Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
3-2-1-79-11 Tartu, 2. november 2011. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Ants Kull ja Villu Kõve Sergei Vitrjanoi kaebus kohtutäitur Kaire Põltsi 1. juuli 2010. a otsuse peale täiteasjades nr 025/2007/5222 ja nr 025/2008/2828 Tallinna Ringkonnakohtu 14. veebruari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-34964 Sergei Vitrjanoi määruskaebus Avaldaja Sergei Vitrjanoi (isikukood xxxxxxxxxxx) Puudutatud isik Harju tööpiirkonna kohtutäitur Kaire Põlts 3. oktoober 2011, kirjalik menetlus
(TMS) § 2 lg 1 p 16 järgi kuulub TMS alusel täitmisele kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta. Täitekulude, s.h kohtutäituri tasu nõuded ei allu karistusseadustiku (KarS) §-s 82 ning TMS § 202 lg-s 1 sätestatud regulatsioonile, kuna nimetatud normid reguleerivad kriminaalasjas või väärteoasjas tehtud kohtuotsuse või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi ja rahaliste ning varaliste karistuste sissenõuete täitmise aegumist, mitte aga täitemenetluse toimingute tegemisest tulenevate rahaliste nõuete (täitekulud, sh kohtutäituri tasu) täitmise aegumist. TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise otsused on käsitatavad muude täitedokumentidena, mille täitmine aegub TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Kohtutäituri tasu ja täitekulude nõuete arvel kaetakse kohtutäituri tegevuskulud, mis ei ole finantseeritavad ühestki muust allikast. Täitekulude nõuete samastamine kriminaalasjas või väärteoasjas tehtud kohtuotsuse või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi ja rahaliste ning varaliste karistustega on põhjendamatu nimetatud nõuete erineva iseloomu tõttu. Kohtutäituri täitekulude nõuded ei ole kuidagi käsitatavad karistusõiguslike nõuetena. Seega on võlgniku nõue kohaldada täitekulude nõuetele aegumist alusetu ja täielikult põhjendamatu. Võlgniku väide, et kuna kohtutäitur ei nõudnud võlgnikult sisse täitedokumentidest tulenevaid rahatrahve, puudub tal õigus tasule, on alusetu. Arvestades otseste täitekulude (TMS § 37) nõude sisu ja eesmärki (võlgnik hüvitab menetluskulud) ning kohtutäituri ametiteenuse tasulisuse põhimõtet, on täituril õigus nõuda võlgnikult täitekulu tasumist.
tasu ja täitekulude sissenõue on TMS §-de 209 ja 210 järgi avalik-õiguslik rahaline sissenõue väärteoja kriminaalmenetluses. Kuna see nii ei ole, ei allu need nõuded ka TMS § 202 lg-s 1 sätestatud aegumise regulatsioonile ja kohtutäitur ei pidanud täitemenetlust täitekulude osas lõpetama. Maakohus ei leidnud, et kohtutäituril on õigus saada kohtutäituri tasu täitemenetluse lõpetamiseni, nagu avaldaja määruskaebuses väidab. Kohus märkis õigesti, et kohtutäituril on õigus saada tasu nii täitemenetluse alustamise eest kui ka kohtutäituri põhitasu kuni täitemenetluse lõpetamiseni tehtud toimingute eest.
peab märkima, et nõustub esimese astme kohtu põhjendusega. Seda on ringkonnakohus ka teinud. Asjaolu, et maakohus tõi oma määruse põhjendustes välja nii täitetoimingu tegemise kui ka vaidluse lahendamise ajal kehtinud täitemenetluse seadustiku sätted ei muuda alama astme kohtute lahendite lõppjäreldust vääraks. Pigem kinnitab maakohus määruse põhjendustes seda, et nii täitetoimingu tegemise ajal kui ka kohtuvaidluse lahendamise ajal kehtinud sätete alusel saab jõuda sama tulemuseni. Kolleegiumi arvates leidsid alama astme kohtud õigesti, et kohtutäituril oli õigus jätkata täitemenetlust avaldajale väärteoasjades määratud rahaliste karistuste täitmisega tekkinud täitekulude osas ka pärast seda, kui väärteoasjades määratud rahatrahvi nõuded olid KarS § 82 järgi aegunud. Enne 1. jaanuari 2010 kehtinud KarS § 82 lg 1 p-s 3 oli sätestatud, et väärteo kohta tehtud otsust ei asuta täitma, kui selle jõustumisest oli möödunud kaheksateist kuud. Kui rahatrahvi ei olnud selle tähtaja jooksul sisse nõutud, tuli väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitemenetlus TMS § 202 lg 1 järgi täitmise aegumise tõttu lõpetada. Samadel tingimustel tuli TMS § 209 järgi täitmise aegumise tõttu lõpetada ka kohtuotsuse või -määrusega või kohtuvälise menetluse otsuse või määrusega kohaldatud väärteomenetluse kulude või muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmine. Kolleegiumi arvates ei saa väärteoasjas määratud rahatrahvi sundtäitmise tõttu tekkinud täitemenetluse kulusid pidada TMS §-s 209 nimetatud väärteomenetluse kuludeks ega muudeks avalik-õiguslikeks rahalisteks nõueteks, mille täitmise saaks lõpetada samadel alustel nagu väärteoasjas määratud rahatrahvi täitemenetluse. Viidatud sätete järgi saab pärast KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaja möödumist lõpetada aegumise tõttu väärteoasjas määratud rahatrahvi või väärteomenetluses tekkinud menetluskulude või muude väärteoasjas määratud avalik-õiguslike rahaliste nõuete täitemenetluse, kuid täitemenetluse kui iseseisva menetluse kulud tuleb võlgnikul kanda hoolimata väärteomenetluse nõuete aegumisest. Täitemenetluse kulud on täitedokumendi täitmise menetluse kulud, sh väärteomenetluses määratud rahatrahvi sissenõudmiseks tehtud täitetoimingute tegemise kulud. Täitekulude kohta tehtud kohtutäituri otsus on TMS § 1 lg 1 p 16 järgi iseseisev täitedokument, millest tuleneva nõude aegumistähtaeg oli enne 5. aprilli 2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 järgi 30 aastat (kehtivas redaktsioonis kümme aastat). Avaldaja viited kohtupraktikale ei ole asjakohased ja nende lahendite sisu ei anna alust tühistada alama astme kohtute määrust.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.