Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene, Tanel Saar 23. august 2017, Tartu 3-17-1236 Martin Villemsi kaebus Tartu Vangla tegevuse (sagedased täielikud läbiotsimised kaebaja suhtes) õigusvastasuse tuvastamiseks Martin Villemsi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Martin Villems Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Martin Villemsi määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 21. juuli 2017. a määruse resolutsiooni p 1, millega halduskohus jättis määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse rahuldamata.
2.Teha tühistatud osas uus määrus ja rahuldada Martin Villemsi menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel haldusasjas nr 3-17-1236.
3.Saata asi Tartu Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 119 lg 1)
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Martin Villems esitas 8. juunil 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub kohtul tuvastada õigusvastasus Tartu Vangla halduspraktika osas, mille käigus kasutatakse rutiinse, igapäevase meetmena täieliku alastivõitmisega läbiotsimist. Tuvastamiskaebuse põhjendatud huvina märgib kaebaja tulevikus kahju hüvitamise kaebuse esitamise kavatsuse ning vajaduse lõpetada Tartu Vangla niisugune halduspraktika. Lisaks esitas kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse.
2.Tartu Vangla selgitas vastuses 17. juuli 2017. a kohtunõudele, et kaebajale on läbiotsimised teostatud põhjusel, et avastada keelatud esemeid, mida muul moel tuvastada ei ole võimalik ning kuna Tartu Vangla ei pea arvestust isiku läbiotsimiste kohta v.a juhul kui leitakse keelatud esemeid, ei ole võimalik edastada halduskohtule andmeid toimunud läbiotsimiste sageduse kohta. Lisaks edastas Tartu Vangla M. Villemsi pöördumised seoses täielike läbiotsimistega ja nende vastuskirjad.
3.Tartu Halduskohus jättis 21. juuli 2017. a määrusega rahuldamata Martin Villemsi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebuse
käiguta ja andis kaebajale kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks täiendava tähtaja (resolutsiooni p 2). M. Villemsil tuleks käesolevalt tuvastamiskaebuselt tasuda riigilõivu 15 eurot tulenevalt riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg-le 1. Nähtuvalt kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest ja arvestades lubatud mahaarvamisi on riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused täidetud. Kaebuse edulootused on vähesed, seega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kaebajale käesolevas haldusasjas menetlusabi andmine hoolimata tema maksejõuetusest. Vanglaametnikul on seadusest tulenev õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Tartu Vangla vastusest nähtuvalt on kinnipeetav M. Villems osa võtnud tööhõivest (töötanud sööklas), sotsiaalprogrammidest, treeningutest, kutseõppest, jalutuskäigust ja muudest tegevustest, mis on eeldanud eluosakonnast väljumist ja hilisemat sisenemist. Lahtiriietumisega läbiotsimised on teostatud põhjusel, et avastada keelatud esemeid, mida muul moel s.h metallidetektoriga tuvastada ei ole võimalik. Kui kinnipeetav väljub eluosakonnast nt tööle sööklasse, praktikale või vanglatööstusesse, kus tal on ligipääs paljudele keelatud esemetele, siis on kohtu hinnangul õigustatud tema täielik läbiotsimine vältimaks keelatud esemete osakonda toimetamist. Kohtu hinnangul on kaebaja läbiotsimisteks olnud olemas õiguslik alus, mistõttu on kaebuse rahuldamine vähetõenäoline.
4.Martin Villems esitas Tartu Halduskohtu 21. juuli 2017. a määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määrus tühistada ja vabastada M. Villems riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. Kaebust ei saa pidada perspektiivituks, kuna vaatamata sellele, et Eesti seadusandlus võimaldab piiramatult täielikke läbiotsimisi, on Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika kohaselt rutiinsed täielikud läbiotsimised tunnistatud vastuolus olevaks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) sätetega, millede järgimine on Eestis kohustuslik.
5.Tartu Halduskohus võttis 26. juuli 2017. a määrusega kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 21. juuli 2017. a määruse p 1 peale menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu 21. juuli 2017. a määrus tühistada osas, millega halduskohus jättis M. Villemsi menetlusabi taotluse rahuldamata. Tühistatud osas tuleb teha uus määrus ning rahuldada M. Villemsi menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel haldusasjas nr 3-17-1236. Haldusasi tuleb saata halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
7.Halduskohus jättis rahuldamata M. Villemsi taotluse kaebuselt riigilõivu tasumiseks, kuna kavandatavat menetluses osalemist ei saa pidada edukaks. Halduskohtu hinnangul on kaebaja läbiotsimisteks olnud õiguslik alus, mistõttu on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
8.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti hinnanud menetlusabi andmise majanduslike eelduste täidetust, kuid hinnanud kavandatava menetluses osalemise ennatlikult ebaedukaks. Riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik. Riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel ei tohi aga välistada kaheldavate ja vaieldavate kaebuste esitamist, see piiraks isikute kaebeõigust ülemääraselt (RKHKm 4. mai 2011, nr 3-3-1-11-11, p 11).
Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vanglal on olemas õiguslik alus teostada täielikku läbiotsimist koos lahti riietumisega. Ringkonnakohus on eelnevalt asunud seisukohale, et kui kinnipeetava läbiotsimisel järgitakse seaduses sätestatud eesmärki, ei saa läbiotsimist näha kinnipeetava alandamise või karistamisena ning kinnipeetavad peavad vangla julgeoleku huvides taluma nii eesmärgipäraseid läbiotsimisi kui ka nende tagajärgi. Samuti ei välista ei Eesti ega ka EIK-i kohtupraktika vajadusel sellise läbiotsimise teostamist ning ei pea seda automaatselt kinnipeetava inimväärikust riivavaks ja õigusvastaseks toiminguks (TrtRK 13. augusti 2015 otsus haldusasjas nr 3-14-103 p 21). EIK on mitmes kohtuasjas uurinud alasti ja intiimsete kehaliste läbiotsimiste vastavust EIKo-le. EIK on leidnud, et kuigi täielikud läbiotsimised võivad puhuti vajalikud olla vangla julgeoleku tagamiseks või korratuste või kuritegude ennetamiseks, tuleb need läbi viia sobival viisil ja need peavad olema õigustatud (vt Yankov vs. Bulgaaria, nr 39084/97, punkt 110, EIK 2003-XII (väljavõtted); Valašinas vs. Leedu, nr 44558/98, punkt 117, EIK 2001-VIII; ja Iwanczuk vs. Poola, nr 25196/94, punkt 59, 15. november 2001). Kaebaja viitab alandavatele, korduvatele ja liiga sagedastele läbiotsimistele, millede eesmärgipärasust saab ringkonnakohtu arvates hinnata vaid kaebust sisuliselt läbi vaadates.
9.Eeltoodud põhjendustel ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik asuda seisukohale, et M. Villemsi kaebus on perspektiivitu. HKMS § 210 lg-s 3 on sätestatud, et kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule. Arvestades, et halduskohus on õigesti tuvastanud kaebaja maksejõuetuse ning ringkonnakohus ei nõustu, et kaebust saab pidada perspektiivituks, teeb ringkonnakohus tühistatud osas uue määruse, millega võimaldab kaebajale menetlusabi riigilõivu tasumiseks kaebuse esitamisel halduskohtule. HKMS § 120 kohaselt teeb toiminguid kaebuse menetlusse võtmisel kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, seega halduskohus. HKMS § 120 lg 2 kohaselt võtab kohus kaebuse määrusega menetlusse, kui ei esine alust kaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks. Seega on halduskohtu ülesandeks enne kaebuse menetlusse võtmist kontrollida, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Käesoleva määrusega leidis ringkonnakohus üksnes seda, et kaebajale menetlusabi andmisest keeldumine ei ole põhjendatud. See ei tähenda, et kaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks ei võiks esineda muid aluseid. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul võimalik kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks uut määrust teha ning asi tuleb saata halduskohtule kaebuse ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
10.Ringkonnakohus rahuldab M. Villemsi määruskaebuse, tühistab Tartu Halduskohtu 21. juuli 2017. a määruse resolutsiooni p 1, millega halduskohus jättis rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab kaebaja menetlusabi taotluse ning saadab asja Tartu Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.