Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 30. jaanuar 2020, Tartu
Haldusasi
A. esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 6. novembri 2019. a käskkirja nr 6-2/716-1 kehtivuse peatamiseks Tartu Halduskohtu 20. detsembri 2019. a määrus A. määruskaebus Kirjalik menetlus Taotleja/määruskaebuse esitaja A.
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
3-19-2221
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Viru Vangla 23. jaanuari 2020. a vastus koos lisadega.
2.Jätta A. määruskaebus Tartu Halduskohtu 20. detsembri 2019. a määruse peale läbi vaatamata.
3.Tagastada A. le määruskaebuse lisadena esitatud dokumendid.
4.Asendada käesolevas määruses selle avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga A.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.A. esitas 26. novembril 2019 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada Viru Vangla 6. novembri 2019. a käskkirja nr 6-2/716-1 kehtivus. Nimetatud käskkirjaga määrati A. tähtajatult alates 7. novembrist 2019 Viru Vangla V7/V8 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajaks. Vastavalt meditsiiniosakonna ettekirjutusele võib kinnipeetav töötada seistes kuni 30 minutit korraga ning tööülesandeks on tolmu pühkimine. Esialgse õiguskaitse taotluses esitas A. järgnevad põhjendused.
1.1.Vangla arst ei vaadanud enne kooskõlastuse andmist 21. septembril 2019 taotlejat üle ega saanud ka seetõttu arvestada tema tegutsemise piirangute, ravimite kõrvaltoimete ja riikliku töövõime hindamise hinnangutega.
1.2.Tööle asumine põhjustaks taotlejale füüsilist valu ja seljavalude ägenemise. Lisaks võib ta peapöörituse, tasakaaluhäirete, nõrkus- või paanikahoo tõttu kukkuda ja ennast vigastada. Valudes ja halva enesetundega töötamine põhjustaks taotlejale ka psüühilisi kannatusi ja halvendaks vaimset tervist.
2.Tartu Halduskohus jättis 20. detsembri 2019. a määruse resolutsiooni p-ga 1 A. e esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning resolutsiooni p-ga 2 menetluskulud poolte endi kanda. Määruses esitas halduskohus järgnevad põhjendused.
2.1.Halduskohus leidis, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei esine vajadust. Kaebaja on võimeline püsti seistes tolmu pühkima. Halduskohtule teadaolevalt taotles A. vanglalt võimlemismatti ravivõimlemisega tegelemiseks arsti ettekirjutusel (haldusasi nr 3-19-1844). Nimetatud matt on kaebajale väljastatud. A. tervisekaardist nähtub, et ta on võimeline vabalt liikuma kasutamata selleks abivahendeid. Eesti Töötukassa 18. juuli 2019. a otsusest THV/19/022756 tulenevalt esineb taotlejal mõõdukas tegutsemispiirang liikumise vallas, kuid käteosavuses ei ole piiranguid tuvastatud. Halduskohus ei pidanud eluliselt usutavaks, et isiku terviseseisund, kes harjutab võimlemismatil, liigub vabalt ja ilma abivahenditeta ning kellel puudub käteosavuse piirang, ei luba pühkida tolmu püsti seistes igapäevaselt vaid 30 minuti jooksul. Seega ei leidnud halduskohus, et Viru Vangla arsti 21. septembri 2019. a otsus taotleja töövõime osas oleks vastuolus Eesti Töötukassa 18. juuli 2019. a otsusega THV/19/0222756.
2.2.Ei ole usutav, et taotlejale kaasneksid tolmu pühkimise ajal ravimite kasutamise tõttu kahjulikud tagajärjed. Valuvaigistid ei ole sellised psühhotroopsed ained, mille kõrvaltoimed häiriksid oluliselt isiku liikumis- ja koordinatsioonivõimet. Seega ei kujuta nende ravimite võtmise järgselt igapäevaste tegevustega jätkamine ohtu ei isiku tervisele ja elule ega ka teistele. Taotlejal ei ole varasemalt diagnoositud selliseid tasakaaluhäireid, et tavapäraseid liigutusi tehes oleks ta kukkunud või saanud vigastada. Tasakaaluhäirete ja muude tervisehädade esinemist ei kinnita ka Eesti Töötukassa ülal mainitud otsus. Seega leidis halduskohus, et taotleja tervislik seisund lubab tal täita talle määratud tööülesandeid.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3.A. esitas hiljem täiendatud määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 20. detsembri 2019. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega taotlus rahuldada.
3.1.Halduskohus ei ole pädev andma hinnangut taotleja tervislikule seisundile, kuna kohtul puuduvad meditsiinialased teadmised. Vanglast sõltumatu ekspertarst on seevastu riikliku töövõime hindamise käigus leidnud, et taotleja ei ole töövõimeline.
3.2.Võimlemismati määras taotlejale neuroloog ning taotleja kasutab seda seljavalude leevendamiseks harjutusi tehes. Taotleja küll ei kasuta abivahendit, kuid ta ei liigu vabalt. Taotlejal on olnud vigastus ning kõndides peab ta olema sirge. Lisaks kannab ta tugikorsetti ning hoiab kõndides käsi ristamisi kõhul, kuna käsivarte liigutamine tekitab selja- ja kaelavalusid. Lisaks diagnoositi taotlejal 9. jaanuaril 2020 neuroloogi vastuvõtul seljaaju närvijuurte äge põletik. See kinnitab veelgi, et taotleja ei ole võimeline majandustöid tegema.
3.3.Taotleja tarvitab erinevaid psühhotroopseid ravimeid, mille sage kõrvaltoime on pearinglus, millega töötamine on ohtlik elule ja tervisele. Taotlejal on paanika- ja ärevushäire. Paanikahoo esinemise korral on taotleja täiesti tegutsemisvõimetu, tal kaob reaalsustaju ja pea käib ringi. Taotlejal on raske saada tööst vabastust halva enesetunde tõttu.
3.4.Taotlejale on tööle määramise käskkirja ja vangla tegevusega juba tervisekahju põhjustatud. Taotlejale anti 14. novembril 2019 käsk minna tööle, kuid ta ei saanud seda halva enesetunde tõttu täita. Töölt vabastust talle sellele vaatamata ei antud. Taotlejal tekkis paanikahoog. Ta vajus põrandale istuma ning sai seljale haiget. Kui ta oli kambrisse viidud, kukkus ta vastu kambri seina ning vigastas oma pead, põlve ja küünarnukki. Juhtunu põhjustas taotlejale hingelise erutuse seisundi, mille tõttu tõusis ka vererõhk liiga kõrgele, seda enam, et taotlejal on ka hüpertoonia. Ka 21. jaanuaril 2020 anti taotlejale käsk tööle asuda, kuid ka siis ei saanud ta seda tugeva seljavalu, migreenihoo, pearingluse, uimasuse ja unisuse tõttu täita. Kahju on tekkinud ka seetõttu, et tööst keeldumise tõttu on taotlejat distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega karistatud. Kartseris võeti temalt päevasel ajal ka madrats ära, mis tekitas vigastatud seljale füüsilist valu ja põhjustas alandust, sest ta oli sunnitud valude tõttu põrandal lamama. Käskkirja kehtivuse peatamata jätmine põhjustaks taotlejale ka edaspidi
kahju. Tööle asumine põhjustaks talle füüsilist valu ja seljavalude olulise ägenemise. Taotleja tarbib juba niigi igapäevaselt palju tugevatoimelisi valuvaigisteid. Tööle asudes on tõenäoline, et võetavaid ravimidoose tuleb suurendada. Koristamine kui tegevus sisaldab sundasendeid, mida taotleja peab vältima. Lisaks tuleb teha liigutusi, mis põhjustavad taotlejale valu. Käskkirja kehtivus põhjustab taotlejale ka psüühilisi pingeid, sest ta tunneb pidevalt muret ja hirmu selle üle, et talle võidakse taaskord anda käsk tööle asumiseks.
4.Viru Vangla leiab vastuses määruskaebusele, et menetluse alus on ära langenud ning kinnipeetava määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Halduskohtule esitatud taotlus oli HKMS § 249 lg 2 alusel lubatav, kuna vanglas toimus toona vaidemenetlus. Viru Vangla 31. detsembri 2019. a vaideotsusega nr 6-12/458-3 jäeti aga A. vaie rahuldamata ja seega on vaidemenetlus käesolevaks hetkeks lõppenud. Tartu Ringkonnakohus asus näiteks 10. jaanuari 2020. a määruses haldusasjas nr 3-19-2123 seisukohale, et kui vaie on lahendatud ja vaidemenetlus on lõppenud, on esialgse õiguskaitse kohaldamise lubatavuse eeldus ära langenud. Nimetatu on kohaldatav ka praeguses haldusasjas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.A. on esitanud määruskaebuse Tartu Halduskohtu 20. detsembri 2019. a määrusele, millega jäeti tema esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ning taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot taotleja enda kanda.
6.HKMS § 203 lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui HKMS 19. peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 187 lg 3 p 6 sätestab, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. HKMS § 190 sätestab, et kui HKMS § 187 lg-s 3 sätestatud asjaolud ilmnevad pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus HKMS § 187 lg-tes 4–7 sätestatut arvestades läbi vaatamata. Seega HKMS § 187 lg 3 p-st 6 koostoimes §-ga 190 tuleneb ringkonnakohtu õigus jätta määruskaebus läbi vaatamata, kui selle esitajal ei ole määruskaebuse esitamist õigust.
7.HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Lähtudes HKMS § 249 lg-st 5 võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks esitada taotluse pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Seega on esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eelduseks asjaolu, et kohtule on esitatud taotlusega seotud kaebus või haldusorganile vaie.
8.Viru Vangla seisukohast määruskaebusele selgub, et vangla jättis 31. detsembri 2019. a vaideotsusega nr 6-12/458-3 taotleja vaide 6. novembri 2019. a tööle määramise käskkirjale rahuldamata. Ringkonnakohus võtab vangla vastuse koos lisadega asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2). Kuna Viru Vangla jättis ülal nimetatud 31. detsembri 2019. a vaideotsustega taotleja vaide rahuldamata, on 6. novembri 2019. a tööle määramise käskkirja osas toimunud vaidemenetlus lõppenud. A. taotles esialgse õiguskaitse kohaldamist just seoses algatatud vaidemenetlusega. Seega on esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldus – et kestaks vaidemenetlus – ära langenud. Esialgse õiguskaitse taotlus ei ole järelikult enam lubatav.
9.Kohtute infosüsteemi andmetest ei nähtu, et A. oleks pärast vaidemenetluse lõppemist pöördunud halduskohtusse kaebusega eelnimetatud käskkirja vaidlustamiseks. Seega puudub ka kohtumenetlus, mille toimumise ajal oleks esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamine vajalik. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus HKMS § 203 lg 2, § 190 ja § 187 lg 3 p 6
alusel A. e määruskaebuse Tartu Halduskohtu 20. detsembri 2019. a määruse peale läbi vaatamata.
10.Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tõttu taotluse esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot taotleja enda kanda. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbi vaatamata vaidemenetluse lõppemise tõttu ning ei hinda halduskohtu määruses esitatud järelduste õigsust, ei ole alust ka tasutud riigilõivu tagastamiseks. Määruskaebuse esitamine oli riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 alusel riigilõivuvaba.
11.A. on määruskaebuses soovinud, et talle tagastatakse mõningad määruskaebusele lisatud dokumendid. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbi vaatamata, tagastab ta A. le kõik määruskaebuse lisadena esitatud dokumendid.
12.A. on taotlenud määruse avaldamisel enda nime asendamist tähemärgiga. Tulenevalt HKMS § 175 lg-st 3 rahuldab ringkonnakohus A. vastavasisulise taotluse ning asendab käesolevas määruses selle avaldamisel A. nime tähemärgiga A.
/allkirjastatud digitaalselt/
Riigikohtu 05.03.2020.a. määruse resolutsioon:
1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 30. jaanuari 2020. a määruse resolutsiooni punkt 2. Saata asi menetluse jätkamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
3.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.