teadmised käibemaksust ning ta oli arvamusel, et korter ei olnud edasimüümisel enam uus ja sai olla uuena käsitatav vaid arendajalt ostes. Kaebaja eeldas korteriomandite kasutusele võtmist neis ööbimiste, WC ja duši kasutamise ning möbleerimise tõttu. Pooled ei vaidle, et korterid olid mööbliga sisustatud ning kaebaja kasutas neid ööbimiseks. Ei saa välistada, et kaebaja oli korterite esmase kasutuselevõtu määratlemise osas eksimuses. Kaebaja asjatundmatusele viitab veel see, et tal puudus varasem kogemus analoogsete tehingutega. Maksuhalduri tegevusetus võis kaebajal tekitada eksliku veendumuse, et deklaratsioonid on esitatud õigesti. Kui Ümera tn korterite müügilepingus sisaldus kokkulepe selle kohta, et müügihind sisaldab käibemaksu, ei ole tegemist asjaoluga, mis lükkaks eelneva ümber. Ajaliselt esimeses lepingus selline kokkulepe puudus. Kaebaja tahtlust ei saa tuletada ka äriühingu raha kasutamisest. Maksuhaldur pole laenulepingute kehtivust kahtluse alla seadnud. Laenulepingud sõlmiti enne korteriomandite soetamist ning laenud tagastati enne, kui kaebaja parandas deklaratsioonid. Kaebaja jättis maksustamise seisukohast olulised asjaolud välja selgitamata, rikkudes sellega hoolsuskohustust. Kuid see ei tähenda, et juhatuse liige rikkus tahtlikult MKS §-s 8 sätestatud kohustusi. Ei ole võimalik veenvalt järeldada, et kaebaja teadis, et tegutseb deklaratsioonide esitamisel õigusvastaselt. Õige on kaebaja enda mööndus, et tegemist võis olla süü kergemate vormidega, st kas hooletuse või raske hooletusega. Aegumistähtaja kulgema hakkamine on seatud sõltuvusse selle maksudeklaratsiooni esitamise päevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel arvestati maksusumma valesti (MKS § 98 lg 1). Vaidlust pole selles, et kaebaja esitas deklaratsioonid tähtaegselt, kuid deklareeris korterite müügi ebaõigesti 4(8)
3-20-1415 maksuvaba käibena. Kaebaja pidi täitma vanima maksukohustuse (aprill 2017 käibemaks) 22.05.2017, mil algas maksukohustuste aegumistähtaeg ning varaseima maksusumma määramise tähtaeg kolmeaastase aegumistähtaja jooksul saabunuks 22.05.2020 ning viieaastase tähtaja puhul 22.05.2022. Vastutusotsus on tehtud 19.06.2020 ning vanima maksukohustuse osas seega peale kolmeaastase aegumistähtaja möödumist. Kuigi äriühingu juhatuse liikme vastutus on ette nähtud ka raske hooletuse korral, ei saa kohus asuda kaebaja süü vormi tuvastama maksuhalduri asemel. Kohtu ülesanne on vaid kontrollida, kas maksuhaldur on süü vormi tuvastanud õiguspäraselt. Seega kuulub maksuotsus tühistamisele tervikuna, st ka Ümera tn korteriomandite müügitehingute osas.
6.MTA palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 30.12.2020 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Deklareerides korteriomandite müügi esmalt maksuvaba käibena ning hiljem käibemaksu tasumata jättes tegutses kaebaja teadlikult, soovides maksude tasumisest kõrvale hoida. Kaebaja argumendid selle kohta, et tema hinnangul olid korteriomandid juba kasutusele võetud, ei ole eluliselt usutavad. SM menetluses selgitas äriühingu esindaja, et äriühing ostis korterid selleks, et need möbleerida ja edasi müüa. Korterid osteti arendajalt uutena ning need sisustati köögimööbli ja muu tehnikaga. Kaebajal ei olnud kavatsust kortereid kasutusele võtta, sisustamine toimus edasimüügi eesmärgil. Mõnel korral korterites ööbimine ning WC ja duši kasutamine ei saanud tekitada kaebajal veendumust, et nii saab lugeda korterid kasutusele võetuks. Kaebajat pole alust pidada maksualaselt asjatundmatuks. Äriühingute juhtimisel ei ole eelduseks raamatupidamisalane haridus. Kaebajal oli mitmeaastane ettevõtluskogemus, sh käibemaksukohustuslasest ettevõttega. Kaebaja selgitas ise maksuhaldurile, et REE tegeles kinnisvara ostu ja müügiga ning ta teadis erinevast maksustamisest sõltuvalt sellest, kas tegemist on kasutusele võetud või uue eluruumiga. Usutav ei ole kaebaja veendumus, et olukorras, kus äriühing oli korterite soetamisel tasutud käibemaksu 35 250 eurot ja muu kauba soetamisel tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna riigilt tagasi saanud, annab korterisse köögimööbli ja -tehnika paigaldamine või mõnel korral korteris ööbimine ja vee kasutamine õiguse korterite müügil käibemaksu mitte lisada. Õige pole kohtu järeldus, et tahtluse puudumist tõendab deklaratsioonide tähtaegne esitamine. Deklaratsioonides kajastatud andmed olid ebaõiged. Soetuselt käibemaksu tagasi saamine ei saanud tekitada kaebajal veendumust, et tal puudub kohustus müügil käibemaks lisada. Tahtlust ei välista ka parandusdeklaratsioonide esitamine. Selle tingis maksuhalduri tehtud kontroll. Kolme aasta jooksul pole kaebaja teinud midagi, et maksuvõlg tasuda, kuid on olemasoleva äriühingu kõrvale loonud uue äriühingu D&T Nord Project OÜ. Maksuhaldur arvestas põhjendatult rahaliste vahendite liikumist äriühingus. Maksukohustuse tekkimise ajal oli äriühingul võimalik see täita. Asjaolu, et maksuhaldur pole laenulepingute ehtsust kahtluse alla seadnud, ei tähenda, et ebaõiged on maksuhalduri väited käibemaksu teadlikult ebaõigest deklareerimisest ja tasumata jätmisest.
5(8)
3-20-1415 Halduskohus ei ole otsuses võtnud seisukohta maksukohustuselt arvestatud intresside osas. Kuigi põhivõla osas vastutusotsuse tühistamisel langeb ära ka intressikohustus, ei tähenda see, et kohus võib intresside osa jätta otsuses üldse tähelepanuta.
7.X palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse järeldustega ning jäädes halduskohtule esitatud seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, tühistab Tallinna Halduskohtu 30.12.2020 otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega jätab X kaebuse rahuldamata.
9.REE soetas 26.10.2016 kaks Ümera tn korteriomandit (hind 76 500 eurot) ning võõrandas need 12.05.2017 (hind 82 500 eurot). Rõugu tn kaks korteriomandit (hind 135 000 eurot) soetas REE 17.11.2016 ning võõrandas need 21.04.2017 (hind 166 000 eurot). Korteriomandite soetusel sai REE sisendkäibemaksu tagasi kokku 35 250 eurot. Korteriomandite müük deklareeriti maksuvaba käibena. REE ühines 19.09.2017 SM-ga ning kustutati äriregistrist 20.09.2017. Vastutusotsuse kohaselt ei ole SM 2016. a-st alates käivet deklareerinud (vaid 2016. a juulis 13,30 eurot) ning 27.08.2016 kustutati äriühing käibemaksukohustuslaste registrist. SM pole kunagi deklareerinud ka töötasu väljamakseid. Ühinenud äriühing REE pole samuti töötasu väljamakseid deklareerinud, äriühing oli käibemaksukohustuslane alates 14.10.2016 ning maksustatavat käivet deklareeris viimati 2017. a mais (korteriomandi müük).
10.X oli nii REE kui ka SM asutaja, osanik ja juhatuse liige. REE asutati 12.10.2016, s.o vahetult enne Ümera tn korteriomandite soetust ning kustutati registrist 20.09.2017 (ühinemisleping sõlmiti juba 20.07.2017). Seega võib järeldada, et äriühing asutati üksnes Ümera tn ja Rõugu tn korteriomandite ostuks ja müügiks. Pärast korteriomandite võõrandamist võttis kaebaja 12.06.2017 REE arvelduskontol olnud 279 522,93 eurost välja 279 000 eurot, kandes selle AS Eurex Capital arvele selgitusega arve nr RVV98841. Nimetatud arve alusel toimus sularaha väljamaksmine summas 278 302 eurot. Sellest tagastas kaebaja väidetavalt laenu iseendale 28 000 eurot, kolmandale isikule OOO Štern 206 700 eurot ning andis 2017. a septembris tagamata laenu 54 000 eurot Venemaa kodanikust eraisikule, keda ta ei tundnud. Vastutusotsuses märkis maksuhaldur, et dokumentide alusel võib järeldada, et REE-le oli kaebaja, SM-i ja OOO Štern poolt antud laenu kokku 228 000 eurot. Kui kaebaja oleks need laenu tagastanud, oleks ikka jäänud piisavalt vahendeid, et maksukohustus tasuda (2017. a aprillis 27 666,67 eurot ja 2017. a mais 13 750 eurot).
11.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et vastutusmenetluses tuvastatud asjaolud ei tekita veendumust, et kaebaja kajastas deklaratsioonil tahtlikult ebaõigeid andmeid. Korterite ost REE vahendusel, sinna vahepeal mööbli sisseostmine, seejärel kiire edasimüük ja kohene REE tegevuse lõpetamine viitab piisavalt veevalt sellele, et eesmärgiks oli jätta mulje juba kasutuses olnud korterite müügist. Kaebaja tegevus oli suunatud sellele, et vältida korterite müügiga kaasnevat maksukohustust. Kui kaebaja oleks tegutsenud heas usus ja piisava hoolsusega, oleks puudunud vajadus kohe peale vara müüki rahalised vahendid REE-st sularahas välja tuua ning äriühingu tegevus lõpetada. Taolised sammud viitavad aga
6(8)
3-20-1415 kaalutletud käitumisele ja seega asjaolule, et kaebaja teadis, mida ta teeb. Kuna vastustaja on õigesti tuvastanud, et kaebaja tegutses tahtlikult, on vastutusotsus tehtud tähtaegselt.
12.Kaebaja on vaidlustanud veel intresside suuruse, leides, et maksuhaldur on vastutusmenetluse alustamise ja toimetamisega venitanud. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga. Maksuhalduril ei ole kohustust alustada maksumenetlust esimesel võimalusel. Kuna vastutusmenetluse ajaks maksusumma määramise aegumine ei peatu (MKS § 99 lg 3), tuleb maksuhalduril eelkõige silmas pidada, et vastutusotsus saaks tehtud MKS § 98 lg-s 1 ettenähtud tähtaja jooksul. SM tegi 2017. a aprilli ja mai käibemaksudeklaratsioonides parandused 08.01.2018. Maksuhaldur alustas põhivõla ja intresside osas sundtäitmist 12.02.2018 ning jõudis selle käigus järeldusele, et SM ei ole tegutsev äriühing ning äriühingu majandustegevusest tekkiva tulu arvelt ei ole võimalik maksuvõlga sisse nõuda. Vastutusmenetlus algas 16.11.2018 taotlusega halduskohtule täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et vastutusotsust oleks tulnud alustada juba 2018. a maikuus (s.o 3 kuud peale sundtäitmise algust). Vastutusotsus tehti 19.06.2020. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa perioodi 16.11.2018– 19.06.2020 pidada ebamõistlikult pikaks. Pealegi ei kohaldu siinsel juhul kaebaja poolt viidatud MKS § 119 lg 5. Nimetatud normi järgi ei arvestata intressi perioodi eest, mil maksu tasumine lükkus edasi maksuhalduri süül (maksukontrolli pikkus, eksitav teave). Praegusel juhul deklareeris kaebaja REE ja SM juhatuse liikmena maksukohustuse ise ning oli maksukohustuse suurusest teadlik.
13.Kuna X kaebus jääb rahuldamata, jäävad tema esimese ja teise kohtuastme menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt) Tühistatud osaliselt Riigikohtu 21.04.2022 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 8. oktoobri 2021. a otsus osas, milles ringkonnakohus jättis kaebuse intressivõla 22 166 eurot osas rahuldamata.
3.Teha tühistatud osas uus otsus ja rahuldada kaebus osaliselt. Tühistada Maksu- ja Tolliameti 19. juuni 2020. a vastutusotsus nr 13-7/00928-8 intressivõla 22 166 eurot osas. 7(8)
3-20-1415
4.Mõista Maksu- ja Tolliametilt kaebaja kasuks välja menetluskulud 2246 eurot. Jätta ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.
5.Tagastada kautsjon.
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.