Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

lähtuvalt kahju tõenäolisest suurusest ning tõenäosuse piires alates 01.01.2013, lubades tulevikus kahju suurenemisel hagejal nõuet suurendada. Hageja hindas üürist saamata jäänud kahju suuruseks 19 164 eurot. Hageja nõudis ebaseadusliku võrguühenduse katkestamise ja selle taastamata jätmisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist, tuginedes seejuures ka väitele, et kostja I võrgulepingu tüüptingimused, mis annavad võrguettevõtjale õiguse müüdud elektrienergia võlgnevuse korral võrguühenduse katkestada, on alates 01.01.2013 tühised. 05.04.2016 esitasid kostjad taotluse hagiavalduse punktis 2 nimetatud tuvastusnõude läbi vaatamata jätmiseks. Kostjad märkisid, et hageja on hagiavalduse nõuete korrigeerimise raames jäänud hagiavalduse punktis 2 esitatud kahju tekitamise tuvastamise nõude juurde, esitades põhjenduseks kostjate arusaamist mööda oma 31.12.2015 hagiavalduse punktides 8, 9, 11, 13, 14, 17 ja 18 toodud põhjendused, mis kostjate hinnangul ei näita õigusliku huvi põhistust tuvastusnõude menetlemiseks. Tulenevalt asjaolust, et kohus on hagejat hoiatanud, et kui kohtu määratud tähtajaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata (TsMS § 3401 lg 2), taotlevad kostjad põhjusel, et puudus on jäetud kõrvaldamata, jätta esitatud tuvastusnõue läbi vaatamata. Kostjad olid seisukohal, et kuivõrd neil eiole võimalik üheselt aru saada, kas hageja jääb hagiavalduse punktis 1 esitatud tüüptingimuse tühisuse tuvastamise nõude juurde või loobub sellest, ei saa kostjad selles küsimuses omapoolset seisukohta esitada. 19.04.2016 esitatud seisukohas palus hageja jätta kostjate taotlus rahuldamata. Hageja märkis, et jääb 17.03.2016 hagiavalduse nõuete selgituste ja kohtu nõudel tehtud nõuete korrigeerimiste juurde ega ole loobunud hagiavalduse punktis 1 esitatud tuvastusnõudest. Kostjate seisukoht, et hageja ei ole tähtpäevaks esitanud nõude 1 kohta selgitust, on eksitav. 25.07.2016 esitas hageja taotluse võtta asja juurde 25.07.2016 esitatud menetlusdokumendi lisa - JS 21.03.2016 e-kirja koopia, milles JS avaldas soovi üürida hageja eramus eluruum pinnaga 42m2, kuid hageja ei saanud sõlmida tehingut, kuna eramus puudub elekter. 18.08.2016 esitasid kostjad enda seisukoha taotluse osas, milles leiavad, et tõend tuleb jätta asja juurde võtmata. Esimese astme kohtu määrus 13.10.2016 määrusega keeldus Harju Maakohus menetlusse võtmast hagiavalduse resolutsiooni punktides 1 ja 2 nimetatud tuvastusnõudeid. Kohus rahuldas hageja taotluse võtta asja juurde 25.07.2016 esitatud menetlusdokumendi lisa. Kostjad on esitanud taotluse jätta hagiavaldus läbi vaatamata hagiavalduse punktis 2 toodud tuvastusnõude osas, millega hageja palub tuvastada, et kostja I ja/või kostja II on oma tegevuse või tegevusetuse tagajärjel põhjustanud kahju hagejale. Tallinna Ringkonnakohus on 23.11.2015 määruses märkinud, et maakohus ei ole otsustanud kahju hüvitamise nõuete kõrval esitatud muude nõuete menetlusse võtmist, sh ka hagiavalduse resolutsiooni punktis 2 nimetatud nõuet. Seega on antud juhul võimalik kohtul hageja hagiavalduse resolutsiooni punktis 2 esitatud nõude menetlusse võtmisest keelduda, mitte jätta läbi vaatamata, kuna läbivaatamata jätmine eeldab, et kohus on nõude juba menetlusse võtnud. Kohus on 04.03.2016 määrusega lähtuvalt Tallinna Ringkonnakohtu 23.11.2015 määrusest hagejale selgitanud, et hagiavalduses toodud tuvastusnõuete eraldi esitamiseks puudub piisav õiguslik huvi, kuivõrd kahju põhjustamine või mittepõhjustamine kuulub lahendamisele kahju hüvitamise nõude asjaolude tuvastamise käigus. Kohus kohustas hagejat põhistama

eelnimetatud nõude juurde jäämisel õigusliku huvi olemasolu. Kohus rõhutas veelkord, et hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 järgi esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kohus oli seisukohal, et hageja ei ole 17.03.2016 menetlusdokumendis põhistanud õigusliku huvi olemasolu. Seega asus kohus seisukohale, et antud juhul puudub alus hagiavalduse punktis 2 nimetatud nõuete eraldi menetlemiseks ning kohus lahendab kahju põhjustamise või mittepõhjustamise küsimuse kahju hüvitamise nõude raames. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Tulenevalt asjaolust, et hageja ei ole hagiavalduse punktis 2 toodud tuvastusnõuet esitanud seadusega kaitstud huvi eesmärgil, keeldus kohus hagiavalduse punktis 2 toodud tuvastusnõude menetlusse võtmisest. Kohus on 04.03.2016 määrusega kohustanud hagejat TsMS § 3401 lg 1 alusel kõrvaldama määruses viidatud puudused ehk põhistama hagiavalduse resolutsiooni punktis 1 nimetatud nõude esitamisel õigusliku huvi olemasolu ning märkinud, et hagejal puudub vastava nõude esitamiseks võlaõigusseaduse § 45 lg 1 alusel vastav õigus. Hageja on kohtule 17.02.2016 esitanud puuduste kõrvaldamise dokumendi, kuid kohtu nimetatud puuduseid, st põhistanud hagiavalduse resolutsiooni punktis 1 esitatud nõude õiguslikku huvi, hageja kõrvaldanud ei ole. Seega tulenevalt asjaolust, et hageja ei ole kõrvaldanud eelnimetatud puudusi ning hagejal ei ole õiguslikku huvi vastava nõude eraldi esitamiseks, keeldub kohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmast ka hagiavalduse resolutsiooni punktis 1 nimetatud nõuet. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõend igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 229 lg 2 alusel võib tõendiks olla ka tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Hageja on esitanud taotluse võtta asja juurde 25.07.2016 esitatud menetlusdokumendi lisa – JS 21.03.2016 e-kiri, millega hageja soovib tõendada, et tal ei ole võimalik sõlmida üürilepingut, kuna temale kuuluvas elamus puudub elekter. Kohus oli seisukohal, et hageja esitatud tõend võib omada asja lahendamisel tähtsust, eelkõige, kuna hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude, seega tule hageja taotlus võtta asja juurde 25.07.2016 esitatud menetlusdokumendi lisa rahuldada. Määruskaebus 03.11.2016 esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 13.10.2016 määruse osas, millega kohus jättis menetlusse võtmata hagiavalduse resolutsiooni punktides 1 ja 2 nimetatud tuvastusnõuded ja teha uus määrus, millega võtta hagiavalduse resolutsiooni punktides 1 ja 2 nimetatud tuvastusnõuded menetlusse. Hageja on seisukohal, et maakohus on vääralt kohaldanud TsMS § 372 lg 1 ja 2 menetlusõigusnormi, leides, et hageja ei ole hagiavalduse resolutsioonis olevate nõuete osas põhistanud õigusliku huvi olemasolu. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 23.11.2015 määruse lk 6 (kd II, lk 74-79) järgmist /.../ Hagiavalduse ebaselgus seisneb ka selles, et hageja ei ole hagiavalduse nõuete osas üldse

märkinud, kummalt kostjalt ta varalise kahju hüvitamist nõuab/.../. Hageja selgitas 28.11.2015 (kd II, lk 87-88) varalise kahjunõude kohta, et see on esitatud OÜ Elektrilevi OÜ vastu, mis on kohtu poolt juba võetud menetlusse ja kostjatel ei ole olnud selle nõude arusaamisel 24.03.2014 vastuses hagiavaldusele vastuväiteid (kd I, lk 142-143). Samuti on hageja selgitanud, et Riigikohtu Üldkogu otsusega 15.12.2015 kohtuasjas nr 3-2-1-71-14 punktis 133 muutis Riigikohus kohtupraktikat mittevaralise kahju tekitamisel VÕS § 134 lg 1 alusel lepingulise suhte korral, seega Tallinna Ringkonnakohtu 23.11.2015 määruse selgitused nõuete osas ei ole enam osaliselt õigusliku huvi osas määrvaks peale ühtse kohtupraktika muutmist. Samuti on Riigikohus olnud ühtlase kohtupraktika kujundamisel varasemalt seisukohal, et kahjunõude rahuldamise eelduseks on nõue kahju tekkimise tuvastamiseks, mis hõlmab ka ebaõiglase tüüptingimuse tühistamise nõuet. Edasine menetluse käik Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 13.10.2016 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Kooskõlas TsMS § 659 ja § 651 lg-ga 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustab hageja maakohtu määrust üksnes resolutsiooni punkti 1 osas, s.o osas, milles maakohus jättis hagiavalduse resolutsiooni punktides 1 ja 2 loetletud tuvastusnõuded menetlusse võtmata. Osas, millega maakohus rahuldas hageja taotluse ja võttis asja materjalide juurde 25.07.2016 esitatud menetlusdokumendi lisa, ei ole hageja maakohtu määrust vaidlustanud ning selles osas on kaevatav maakohtu määrus seega jõustunud. Määruskaebuses heidab hageja maakohtule ette, et kohus on vääralt kohaldanud TsMS § 372 lõikeid 1 ja 2. Ringkonnakohus hageja vastava seisukohaga ei nõustu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti jätnud hagiavalduse resolutsiooni punktides 1 ja 2 loetletud tuvastusnõuded TsMS § 371 lg 2 p-i 2 alusel menetlusse võtmata, leides, et hagejal ei ole õiguslikku huvi vastavate nõuete eraldi menetlemiseks. Maakohus on 04.03.2016 määrusega kohustanud hagejat kõrvaldama kohtu nimetatud puudused, sh põhistama hagiavalduse resolutsiooni punktides 1 ja 2 esitatud nõuete osas õigusliku huvi olemasolu, ent hageja ei ole puuduseid kõrvaldanud. Ka kohtule 17.03.2016 esitatud menetlusdokumendis ei ole hageja põhistanud, miks tal on õiguslik huvi hagiavalduse resolutsiooni punktis 1 nimetatud tüüptingimuste tühisuse osas eraldi tuvastusnõude esitamiseks. Samuti ei ole hageja põhistanud õiguslikku huvi eraldi nõude esitamiseks tuvastamaks, et kostja I ja/või kostja II on hagejale kahju põhjustanud. Seejuures on maakohus vaidlustatud määruses põhjendatult osundanud Tallinna Ringkonnakohtu 23.11.2015 määruses selgitatule, mille kohaselt võib hageja tüüptingimuste tühisusele kui hagi ühele asjaolule tugineda ilma sellekohase eraldi tuvastusnõude esitamiseta ning kahju põhjustamine või mittepõhjustamine kuulub lahendamisele kahju hüvitamise nõude asjaolude tuvastamise käigus. Põhjendamatu on määruskaebusest nähtuv hageja arvamus, justkui muudaks kaebuses osundatud Riigikohtu üldkogu 15.12.2015 otsuses asjas nr 3-2-1-71-14 avaldatud seisukohad võlaõigusseaduse (VÕS) § 134 lg 1 alusel esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas käesolevas asjas Tallinna Ringkonnakohtu 23.11.2015 määruses toodud selgitusi õigusliku

huvi põhistamise vajadusest tuvastusnõuete esitamisel. Riigikohtu praktikast, sh eelviidatud Riigikohtu üldkogu lahendist, ei tulene, et kahjunõude rahuldamise eelduseks on tuvastusnõude esitamine kahju tekkimise tuvastamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et hageja kahjunõude rahuldamise ja kostjate vastutuse tekkimise eelduseks on muu hulgas kahju olemasolu. Seda, kas konkreetses asjas on hagejal kahju tekkinud, hindab kohus kohtu tuvastatud asjaolude pinnalt. Seega on kohtud käesolevas asjas varasemalt tehtud määrustes ning maakohus vaidlustatud määruses õigesti osundanud asjaolule, et kahju põhjustamine või mittepõhjustamine kuulub lahendamisele kahju hüvitamise nõude asjaolude tuvastamise käigus. Ka tüüptingimuste tühisus on selliseks asjaoluks, millele hageja saab tugineda kohtule esitatavas hagiavalduses ning tüüptingimuste kehtivuse osas võtab kohus seisukoha kahju hüvitamise hagi kohta tehtava lahendi põhjendustes. Toodust tulenevalt ei annaks hageja tuvastusnõuete menetlemine käesoleval juhul hagejale ka midagi rohkemat kui kahju hüvitamise nõue, kuivõrd kahju hüvitamise nõude lahendamine eeldab seisukoha võtmist ka hageja tuvastusnõuete aluseks olevate asjaolude suhtes. Kuna määruskaebus jääb eeltoodud põhjendustel rahuldamata, jätab kohus määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt/) Ande Tänav

(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.