Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
14. juuli 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1187
Haldusasi
Päraküla selts MTÜ kaebus Keskkonnaameti registreeritud metsateatiste nr 50000498316, 50000498318, 50000498320, 50000501760, 50000501768, 50000501776, 50000501770, 50000501810, 50000501986, 50000502552, 50000502550 ja 50000503218 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 9. juuni 2021. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – Päraküla selts MTÜ, esindaja v.adv Villy Lopman Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme Kolmas isik – AS K.A.T. & Ko, esindajad v.adv Martin Triipan ja v.adv Kaisa Laidvee
Menetluse alus ringkonnakohtus Päraküla selts MTÜ määruskaebus Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Päraküla selts MTÜ määruskaebus osaliselt.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 9. juuni 2021. a määruse haldusasjas nr 3-21-1187 resolutsiooni punkt 1. Teha uus määrus, millega rahuldada Päraküla selts MTÜ esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt.
Peatada metsateatistel nr 50000498316, 50000498318, 50000498320, 50000501810, 50000501986 ja 50000503218 kavandatud raiete registreerimise otsuste kehtivus kuni haldusasja nr 3-21-1187 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
Muus osas jätta Päraküla selts MTÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 9. juuni 2021. a määruse haldusasjas nr 3-21-1187 resolutsiooni punkt 2 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punktide 1–3 peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7). Määruse resolutsiooni punkti 4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 49 lg 6, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.Keskkonnaamet (KeA) registreeris metsaregistris 03.05.2021 metsateatised nr 50000498316, 50000498318 ja 50000498320, 14.05.2021 metsateatised nr 50000501760, 50000501768, 50000501776, 50000501770 ja 50000501810, 17.05.2021 metsateatised nr 50000501986, 50000502552 ja 50000502550 ning 19.05.2021 metsateatise nr 50000503218, millega kiitis heaks raietööd (sh lageraie 2,30 ha, harvendusraie 0,80 ha, aegjärkne raie 1,10 ha) AS-le K.A.T. & Ko kuuluvatel Luiskama (registriosa nr 710506, katastritunnus 82603:001:0078, pindala 3,01 ha, 100% maatulundusmaa) ja Peraküla-Joanni (registriosa nr 352006, katastritunnus 82603:001:0067, pindala 43,95 ha, 100% maatulundusmaa) kinnistutel.
2.Päraküla selts MTÜ esitas Tallinna Halduskohtule 01.06.2021 kaebuse KeA lubava märkega metsateatiste nr 50000498316, 50000498318, 50000498320, 50000501760, 50000501768, 50000501776, 50000501770, 50000501810, 50000501986, 50000502552, 50000502550, 50000503218 tühistamiseks. Kaebaja palus ühtlasi esialgse õiguskaitse korras peatada vaidlustatud metsateatiste kehtivus kuni kohtumenetluse lõpuni. Kaebajal on kaebeõigus tulenevalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 30 lg-st 2 ja § 31 lg 1 p-st 1. Metsateatiste registreerimine oli õigusvastane, sest kavandatavad raied on vastuolus Tõstamaa valla üldplaneeringu ja Pärnu maakonnaplaneeringuga, sest vastavad metsaeraldised asuvad rohevõrgustiku tuumalas ning raie ohustab rohevõrgustiku toimimist. Metsateatised ei sisalda lisaks kõrvaltingimusi raie keelamiseks lindude pesitsusajal. KeA ei ole metsateatiste registreerimist kuidagi põhjendanud, mistõttu puudub võimalus hinnata, kas arvestatud on rohevõrgustiku toimimisega ning linnustiku ja Männiku jõe kaitse vajadustega. Lisaks kavatseb AS K.A.T. & Ko vaidlusalustele kinnistutele tegelikult rajada liivakarjääri ning seega ei toimu metsa uuendamist, vaid olukorras, kus samade kinnistute kohta on esitatud kaevandamisloa taotlus, on tegelik eesmärk metsa raadamine. Metsateatisi ei ole kaebajale kätte toimetatud ega teda ära kuulatud, kuigi KeA-le pidi olema teada, et taotletud raied mõjutavad kaebaja õigusi. Kaebaja osaleb KeA menetluses Päraküla liivakarjääri kaevandamisloa andmiseks. Kaebus eesmärk on säilitada rohevõrgustiku tuumalal paiknevate Päraküla metsade liigirikkus, Päraküla hea elukeskkond ning rohevõrgustiku jätkuv toimimine. Metsateatiste alusel on juba alustatud raiete tegemist. Maha raiutud metsa ei ole kaebuse rahuldamise korral võimalik pärast kohtumenetluse lõppu taastada. Kaebus on perspektiivikas ja kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, samuti ei esine olulist avalikku huvi, mis välistaks esialgse õiguskaitse kohaldamise. Alternatiivselt, kui kohus ei pea põhjendatuks rakendada esialget õiguskaitset kohtuvaidluse lõpuni, tuleks asjas lähtuda Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2021 määruses nr 3-20-2652 (p 26) toodud seisukohast seoses raierahuga ning peatada raied kuni 31.07.2021.
3.Keskkonnaamet palus 04.06.2021 seisukohas jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebuses toodud väited metsateatiste vastuolust Tõstamaa valla üldplaneeringu ja Pärnu maakonnaplaneeringuga on üldsõnalised ning kaebus on seetõttu perspektiivitu. Kuna tegemist ei ole puhkemetsadega, siis ei välista Pärnu maakonnaplaneeringu p 3.1.3 lageraiete lubamist. Vaidlusalused metsaeraldised jäävad Tõstamaa aleviku piirist kaugemale kui 1 km ja tegemist ei ole puhkealaga, on kavandatud raied kooskõlas ka Tõstamaa valla üldplaneeringuga. Raie lubamisest keeldumise aluseks ei saa olla pelgalt asjaolu, et raieala paikneb rohevõrgustiku tuumalal. Looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg 61 ei ole ajaliselt ega ruumiliselt piiratud, vaid sõltub lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajast. Kuna KeA-le ei ole metsateatiste menetlemisel teada raiete aeg ega reaalne pesitsusaeg konkreetses puistus, siis ei ole võimalik metsateatistele seada haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 1 p 1 kohast kõrvaltingimust ehk kehtivusaja piirangut. LKS § 55 lg 61 on igaühele täitmiseks kohustuslik ja metsaregistrist on 2(8)
3-21-1187 kõigile nähtav ka vastav hoiatus. AS K.A.T. & Ko kaevandamisloa taotlust puudutavad väited väljuvad kaebuse piiridest. Enne kaevandamisloa väljastamist ei anta luba metsa raadamiseks. Olukorras, kus AS-l K.A.T. & Ko ei ole raiealaga kattuvale alale seni antud kaevandamisluba, tuli KeA-l hinnata üksnes metsateatises nimetatud raiete vastavust kehtivatele õigusaktidele. Metsateatiste registreerimine ei toimu avatud menetluses ja kaebajat ei tulnud sellesse kaasata. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei paikne raiealal kaitsealuseid liike.
4.AS K.A.T. & Ko palus 07.06.2021 seisukohas jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ja tagastada kaebus metsateatiste nr 50000501760, 50000501768, 50000501776, 50000501770, 50000502552, 50000502550 tühistamiseks, sest need metsateatised olid kaebuse esitamise ajaks juba realiseeritud. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, sest puudub oluline ja tegelik oht kaebaja õiguste oluliseks kahjustamiseks. Kaebuse esitamiseks ajaks juba realiseeritud metsateatiste peatamine oleks eesmärgipäratu. Lisaks on KeA teinud AS-le K.A.T. & Ko 24.05.2021 ettekirjutuse peatada raietööd Peraküla-Joanni kinnistul lindude pesitsemise ajaks (kuni 31.07.2021). Ettekirjutus kehtib ja seda ei ole vaidlustatud. Seega on lindude kaitse tagatud. Mitmed metsateatised puudutavad ka harvendus- või aegjärkseid raieid, kuid kaebaja on esitanud sisulised vastuväited üksnes lageraietele. Viimaks on oluline seegi, et omanik ei plaani mitmeid metsateatisi (Luiskama kinnistul ja Männiku jõe veekaitsevööndisse jäävatel metsaeraldistel) lähiajal realiseerida, vaid kavandab need talvisesse perioodi. Kokkuvõttes ei ole kaebajal aktuaalset õiguskaitsevajadust seonduvalt ühegi vaidlustatud metsateatisega. Lisaks riivaks esialgse õiguskaitse kohaldamine ebaproportsionaalselt kolmanda isiku huve, kuivõrd kaebus on perspektiivitu, sest raiete lubamine on kooskõlas kehtivate planeeringutega. Planeeringud ei keela raiete teostamist rohevõrgustiku tuumaladel. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas vaidlusaluste raiete teostamine takistab rohevõrgustiku toimimist. Pole alust eeldada, et KeA ei arvestanud metsateatiste registreerimisel keskkonnakaitseliste aspektidega. Linnustiku kaitseks esitatud väited ei ole veenvad ja LKS § 55 lg 61 kehtivus ei sõltu sellest, kas asjaomane nõue on metsateatistes kõrvaltingimusena sätestatud või mitte. Tegemist ei ole ka ühetaoliselt
15.märtsist kuni 31. juulini kehtiva keeluga, vaid see sõltub konkreetsetest asjaoludest. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas võiks raie teostamine mõjutada Männiku jõe elupaiku (sh puudutab see vaid ühte metsateatist).
5.Tallinna Halduskohus jättis 09.06.2021 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1), tagastas kaebuse nende metsateatiste tühistamiseks, mis olid kaebuse esitamise ajaks juba realiseeritud (resolutsiooni p 2) ja võttis kaebuse menetlusse nende metsateatiste tühistamiseks, mis on veel realiseerimata (resolutsiooni p 3). Kaebuse eesmärk oli vältida raiete teostamist. Seda eesmärki ei ole võimalik saavutada nende metsateatiste osas, millega lubatud raied olid kaebuse esitamise ajaks juba teostatud, mistõttu tuleb kaebus nende metsateatiste tühistamise nõude osas HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada. Vaidlustatud ja veel kehtivast kuuest metsateatisest on kolme metsateatise (nr 50000501810, 50000501986 ja 50000503218) alusel raietööde tegemine KeA 24.05.2021 ettekirjutusega peatatud kuni 31.07.2021 ning ülejäänud kolme metsateatist (nr 50000498316, 50000498318 ja 50000498320) ei plaani omanik realiseerida enne maapinna külmumist. Seega ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine lindude kaitseks 2021. a pesitsuse ajaks vajalik. Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei tingi ka kaebaja väited metsateatiste vastuolust Pärnu maakonnaplaneeringuga ja Tõstamaa valla üldplaneeringuga. Kuigi Luiskama kinnistu jääb mõlema planeeringu järgi rohevõrgustiku alale, ei välista see raiete teostamist. Rohelise võrgustiku peamine eesmärk on säilitada looduslikud alad ja raiete teostamine iseenesest selliste alade ulatust ei vähenda. Raiete maht ei ole selline, mis muudaks planeeringute eesmärkide saavutamise võimatuks. Seega ei
3(8)
3-21-1187 ole kaebuse eduväljavaated suured. Kaebuse perspektiive ja kolmanda isiku huvi arvestades ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud ka alates 01.08.2021.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Päraküla selts MTÜ palub 25.06.2021 määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ning rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus ja võtta tagastatud nõude osas kaebus menetlusse muudetud kujul. Halduskohus on jätnud HKMS § 249 lg-tes 1 ja 3 sätestatud kriteeriumid hindamata ning asus ebaõigesti hindama seda, kas kaebuse eduväljavaated on suured. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise aluseks saab samas olla vaid kaebuse ilmne perspektiivitus. Halduskohus ei ole seda väitnud. Lisaks on kaebuse eduväljavaated suures, sest metsateatiste puudulikkust kinnitab KeA 24.05.2021 ettekirjutus, millega peatati kolmanda isiku raied kuni 31.07.2021. Sisuliselt seadis KeA seeläbi vaidlustatud metsateatistele kaebaja taotletud kõrvaltingimuse. Metsateatised ei sisalda kaalutlusi, mistõttu pole võimalik hinnata, miks KeA leidis, et valdavalt lageraie on sobiv raieliik rohevõrgustiku tuumalal paikneva metsa majandamiseks ning kas see tagab rohevõrgustiku jätkuva toimimise. Kuna mets on terviklik ökosüsteem, siis on ebaõige seisukoht, et lageraie ei vähenda looduslikke alasid. Teaduslikult on tõestatud, et lageraie mõjub rohevõrgustikule (sh liigirikkusele) hävitavalt. Metsateatised on vastuolus riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 kehtestatud Pärnu maakonnaplaneeringuga ja Tõstamaa Vallavolikogu 07.03.2008 otsusega nr 60 kehtestatud Tõstamaa valla üldplaneeringuga (p 2.8.4). KeA ei saa metsateatiste registreerimisel hinnata ainult planeeringutest tulenevaid käske-keelde, vaid peab hindama ka taotletud raiete kooskõla planeeringute eesmärkidega. Metsateatiste kehtivuse peatamata jätmise korral on kaebaja õiguste hilisem kaitse oluliselt raskendatud (sisuliselt välistatud), asjas puudub ülekaalukas avalik huvi metsateatiste kehtivuse peatamata jätmiseks ning sarnastes vaidlustes on esialgset õiguskaitset üldjuhul rakendatud. Realiseeritud metsateatiste tühistamise nõude saab asendada tuvastamisnõudega. Metsateatiste õigusvastasuse tuvastamiseks on preventiivne eesmärk vältida KeA halduspraktika jätkumist, millega lubatakse raieid rohevõrgustiku tuumalal. Tuvastamiskaebus on metsateatiste puhul sisuliselt ainus tõhus õiguskaitsevahend, sest metsateatised kehtivad 12 kuud (metsaseaduse (MS) § 41 lg 13), mille jooksul ei jõua kohtud lahendada kaebust metsateatiste tühistamiseks.
7.Keskkonnaamet palub 01.07.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kohtud on pidanud erandina võimalikuks minna metsateatise tühistamise nõudelt üle selle õigusvastasuse tuvastamise nõudele olukorras, kus kaebaja on algselt valinud oma õiguste kaitseks kohase õiguskaitsevahendi. Praegusel juhul olid mitmed vaidlustatud metsateatised kehtivuse kaotanud juba algse kaebuse esitamise ajaks. Samuti ei saa tuvastamiskaebust esitada avalikes huvides. Esialgse õiguskaitse küsimuses jääb vastustaja halduskohtule 04.06.2021 esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja viidatud allikad ei saa kinnitada, et lubatud raied hävitavad rohevõrgustiku. Halduskohus leidis põhjendatult, et raied, mis toovad kaasa metsa uuendamise kohustuse, ei ohusta rohevõrgustiku toimimist ning ei ole seega vastuolus asjassepuutuvate planeeringutega. KeA 24.05.2021 ettekirjutusega ei ole tuvastatud metsateatiste puudusi, vaid lindude pesitsuse tuvastamise tõttu peatati raietööd. MS § 41 lg 13 annab õiguse teha raieid 12 kuu jooksul pärast metsateatise registreerimist, kuid raied tuleb seejuures teostada kooskõlas õigusaktide nõuetega (sh LKS § 55 lg 61). Seaduse sätte kehtivuseks ei ole vaja sellele haldusaktis viidata. Seadusest igaühele tulenev kohustus ei saa HMS § 53 järgi olla haldusakti kõrvaltingimuseks. KeA ei ole metsateatiste registreerimisel rikkunud kaalutlusõigust ja MS § 41 lg 8 kohaselt tuleb eraldi põhjendada üksnes taotletud raiete lubamisest keeldumist. 4(8)
3-21-1187
8.AS K.A.T. & Ko palub 05.07.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebuse muutmine ei ole põhjendatud, sest tuvastamiskaebuse esitamiseks ei piisa argumendist, et see aitaks muuta KeA halduspraktikat metsateatiste menetlemisel (Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580). Metsateatiste, mille alusel on raied juba teostatud, õigusvastasuse tuvastamine ei aitaks kaitsta kaebaja õigusi. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, sest 24.05.2021 ettekirjutusega on keelatud lindude pesitsusaegne häirimine ja muudel metsaeraldistel plaanib kolmas isik raieid teostada alles pärast maapinna külmumist (st talveperioodil). Kolmas isik jääb varasemale seisukohale, et kaebus on perspektiivitu ja esialgse õiguskaitse kohaldamine riivaks ebaproportsionaalselt kolmanda isiku huve. Halduskohus leidis õigesti, et raied, millega kaasneb metsa uuendamise kohustus, ei ohusta rohevõrgustiku toimimist ning lindude 2021. a pesitsuse kaitse on tagatud. KeA 24.05.2021 ettekirjutus ei kinnita metsateatiste õigusvastasust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I Esialgse õiguskaitse taotlus
9.Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, leides, et lindude 2021. a pesitsusega seonduvalt puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus (st seoses KeA 24.05.2021 ettekirjutusega ja kolmanda isiku kinnitusega, et ülejäänud raied tehakse alles talveperioodil) ning põhjendatud ei ole ka raiete keelamine alates 01.08.2021, sest kaebuse väheste edulootuste tõttu kahjustaks see ülemääraselt kolmanda isiku huve.
10.Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Vajaduse korral tuleb esialgset õiguskaitset kohaldada ka siis, kui pöördumatute tagajärgede saabumine pole kindel (nt Riigikohtu 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 11). Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg‐te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15). Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei eelda seejuures kaebusel väga heade eduväljavaadete olemasolu, vaid esialgse õiguskaitse kohaldamise saaks iseseisvalt välistada üksnes kaebusel igasuguste usutavate eduväljavaadete puudumine (nt Riigikohtu 14.12.2004 määrus nr 3-3-1-85-04, p 16; 22.11.2004 määrus nr 3-3-1-76-04, p 8). Sellisel juhul tuleks esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata ka olukorras, kus kolmandate isikute või avalikke huve ei ole põhimõtteliselt alust hinnata kaebaja huvidest kaalukamateks. Kaebuse rahuldamise suur tõenäosus omab eelkõige tähtsust siis, kui esialgse õiguskaitse (või konkreetse abinõu) kohaldamise vastu räägivad iseenesest kaalukad kolmanda isiku või avalikud huvid, mille kahjustamine saab olla õigustatud (proportsionaalne) üksnes tingimusel, et kaebus on perspektiivikas (nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p-d 11, 19).
11.Ringkonnakohus nõustub, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei saa olla põhjendatud nende metsateatiste osas, millega lubatud raied olid Päraküla selts MTÜ 01.06.2021 kaebuse esitamise ajaks teostatud ja metsateatiste kehtivus nendega antud õiguse lõpliku realiseerimise tõttu lõppenud (HMS § 61 lg 2). Kolmanda isiku kinnitusel on raied teostatud Peraküla-Joanni kinnistu metsaeraldistel nr 24, 25, 30, 31, 33, 34 (metsateatised nr 50000501768, 50000501760, 50000501770, 50000501776, 50000502550, 50000502552). Asjaolu, et 19.05.2021 seisuga olid Peraküla-Joanni kinnistul raied täielikult või osaliselt teostamata vaid eraldistel nr 1, 27 ja 5(8)
3-21-1187 32 (metsateatised nr 50000501810, 50000501986 ja 50000503218) nähtub KeA 24.05.2021 ettekirjutusest, millega peatati edasised raietööd kuni 31.07.2021.
12.Peraküla-Joanni kinnistu metsaeraldistega nr 1, 27 ja 32 (metsateatised nr 50000501810, 50000501986 ja 50000503218) ning Luiskama kinnistuga (metsateatised nr 50000498316, 50000498318 ja 50000498320) seoses on taotletud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine (metsateatiste kehtivuse peatamine) jätkuvalt võimalik. Viidatud metsateatiste alusel on lubatud lageraie kokku 1,1 ha (132 tm) ja harvendusraie kokku 3 ha (28 tm). Kaebaja seostab esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et kavandatud raied ohustaksid rohevõrgustiku toimimist, lindude pesitsemist ja Männiku jõe elupaikasid. Ringkonnakohus märgib esmalt, et küsimus Männiku jõe veekaitsevööndist puudutab üksnes Luiskama kinnistu metsaeraldist nr 15 (metsateatis nr 50000498318), kus on kavandatud lageraie pindalaga 0,10 ha (5 tm). Metsateatises on välja toodud veeseadusest tulenevad nõuded, mida tuleb raietööde tegemisel järgida. Kaebaja ei ole millegagi põhjendanud, miks ei ole metsateatises märgitud tingimused piisavad või kuidas kahjustaks kavandatud lageraie iseenesest (s.o sõltumata tööde teostamise viisist) Männiku jõe elupaiku. Seega tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamise vajalikkust ja põhjendatust hinnata vaid rohevõrgustiku toimimise ja lindude pesitsemise aspektist.
13.Seonduvalt lindude pesitsemisega võib nõustuda, et kuna KeA 24.05.2021 ettekirjutusega on raietööd Peraküla-Joanni kinnistul peatatud kuni 31.07.2021, siis puudub vajadus täiendavalt peatada raietega seotud metsateatiste kehtivust. Küll aga ei saa KeA 24.05.2021 ettekirjutus õigustada esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist eesmärgiga tagada rohevõrgustiku säilimine senisel kujul, sest kui peaks leidma tuvastamist, et kõnealustel metsaeraldistel tegelikult linde ei pesitse, siis võiks KeA tunnistada 24.05.2021 ettekirjutuse kehtetuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei välistaks ka kolmanda isiku kinnitus, et Luiskama kinnistul plaanitud raied teostatakse alles talveperioodil, sest selline kinnitus ei ole kolmandale isikule siduv. Kui kolmas isik ei kavatse kõnealuseid raieid teostada enne maa külmumist, siis ei saaks lindude eeldatava pesitsemise ajaks esialgse õiguskaitse kohaldamine lisaks kahjustada tema huve.
14.Ringkonnakohus ei jaga seisukohta, et kuna uuendusraiete (sh lageraie – MS § 28 lg 4 p 1) eesmärk on metsa uuendamine või uuenemine (MS § 28 lg 6) ning erinevalt raadamisest ei ole alust väita, et raiete tulemusel võiks väheneda looduslike alade (s.o rohevõrgustiku) ulatus, siis ei saa järeldada, et lageraie võiks kahjustada rohevõrgustiku toimimist. Olenemata sellest, et lageraie järel säiliks iseenesest looduslik ala ja kõlvikuliselt koosseisult on põhimõtteliselt jätkuvalt tegemist (uueneva) metsamaaga, ei anna see alust ignoreerida asjaolu, et lageraie järel võtaks metsa tegelik uuenemine aega aastakümneid. Samuti ei ole põhjust üldistavalt eeldada, et rohevõrgustiku eesmärgipärane toimimine on igasugusel looduslikul alal alati ühetaoliselt tagatud, olgu tegemist siis raieküpse metsaga või metsauuendusala või noorendikuga. Ehkki seni esitatud argumentide põhjal ei saa kaebust pidada kuigi perspektiivikaks (st eelkõige on kaebaja väited seni jäänud väga üldsõnalisteks), tuleks õiguslikult ebaselges olukorras siiski pigem vältida pöördumatute tagajärgede tekkimist. Asjas ei esine avalikku huvi, mis välistaks esialgse õiguskaitse kohaldamise. Samuti on täielikult põhistamata jäänud väited kolmanda isiku huvide ülemäärasest kahjustamisest. Kuigi võib eeldada kolmanda isiku majanduslikku huvi saada tulu raiutud metsamaterjali müügist või kasutamisest, ei ole asjas esitatud väiteid, et kavandatud raiete edasilükkumine võiks oluliselt mõjutada tema majandustegevust.
15.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus Päraküla selts MTÜ määruskaebuse osaliselt ja tühistab Tallinna Halduskohtu 09.06.2021 määruse resolutsiooni p 1. Ringkonnakohus rahuldab uue määrusega Päraküla selts MTÜ esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ning peatab metsateatistel nr 50000498316, 50000498318, 50000498320, 50000501810, 50000501986 ja
6(8)
3-21-1187 50000503218 kavandatud raiete registreerimise otsuste kehtivuse kuni praeguse haldusasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
16.Ringkonnakohus märgib, et kui kaebaja ei esita asja sisulise läbivaatamise käigus kohtule täpsemaid põhjendusi, kuidas 1,1 ha suurusel alal lageraie või 3 ha suurusel alal harvendusraie tegemine võiks mõjutada planeeringutes ettenähtud rohevõrgustiku toimimist, või kolmas isik esitab halduskohtule andmed, millest saab järeldada, et raiete keelamine kahjustaks oluliselt tema majandustegevust, saab halduskohus HKMS § 253 lg 1 alusel esialgse õiguskaitse abinõu igal ajal tühistada või seda muuta. II Kaebuse osaline tagastamine
17.Halduskohus tagastas kaebuse nõuded metsateatiste nr 50000501768, 50000501760, 50000501770, 50000501776, 50000502550, 50000502552 tühistamiseks põhjusel, et kuivõrd nendega lubatud raied olid kaebuse esitamise ajaks juba teostatud, siis ei oleks kaebusega enam võimalik saavutada selle eesmärki vältida raiete teostamist. Määruskaebuses ei ole vaidlustatud seisukohta, et tühistamisnõue ei ole täielikult realiseeritud metsateatiste puhul enam asjakohane (vt ka Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p 11), vaid taotletud üksnes tühistamisnõude asendamist tuvastamisnõudega. Realiseeritud metsateatiste õigusvastasuse tuvastamiseks esineb kaebaja hinnangul preventiivne huvi vältida vastustaja ebaõige halduspraktika jätkumist, millega lubatakse raieid rohevõrgustiku tuumalal.
18.Halduskohus ei andnud kaebajale enne tühistamiskaebuse osalist tagastamist võimalust taotleda kaebuse muutmist. Kuigi on õige, et asjaomaste metsateatiste kehtivus oli lõppenud juba enne kaebuse esitamist, ei välista see kaebuse muutmist, sest muuta saab ka sellist kaebust, mille kohus saaks HKMS § 121 alusel tagastada. HKMS § 49 kohaselt on kaebuse muutmise tingimuseks mitte esialgse kaebuse nõuetekohasus, vaid kaebuse nõuetekohasus muudetud kujul (nt Riigikohtu 14.04.2015 määrus nr 3-3-1-7-15, p 14). Seetõttu ei ole iseenesest määrav, et kaebaja pöördus realiseeritud metsateatistega seonduvalt kohtusse algusest peale ebakohase nõudega.
19.Eeltoodu ei tingi siiski halduskohtu määruse muutmist, sest tuvastamiskaebuse esitamise võimalused on HKMS § 45 lg 2 kohaselt piiratud ning kaebaja ei ole usutavalt põhjendanud, kuidas aitab Peraküla-Joanni kinnistu eraldistega nr 24, 25, 30, 31, 33, 34 seotud metsateatiste õigusvastasuse tuvastamine edaspidi kaitsta tema õigusi (HKMS § 38 lg 4). Määruskaebuses on viidatud küll preventiivsele eesmärgile, kuid puuduvad igasugused argumendid selle kohta, miks on kaebajal põhjust karta väidetavalt õigusvastase tegevuse kordumist. Preventiivne huvi on iseenesest käsitatav põhjendatud huvina vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust, kuid preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib ka edaspidi õigusvastaselt käituda (nt Riigikohtu 09.02.2017 määrus nr 3-3-1-75-16, p 8.1; 26.11.2014 määrus nr 3-3-1-60-14, p 18). Praegusel juhul saaks preventiivset huvi arvestada siis, kui KeA võiks samadel asjaoludel registreerida metsateatisi ka teiste sama rohevõrgustiku tuumalal paiknevatel metsaeraldistel raiete (sh eriti lageraiete) teostamiseks. Kaebaja ei ole selliseid asjaolusid välja toonud. Kui kaebajal on põhjust arvata, et vastustaja kavatseb samadel asjaoludel registreerida uued metsateatised ja need võidakse viivitamatult realiseerida, siis oleks tal võimalik pöörduda halduskohtusse keelamiskaebusega (HKMS § 37 lg 2 p 3, § 45 lg 1). Kuna keelamisnõue on tõhusam õiguskaitsevahend kui tuvastamisnõue, ei ole esitatud tühistamisnõude asendamine tuvastamisnõudega aktsepteeritav ka sellel põhjusel. Vastustaja on õigesti märkinud, et kuivõrd tegemist ei ole olukorraga, kus vaidlustatud metsateatiste õiguslik toime oleks ammendunud kohtumenetluse ajal, siis ei saa 7(8)
3-21-1187 praegusel juhul lähtuda nn jätkutuvastuskaebusele ülemineku reeglitest (Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p 12). Kuna kokkuvõttes ei oleks tuvastamisnõude esitamine HKMS § 45 lg 2 kohaselt lubatav, siis ei ole HKMS § 49 lg 1 järgi ka alust lubada kaebust muuta.
20.Eelneva põhjal jääb Päraküla selts MTÜ määruskaebus kaebuse osalist tagastamist puudutavas osas rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.06.2021 määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.