Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Taotlused Asja läbivaatamine
3-20-580 28. oktoober 2020 Eesistuja Heiki Loot, liikmed Julia Laffranque ja Jüri Põld Mari Laanesaare kaebus Keskkonnaameti metsateatiste tühistamiseks Kaebaja Mari Laanesaar, esindajad vandeadvokaat Villy Lopman ja vandeadvokaadi abi Karmen Pähkla Vastustaja Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme Kolmandad isikud: 1) Stora Enso Eesti AS, esindajad vandeadvokaadid Martin Triipan ja Kaisa Laidvee 2) Imbi Niit Tallinna Ringkonnakohtu 16. juuni 2020. a määrus Mari Laanesaare määruskaebus Keskkonnaameti menetluse lõpetamise taotlus Mari Laanesaare menetluse jätkamise taotlus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Mari Laanesaare menetluse jätkamise taotlus rahuldamata.
2.Rahuldada Keskkonnaameti menetluse lõpetamise taotlus. Lõpetada asja menetlus.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 19. mai 2020. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 16. juuni 2020. a määrus.
Jätta muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Keskkonnaamet registreeris 7. oktoobril 2019 metsaregistris metsateatised nr 50000266754, 50000266750, 50000266768, 50000266798 ja 50000266812 ning 22. oktoobril 2019 metsateatise nr 50000273072. Teatistega kiitis vastustaja heaks lage- ja hooldusraie Märjamaa alevis Kuuse tn 8 ja Oti tee 2 asuval kinnistul.
2.Mari Laanesaar esitas 30. märtsil 2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus metsateatised tühistada. Vastustaja kiitis heaks raied metsapargis, mis asub kaebaja koduks oleva kinnistu läheduses. Kaebaja käib seal iga päev jalutamas ning iga aasta seeni korjamas. Metsakinnistu asub Märjamaa alevi üldplaneeringu kohaselt haljasalal. Planeeringu jooniste järgi on tegu metsa, pargi või parkmetsaga. Kinnistud asuvad tiheasustusalal, mistõttu tuli raieluba küsida Märjamaa vallalt, mitte Keskkonnaametilt. Mets asub elamute, sh kaebaja elukoha vahetus läheduses ja kaitseb neid tormide eest, mille esinemissagedus on kasvamas. Tegu on kohalike elanike jaoks olulise puhkealaga.
3-20-580
3.Tallinna Halduskohus tunnistas 19. mai 2020. a määrusega kaebuse tähtaegselt esitatuks. Vastustaja esitas määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus 16. juuni 2020. a määrusega rahuldas. Ringkonnakohus leidis, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades. Ringkonnakohus jättis kaebaja esitatud tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetas haldusasja menetluse.
4.Riigikohus võttis 8. septembri 2020. a määrusega menetlusse kaebaja määruskaebuse.
5.Vastustaja esitas 6. oktoobril 2020 taotluse lõpetada menetlus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel. Taotluse kohaselt kinnitas vastustaja 6. oktoobril 2020 uued metsateatised sama metsa raieks. Keskkonnaministri 11. augusti 2017. a määruse nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ (määrus nr 28) § 4 lg 4 järgi muutusid varasemad registreeringud sellega kehtetuks.
6.Kaebaja esitas 16. oktoobril 2020 taotluse jätkata menetlust HKMS § 152 lg 2 alusel teatiste õigusvastasuse tuvastamiseks. Vastustaja kiitis heaks metsateatised asula sees asuva metsapargi lageraieks, kaalumata, kas raie on kooskõlas planeeringute ja läheduses elavate inimeste õigustega. Vastustaja on väljastanud uued metsateatised, millega kiitis uuesti heaks metsapargi lageraie. Metsateatised kehtivad 12 kuud. Nagu praegune kohtuasi näitab, et pruugi kohtud jõuda tühistamiskaebust selle aja jooksul lahendada. Menetluse venimine on osalt tingitud vastustaja ekslikust seisukohast, et teatise vaidlustamise tähtaeg hakkab kulgema selle metsaportaalis registreerimise hetkest. Kui kohus võimaldaks metsateatiste peale üksnes tühistamiskaebust esitada, ei oleks võimalik vastustaja väärpraktikat muuta. Tühistamiskaebuse rahuldamise ajaks on teatise kehtivus tõenäoliselt lõppenud kas metsa mahavõtmise või tähtaja möödumise tõttu. Järelikult on teatiste õigusvastasuse tuvastamine kõige efektiivsem viis kaebaja õiguste kaitseks.
7.Stora Enso Eesti AS palus vastustaja taotluse rahuldada ja menetluse lõpetada. Kaebaja õiguste kaitseks pole vaja tuvastada kehtivuse kaotanud teatiste õigusvastasust. Kaebajal on tõhusamaid viise oma õigusi kaitsta. Kui kaebaja otsustab vaidlustada uued metsateatised, pole praeguse asja menetlus otstarbekas. Kui kaebaja jätab uued teatised vaidlustamata, ei aita teda vanade teatiste õigusvastasuse tuvastamine. Riigikohtul pole kaebuse tähtaegsuse üle peetavas määruskaebemenetluses põhjust uurida, kas kehtetud metsateatised olid õigusvastased.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Metsaseaduse (MS) § 41 lg 1 p 1 järgi tuleb raiet kavandaval isikul esitada Keskkonnaametile metsateatis. Amet kontrollib teatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja metsa iseloomustavatele andmetele (MS § 41 lg 7). Kui raie nõuetele ei vasta, on ametil õigus keelduda teatise registreerimisest, põhjendades keeldumist kirjalikult (MS § 41 lg 8). Kui raie vastab nõuetele, registreerib Keskkonnaamet selle metsaregistris (MS § 41 lg 81).
9.Kolleegium leiab, et nii Keskkonnaameti otsus keelduda metsateatise registreerimisest kui ka otsus raie registreerida (edaspidi raieluba) on haldusaktid, kuivõrd tegu on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud ning isiku õiguste või kohustuste reguleerimisele suunatud otsustusega (vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1). Seega sai kaebaja nõuda kohtult metsateatiste tühistamist (HKMS § 37 lg 2 p 1). Kolleegium märgib, et metsateatise registreerimisega metsaregistris annab Keskkonnaamet elektroonilises vormis haldusakti. Elektroonilisele haldusaktile kohaldatakse kirjalikule haldusaktile esitatavaid nõudeid, arvestades dokumendi elektroonilisest vormist tingitud erisusi (HMS § 55 lg 3). See, et seadus võimaldab elektroonilises vormis antud haldusakti puhul arvestada vormist tulenevaid erisusi, ei tähenda, et täitmata võiks jätta haldusmenetluse seaduses isikute kaitseks sätestatud olulised 2(4)
3-20-580 nõuded, sh haldusakti põhjendamise kohustuse (HMS § 56) ja vaidlustamisviite lisamise kohustuse (HMS § 57). Elektrooniline süsteem tuleb kujundada nii, et selliseid nõudeid oleks võimalik tõhusalt ja õiguspäraselt täita.
10.Vastustaja selgitas, et registreeris 6. oktoobril 2020 Kuuse tn 8/Oti tee 2 asuval kinnistul kasvava metsa raieks uued metsateatised. Seega on vaidlustatud haldusaktid määruse nr 28 § 4 lg 4 järgi kehtivuse kaotanud.
11.HKMS § 152 lg 1 p 4 järgi tuleb kohtul menetlus lõpetada, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Kohus ei lõpeta menetlust, vaid jätkab seda haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (HKMS § 152 lg 2). Kolleegium on selgitanud, et kehtivusaja möödumise tõttu kehtetuks muutunud haldusakti peale esitatud tühistamiskaebust on põhjust menetleda juhul, kui sellel säilib mõju ja praktiline tähendus ka pärast kehtivusaja möödumist ning haldusorganil, kohtul või kolmandatel isikutel on võimalik tugineda selle varasemale kehtivusele. Kohtul pole alust lahendada kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõuet üksnes juhul, kui kohus veendub, et kehtetu haldusakti „ületühistamine“ ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik (otsused asjades nr 3-3-1-44-14, p-d 10 ja 11 ning nr 3-3-1-41-11, p-d 10–12). Menetlusosalised ei ole toonud välja asjaolusid, mis annaks alust järeldada, et praegusel juhul oleks kaebaja õiguste kaitseks vaja kehtivuse kaotanud raieload tühistada. Sellist vajadust ei ilmne ka asja materjalidest. Kolleegium leiab, et tühistamiskaebus on seetõttu muutunud ainetuks ja selle menetlus tuleb HKMS § 152 lg 1 p 4 analoogia alusel lõpetada (vt viidatud otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 12).
12.Kaebaja palub jätkata menetlust HKMS § 152 lg 2 alusel Keskkonnaameti otsuste õigusvastasuse tuvastamiseks. Õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek HKMS § 152 lg 2 alusel teenib ressursside otstarbeka kasutamise eesmärki olukorras, kus kohus ja menetlusosalised on kohtuasja menetluse käigus olulise osa vaidluse lahendamiseks vajalikust tööst ära teinud. Samuti on säte abiks kaebajale, kes on valinud oma õiguste kaitseks õigel ajal õige õiguskaitsevahendi, kuid kelle esitatud nõuet pole temast sõltumatult muutunud asjaolude tõttu enam võimalik rahuldada. Nende eesmärkide valguses ei ole kohus, kes otsustab kaebuse muutmise lubatavuse üle HKMS § 152 lg 2 alusel, seotud tuvastamiskaebuse esitamise piirangutega, mis on sätestatud HKMS § 45 lg-s 2. Küll aga peab tuvastamiskaebuse menetlemine olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik. See võib nii olla näiteks juhul, kui kaebaja soovib esitada vaidlustatud haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise nõude või kui tuvastamiskaebuse rahuldamine aitaks kaebajal muul moel oma õigusi tulevikus tõhusalt kaitsta.
13.Kaebaja leiab, et tuvastamiskaebuse menetlemine aitaks muuta vastustaja halduspraktikat metsateatiste menetlemisel. Sellest, eelkõige avalike huvide kaitsest kantud argumendist, ei piisa, et sedastada menetluse vajalikkust kaebaja enda õiguste kaitseks. Praeguseks on vastustaja andnud raieks uued load, millest kaebaja sai aegsasti teada ja mille vaidlustamise abil ta saab oma õigusi kaitsta. Menetluse jätkamist ei toeta praegusel juhul ka menetlusökonoomia argument, sest siiani on vaieldud kaebuse tähtaegsuse üle ning asja sisulise arutamiseni pole veel jõutud. Seejuures leidis kolleegium 1. oktoobril 2020 kaebaja esialgse õiguskaitse (EÕK) taotlust lahendades, et kaebuse eduväljavaateid pole põhjust pidada suureks.
3(4)
3-20-580 Kaebaja märgib, et raielubade võrdlemisi lühike kehtivusaeg (vt MS § 41 lg 13: raiet võib teha 12 kuu jooksul pärast selle registreerimist metsaregistris) võib muuta õiguste kaitse tühistamiskaebuse abil problemaatiliseks. Kolleegium nõustub kaebajaga selles, et efektiivse õiguskaitse ja õiguskindluse tagamiseks on oluline, et Keskkonnaamet teeks otsuse metsateatis heaks kiita õigel ajal ja nõuetekohaselt teatavaks kõigile kaebeõigust omavatele isikutele. Kohtumenetluses saab kohus tasakaalustada ajakriitilises olukorras kaebaja ja raiest huvitatud isiku õigusi EÕK kohaldamist kaaludes. Praegusel juhul jättis Riigikohus EÕK kohaldamata, arvestades ühelt poolt raiest huvitatud isikute õiguste märkimisväärset riivet olukorras, kus raieks ettenähtud aeg hakkas lõppema, ja teisalt kaebaja õiguste võrdlemisi väikest riivet kohtuasja materjalides kirjeldatud asjaoludel.
14.Kolleegium tühistab HKMS § 155 lg 3 alusel Tallinna Halduskohtu 19. mai 2020. a määruse ja Tallinna Ringkonnakohtu 16. juuni 2020. a määruse. Kaebaja tasus halduskohtule esitatud kaebuselt riigilõivu 15 eurot ning kolmelt EÕK taotluselt kokku veel 45 eurot. Tasutud riigilõiv 60 eurot tuleb kaebajale HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel tagastada. Menetlusosalised ei esitanud Riigikohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Menetluskulud tuleb seetõttu jätta iga menetlusosalise enda kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.