„X“ esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 06.11.2019 käskkirja nr 6-2/716-1 kehtivuse peatamiseks
Resolutsioon
1.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Jätta rahuldamata taotlus Viru Vangla 04.12.2019 vastusest teabenõudele koopia saamiseks.
4.Rahuldada taotlus ja asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav. Määrus toimetatakse taotlejale kätte.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Vangla kinnipeetav „X“ esitas 28.11.2019 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotleb Viru Vangla 06.11.2019 käskkirja nr 6-2/716-1 kehtivuse peatamist. Taotluse kohaselt määrati Viru Vangla 06.11.2019 käskkirjaga nr 6-2/7161 vangla arsti nõusolekul taotleja majandustöödele (tolmu pühkimine igapäevaselt 30 minuti jooksul püsti seistes). Taotlejal on tuvastatud Eesti Töötukassa 18.07.2019 otsusega THV/19/022756 täielik töövõime puudumine perioodiks 18.07.2019-17.07.2020. Vaatamata sellele otsustas 21.09.2019 vangla arst, et taotleja on võimeline pühkima tolmu püsti seistes igapäevaselt 30 minuti jooksul. Taotleja leiab, et halva terviseseisundi tõttu ei ole ta võimeline töötama. Tööle asumine juba põhjustas taotlejale seljavalu olulise ägenemise. Taotleja võib töö ajal peapöörituse, tasakaaluhäire ja paanikahoo tõttu kukkuda ning saada vigastuse.
2.Tartu Halduskohus esitas 28.11.2019 Viru Vanglale kohtunõude, milles palus esitada kohtule vaidemenetlusega seotud dokumendid ja seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas.
3.Viru Vangla vastas kohtunõudele 04.12.2019. Nimelt teatas vangla kohtule, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks puudub alus. Viru Vangla viitas 03.12.2019 otsuses toodud põhjendustele. Lisaks teatas vangla, et vabaduses määratud töövõime määr ning puude raskusaste ei oma ainukest ja iseseisvat tähendust kinnipeetava töövõimele vanglas. Arvesse tuleb võtta kinnipeetava tegelikku tervislikku seisundit ning lõppotsuse saab teha vangistusseaduse § 37 lg 3 järgi ainult vangla arst. Kohtupraktikas on omaks võetud ka arusaam, et vanglas töövõime määramiseks ei pea arst kinnipeetavat vahetult läbi vaatama. Vangla on seisukohal, et taotleja kirjeldatud probleemid ei ole eluliselt usutavad. Ei ole usutav, et keskmisel täiskasvanud inimesel tekib sellest, kui kuuleb, et ta peab võtma koristusvahendid ning asuma tegema tavaeluski igapäevast puhastustööd, selline paanikahoog, mis viib kokkukukkumiseni. Töötukassa on oma otsuses, mille taotleja esitas, mitmel puhul otsustanud, et taotleja enda poolt antud kirjeldused tegutsemispiirangute kohta ei ole leidnud tõendamist.
4.Tartu Halduskohus jättis 05.12.2019 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ja kohustas taotlejat kõrvaldama taotluses esinenud puudused 3 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Nimelt tuli taotlejal tasuda taotluse esitamise eest vastavalt seadusele riigilõivu või esitada kohtule menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohutusest vabastamiseks seoses maksejõuetusega.
5.Kaebaja esitas 11.12.2019 kohtule taotluse, milles taotles talle koopia väljastamist Viru Vangla 04.12.2019 vastusest kohtu nõudele.
6.Esialgse õiguskatse taotluse esitamise eest tasus taotleja riigilõivu 12.12.2019. Kohtu seisukoht
7.Kohus on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlust saab pidada lubatavaks. Taotlus on esitatud vaideesemest lähtudes ja vaidemenetluse kestvuse ajal. Taotlus on põhistatud ja taotluses palutud abinõu kohaldamine on vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lg 1 p-le 1 lubatud. Riigilõiv on tasutud.
8.Kohus tutvus esialgse õiguskaitse taotlusega ja on seisukohal, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
8.1.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste kaitsmiseks, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimene lause sätestab, et kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Eelnevalt nimetatud normide koosmõjust tulenevad tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kõigepealt peab esialgse õiguskaitse taotlejal olema esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus (esialgse õiguskaitse mittevõimaldamisel esineb pöördumatu ja kahjuliku tagajärje võimalus ja selle hilisem kõrvaldamine oleks raskendatud). Vajaduse olemasolu korral hindab kohus summaarselt vaide eduväljavaateid ning lõpuks kaalub vastanduvaid huvisid. Kohus märgib, kui üks eelpoolnimetatud esialgse õiguskaitse rahuldamise eeldusest on täitmata, ei analüüsi kohus järgmiseid eeldusi ja taotlus jääb rahuldamata.
8.2.Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei esine vajadust. Haldusasja materjalide kohaselt tuvastati Eesti Töötukassa 18.07.2019 otsusega THV/19/022756 taotlejal täieliku töövõime puudumine perioodil 18.07.2019-17.07.2020. Viru Vangla arst otsustas
21.09.2019, et taotleja on siiski võimeline tegema vanglas majandustööd ehk pühkima tolmu püsti seistes igapäevaselt 30 minuti jooksul. Kohus tutvus haldusasja materjalidega ja leiab, et taotleja on võimeline tegema sedalaadi tööd nagu tolmu pühkimine püsti seistes. Kohus selgitab, et kohtule teadaolevatel andmetel taotles taotleja vanglalt võimlemismati võimaldamist ravikehakultuuriga tegelemiseks vastavalt arsti ettekirjutusele (haldusasi 3-191844). Ettekirjutus oli täidetud ja taotleja sai võimlemismati kätte igapäevaseks harjutamiseks, millega harjutab ka hetkel. Nähtuvalt kaebaja tervisekaardist on ta võimeline vabalt liikuma ilma abivahenditeta (tl. 19, 22, 25). Eesti Töötukassa 18.07.2019 otsusest THV/19/022756 tulenevalt esineb taotlejal mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas. Piiranguid käteosavuses üldse ei tuvastatud. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et isiku terviseseisund, kes harjutab võimlemismatil, liigub vabalt ja ilma abivahenditeta ning kellel puudub käteosavuse piirang, ei luba pühkida tolmu püsti seistes igapäevaselt vaid 30 minuti jooksul. Seega puudub kohtul alus arvata, et Viru Vangla 21.09.2019 arsti otsus taotleja töövõime osas oleks vastuolus Eesti Töötukassa 18.07.2019 otsusega THV/19/022756.
8.3.Lisaks on kohus seisukohal, et taotlejal ei saa tekkida kahjulikke tagajärgi tolmu pühkimise ajal ravimite mõjude tõttu. Esiteks, valuvaigistite näol ei ole tegemist selliste psühhotroopsete ainetega, mille kõrvaltoime häiriks oluliselt isiku liikumisvõimet ja koordinatsioonivõimet. Seega, ilmselgelt peale nende ravimite võtmist igapäevaste tegevustega jätkamine ei kujuta ohtu ei selle isiku tervisele ja elule ega teiste isikute tervisele ja elule. Kohus rõhutab, et tolmu pühkimine vangla avalikes kohtades ei ole võrreldav auto juhtimisega või töömasina juhtimisega või muude tööülesannete täitmisega, kus isiku reaktsiooni aeglustumine väiksemal määral kujutaks vahetut ohtu isiku enda tervisele ja elule või kolmandate isikute tervisele ja elule. Selline vahetu oht kindlasti puudub, kui tööülesandeks on vaid tolmu pühkimine koridoris. Väärib tähelepanu ka see asjaolu, et taotlejal ei olnud varem diagnoositud selliseid tasakaaluhäireid, et tavapäraseid liigutusi tehes on ta kukkunud ja saanud vigastuse. Eluliselt ei ole usutav, et ühe või kahe valuvaigisti tableti võtmisega ööpäevas võib tekkida täiskasvanul noormehel tasakaaluhäired, pearinglus või paanikahoog, mis muudaks ta liikumisvõimetuks, eriti siis, kui ta võtab psühhotroopseid ravimeid õhtuse loenduse ajal ja nende toime sattub öörahu ajale ning hommikusel ajal antakse talle aeg-ajalt vaid rahustava toimega ravimit (tl. 18, 49). Kohus märgib täiendavalt, et Eesti Töötukassa 18.07.2019 otsuse THV/19/022756 kohaselt ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel taotleja kirjeldatud piiranguid ravimite mõju ja muude tervisehäirete osas kinnitust. Alles peale seda hakkas taotleja esmakordselt kaebama tasakaaluhäiret, kuid objektiivselt ei ole see põhjendatud ega tõendatud. Kohus rõhutab, et varem ei ole taotlejal peale ravimite võtmist selliseid terviseprobleeme esinenud. Seega on kohus seisukohal, et taotleja tegelik terviseseisund lubab tal täita eelpoolnimetatuid tööülesandeid.
8.4.Võttes arvesse kaebaja tegelikku terviseseisundit, koristamistööde täitmise aega ja töötingimusi (töö tegemine püsti seistes), on kohus seisukohal, et vaidemenetluse ajaks Viru Vangla 06.11.2019 käskkirja nr 6-2/716-1 kehtivuse peatamata jätmise tõttu ei saabu taotlejale kahjulik tagajärg. Juhul, kui taotleja terviseseisund muutub konkreetsel päeval väga halvaks, on tal õigus taotleda tööst vabastamist.
8.5.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
9.Esialgse õiguskaitse taotluse lahendatavas määruses, millega ühtlasi lõpetatakse haldusasja menetlus on kohtul kohustus kohaldada HKMS § 108 ehk otsustada halduskohtumenetluse käigus tekkinud menetluskulude jagamise üle. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus vaatas esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi ja otsustas jätta taotlus rahuldamata. Sellest tulenevalt ja võttes arvesse, et vanglal ei saanud
üldjuhul tekkida halduskohtumenetluses menetluskulusid, jätab kohus vastavalt HKMS § 108 lg-le 11 käesolevas halduskohtumenetluses menetlusosalistel tekkinud menetluskulud nende endi kanda.
10.Taotleja palus kohtul väljastada talle koopia Viru Vangla 04.12.2019 vastusest teabenõudele. Kohus jätab taotluse rahuldamata, kuna Viru Vangla 04.12.2019 vastuse sisu on kajastatud käesoleva määruse punktis 3.
11.Taotleja palus kohtul asendada jõustunud kohtulahendis tema nimi tähemärgiga. Juhindudes HKMS § 175 lg-st 3, rahuldab kohus taotluse ja asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.