XX kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju 20 000 euro nõudes seoses kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas ajavahemikul 06.10.2008 - 01.03.2016.
Menetlusosalised
Kaebaja XX Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus.
2.Asendada määruse tähemärgiga X.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
avaldamisel
kaebaja
nimi
3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
4.Määrus toimetatakse kätte pooltele. Kaebajale toimetatakse kätte ka määruse tõlge vene keelde.
XX esitas 30.05.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, mida ta hiljem täiendas. Kohus tagastas 31.08.2017 ja 21.06.2019.a määrustega enamuse kaebuse nõuetest, mõlemad määrused on jõustunud. Praeguseks on kaebuse nõuetest lahendamisel veel kahju hüvitamise nõue seoses sellega, et külmades ja niisketes ruumides hoidmise tõttu tekkis kaebajal tervisekahju - keskkõrvapõletik, vasakpoolse kõhulihase külmetus, hemorroid. Selle nõude jättis kohus 21.06.2019.a määruses käiguta ning küsis pooltelt täiendavaid andmeid kaebuse lubatavuse ja tähtaegsuse hindamiseks.
2.Kohus küsis kaebajalt, millal pöördus ta seoses kaebuses välja toodud tervisehäiretega arsti poole ja millal tal vastavad haigused diagnoositi. Vasakpoolse kõhulihase külmetuse puhul palus kohus täiendavalt selgitada, mida kaebaja selle haiguse või tervisehäire all mõtleb. Kaebaja ei ole pärast 21.06.2019.a määruse kättesaamist kohtule mingeid avaldusi esitanud, sh ei ole esitanud küsitud andmeid või taotlenud nende esitamise tähtaja pikendamist.
3.Vastustaja teatas kohtule (tl 119), et
- kaebaja pöördus Tallinna Vangla meditsiiniosakonna poole esimest korda parema kõrva valuga 23.12.2011 (ravilugu nr 72). Vasaku kõrva valuga pöördus kaebaja 04.07.2013 ja tal diagnoositi mädata keskkõrvapõletik (ravilugu nr 105). Kõrvaprobleemiga on kaebaja arsti vastuvõtul viibinud ka 31.07.2013, 15.08.2013, 08.11.2013, 07.02.2014 ja 18.03.2014 (ravilood nr 107, 108, 114, 117, 119); - seoses hemorroididega pöördus kaebaja arsti vastuvõtule juba 20.10.2009 ja tal diagnoositi kaasneva haigusena hemorroidid ehk päraku veenikomud (ravilugu nr 14). Hemorroidide probleeme on kaebaja arsti vastuvõtul kurtnud ka 02.03.2010, 15.03.2010, 24.03.2011, 27.01.2012, 13.02.2013 (ravilood nr 28, 30, 53, 75, 98); - vastustaja ei tea, mida kaebaja vasakpoolse kõhulihase külmetuse all konkreetselt silmas on pidanud, kuid diagnoosi „vasakpoolse kõhulihaste külmetus“ tervisekaardis ei nähtu. 23.12.2011 on kaebaja kurtnud valu vasakus küljes, kus oli vöötohatis. Tüsistusteta vöötohatis on kaebajal diagnoositud 30.11.2011 (ravilood nr 67 ja 72). Vastustaja ühtlasi selgitas, et kaebaja tervisehäireid on varem käsitletud kahes kohtuasjas: - kohtuasjas 3-14-50146 esitas kaebaja nõude tuvastada meditsiiniteenuste osutamise tagamata jätmine perioodil 04.07.2013-18.03.2014 seoses vasaku kõrva valuga. Kohus jättis kaebuse rahuldamata, otsus on jõustunud; - kaebaja esitas 27.04.2014 Tallinna Vanglale taotluse kahju hüvitamiseks nr 5-18/14/61381 seoses halbade vangistustingimustega tekitatud tervisekahjuga. Taotlusest ei selgu, milles tervisekahju täpsemalt seisnes. Vastustaja ei lahendanud kahjunõuet tähtaegselt ja kaebaja pöördus kohtusse. Kohtuajas 3-14-51528 täpsustas kaebaja, et ta nõuab hüvitist tervisekahju tekitamise eest seoses sellega, et Tallinna Vanglas viibimise tagajärjel sai ta hemorroidid ja keskkõrvapõletiku. Kohus jättis 16.06.2016.a määrusega kaebuse selles nõudes läbi vaatamata. Kohtu seisukoht
4.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada halduskohtule kaebus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on selle tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohtupraktikas mõistetakse selles sättes nimetatud tagastamise all taotluse õigusvastast tagastamist. Kui vangla tagastas taotluse õiguspäraselt, siis kinnipeetaval kohtusse pöördumise õigust ei teki. Kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb kohtul kontrollida, kas kaebaja läbis kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Kohtueelse menetluse nõuetekohase läbimise kontroll hõlmab ka küsimust, kas see on algatatud tähtaega järgides.
5.Kaebaja tugineb kohtueelse menetluse läbimise osas kahju hüvitamise taotlusele, mille ta esitas vastustajale 27.03.2017. Eelnimetatud taotluse (tl 19, 23-24) on kaebaja alla kirjutanud 23.03.2017 ja vastustaja registreeris selle 27.03.2017. Kuna kaebaja oli taotluse esitamise ajal kinnipeetav Viru Vanglas, siis loeb kohus taotluse esitamise ajaks 23.03.2017. Taotlus sisaldab väidet, et kaebajale tekitati tervisekahju, tal oli keskkõrvapõletik, külma sai vasakpoolne kõhulihas ja ta sai hemorroidi. Vastustaja tagastas kahju hüvitamise taotluse põhjendusel, et kaebaja on samad nõuded varem juba vanglale esitanud ning toimuvad sellest lähtunud kohtumenetlused. Kohus selle vastustaja seisukohaga praeguses määruses käsitletava nõude osas ei nõustunud. Vastustaja ei kontrollinud kohtueelses menetluses nõuete tähtaegsust, seega tuleb seda teha kohtul.
6.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 sätestab, et kahju hüvitamise taotlus tuleb kahju tekitanud haldusorganile esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Kaebaja tervisekaardi (tl 123-138) alusel diagnoositi kaebajal keskkõrvapõletik 04.07.2013 (ravilugu nr 105). Kaebaja on kõrvaprobleemidega pöördunud arsti poole ka hiljem, viimati 18.03.2014 (ravilugu nr 119), kuid nendel kordadel ei ole vaevused olnud seotud keskkõrvapõletikuga. Seega oli 23.03.2017 möödunud rohkem kui kolm aastat ajast, mil kaebaja sai teda keskkõrvapõletiku tekkimisest. Kaebajal diagnoositi hemorroidid esimest korda 20.10.2009 (ravilugu nr 14) ja viimati pöördus kaebaja selle probleemiga arsti poole 03.07.2013 (ravilugu nr 104). Seega oli 23.03.2017 möödunud rohkem kui kolm aastat ajast, mil kaebaja sai teda hemorroidide tekkimisest. Kohtu hinnangul sai kaebaja keskkõrvapõletiku ja hemorroidide diagnoosimisel teada kahju tekkimisest. Kaebaja esitas 27.02.2014 vastustajale kahju hüvitamise taotluse nr 5-18/14/6138-1 (tl 139143), milles ta nõudis kahju hüvitamist seoses sellega, et kinnipidamistingimused Tallinna Vanglas on põhjustanud talle muuhulgas tervisekahju. Kaebaja ei täpsustanud, milles tervisekahju seisnes. Kaebaja pöördus pärast taotluse lahendamise tähtaja möödumist kohtusse. Kohtuasjas 3-14-51528 palus kohus kaebajal täpsustada, kas ja mil moel on kinnipidamistingimustega põhjustatud kahju tema tervisele. Kaebaja selgitas oma 29.08.2014.a avalduses (tl 144), et Tallinna Vanglas viibimise tagajärjel oli tal keskkõrvapõletik ja omandatud hemorroid. Eeltoodu näitab, et kaebaja pidi hiljemalt 27.02.2014 ehk kahju hüvitamise taotluse nr 518/14/6138-1 esitamise ajal olema teadlik tekkinud kahjust ja selle põhjustanud isikust. 23.03.2017.a kahju hüvitamise taotlus on esitatud rohkem kui kolm aastat pärast seda, kui kaebaja sai teada kahjust ja selle põhjustanud isikust.
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast. Arvestades määruse punktis 6 toodut kuulub eeltoodud alusel tagastamisele kaebaja kahju hüvitamise nõue seoses sellega, et kaebajal tekkis keskkõrvapõletik ja hemorroidid.
8.Eeltoodut ei muuda asjaolu, et kohus ei pidanud asjas 3-14-51528 taotlust nr 5-18/14/61381 piisavaks, et lugeda kohtueelne menetlus tervisekahju osas läbituks. Kohus tugines tookord sellele, et kaebaja ei toonud vanglale esitatud taotluses piisavalt välja, milline kahju tema tervisele on tekitatud. Kaebaja avaldustest selles menetluses tuleneb, et tema tahe oli juba 27.02.2014 suunatud keskkõrvapõletikust ja hemorroididest tingitud kahju hüvitamise saavutamisele.
9.Kaebaja ei selgitanud kohtule, mida ta mõtleb vasakpoolse kõhulihase külmetuse all, millal pöördus ta selle vaevusega arsti poole või millal tal selline haigus diagnoositi. Tervisekaardi andmetel kaebajal sellist haigust diagnoositud ei ole. Kohus ei saa nõude lubatavust hinnata, kui kaebaja andmed tekkinud kahju kohta on sedavõrd ebamäärased. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui see ei vasta sama seadustiku § 3739 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja
puudused takistavad asja läbivaatamist. HKMS § 38 lg 1 p 7 alusel tuleb kaebuses märkida selle faktiline põhjendus. Faktiliste andmete puudumine takistab asja lahendamist, kuna ilma selleta ei saa kohus hinnata nõude lubatavust ja tähtaegsust. Kohus tagastab eeltoodud alusel kaebaja kahju hüvitamise nõude seoses sellega, et kaebajal tekkis vasakpoolse kõhulihase külmetus.
10.Kokkuvõttes on kõik kaebuse nõuded tagastatud ja kohtuasja menetlus sellega lõppenud.
11.HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse määruse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.
(allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.