Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-139-08 Tartu, 4. veebruar 2009. a Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik Harestone OÜ kandeavaldus registriasjas Ä105203/M2. Tallinna Ringkonnakohtu 8. septembri 2008 määrus tsiviilasjas nr 2-07-50495 Harestone OÜ määruskaebus Avaldaja Harestone OÜ (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind 5. jaanuar 2009. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 8. septembri 2008. a määrus ja Harju Maakohtu
22.oktoobri 2007. a määrus registriasjas Ä105203/M2 ning saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada Harestone OÜ-le 22. septembril 2008. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
Harestone OÜ (avaldaja) esitas 19. oktoobril 2007 Harju Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse, milles taotles osaühingu põhikirja uue redaktsiooni kinnitamist ning osakapitali korraga vähendamist ja suurendamist ainuosaniku otsuse alusel. Harestone OÜ ainuosanik otsustas 3. oktoobri 2007. a otsusega osakapitali korraga vähendada ja suurendada järgmistel tingimustel: vähendada osakapitali kuni 0 kroonini, s.o 40 000 krooni võrra senise 40 000 krooni suuruse nimiväärtusega osa tühistamise teel ja samal ajal suurendada osakapitali rahaliste sissemaksetega kuni 40 000 kroonini, s.o 40 000 krooni võrra uue osa väljalaskmise teel. Osakapitali vähendamist ja samal ajal suurendamist põhjendati osaühingu majandustegevuse ümberplaneerimisega, osanike ringi ja osaluse suuruse muutmisega ning vajadusega tagastada osanike ringist välja jäävatele osanikele nende poolt osakapitalisse tehtud sissemaksed. Ühtlasi otsustati teha väljamakse osanikule Irina Reimann-Helmile tühistatud osa eest 40 000 krooni rahas kümne päeva jooksul arvates päevast, mil möödub kolm kuud käesoleva osakapitali üheaegse vähendamise ja suurendamise äriregistrisse kandmisest. Samuti lubati märkida ja omandada väljalastav uus osa Aleksandr Vassinil ning kohustati teda tasuma osa omandamiseks rahaline sissemakse osa nimiväärtuse ulatuses Harestone OÜ pangakontole hiljemalt 15. oktoobriks 2007.
2.Harju Maakohus andis 22. oktoobri 2007. a määrusega taotluse esitajale tähtaja kande tegemist takistavate puuduste kõrvaldamiseks. Määruse kohaselt ei saa kandeavalduse alusel teha äriregistrisse kannet, sest osakapitali üheaegse vähendamise ja suurendamise otsusega võõrandatakse praegusel juhul osaühingu osa uuele omanikule. Osakapitali samaaegne vähendamine ja suurendamine on näilik tehing, kuna selle abil soovitakse võõrandada osaühingu osa. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)
§ 89 lg 1 kohaselt on näiline tehing tühine.
3.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Tallinna Ringkonnakohus jättis 8. septembri 2008. a määrusega maakohtu määruse muutmata. Määruse kohaselt otsustas avaldaja ainuosanik 3. oktoobri 2007. a otsusega osakapitali samal ajal vähendada ja suurendada osaühingu majandustegevuse ümberplaneerimise, osanike ja osaluse suuruse muutumise ning vajaduse tõttu tagastada osanike hulgast välja jäävatele osanikele nende tehtud osakapitali sissemaksed. Ringkonnakohus leidis, et osakapitali samaaegse vähendamise ja suurendamise otsuse sisuks oli osaühingu osa võõrandamine, mille kord on ette nähtud äriseadustiku (ÄS) §-s 149. ÄS § 198 lg 2 alusel on võimalik osakapitali samal ajal suurendada ja vähendada ilma ÄS §-s 199 sätestatut kohaldamata eelkõige ühe võimalusena maksejõuetuse staadiumi jõudnud osaühingu saneerimiseks ja tegevuse jätkamiseks. Sellisel juhul on sama otsusega võimalik tühistada senised väärtusetud osad ja tagada uued rahalised sissemaksed osakapitali katteks. Praegusel juhul ei olnud tegemist maksejõuetusest tingitud osakapitali samaaegse vähendamise ja suurendamisega. ÄS § 33 lg 5 kohaselt ei tee registripidaja kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 596 lg 2 alusel määrab kohus tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Seega vastab kohtunikuabi 22. oktoobri 2007. a määrus seaduse nõuetele.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja maakohtu määruse ning saata avaldaja kandeavalduse uueks läbivaatamiseks maakohtu kohtunikuabile. Määruskaebuse kohaselt on ringkonnakohus jätnud tähelepanuta, et kohtunikuabil puudus pädevus hinnata kandeavaldusele lisatud ainuosaniku otsuse sisu ning kohtunikuabi on ebaõigesti andnud määruskaebuse esitajale tähtaja kande tegemist takistavate puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus on valesti kohaldanud ÄS § 198 lg-t 2, leides, et selle sätte eesmärgiks on üksnes maksejõuetu osaühingu saneerimise ja tegevuse jätkamise võimaldamine. Osakapitali üheaegne vähendamine ja suurendamine on ÄS § 198 lg-test 1 ja 2 tulenevalt võimalik ka lahkuvale osanikule väljamaksete tegemiseks.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu 8. septembri 2008. a määrus ja maakohtu 22. oktoobri 2007. a määrus tuleb tühistada TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 1 alusel materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu ja asi tuleb saata TsMS § 691 p 4 ja § 692 lg 5 teise lause alusel samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
7.Kolleegium käsitleb esmalt registripidaja pädevuse ulatust kandeavalduste lahendamisel dokumente kontrollida ja hinnata ning seejärel osaühingu osakapitali vähendamise ja samaaegse suurendamise lubatavuse eeldusi.
8.Vastavalt ÄS § 33 lg-le 6 ei ole registripidajal õigust keelduda kande tegemisest, kui kõik seaduses
nõutavad dokumendid on esitatud ja need vastavad seaduse nõuetele. ÄS § 33 lg 5 järgi ei tee registripidaja kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega. Nimetatud sätetest järeldub, et registripidaja saab kontrollida esmajoones seadusega nõutavate dokumentide olemasolu ja nende vastavust seaduse nõuetele. Registripidaja saab ÄS § 32 järgi nõuda ka lisadokumente, kuid seda üksnes juhul, kui need on vajalikud kande aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-129-08, p 8). Äriühingu üldkoosoleku otsuse esitamisel peab registripidaja kontrollima peale dokumendi enda olemasolu ka nt üldkoosoleku pädevust (ÄS § 168) ja otsuse vastuvõtmise protseduurilise korra järgimist, nt kvooruminõude täitmist (ÄS § 192 lg 1 ja § 197 lg 1), samuti seaduses nõutud andmete märkimist otsuses (ÄS § 1971). Seega nõuab seadus registripidajalt esitatavate dokumentide seadusega sätestatud vormi- ja sisunõuete järgmise kontrollimist. Registripidaja õigus kontrollida temale esitatud dokumentide sisulist kehtivust on piiratud. Registripidaja sisulise kontrolli piiratud iseloomu rõhutab ÄS § 33 lg 6, millest tulenevalt saab registripidaja kontrollida ainult esitatud dokumentide seaduse nõuetele vastavust. Kolleegium märgib, et registripidajal on siiski õigus hinnata esitatud dokumenti ja keelduda kande tegemisest, kui esitatud dokument on selgelt heade kommete vastane või avaliku korraga vastuolus ning seetõttu TsÜS § 86 järgi tühine. Kolleegiumi arvates võib registripidaja kontrollida dokumenti ja keelduda kande tegemistest ka siis, kui esitatud dokument on vastuolus seadusest tuleneva keeluga (TsÜS § 87). Samuti võib registripidaja keelduda kande tegemisest siis, kui dokumendiga rikutakse kolmandate isikute, näiteks äriühingu võlausaldajate seadusega kaitstud õigusi. Sellistel juhtudel on kande tegemisest keeldumine põhjendatud äriregistri kui avaliku registri õigsuse eelduse ja usaldatavuse tagamise vajadusega. Kolleegium ei nõustu kohtute seisukohaga, et registripidajal oli õigus keelduda kande tegemisest põhjendusel, et vaidlusalune otsus, mille eesmärgiks on varjata osa võõrandamistehingut, on näiline ja seetõttu TsÜS § 89 järgi tühine. TsÜS § 89 lg 1 järgi on tehing näilik, kui pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Nimetatud sättest tuleneb, et tehingu näilikkuse tuvastamine eeldab tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist, mis ei ole registripidaja pädevuses. ÄS § 33 lg 5 ei anna registripidajale õigust keelduda kande tegemisest sisulistel põhjustel. Vaidlusalusest ainuosaniku otsusest (vt käesoleva otsuse p 1) ei tulene näilikkust, s.o ainuosaniku tahet mitte vähendada ja samal ajal suurendada osakapitali. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et ainuüksi asjaolu, et ainuosaniku otsusega otsustati osanikule välja maksta tema osa, ei ole selge tõend otsuse näilikkuse kohta, sest ÄS § 2001 lg 1 järgi võib osakapitali vähendamisel teha väljamakseid osanikele, kui see on ette nähtud osakapitali vähendamise otsuses. Samuti ei ole vaidlusaluses otsuses uue tulevase osaniku nime märkimine
selgeks tõendiks otsuse näilikkuse kohta, sest ÄS § 192 p 11 järgi tuleb osakapitali suurendamise otsuses märkida ka uue osaniku nimi. Küll aga saab registripidaja keelduda kande tegemisest, kui osanike otsus rikub seaduse sätteid, mis on kehtestatud eelkõige äriühingu võlausaldajate kaitseks. Näiteks saab registripidaja keelduda kande tegemisest, kui osakapitali vähendamise ja samaaegse suurendamise otsustamisel lubataks otsuses tasuda osa eest muul viisil kui rahaga, sest ÄS § 198 lg 2 järgi võib osade eest, mis lastakse välja sellistel asjaoludel, tasuda ainult rahaga.
9.Küsimuses osakapitali vähendamise ja samaaegse suurendamise kohta märgib kolleegium järgmist. Tuleb nõustuda ringkonnakohtu seisukohaga, et ÄS § 198 lg 2 järgi on osakapitali vähendamine ja samaaegne suurendamine lubatud ühe võimalusena maksejõuetuse staadiumi jõudnud osaühingu saneerimiseks ja tegevuse jätkamiseks. Samas on ebaõige ringkonnakohtu järeldus, et kuna praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole, siis oli registripidajal õigus keelduda kande tegemisest ÄS § 33 lg 5 kohaselt selle tõttu, et dokument ei vasta seadusele. Äriseadustik sätestab osakapitali vähendamise ja samal ajal suurendamise otsuse eeldustena ÄS § 197 lg-s 1 ja § 192 lg-s 1 sätestatud vajaliku häälteenamuse olemasolu, põhikirja muutmise vajaduse korral selle eelneva otsustamise (ÄS § 192 lg 2) ja osakapitali samaaegse suurendamise vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruseni (ÄS § 198 lg-d 1 ja 2). Muid eeldusi seadus osakapitali vähendamiseks ja samal ajal suurendamiseks ei sätesta. Seega tuleb selles osas ringkonnakohtu määruse põhjendust muuta.
10.Kuna on ilmne, et ringkonnakohus peaks asja uuel läbivaatamisel saatma kandeavalduse lahendamiseks maakohtusse, tühistab kolleegium lisaks ringkonnakohtu määrusele ka maakohtu
22.oktoobri 2006. a määruse. Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.