Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-18-1082 1) Maksuhalduri menetluses on P OÜ (endise ärinimega Q OÜ) maksuvõla sissenõudmine. Maksuhaldur väljastas P OÜ kontrollimenetluses 24.05.2018 kontrollakti nr 12.2-3/041788151, millest tulenevalt kohustub äriühing kontrollimenetluse lõppedes tasuma täiendava maksusumma 96 013,56 eurot (maksustamisperiood juuli 2017). XX oli P OÜ juhatuse liige perioodil 12.08.2016–18.08.2017. Taotluse esitamisega alustab maksuhaldur XX suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust, mille tõenäoline tulemus on vastutusotsuse koostamine. 2) P OÜ on jätnud maksustamisperioodi juuli 2017 kohta esitamata käibedeklaratsiooni (KMD), deklareerimata YYY korteriomandite müügi käibe 386 250 eurot ja jätnud sellelt tasumata käibemaksu 77 250 eurot. Lisaks on P OÜ jätnud 2017. a juuli KMD-l deklareerimata sisendkäibemaksu 486,44 eurot. P OÜ ei ole esitanud maksustamisperioodi juuli 2017 kohta tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (TSD) ega deklareerinud tulumaksu nõuetele mittevastavate algdokumentide alusel tehtud väljamaksetelt. Äriühingu arvelduskontolt on välja võetud sularaha 77 000 eurot, mille kohta puudub nõuetele vastav algdokument, mistõttu on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga, millelt P OÜ oleks pidanud tasuma tulumaksu 19 250 eurot. 3) P OÜ endine juhatuse liige XX on esitanud teadlikult valeandmeid ning tahtlikult rikkunud oma kohustusi. XX on põhjustanud äriühingu maksejõuetuse, tehes äriühingu arvelduskontolt ettevõtlusega mitteseotud sularaha väljamakseid ning on võõrandanud äriühingu variisikule, eesmärgiga jätta deklareerimata ja tasumata käibemaks korteriomandite müügilt. P OÜ uueks juhatuse liikmeks nimetati tuntud äriühingute likvideerija. P OÜ-le täiendavalt tasumisele määratav maksukohustus on tekkinud XX juhatuse liikmeks oleku ajal. 4) Perioodil 21.07.2017–25.07.2017 on XX P OÜ AS LHV Pank ning Swedbank AS arvelduskontodelt võtnud välja sularaha vastavalt 60 000 eurot ning 17 500 eurot. Viidatud summade väljavõtmise ning kasutamise kohta ei ole koostatud raamatupidamisdokumente. XX on esitanud ebausaldusväärseid ning vastuolulisi dokumente sularaha üleandmise kohta uuele osanikule CC-le. CC kinnitas kontrollimenetluses esmalt, et talle ei ole sularaha üle antud. Teisel korral tunnistas ta, et talle anti üle üksnes 500 eurot. XX tegevus on kaasa toonud P OÜ maksukohustuse tasumata jätmise. Maksuhalduri hinnangul on CC variisik, millest XX oli teadlik. 5) XX süülise tegevuse ja P OÜ-le kontrollimenetluse tulemusel täiendavalt tasumisele määratava maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kui XX ei oleks äriühingu arvelduskontodelt sularahas välja võtnud rahalisi vahendeid, ei oleks P OÜ-le kontrollimenetluse tulemusel täiendavalt tasumisele määratavat maksukohustust tekkinud. Olukorras, kus vahetult enne maksukohustuste deklareerimise ning tasumise tähtpäeva tehakse sularaha väljamakseid, lahkutakse juhatuse liikme ametikohalt, võõrandatakse äriühing variisikule ning määratakse uueks juhatuse liikmeks tuntud likvideerija, on ilmne, et tegemist on teadliku maksuvõla tekitamise ja tasumata jätmisega. Eeltoodust tulenevalt on äriühingu maksukohustus tekkinud XX süülise tegevuse tõttu. Seejuures ei ole määrav, et XX juhatuse liikme volitused lõppesid 18.08.2017, s.o enne 2017. a juulikuu KMD esitamise tähtaega. Äriühingust õigusvastaselt raha väljaviimine toimus varem, ajal, mil XX oli endiselt äriühingu juhatuse liige. 6) Põhjendatud kahtlus, et pärast vastutusotsuse koostamist võib selle sundtäitmine osutuda raskemaks või isegi võimatuks, tugineb alljärgnevale: XX varasem käitumine iseloomustab isiku suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse; XX võõrandas enne maksukohustuste deklareerimise ning tasumise tähtpäeva P OÜ variisikule ning äriühingu juhatuse liikmeks 2(8)

3-18-1082 nimetati tuntud äriühingute likvideerija; pärast äriühingu võõrandamist ning juhatuse liikme vahetust lõppes äriühingu majandustegevus; P OÜ uuele osanikule raamatupidamise dokumentatsiooni ning äriühingu arvelduskontodelt väljavõetud sularaha üle ei antud; XX on astunud samme P OÜ maksejõuetuks muutmiseks ja vastutusest vabanemiseks ning maksude tasumisest kõrvalehoidumiseks. Seega on tõenäoline, et isik võib sarnaselt suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse ning sellest hoidumiseks võõrandada endale kuuluva vara. 7) Töötamise registri andmetel on XX-l alates 02.01.2017 kehtiv tööleping ning keskmiseks töötasuks 1398,45 eurot. Praegu ei ole võimalik hinnata isiku töösuhte iseloomu, selle jätkumist ega väljamaksete võimalikku suurenemist. Lisaks on XX-l kaks ülalpeetavat. Seega ei ole isiku sissetulekud piisavad vastutusotsusega kavandatava kohustuse täielikuks täitmiseks ja tõenäoliselt esineb vajadus tulevikus võimaliku vastutusotsuse sundtäitmiseks. Arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust ning asjaolu, et isikul puudub sissetulek ulatuses, mille arvelt oleks võimalik planeeritava vastutusotsuse täitmine, on põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist. P OÜle ei ole veel maksuotsust väljastatud, kuid äriühingule on väljastatud kontrollakt, millest lähtuvalt on maksuhaldur veendunud, et pooleliolev maksumenetlus lõpeb maksuotsuse väljastamisega. 8) P OÜ ei oma registervara. Äriühing registreeriti äriregistris 12.08.2016, kuid alates sellest ei ole äriühing deklareerinud töötasu väljamakseid ega registreerinud töötajaid. Äriühing deklareeris viimati käivet 2017. a maikuus. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2016. a kohta. P OÜ on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist. Seega ei ole võimalik määratavat maksukohustust sisse nõuda äriühingu vara arvelt. Maksuhaldur on veendunud, et maksumenetlus lõpeb täiendava maksu määramisega, mille tulemusena tekkiv maksuvõlg jääb äriühingul tõenäoliselt tasumata (vt ka Tallinna Halduskohtu 13.03.2017 määrus asjas nr 3-17568; Tallinna Ringkonnakohtu 25.06.2014 määrus asjas nr 3-14-50383, p 8; 14.03.2013 otsus asjas nr 3-12-876, p 9; 19.04.2012 otsus asjas nr 3-11-1016, p 8; 30.04.2012 otsus asjas nr 311-1140, p 8; Tallinna Halduskohtu 28.03.2014 määrus asjas nr 3-14-50383; 11.07.2017 määrus asjas nr 3-17-1422). 9) XX-le kuuluvad 1⁄2 kaasomandiosa Rae vallas XXX asuvast kinnistust, mis on koormatud hüpoteekidega alates 03.07.2017 summas 285 000 eurot (kinnistu hinnanguline turuväärtus ca 154 400 eurot; XX-le kuuluva osa väärtus ca 77 200 eurot); 2002. a Opel Zafira (keskmine hind ca 1612,50 eurot); 2003. a Chrysler Voyager (keskmine hind ca 1449 eurot). Arvestades võimaliku vastutusotsusega nõutava võla suurust, on põhjendatud hüpoteegi seadmine XX-le kuuluvale kinnistu kaasomandi 1⁄2 osale summas 107 374,86 eurot (maksukohustus 96 013,56 eurot + täitmiskulud 11 361,30 eurot). Maksuhaldur lõpetab täitetoimingu, kui XX on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetletule. Kui isik soovib tagatissumma kanda deposiiti, on kantava deposiidi väärtuseks 96 013,56 eurot.

3-18-1082 äriühingule koostatud. Tallinna Ringkonnakohus on 25.06.2014 määruse asjas nr 3-14-50383 p-s 8 möönnud, et MKS § 96 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimused peavad olema täidetud vastutusotsuse tegemise hetkel, kuid vastavad asjaolud ei pea tingimata esinema juba vastutusotsuse tegemisele suunatud maksumenetluse alustamise ajal. Viidatud sätetest ei tulene keeldu alustada menetlusega, vaid üksnes piirang teha vastutusotsust (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2013 otsus asjas nr 3-12-876, p 9; 19.04.2012 otsus asjas nr 3-11-1016, p 8; 30.04.2012 otsus asjas nr 3-11-1140, p 8; 11.06.2013 määrus asjas nr 3-13-455). Viidatud haldusasjas pidas Tallinna Ringkonnakohus vastutusmenetluse alustamist ning täitmist tagavate toimingute tegemist lubatavaks olukorras, kus maksuotsusega polnud veel äriühingu maksuvõlga tuvastatud. Seega, kuigi P OÜ-le ei ole veel maksuotsust koostatud, ei takista see asjaolu vastutusmenetluse alustamist kontrollaktis märgitud 96 013,56 eurot puudutavas osas. 2) P OÜ-le täiendavalt tasumisele määratav maksukohustus on tekkinud XX juhatuse liikmeks oleku ajal (perioodil 12.08.2016–18.08.2017). Maksuhalduril on kahtlus, et XX on põhjustanud äriühingu maksejõuetuse, tehes äriühingu arvelduskontolt ettevõtlusega mitteseotud sularaha väljamakseid ning võõrandanud äriühingu variisikule eesmärgiga jätta deklareerimata ja tasumata käibemaks korteriomandite müügilt. Isiku tegevus juhatuse liikme volituste kehtivuse ajal on kaasa toonud P OÜ maksukohustuse tasumata jätmise. P OÜ uueks juhatuse liikmeks nimetati tuntud äriühingute likvideerija. Taotluses toodud asjaoludel võib XX pidada P OÜ maksukohustuse täitmata jätmise eest vastutavaks isikuks ning ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. 3) Maksuhaldurile teadaolevaks XX töötasuks on 1398,45 eurot. Kuna praegu ei ole võimalik hinnata isiku töösuhte iseloomu, selle jätkumist ega väljamaksete võimalikku suurenemist ning arvestades, et XX-l on kaks ülalpeetavat, ei ole võimalik pidada isiku sissetulekut piisavaks vastutusotsusega kavandatava kohustuse täielikuks täitmiseks. Seega esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus võimaliku vastutusotsuse sundtäitmiseks. XX on varasemalt astunud samme P OÜ maksejõuetuks muutmiseks ja vastutusest vabanemiseks ning maksude tasumisest kõrvalehoidumiseks. On võimalik, et isik võib hakata tema suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel oma vara võõrandama. 4) P OÜ ei oma registervara. Äriühing registreeriti äriregistris 12.08.2016, kuid alates sellest ei ole deklareeritud töötasu väljamakseid ega registreeritud töötajaid. Äriühing deklareeris viimati käivet 2017. a maikuus. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2016. a kohta. P OÜ on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist. Seega ei ole tulevase võimaliku maksukohustuse täitmine äriühingu vara arvelt võimalik. Maksuvõlga ei ole kustutatud, selle sissenõudmine pole aegunud ja maksusumma määramise aegumistähtaeg pole möödunud (MKS § 98 lg 1). Äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud. 5) Kohtuliku hüpoteegi seadmine XX-le kuuluvale kinnistu kaasomandi 1⁄2 suurusele osale on nõude suurust arvestades põhjendatud ega riiva isiku õigusi ebaproportsionaalselt. Maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise. Kui isik soovib tagatissumma kanda deposiiti, on selle väärtuseks 96 013,56 eurot.

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-18-1082 maksuvõlga sisse nõuda pärast seda, kui maksuvõla sissenõudmine ei ole õnnestunud maksukohustuslaselt endalt (vt ka Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määrus asjas nr 3-3-1-15-12, p 50 alapunkt e). MKS § 96 lg 6 p 1 piirab vastutusmenetluse alustamist maksuvõla puudumisel, sest vastutusmenetlus ei saa lõppeda vastutusotsuse koostamisega. Tallinna Ringkonnakohtu 25.06.2014 määruse asjas nr 3-14-50383 p-s 8 toodud seisukohad ei ole praegusel juhul kohaldatavad. 2) Põhjendamatu on halduskohtu seisukoht, et taotluses toodud asjaoludel võib XX pidada P OÜ maksukohustuse täitmata jätmise eest vastutavaks isikuks. Määruses on viidatud üksnes maksuhalduri ebamäärasele kahtlusele, et XX on esitanud teadlikult valeandmeid ning tahtlikult rikkunud oma kohustusi. Juulikuu KMD pidi äriühing esitama ja maksusumma tasuma hiljemalt 20.08.2017. XX oli äriühingu juhatuse liige perioodil 12.08.2016–18.08.2017. Järelikult lõppesid XX juhatuse liikme volitused enne maksudeklaratsiooni ja maksusumma tasumise tähtaega. 3) XX on täitnud oma hoolsuskohustuse, sest P OÜ osa võõrandamisel teatas ta CC-le, et 20.08.2017 tekib osaühingul käibemaksu tasumise kohustus summas 77 500 eurot (vt notariaalakti p 2.2.6.), ning andis üle ettevõtte rahalised vahendid 78 000 eurot (vt notariaalakti p 2.4). Arvelduskontolt väljavõetud sularaha oli kassas ja anti üle uuele osanikule. Pangakontolt äriühingu kassasse rahade viimine on õiguspärane tegu, millelt ei saa tekkida tulumaksukohustust. Seega olid osa võõrandamisel äriühingul olemas rahalised vahendid tulevikus tekkiva maksukohustuste täitmiseks. CC ei ole variisik, sest on notariaalakti allkirjastamisel avaldanud, et ta soovib lepingut sõlmida ning on andnud notariaalakti p-s 2.2 loetletud kinnitused. 4) Tõendamata on põhjendatud kahtlus, et pärast maksukohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. XX selgitas eelnevalt, miks on alusetud maksuhalduri väited P OÜ maksejõuetuks muutmisest ja vastutusest vabanemiseks. Järelikult on ka põhjendamatu seisukoht, et arvestades XX käitumist äriühingu juhatuse liikmena, võib isik hakata vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel oma vara võõrandama. Vara võõrandamiseks puudub ka vajadus. Rae vallas asuv kinnistu oli taotluse esitamise ajal juba koormatud hüpoteegiga, mis on suurem kinnistu hinnangulisest väärtusest. Selliselt ei ole hüpoteegi seadmine põhjendatud, sest ei täida soovitud eesmärki. Järelikult ei olnud täitetoimingu tegemine vajalik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

3-18-1082 kujunemist. Lisaks alustas maksuhaldur 31.05.2018 esitatud loataotlusega XX suhtes vastutusmenetluse läbiviimist.

3-18-1082 maksuhaldur analüüsinud 31.05.2018 loataotluse lk-l 4. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et asjaolu, et isiku juhatuse liikme kohustused lõppesid enne deklaratsiooni esitamise kuupäeva, ei välista juhatuse liikme vastutust. Sellises olukorras tuleb hinnata, kas juhatuse liikmele heidetakse ette üksnes formaalse deklareerimiskohustuse täitmata jätmist või ka näiteks näilike tehingute tegemist, sh raamatupidamisnõuetele vastavate algdokumentide puudumist. Lisaks tuleb anda hinnang sellele, kas juhatuse liikme eelnev tegevus võis olla suunatud maksukohustuse vältimisele, sh äriühingu varatuks tegemisele. Vastupidisel juhul võimaldaks üksnes deklaratsiooni esitamise kuupäevast lähtumine isikul vabaneda juhatuse liikme vastutusest selliselt, et juhatuse liige kutsutakse vahetult enne deklaratsiooni esitamise kuupäeva juhatuse liikme kohalt tagasi. Selline tõlgendus ei oleks kooskõlas MKS § 40 eesmärgiga. Praegusel juhul on maksuhaldur veenvalt selgitanud, miks on alust arvata, et XX eesmärk oli juba enne deklaratsiooni esitamise tähtpäeva teha äriühing varatuks ning vältida seeläbi maksukohustuse tasumist. Seejuures on maksuhaldur analüüsinud nii asjas kogutud dokumentaalseid tõendeid kui ka isikute ütlusi. Määrusekaebuse lisana esitatud notariaalakt ei lükka neid seisukohti ümber. Notariaalakti p-s 2.2.6 on äriühingu uus osanik küll kinnitanud, et on teadlik 20.08.2017 tekkivast käibemaksu tasumise kohustusest (77 500 eurot), kuid maksuhaldur on põhistanud, et 77 500 eurot, mille XX võttis eelnevalt sularahas äriühingu arvelduskontodelt välja, ei ole äriühingu uuele omanikule üle antud (vt 24.05.2018 kontrollakti p 2 alapunktid a kuni d). Üksnes poolte kokkulepe (notariaalakti p 2.4) ei tõenda raha üleandmist olukorras, kus puuduvad muud veenvad tõendid, mis seda kinnitaksid. Seega ei põhjustanud maksukohustuse tekkimist mitte üksnes deklaratsiooni esitamata jätmine, vaid äriühingu endise juhatuse liikme XX tahtlik tegevus. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud ka maksuhalduri kahtlus, et XX võib sarnaselt suhtuda võimaliku koostatava vastutusotsuse täitmisse (31.05.2018 loataotluse p 4).

3-18-1082 Ringkonnakohus tagastab tasutud riigilõivu YY Swedbank AS arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX (HKMS § 104 lg 8).

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.