Martin Villemsi kaebused Tartu Vangla tegevuse (täielike läbiotsimiste rutiinne läbiviimine kaebaja suhtes) õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tartu Vangla kohustamiseks lõpetada igakordsed lahtiriietumisega läbiotsimised praktikalt naastes
Menetlusosalised
Kaebaja – Martin Villems Vastustaja – Tartu Vangla, volitatud esindaja Tiiu Miller
Kohtuistung
11.aprillil 2018
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Martin Villemsi kaebused osaliselt.
2.Tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla poolt Martin Villemsi täielikud läbiotsimised koos lahtiriietumisega 8. aprillist 2017 –
Edasikaebamise kord Otsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 2. juulini 2018. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle läbivaatamist kohtuistungil. Asjaolud ja menetluse käik
1.Kaebaja Martin Villems viibib kinnipidamisasutuses alates 04.05.2011. a. M. Villems kandis karistust Tartu Vanglas 20. novembrist 2013 – 31. augustini 2016. a ning alates 15. veebruarist 2017. a.
2.Martin Villems esitas 08.06.2017. a Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse (sagedased lahtiriietumisega täielikud läbiotsimised kaebaja suhtes) õigusvastasuse tuvastamiseks 08.06.2014 – 31.08.2016. a ja 15.02.2017 – 07.06.2017. a (haldusasi nr 3-171236, II köide).
3.Tartu Halduskohus jättis 21.07.2017. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks seoses kaebuse väheste edulootustega (II kd tl 67–68).
4.Tartu Ringkonnakohus halduskohtu hinnanguga kaebuse edulootustele ei nõustunud ja rahuldas 23.08.2017. a määrusega (II kd tl 75–76) M. Villemsi määruskaebuse ja tühistas Tartu Halduskohtu 21.07.2017. a määruse määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise osas ja vabastas M. Villemsi riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel haldusasjas nr 317-1236 ning saatis asja Tartu Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. II
5.Martin Villems alustas Tartu Vanglas 04.04.2017. a 1-aastast kutseõpet puidupingioperaatori erialal. M. Villems esitas Tartu Vanglale 25.09.2017. a ja 04.10.2017. a taotlused (I kd tl 20, 21), et praktikalt naasmisel lõpetatakse igakordsed lahtiriietumisega läbiotsimised, mida M. Villems peab alandavateks ja ülemäärasteks.
6.Tartu Vangla jättis 23.10.2017. a otsusega (I kd tl 4) M. Villemsi taotlused rahuldamata.
7.Tartu Vangla jättis 24.11.2017. a vaideotsusega nr 1-11/569-2 M. Villemsi vaide otsusele rahuldamata (I kd tl 3).
8.M. Villems esitas 17.12.2017. a Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks lõpetada igakordsed lahti riietumisega läbiotsimised praktikalt naastes (haldusasi nr 3-17-2777, I köide). III
9.Tartu Halduskohus liitis 30.01.2018. a määrusega haldusasjad ühte menetlusse haldusasjana nr 3-17-1236 (II kd tl 101). Kaebaja nõue
10.Tuvastamiskaebuses taotletakse tuvastada õigusvastasus Tartu Vangla halduspraktika osas, mille käigus kasutatakse rutiinse igapäevase meetmena täieliku alastivõtmisega läbiotsimist. Kaebajat on Tartu Vanglas sellisel moel läbi otsitud vähemalt 150 korral, nendest vähemalt 30 korral enne kaebuse esitamist. Kaebaja on läbiotsimistega seoses esitanud Tartu Vanglale hulgaliselt proteste ja selgitustaotlusi. Kaebaja toob näitena välja, et perioodil 29.05.– 04.06.2017 korraldati talle täielikke läbiotsimisi seitsmel korral, neist kolmel päeval kahel korral päevas. Toimingute õigusvastasuse tuvastamise kaebuse põhjendatud huvina toob kaebaja välja tulevikus kahju hüvitamise kaebuse esitamise kavatsuse ning ka vajaduse Tartu Vangla õigusvastase halduspraktika lõpetamiseks. Kaebaja hinnangul tuleneb Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikast, et lahtiriietumisega läbiotsimine on väga sügav riive isiku eraellu ning selle läbiviimiseks peavad olema väga mõjuvad ja spetsiifilised põhjused. EIK on hukka mõistnud selliste läbiotsimiste kasutamise rutiinse ja igakordse meetmena. Kaebuse täienduses täpsustab kaebaja, et vaidlustab viimase kolme aasta jooksul enne kaebuse esitamist toimunud täielikud läbiotsimised.
11.Kohustamiskaebuses kohaselt taotletakse kohustada Tartu Vangla lõpetama igakordsed lahtiriietumisega läbiotsimised praktikalt naastes. Tartu Vangla on kohtueelselt jätnud kaebaja
samasisulised 25.09.2017 ja 04.10.2017 taotlused rahuldamata. Kaebust põhjendab kaebaja sellega, et taolise regulaarsusega, s.o 2–5 korda nädalas toimuvad läbiotsimised on tema jaoks alandavad ja ülemäärased.
12.Kohtuistungil avaldas kaebaja kaebuste faktiliste asjaolude kohta, et tema suhtes on viimase kolme aasta jooksul tehtud sadu läbiotsimisega protseduure. Kaebaja on end paljastanud vähemalt viiekümne Tartu Vangla valvuri ees. Inimesed teistest Euroopa riikidest, kellega kaebaja kohtus Hispaanias kinnitasid, et selline praktika on täiesti erandlik teiste riikidega võrreldes. Kaebaja pole Tartu Vanglas olnud kunagi suitsetaja ja on viibinud mittesuitsetajate osakonnas. Tal ei ole kunagi olnud võimalik isegi omandada sigarette. Kaebaja peab metallidetektoriga läbiotsimist täiesti õigustatuks. Muude asjade puhul oleks võimalik kasutada ka lahtiriietamiseta läbiotsimist. Vastustaja vastuväited
13.Vaidlust ei ole selles, et Tartu Vanglas teostatakse läbiotsimisi ka koos lahtiriietumisega. Tartu Vangla ei pea eraldi arvestust lahtiriietumisega läbiotsimiste teostamise üle, mistõttu ei ole vanglal võimalik halduskohtule esitada andmeid selle kohta, kuna ja kui sageli on M. Villemsit sel viisil läbi otsitud. Haldusasjas 3-15-157 on Tartu Vangla kinnitanud lahtiriietumisega läbiotsimiste teostamist üksnes juulis 2014 ning seda kuuel päeval. Ülejäänud perioodi puudutavas osas vanglal tõsikindlad andmed lahtiriietumisega läbiotsimiste kohta puuduvad. M. Villems viitab kaebuses üldsõnaliselt igapäevastele rutiinsetele läbiotsimistele täpsustamata, kuna ja millega seonduvalt lahti riietumise läbiotsimisi teostati. Seetõttu on vastustajal keeruline kui mitte võimatu kujundada seisukohta läbiotsimise põhjuse või selle sageduse osas. Siiski ei otsita Tartu Vanglas ühtegi kinnipeetavat igapäevaselt läbi koos lahtiriietumisega (s.o 365 päeval aastas). Selliseid asjaolusid ei nähtu ka esitatud kaebusest ega selles viidatud pöördumistest. Nimetatud pöördumistes on kaebaja esitanud nii üldisi küsimusi läbiotsimiste teostamise kohta, kuid esitanud küsimusi ka konkreetsete kuupäevade osas. Kas kaebajat pöördumistes nimetatud kuupäevadel ka lahtiriietumisega läbi otsiti, ei ole võimalik tagantjärele tuvastada. Nii mitmegi kaebaja pöördumise puhul ei olnud võimalik juba pöördumist lahendades olnud läbiotsimiste fakti kinnitada, mistõttu ei saa vangla kinnitada, et kaebaja pöördumistes nimetatud aegadel läbiotsimised koos lahtiriietumisega ka toimusid. Vaatamata sellele on vastustaja seisukohal, et läbiotsimisteks esines seaduslik alus. Vangla nendib, et kinnipeetava lahtiriietumisega läbiotsimine võib kinnipeetavale põhjustada teatud ebamugavusi. Samas on läbiotsimise näol tegemist vajaliku meetmega, et vältida keelatud esemete sattumist eluosakonda. Õiguskantsler on oma 14.02.2014. a seisukohas vangla seiskohta toetanud. Riigikohus on samuti otsuse 3-3-1-40-07 p-s 12 leidnud, et kinnipeetavad peavad taluma nii eesmärgipäraseid läbiotsimisi kui ka nende tavapäraseid tagajärgi. Seega on läbiotsimiste teostamiseks olemas nii õiguslik alus kui ka legitiimne eesmärk ning lahtiriietumisega läbiotsimise teostamist ei saa automaatselt pidada õigusvastaseks ning isiku õigusi rikkuvaks.
14.Vangla praktikas tehakse lahti riietumisega läbiotsimisi nii köögist töölt kui naasvatele, aga ka erialaõppe õppepraktikalt naasvatele kinnipeetavatele. Perioodil 01.09.2014 – 19.06.2014. a omandas kaebaja keevitaja kutset, mille raames toimub ka praktiline õpe praktikaklassis. Alates 01.03.2016. a oli kaebaja määratud vangla majandustööle abitöölise ametikohale. Kuni 30.03.2016. a töötas kaebaja eluosakonna koristajana. Alates 30.03.2016. a suunati kaebaja tööle kööki. Köögis töötas kaebaja kuni vanglast lahkumiseni 31.08.2016. a ehk 5 kuud. Ajavahemikul 04.04.2017 – 19.06.2017. a omandas kaebaja puidupingioperaatori eriala, mille raames toimus ka praktiline õpe praktikaklassis. Mõlemal eelnimetatud juhul tehakse lahtiriietumisega läbiotsimisi keelatud esemete ja ainete avastamise eesmärgil. Läbiotsimisi ei
teostata kindlasti igakordselt, kuid neid tehase keelatud esemete ja ainete avastamise eesmärgil tihedamini. Nii köögis töötades kui õppepraktikal viibides puutub kinnipeetav kokku erinevate töövahenditega, aga ka selliste materjalide ja/või ainetega, mille omamine eluosakonnas ei ole lubatav.
15.Kaebaja enese käitumine annab alust kahtluste tekkimiseks. Näiteks karistati Tartu Vangla 01.12.2014 käskkirjaga nr 6-2/1463 kaebajat distsiplinaarkorras selle eest, et kohtust Tartu Vanglasse tagasi tulles hoidis vormijope taskus mälupulka ja sellega rikkus Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.32. Samuti koostati 30.08.2016. a ettekanne nr 5219, et kell 9:37 pani kaebaja endale kummikusäärde terve piimapaki, mida nägi teine kinnipeetav. Kaebaja suhtes alustati ka väärteomenetlust nr 650016000426 ning kaebajat karistati rahatrahviga, mille Tartu Maakohtus tühistas. Nii köögis töötades kui ka õppepraktikal viibides ei toimu püsivalt mehitatud järelevalvet. Ametnik teostab küll regulaarselt järelevalvet iga teatud aja tagant, kuid püsivalt ametnikku, kes jälgikski kogu aeg kinnipeetavate tegevust, köögis ega õppepraktikal ei ole. Seega loob see ka suuremad võimalused erinevate esemete või ainete kaasavõtmiseks ning nende peitmiseks. Vanglal tuleb vältida, et selliseid keelatud esemeid ja aineid, millega kinnipeetav puutub kokku hõivetegevuse raames, ei toimetataks eluosakonda. Vangla igapäevases praktikas tuleb ette juhtumeid, kus kambritest ning üldkasutatavatest ruumidest avastatakse teravaid esemeid ning muul viisil ohtlikke esemeid ja aineid. Kinnipeetavate eneste leidlikkus asjade ühest kohast teise liigutamisel ning selleks võimaluste avastamisel, on aastaaastalt arenenud. Üksnes läbiotsimisega, mis seisneb ainult läbi riiete kompimises, ei ole alati võimalik veenduda, et kinnipeetav ei ole riiete alla või kehaõõnsustesse peitnud keelatud esemeid. Seetõttu on lahtiriietumisega läbiotsimine kõige tõhusam viis veendumaks, et kinnipeetav ei toimeta keelatud esemeid ja aineid eluosakonda. Kuigi lahtiriietumisega läbiotsimine ei ole kinnipeetavatele meelepärane ja sekkub negatiivselt põhiõigustesse, siis on see toiming eesmärgist lähtuvalt vajalik vangla eesmärkide saavutamiseks. Kohtu seisukoht
16.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et tuvastamiskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o kaebaja täielikud lahtiriietumisega läbiotsimised kahe kuu jooksul enne tuvastamiskaebuse esitamist 8.aprillist 2017–7. juunini 2017. a tuleb tunnistada õigusvastaseks. Tuvastamiskaebuse muus osas rahuldamiseks ja kohustamiskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
17.Vaidlust lahendama asudes peab halduskohus vajalikuks vastuseks pooltele osundada apellatsioonikohtu 23.08.2017. a menetlusabi määruse punktides 8 ja 9 kaebusele antud esialgsele hinnangule (II kd tl 75p–76), mille kohaselt on käesoleval juhul tegemist kaheldava ja vaieldava kaebusega, mida peab menetlema sisuliselt. Ringkonnakohus on pidanud asjakohaseks sedastada nii siseriiklikus kui EIK kohtupraktikas rõhutatud seisukohta, et vastustajal on kinnipeetava suhtes õiguslik alus teostada täielikku läbiotsimist koos lahtiriietumisega, mis seadusepärasel läbiviimisel ei kvalifitseeru automaatselt kinnipeetava inimväärikust riivavaks. Kaebaja viidatud alandavate, korduvate ja liiga sagedaste läbiotsimiste eesmärgipärasust tuleb aga hinnata asja sisulise lahendamise käigus, mistõttu ei ole tuvastamiskaebus ka perspektiivitu.
18.Eelkõige vastustaja initsiatiivil on poolte vahel vaidlus tõendamiskoormuse jaotuses. Vastustaja on veendunud täielike lahtiriietumisega läbiotsimiste õiguspärasuses ja on alates kaebaja pöördumistele vastamisest võtnud jäiga positsiooni, et vangla on õigustatud täielike lahtiriietumisega läbiotsimiste üle igasugust arvestust mitte pidama (vt nt I vastuse p 4 II kd tl 93p, II vastuse p 9, I kd tl 18p, vaideotsuse põhjenduste osa viimane lõik, I kd tl 3–3p). Teisisõnu, pöördugu täielikule lahtiriietumisega läbiotsimistele allutatud kinnipeetav kui tahes
palju vangla poole, ta saab igakordselt üldsõnalise ja trafaretse vastuse ja keelatud esemete või ainete leidmiseks teostab vangla täielikke lahtiriietumisega läbiotsimisi sisuliselt lähtudes iga ametniku suvaotsusest või vangla administratsiooni antud juhtnööridest lähtuvalt, mida käesolevas kohtuasjas kaebajale ja halduskohtule avaldatud aga ei ole.
19.Halduskohus ei saa taolist lähenemist pidada täielikult õiguspäraseks, sest seadus on selles osas selge ja üheselt mõistetav. VangS § 68 lg 1 annab vanglaametnikule õiguse teostada kinnipeetava läbiotsimist keelatud eseme või aine leidmiseks ja ära võtmiseks. Seadusandja ei ole pidanud vajalikuks reguleerida läbiotsimiste korda ja volitanud selle sama paragrahvi 4. lõikes justiitsministrile. Justiitsministri poolt kehtestatud määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ 4. peatükk, mis reguleerib läbiotsimist, ei reguleeri aga lahtiriietumisega täielike läbiotsimiste korda, määruse § 32 p 5 kohaselt on kinnipeetava läbiotsimine vanglasisesel saatmisel aga kohustuslik. Lahtiriietumisega läbiotsimiste osas on Tartu Vangla direktor vangla kodukorra punkti 4.6. viimases lauses andnud nii alluvatele kui kinnipeetavatele juhise, et vajadusel teostatakse kinnipeetava suhtes täielik läbiotsimine koos lahti riietumisega. Kokkuvõtvalt saab halduskohus nii kehtivast õigusest ja kohtupraktikast kui vastustaja viidatud õiguskirjandusest (VangS kommenteeritud väljaanne) aru, et kinnipeetaval on vajadusel kohustus olla läbiotsijate ees alasti koos täielikust läbiotsimisest tulenevate muude ebamugavustega (nt kompimine). Läbiotsimise puhul on tegemist isiku õigusi piirava toiminguga, mille puhul on tegu vormivaba otsusega. Haldusmenetluse seaduse § 108 kohaselt, kui toiminguga piiratakse isiku õigusi, on isikul õigus nõuda toimingu kirjalikku põhjendamist (lõige 1), toimingu põhjendamise nõue tuleb esitada haldusorganile kirjalikult viivitamata pärast toimingust teadasaamist (lõige 2).
20.Tuvastamiskaebuses vaidlustab kaebaja kolme aasta jooksul arvates 08.06.2017. a toimunud vähemalt 150 läbiotsimise, millest 30 pandi toime viimase kahe kuu jooksul enne kaebuse esitamist (II kd tl 1). Ka kohtuistungil avaldatu kohaselt on viimase kolme aasta jooksul enne istungit kaebajat läbi otsitud sadu kordi.
21.Õiguse tõlgendamisel tuleb õigusnormide puhul silmas pidada ka tõsiasja, et kohtuotsuse koostamise seisuga on Tartu Vanglas kokku 936 vangi {http://www.vangla.ee/et/uudised-jaarvud/vangide-ja-kriminaalhooldusaluste-arv, 31.05.2018}. Üldteadaolevalt on vangide arv aasta aastalt Eestis vähenenud, seega oli 2014–2017. a Tartu Vanglas vange veel rohkem ja vangla üldisest julgeolekust lähtudes ei ole mõeldav, et iga kinnipeetava saatmisel toimuvat läbiotsimist dokumenteeritakse taoliselt, et lahtiriietumisega läbiotsimise põhjus kirjutatakse üksikasjaliselt lahti.
22.Vastustaja andmetel, ajavahemikul 04.04.2017 – 19.06.2017. a omandas kaebaja puidupingioperaatori eriala, mille raames toimus ka praktiline õpe praktikaklassis. Tuvastamiskaebuse kohaselt otsiti kaebajat sel perioodil läbi 30 korral. Perioodi 8. aprillist 2017–7. juunini 2017. a kohta on kaebaja väidete kontrollimiseks ja tõendamiseks kohus vanglalt välja nõudnud kaebaja sellesisulised pöördumised, mida on esitatud 14 korral (II kd tl 20, 21, 22, 24, 27, 31, 33, 36, 37, 39, 42, 44, 47, 49), kusjuures osad pöördumised puudutavad mitut läbiotsimist, kuid on ka korduvaid pöördumisi. Vangla on pöördumistele andnud ka 14 vastust (II kd tl 23, 25, 28, 29, 32, 34, 35, 38, 40, 41, 43, 46, 48, 50), millest kolmes (II kd tl 29, 38, 40) on läbiotsimist põhjendatud vangla üldise julgeoleku tagamise vajadusega, teistel juhtudel on peetud, kas pöördumisi faktoloogia osas sisuliseks vastamiseks ebapiisavaks või osundatud trafaretselt läbiotsimiste õigusliku aluse olemasolule.
23.Poolte vahelise tõendamiskoormuse jaotuse osas nõustub halduskohus Riigikohtu halduskolleegiumi 17. oktoobri 2012 otsusele kohtuasjas nr 3-3-1-32-12 riigikohtunik Tõnu
Antoni eriarvamuses esitatud seisukohaga, mille kohaselt alastiläbiotsimise või täieliku läbiotsimise puhul lasub tõendamiskoormus sellise toimingu nõuetekohase läbiviimise osas vangla administratsioonil, mitte kinnipeetaval. Kuna vastustaja ei ole kaebaja poolt põhjendamist nõutud ja tuvastamiskaebuses vaidlustatud kahe kuu jooksul läbi viidud 30 lahtiriietumisega läbiotsimise puhul järginud Tartu Vangla kodukorra punkti 4.6. viimases lauses ja HMS §-s 108 pandud põhjendamiskohustust, tõendamaks, mis tingis kaebaja puhul ca 40 kahe kuu sisse jääva praktikapäeva puhul 30 lahtiriietumisega läbiotsimise läbiviimise vajaduse, siis tuvastab kohus preventiivsel eesmärgil nende läbiotsimiste õigusvastasuse, sest kaebaja praktika kestab kohtuotsuse tegemise ajal. Vangla üldine julgeolek on sedavõrd lai mõiste, et kohus ei loe lahtiriietumisega läbiotsimise vajaduse põhjendamiskohustust täidetuks, vastasel juhul oleks kodukorras ka nii sätestatud. Lahtiriietumistega läbiotsimiste õigustatus ei ole kontrollitav. Halduskohus ei pea aga reaalseks kaebaja vastavasisulise hüvitamiskaebuse rahuldamist, mistõttu sel motiivil kohus tuvastamiskaebuse osaliselt rahuldamist võimalikuks ei pea. Kaebaja isiku kohta vangla poolt esitatud tõendid ei anna alust järelduseks, et 2017. aasta kevadel esineksid mingid asjaolud võrreldes 2014–2015. aastaga seoses kaebaja isikuga tema sisuliselt igakordseks lahtiriietumisega läbiotsimiseks saatmisel.
24.Kolmeaastasest perioodist varasema 34 kuu osas märgib kohus vastuseks kaebajale, et tuvastamiskaebust saab vangla arvestuse kohaselt puudutada perioodid 8. juunist 2014 – 31. augustini 2016. a ning alates 15. veebruarist 2017 – 7. aprillini 2017. a. See on kokku 28 kuud. Selle perioodi osas on kaebaja toimingute tagantjärgi põhjendamist nõudnud 10 korral, kusjuures vastustaja on pöördumistele ka vastanud (II kd tl 26, 30, 45, 51–54, 57–65). Nende toimingute puhul arvestab kohus tõsiasjaga, et Tartu Vangla 01.12.2014. a käskkirja ja selle lisade (I kd tl 25–27) kohaselt oli kaebajal 01.12.2014. a seisuga kaks kehtivat distsiplinaarkaristust keelatud esemete hoidmise eest ja teda karistati uuesti 6 kuulise katseajaga sama rikkumise eest. Seega ei saa nende 10 pöördumise kohaselt toimunud läbiotsimiste puhul järeldada läbiotsimiste põhjendamatust kuni viimase karistuse kustumiseni. Vastustaja kinnitab 2014. aasta juulis kaebaja 6 korral läbiotsimist, mille saab lugeda õigustatuks kaebaja poolt sel perioodil keelatud esemete hoidmise tõttu. Kohus on seisukohal, et seetõttu on tuvastamiskaebuses nimetatud 28 kuulisel perioodil, mil kaebaja oli tegelikkuses Tartus kaebaja isikust tulenevatel põhjustel olnud vanglal vajadus kaebaja lahtiriietumisega läbiotsimiste tegemiseks ja kaebus tuleb selle perioodi osas jätta rahuldamata kui täiesti põhjendamatu. Tõendatuks saab seega lugeda üksnes kaebaja pöördumistes kajastatud läbiotsimised ja 2014. aasta juuli läbiotsimised, mitte tuvastamiskaebuses väidetud 120 läbiotsimist, sest kaebaja ei ole sellises mahus toimingute põhjendamise nõuet tõendanud ja vanglale üldse esitanud.
25.Kohustamiskaebuse kohta esitatud faktiliste asjaolude kogum ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Kaebaja on vastustajale 25.09.2017. a (I kd tl 20) ja 04.10.2017. a (I kd tl 21) esitanud taotlused praktikalt tulles igakordsete lahtiriietumisega läbiotsimiste lõpetamiseks.
26.Kohus märgib vastuseks kaebajale, et põhimõtteliselt ei ole kohtul võimalik haldusorganil toimingute tegemise keelamine, milleks seadus annab aluse. Kohustamiskaebuse rahuldamiseks ei anna aga alust ka asjas tõendatud faktiliste asjaolude kogum. Nimelt väidab kaebaja taotlustes, et teda otsiti sel perioodil igakordselt ehk iga päev läbi alasti kiskumisega. Igakordselt on kantseiliidis kasutatav sõna. Teisisõnu tähendab igakordselt ja igapäevaselt iga päev ja igal korral. Kuna kohtule esitatud kohustamiskaebuse (I kd tl 1) kohaselt viidi vanglas kaebaja suhtes alasti kiskumisega läbiotsimised läbi kaks kuni viis korda nädalas, siis ei ole kohustamiskaebuse kohaselt kaebajat 2017. aasta septembris–oktoobris igal
praktika päeval ja igal korral tegelikkuses lahtiriietumisega läbi otsitud. Kaks korda nädalas toimuvat kinnipeetava läbiotsimist ei saa pidada vastuolus olevaks EIK praktikas väljendatud seisukohtadega läbiotsimiste ebasobival viisil toimunuks lugemise osas. Kaebaja õigustamatute läbiotsimiste toimumine ei ole kohustamiskaebuses esitatud asjaoludega seeläbi tõendatud, mistõttu jääb kaebus rahuldamata. Kaebajat ei ole alandatud ega kohustamiskaebuse kohaselt ülemääraselt ja liiga sageli läbi otsitud.
27.HKMS § 108 lg 2 kohaselt peaks menetluskulud poolte vahel jaotuma proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja on mõlema kaebuse puhul riigilõivust vabastatud. Muude kulude kandmine pole tõendatud. Vastustaja ei ole menetluskulu taotlenud, Kulud jäävad seega poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 09.05.2019.a otsusega. Tartu Ringkonnakohtu 09.05.2019.a otsus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Martin Villemsi apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Rahuldada Tartu Vangla apellatsioonkaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 31.05.2018. a otsus osas, millega tunnistati Tartu Vangla tegevus kaebaja täielikul läbiotsimisel perioodil 08.04.2017 kuni 07.06.2017 õigusvastaseks ning teha nimetatud osas uus otsus, millega jätta Martin Villemsi kaebus tervikuna rahuldamata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.