Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene, Tanel Saar 23. august 2017, Tartu 3-17-1236 Martin Villemsi kaebus Tartu Vangla tegevuse (sagedased täielikud läbiotsimised kaebaja suhtes) õigusvastasuse tuvastamiseks Martin Villemsi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Martin Villems Vastustaja Tartu Vangla
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 119 lg 1)
käiguta ja andis kaebajale kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks täiendava tähtaja (resolutsiooni p 2). M. Villemsil tuleks käesolevalt tuvastamiskaebuselt tasuda riigilõivu 15 eurot tulenevalt riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg-le 1. Nähtuvalt kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest ja arvestades lubatud mahaarvamisi on riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused täidetud. Kaebuse edulootused on vähesed, seega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kaebajale käesolevas haldusasjas menetlusabi andmine hoolimata tema maksejõuetusest. Vanglaametnikul on seadusest tulenev õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Tartu Vangla vastusest nähtuvalt on kinnipeetav M. Villems osa võtnud tööhõivest (töötanud sööklas), sotsiaalprogrammidest, treeningutest, kutseõppest, jalutuskäigust ja muudest tegevustest, mis on eeldanud eluosakonnast väljumist ja hilisemat sisenemist. Lahtiriietumisega läbiotsimised on teostatud põhjusel, et avastada keelatud esemeid, mida muul moel s.h metallidetektoriga tuvastada ei ole võimalik. Kui kinnipeetav väljub eluosakonnast nt tööle sööklasse, praktikale või vanglatööstusesse, kus tal on ligipääs paljudele keelatud esemetele, siis on kohtu hinnangul õigustatud tema täielik läbiotsimine vältimaks keelatud esemete osakonda toimetamist. Kohtu hinnangul on kaebaja läbiotsimisteks olnud olemas õiguslik alus, mistõttu on kaebuse rahuldamine vähetõenäoline.
Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vanglal on olemas õiguslik alus teostada täielikku läbiotsimist koos lahti riietumisega. Ringkonnakohus on eelnevalt asunud seisukohale, et kui kinnipeetava läbiotsimisel järgitakse seaduses sätestatud eesmärki, ei saa läbiotsimist näha kinnipeetava alandamise või karistamisena ning kinnipeetavad peavad vangla julgeoleku huvides taluma nii eesmärgipäraseid läbiotsimisi kui ka nende tagajärgi. Samuti ei välista ei Eesti ega ka EIK-i kohtupraktika vajadusel sellise läbiotsimise teostamist ning ei pea seda automaatselt kinnipeetava inimväärikust riivavaks ja õigusvastaseks toiminguks (TrtRK 13. augusti 2015 otsus haldusasjas nr 3-14-103 p 21). EIK on mitmes kohtuasjas uurinud alasti ja intiimsete kehaliste läbiotsimiste vastavust EIKo-le. EIK on leidnud, et kuigi täielikud läbiotsimised võivad puhuti vajalikud olla vangla julgeoleku tagamiseks või korratuste või kuritegude ennetamiseks, tuleb need läbi viia sobival viisil ja need peavad olema õigustatud (vt Yankov vs. Bulgaaria, nr 39084/97, punkt 110, EIK 2003-XII (väljavõtted); Valašinas vs. Leedu, nr 44558/98, punkt 117, EIK 2001-VIII; ja Iwanczuk vs. Poola, nr 25196/94, punkt 59, 15. november 2001). Kaebaja viitab alandavatele, korduvatele ja liiga sagedastele läbiotsimistele, millede eesmärgipärasust saab ringkonnakohtu arvates hinnata vaid kaebust sisuliselt läbi vaadates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.