Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunikud
Tiit Kollom, Reet Allikvere, Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
02.12.2015 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-15-1553
Tsiviilasi
MM hagi Elektrilevi OÜ ja Eesti Energia Aktsiaseltsi vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.05.2015 määrus hagi läbi vaatamata jätmiseks Eesti Energia suhtes
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MM määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: MM (isikukood XXXXXXXXX); Kostja I: Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857); Kostja II: Eesti Energia Aktsiaselts (registrikood 10421629); Kostjate I ja II esindaja: Marelle Esko
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 28.05.2015 määrus tsiviilasjas nr. 2-15-1553 hagi läbi vaatamata jätmiseks Eesti Energia AS suhtes tühistada ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määrus edasikaebamisele ei kuulu (TsMS § 427). Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on MM hagi Elektrilevi OÜ (kostja I) ja Eesti Energia Aktsiaseltsi (kostja II) vastu kahju hüvitamise nõudes. Hageja palub tuvastada kostja I võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A punktide 5.1, 5.2.5 ja 5.3.1 tühisus,
üldteenuse tüüptingimuste tühisus ja/või kohustada kahjustava tüüptingimuse kasutamise lõpetamist; tuvastada, et kostja I ja/või kostja II on oma tegevuse või tegevusetuse tagajärjel põhjustanud kahju hagejale; mõista kostjatelt diskretsiooni korras välja (VÕS § 127 lg 6) kostja I ja/või kostja II poolt hagejale tekitatud moraalne kahju ja hingelise valu hüvitis alates 01.01.2013 kuni eluaseme Tallinn, XXXXX XX taaspingestamiseni; tuvastada kostja poolt hagejale tekitatud kahju suurus, mis ei ole nõude esitamise ajal selge, mille saab kohus hinnata lähtuvalt kahju tõenäolisest suurusest ning tõenäosuse piires alates 01.01.2013, lubades tulevikus kahju suurenemisel hagejal nõuet suurendada; hetkel hageja hindab üürist saamata jäänud kahju suuruseks 19 164 eurot. 24.03.2015 esitas kostja II taotluse jätta hagi kostja II suhtes läbi vaatamata. Riigikohtu menetluses on Eesti Energia AS ja hageja vaheline tsiviilasi, kus hageja on vaidlustanud Tallinna Ringkonnakohtu otsuse, millega jäeti rahuldamata nõue saamata jäänud üüritulu 1917 eurot osas ja diskretsiooni korras (VÕS § 127 lg 6) kostjale tekitatud moraalse kahju ja hingelise valu hüvitise määramise osas. Samuti on otsus vaidlustatud osas, millega mõisteti hagejalt kostja I kasuks välja seisuga 12.03.2012 summa 7215,90 eurot (sh põhivõlgnevus 5951,46 eurot ja viivis 1261,44 eurot) ning viivise 0,1% päevas põhinõudelt (5951,46 eurot) alates 13.03.2013 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude suurus. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega kohus jättis rahuldamata AS Eesti Energia hagi intressi saamiseks ja rahuldas hageja vastuhagi elektri väljalülitamise õigusvastaseks tunnistamiseks. Kostjad on seisukohal, et hageja leiab ekslikult, et tal on võrguühenduse taastamise nõudmiseks kostjalt II tekkinud täiendav alus ja õigus alates 01.01.2013, kui avanes elektriturg ja alates 01.10.2013, kui hageja sõlmis elektrimüügi lepingu. Elektrituru avanemine 01.01.2013 ei muutnud varasemalt tasumata võrgutasude ja elektritasude nõudeid kehtetuks. Kuna tarbimiskoha võrguühendus on katkestatud, ei olnud võrguettevõtjal ja /või tema nimetatud müüjal kohustust tarbijale üldteenust osutada. Kui kaebaja lõpetab võrgulepingu rikkumise ja tasub võlgnevuse ning võrguühenduse katkestamisega seotud kulud, taastab kostja I tarbimiskoha võrguühenduse ja tarbija saab osta elektrienergiat elektrimüüjalt 220 Energia OÜ, kellega tal on sõlmitud elektrileping või kui ta elektrimüüjat ei vali, siis osutab talle üldteenust kostja II. Mistahes elektrienergia müügi alus on kehtiv võrguleping ja võrguühenduse olemasolu liitumispunktis. Kostja II elektrimüüjana ei saa taastada ühegi tarbija võrguühendust, seda saab teha ainult võrguettevõtja. Võrguteenust hagejale osutab jaotusvõrguettevõtja kostja II. Kostjad on seisukohal, et hageja nõudega kostja I vastu saamata jäänud üüritulu osas ja diskretsiooni korras (VÕS § 127 lg 6) kostjale tekitatud moraalse kahju ja hingelise valu hüvitise määramise osas kattub tsiviilasjas 3-2-1-71-14 esitatud nõudega. Kostjad märgivad, et hageja on hagis taotlenud üldteenuse tüüptingimuste tühisuse tunnistamist ja/või kahjustava tüüptingimuse kasutamise lõpetamise kohustamist. Hageja ei ole selgitanud ega põhjendanud, milline konkreetne tingimus kostja I üldteenuste tüüptingimustes teda kahjustab ja kuidas see on seotud tema esitatud kahjunõuetega. Üldteenuse tüüptingimused tuleb vastavalt ELTS § 762 lõikele 1 kooskõlastada Konkurentsiametiga. Konkurentsiamet ei kooskõlasta tüüptingimusi, kui tüüptingimus ei ole kooskõlas käesoleva seadusega või kui tüüptingimuse sisu, väljendusviis või esituslaad on ebatavaline või arusaamatu võlaõigusseaduse § 37 lõike 3 tähenduses või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse § 42 tähenduses. Kostja I üldteenuse tüüptingimused on Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud.
25.03.2015 esitas hageja enda seisukoha kostjate taotluse osas, milles palub jätta rahuldamata kostjate taotlus jätta hagi läbi vaatamata kostja II osas. Hageja on seisukohal, et käesoleva hagi eseme alus on rajatud alates ajavahemikust 01.01.2013 (kostja ei taganud elektrituruseaduses sätestatud üldteenust), ja peale 19.08.2013 (mil jõustus tsiviilasjas nr 212-10352 otsus osas, milles kohus tunnistas alates 31.01.2012 elektri väljalülitamise õigusvastaseks) ja peale 01.10.2013 (mil jõustus 09.09.2013 elektriettevõtja „220 Energia OÜ“ ja hageja vaheline elektrimüügileping nr 143834). Samuti ei kattu nendes tsiviilasjades saamata jäänud üüritulu ese ja moraalse kahju ese käesoleva asja esemega juba ainuüksi ajaliselt ja faktilistest asjaoludest lähtuvalt peale 01.01.2013. Seega puudub alus jätta hagiavaldus TsMS § 371 lõike 1 p 5 alusel menetlusse võtmata või läbi vaatamata. Maakohtu määrus Harju Maakohus rahuldas 28.05.2015 määrusega kostja II taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks kostja II suhtes ning jätkas menetlust kostja I suhtes. Kostja II menetluskulud jäeti hageja kanda. Määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi kostja II osas jätta läbi vaatamata, kuna hageja nõue, mõista kostjatelt diskretsiooni korras välja (VÕS § 127 lg 6) kostja I ja/või kostja II poolt hagejale tekitatud moraalne kahju ja hingelise valu hüvitis kuni eluaseme XXXXX XX Tallinn taaspingestamiseni, ühtib tsiviilasjas nr 2-12-10352 (Riigikohtus nr 3-2-1-71-14) läbivaadatava nõudega. Asjaolu, et hageja nõuab saamata jäänud tulu ja kahju hüvitamist peale 01.01.2013, ei anna hagejale täiendavat alust hagi esitamiseks kostja II osas. Kohus selgitab, et kostja II on elektrimüüja, kes ei osuta võrguteenust, st hagejal ei ole võimalik esitada nõuet kostja II vastu, kuna hageja ei ole sõlminud võrgulepingut kostjaga II. Seega ei ole hagejal võimalik esitada võrguühenduse katkestamisest tulenevaid nõudeid ka kostja II vastu. Kohus on seisukohal, et hageja nõue saamata jäänud tulu ja kahju hüvitamise osas tuleb eeltooduga jätta kostja II osas läbi vaatamata. Maakohtu hinnangul tuleneb hagiavaldusest, et hageja soovib üksnes kostja I üldteenuste tüüptingimuste tühisuse tuvastamist ja/või kahjustava tüüptingimuse kasutamise lõpetamise kohustamist. Kohtule arusaadavalt ei ole hageja taotlenud kostja II üldteenuse tüüptingimuste tühisuse tunnistamist ja/või kahjustava tüüptingimuse kasutamise lõpetamiseks kohustamist. Kohus märkis, et elektrituruseaduse § 762 kohaselt tuleb võrguettevõtja või tema nimetatud müüjal kooskõlastada üldteenuse tüüptingimused Konkurentsiametiga ning Konkurentsiamet ei kooskõlasta tüüptingimusi, kui tüüptingimus ei ole kooskõlas käesoleva seadusega või kui tüüptingimuse sisu, väljendusviis või esituslaad on ebatavaline või arusaamatu võlaõigusseaduse § 37 lõike 3 tähenduses või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse § 42 tähenduses. Kohtul puudus alus asuda seisukohale, et kostja II tüüptingimused ei ole kooskõlastatud Konkurentsiametiga ning on seega tühised või kahjustavad tarbijaid. Kohus jõudis seisukohale, et hageja nõue üldteenuste tühisuse tunnistamiseks ja/või kahjustava tüüptingimuse kasutamise lõpetamise kohustamiseks tuleb jätta kostja II osas läbi vaatamata. Tulenevalt eeltoodust jättis maakohus hagi kostja II osas jätta läbi vaatamata, kuna hageja esitatud nõue saamata jäänud tulu ja kahju hüvitamise nõudes kostja II osas on menetluses tsiviilasjas nr 2-12-10352 (Riigikohtus nr 3-2-1-71-14) ning ülejäänud hageja nõuded on esitatud kostja I osas. Kohus leidis, et tegemist on olukorraga, mis tingib hagi läbi vaatamata jätmise kostja II suhtes TsMS § 423 lg 1 p 4 ja lg 2 p 2 alusel.
Kuivõrd kohus jättis hagi kostja II osas läbi vaatamata, jäeti TsMS § 168 lg 2 alusel kostja II menetluskulud hageja kanda. Määruskaebus Hageja palub Harju Maakohtu 28.05.2015 määruse tühistada osas, millega kohus rahuldas kostja II taotluse asja läbivaatamata jätmiseks kostja II suhtes, jättis hageja hagi kostja II vastu kahju hüvitamise nõudes läbi vaatamata ning jättis kostja II menetluskulud hageja kanda. Hageja palub teha asjas uus määrus või saata maakohtule uuesti lahendamiseks asja läbivaatamiseks otsustamiseks seoses nõudega AS Eesti Energia vastu. Hageja palun võtta asja juurde Rahandusministeeriumi 14.05.2015 vastuskiri. Hageja arvates on maakohus valesti kohaldanud menetlusõiguse normi TsMS § 363 lg 1 p 2 ja p 3 koostoimes TsMS § 371 lõike 1 p 5, sest hagiavalduse punktis 3 ja 10 on hageja hagi alust põhjendanud, miks see ei kattu tsiviilasja nr 3-2-1-71-14 oleva nõudega. Kostja II ei ole alates 01.01.2013 teinud tahteavaldust volituste puudumise kohta kostjale I võrguteenuse osutamise osas, mis tähendab seda, et kostja II nõuded ei ulatu avatud elektriturul teistele elektriettevõtjatele selliselt, et jaotusvõrguettevõtja tagab üldhuviteenuse osutamisel AS Eesti Energia nõudeid alates 01.01.2013, takistades selliselt teiste elektriettevõtjate poolt teenuse osutamist. Võrgust väljalülitamine/mitte taaspingestamine ei ole alates 01.01.2013 kooskõlas direktiivi 2009/72/EÜ 1 lisaga, ja artikli 26 lõikega 1. Juhul, kui võrke haldab iseseisev üldhuviteenuse osutaja, mis ei tohiks olla sõltuv elektrienergia müüjast, kellega on käesolevas vaidlus võlgnevuse suuruse osas, ja millest on kostja I tuletanud õigusliku aluse ja nõude. Kostja I vastuses esitatud seisukoht, et nõue tuleneb kostja II poolt esitatud arvest, ei ole kooskõlas VÕS § 2-ga, sest kolmas isik saab oma nõude esitada kostjale II, kellega on tal suhe, aga mitte delegeerida seda edasi hagejale, tekitades kolmanda suhte. Alates 01.01.2013 ei ole kostja I hagejale võrguteenust osutanud, kuigi hagejal on olemas leping 220 Energia OÜ-ga, mis soovib hagejale elektrit müüa, kuid kostja I ja kostja II tegevuse või tegevusetuse tõttu ei saa teenust osutada. Hageja esitas tõendi, milleks on MTÜ Lilleküla Seltsi järelevalve taotluse raames AS Eesti Energia kohta Rahandusministeeriumi 14.05.2015 vastuskiri. Vastus määruskaebusele Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
jättis
selle
rahuldamata
ja
edastas
Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et määruskaebus tuleb rahuldada. Antud juhul ei kattu MM esitatud hagi ese varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise osas nõudega, mis ta esitas 21.08.2012 esitatud vastuhagis Eesti Energia AS hagis tema vastu võla
ja viivise väljamõistmiseks, sest käesolevas hagis nõuab ta varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist, mis tekkis temale alates 01.01.2013. Seega puudub alus Eesti Energia AS suhtes esitatud hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg. 1 p. 4 järgi. Siinkohal maakohtu esitatud täiendav põhjendus, mille kohaselt kostja II on vaid elektrimüüja, kes ei saa vastutada võrguettevõtja poolt tekitatava kahju eest, seondub ilmselt TsMS §-ga 423 lg. 2 p. 2, kuid nagu Riigikohus on lahendis nr. 3-2-1-151-14 selgitanud, otsustab hagimenetluses hageja, kelle vastu ta hagi esitab. TsMS § 371 lg. 2 p. 2 ei sätestata hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusena hagi esitamist vale kostja vastu. TsMS § 371 lg. 2 p. 2 kohaldamisel ei saa kohus hinnata tõendeid, ja tõendid hindamata ei saa otsustada selle üle, kas kostja vastutab hageja nõude eest või mitte. Kuivõrd TsMS § 372 lg. 2 p. 2 sõnastus on identne TsMS § 423 lg. 2 p. 2 sõnastusega, siis kehtib antud selgitus ka käesoleval juhul. Hageja esitas varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuete kõrval hagiavalduses ka eraldi nõuded tuvastada võrgulepingu tüüptingimuste konkreetsete punktide tühisus ja üldteenuse tüüptingimuste tühisus ja/või kohustada kahjustavate tüüptingimuste kasutamine lõpetada, ja tuvastada, et kostja I ja/või kostja II on oma tegevuse ja tegevusetusega põhjustanud kostjale kahju. Maakohus leidis, et hageja nõue üldteenuste tühisuse tuvastamiseks ja /või kahjustava tüüptingimuse kasutamise lõpetamiseks tuleb jätta läbi vaatamata kostja II suhtes seetõttu, et tegemist on kostja I võrgulepingu tüüptingimustega ja puudub alust arvata, et kostja II üldteenuse tüüptingimused oleksid tarbijaid kahjustavad. Maakohtul puudus õigus jätta ülalmärgitud haginõuded kostja II vastu läbi vaatamata TsMS § 423 lg. 2 p. 2 alusel seetõttu, et nendes nõuetes ei saa kostjaks olla kostja II, kuivõrd, nagu eespool märgitud, hagimenetluses otsustab hageja ise, kelle vastu ta nõude(d) esitab, Seisukoht aga, et kostja II üldteenuse tüüptingimused ei ole tarbijat kahjustavad, on sisulise otsustamise küsimus, mida ei saa lahendada ilma tõendid hindamata. TsMS § 423 kohaldamine on mõeldud kasutamiseks juba menetlusse võetud nõuete suhtes. Maakohus ei ole teinud selget otsustust (määrust) nimetatud kahju hüvitamise nõuete kõrval esitatud muude haginõuete menetlusse võtmise kohta. TsMS §-is 372 alusel hagi menetlusse võtmisest keeldumise otsustamist ei saa aga teha enne haginõuete ebaselguse kõrvaldamist. Hageja nõuab ebaseadusliku võrguühenduse katkestamise ja selle taastamata jätmisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist, tuginedes seejuures ka väitele, et kostja I võrgulepingu tüüptingimused, mis annavad võrguettevõtjale õiguse müüdud elektrienergia võlgnevuse korral võrguühenduse katkestada, on alates 01.01.2013 tühised. Ringkonnakohus märgib, et tüüptingimuste tühisusele kui hagi ühele asjaolule võib hageja tugineda ilma sellekohase eraldi tuvastusnõude esitamiseta ja sellekohase tuvastusnõude eraldi esitamiseks võib seetõttu puududa piisav õiguslik huvi. Sama kehtib esitatud „üldteenuse tüüptingimuste“ tühisuse tuvastamise nõude osas. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei ole lisanud mainitud „üldteenuse tüüptingimusi“ ja pole aru saada, kas neid on üldse olemas või kumma kostja poolt need on kehtestatud. Hageja nõue tuvastada et kostja I ja/või kostja II on põhjustanud hagejale kahju, on ebaselge selles mõttes, et ei ole aru saada, kas tegemist on alternatiivsete nõuetega eraldi kummagi kostja suhtes või peab hageja neid solidaarselt vastutavaks kahju eest. Kuid nii või teisiti
sellise tuvastunõude eraldi esitamiseks puudub piisav õiguslik huvi, kuivõrd kahju põhjustamine või mittepõhjustamine kuulub lahendamisele kahju hüvitamise nõude asjaolude tuvastamise käigus. Samas ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas on hageja hagi suunanud mõlema kostja vastu „ja/või“ sõnastust kasutadas. Hagiavalduse ebaselgus seisneb ka selles, et hageja ei ole hagiavalduse nõuete osas üldse märkinud, kummalt kostjalt ta varalise kahju hüvitamist nõuab. Mis puutub nõudesse kohustada tarbijat kahjustavate tüüptingimuste kasutamine lõpetada, siis juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et VÕS § 45 lg. 1 kohaselt võib ebamõistlikult kahjustava tüüptingimuse lõpetamist tingimuse kasutajalt seaduses sätestatud korras nõuda seaduses sätestatud isik või asutus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
Reet Allikvere
Ulvi Loonurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.