lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-15916/87

Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 12.05.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-15916/87
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
12.05.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4060
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-19-15916

Määruse kuupäev

Tartu, 12. mai 2021. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Urmas Volens

Kohtuasi

AS-i Tiigi Keskus avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 7. oktoobri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eurocar OÜ (õigusjärglane Sügismaa OÜ) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Avaldaja AS Tiigi Keskus, esindajad vandeadvokaat Jüri Sirel ja advokaat Mihkel Kivisalu Puudutatud isik Eurocar OÜ (asendatud menetluses õigusjärglasega Sügismaa OÜ), esindaja vandeadvokaat Anneli Aab

Asja läbivaatamise kuupäev

12. aprill 2021. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 7. oktoobri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-15916 ja Harju Maakohtu 19. juuni 2020. a määrus samas tsiviilasjas. Tühistada Harju Maakohtu 6. juuli 2020. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu.
2.Teha uus määrus, millega jätta AS-i Tiigi Keskus avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks rahuldamata.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
3.Jätta kõigi kohtuastmete menetluskulud AS-i Tiigi Keskus kanda.
4.Rahuldada määruskaebus.
5.Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AS Tiigi Keskus (avaldaja) esitas 11. oktoobril 2019 Harju Maakohtule avalduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks. Avaldaja palus oma lõpliku avalduse kohaselt: 1) määrata tasuta ja tähtajatult Harju maakonnas Keila linnas asuva Linnamäe tee 6b kinnistu (Linnamäe kinnistu) igakordse omaniku ja tema nõusolekuga isikute, õiguspäraste valdajate, piiratud asjaõiguste omajate, igakordse omaniku külaliste ja pereliikmete ning neid teenindava transpordi

2-19-15916 kasuks jalgsi ja mistahes liiklusvahendiga ööpäev läbi mõlemasuunaline juurdepääs avalikult kasutatavale teele Veski tänava kaudu üle Eurocar OÜ-le (asendatud menetluses õigusjärglasega Sügismaa OÜ) (puudutatud isik) kuuluva Harju maakonnas Keila linnas asuva Tehase tänava kinnistu (Tehase kinnistu) 193,29 m2 suuruse ala; 2) alternatiivselt, kui kohus ei nõustu juurdepääsu määramisega tasuta, määrata juurdepääsu tasu kohtu äranägemisel, kuid mitte rohkem kui 1686 eurot 72 senti ühekordse tasuna, mille Linnamäe kinnistu omanik kohustub tasuma Tehase kinnistu omanikule hiljemalt 1. juuliks 2020; 3) alternatiivselt, kui kohus ei nõustu juurdepääsu määramisega tasuta või ühekordse tasu eest, määrata juurdepääsu tasuks maksimaalselt 200 eurot aastas, mida Linnamäe kinnistu igakordne omanik kohustub tasuma Tehase kinnistu igakordsele omanikule iga aasta 1. juuliks; 4) kohustada puudutatud isikut andma nõusolek kinnistusraamatusse juurdepääsu kohta märkuse kandmiseks; 5) kohustada puudutatud isikut hoiduma kohtulahendist tuleneva talumiskohustusega kaasneva hoidumiskohustuse rikkumisest ning võimaldama Linnamäe kinnistu omanikul ja tema loaga isikutel kasutada Tehase kinnistut ööpäev läbi piiramatu arv kordi sõidu-, kõnni- ja jalgrattateena. Avalduse ja selle täienduste kohaselt on avaldaja Linnamäe kinnistu omanik ning puudutatud isik on Tehase kinnistu omanik. Avaldaja majandustegevus on vilja tarnimine. Avaldaja kinnisasjal asub autokaalumaja, mida on hoone rajamisest saati (aastakümneid) kasutatud selliselt, et viljakoormaga veoautod sisenevad kaalumajja Veski tänava kaudu ja väljuvad kaalumajast üle Tehase kinnistu, kasutades seda 193,29 m2 suuruses osas. Avaldaja kinnisasi on majanduslikult seotud talle kuuluva Veski 10 kinnistuga, millel asub elevaatorihoone. Vili võetakse elevaatorisse hoiule ja väljastatakse sealt kaalumaja kaudu. Linnamäe tee 6 ehitiste kompleks, mille osaks olid nii avaldaja kui ka puudutatud isiku kinnisasjad, kuulus varem AS-ile Keila Veskid (pankrotis). Veskimehed OÜ ja AS Keila Veskid (pankrotis) leppisid 2004. a notariaalaktis kokku, et hoonete kompleksi osas seatakse tasuta ja tähtajatu teeservituut (sh juurde- ja läbipääsuks kaalumajale), kuid see jäi hiljem seadmata. Puudutatud isik sai Tehase kinnistu omanikuks 8. augustil 2019 AS-i Keila Veskid (pankrotis) varade enampakkumisel. Linnamäe kinnistul asuvat kaalumaja on võimalik kasutada üksnes Tehase kinnistut läbides, et pääseda tagasi Veski tänavale. Autokaalumajad on alati läbisõidetavad hooned, kuna see tagab nende kasutamise kiiruse ja otstarbekuse. Puudutatud isik takistab senist läbipääsuteed Linnamäe kinnistult üle Tehase kinnistu (3. oktoobril 2019 paigaldati teele betoonblokid, 31. märtsil 2020 paigaldati kaalumaja ette metallist piirded), tekitades avaldajale olulist kahju. Avaldaja kliendid ei ole nõus kaalumaja ühepoolselt kasutama ning suutmatus tagada kaalumaja mõlemapoolset kasutamist võib viia koostöölepingute lõpetamiseni. Kaalumaja mõlemapoolne kasutamine on vajalik avaldaja majandustegevuse säilimiseks. Eeltoodud avaldaja huvi kaalub üles puudutatud isiku huvid Tehase kinnistu vastu. Tehase kinnistu sihtotstarve on transpordimaa ning see ei ole seotud ühegi teise puudutatud isiku kinnisasjaga. Teed juba kasutavad nii Tehase 1 kui ka Tehase 5 kinnistute omanikud, kelle kasuks on Tehase kinnistule seatud teeservituut. Juurdepääs tuleks avaldajale määrata tasuta. Alternatiivselt tuleks juurdepääsutasu kindlaksmääramisel arvestada naaberkinnisasja servituuditasuga (2019 sõlmitud servituudilepingu järgi saab Scandagra Eesti AS kasutada Tehase kinnistust vähemalt 1716 m2 suurust ala 15 000 euro suuruse servituuditasu eest). Avaldajale suurema kahju tekkimise ärahoidmiseks ja liiklusohutuse tagamiseks tuleb kohtulahend tunnistada viivitamata täidetavaks.

2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja pidas seda põhjendamatuks. Avaldajal on oma kinnisasjale juurdepääs avalikult teelt Veski tänava kaudu. Kaalumaja saab kasutada ka Tehase kinnistut läbimata, kasutades kaalumaja ühepoolselt (kaalumaja ees on piisavalt ruumi veoautode 2(9)

2-19-15916 tagurdamiseks). Avaldaja mugavus ja soov sõita kaalumajast välja üle Tehase kinnistu ei kaalu üles puudutatud isiku õiguste riivet ega õigusta juurdepääsu määramist. Puudutatud isik soetas Tehase kinnistu koos Tehase 3 ja Tehase 4 kinnistutega ning plaanib Tehase kinnistule rajada eraparkla. Avaldaja kaalumaja käive on alla 1% kogukäibest, mistõttu ei mõjuta sellega seotud üksikasjad märkimisväärselt tema majandustegevust. Juurdepääsu määramise aluseks ei saa olla üksnes majanduslike riskide maandamine ja soov kaalumaja võimalikult otstarbekalt kasutada. Avaldaja väited tema majandustegevuse olulisest kahjustumisest on ülepaisutatud ja tõendamata. Avaldaja õigusi ei mõjuta ka võimalikud kolmandate isikute kasuks seatud servituudid. Juurdepääsu ei saa määrata avaldajale tasuta. Juurdepääsu eest tuleks tasuda ühekordse tasuna 70 000 eurot (lisandub käibemaks). Juurdepääsu kasutamine peab juurdepääsu tingimustes olema seotud kaalumaja kasutamisega, et välistada avaldaja võimalus kasutada Tehase kinnistut muul viisil. Juurdepääs peab olema piiritletud tööpäevade ja tööajaga ning avaldajal tuleb iga kord kooskõlastada kinnisasja kasutaja, kasutamise aeg ja sõiduk, millega kinnistut kasutatakse. Juurdepääsu peavad saama kasutada üksnes veoautod.

3.Vastuseks kohtu taotlusele esitada enda seisukoht, selgitas Keila Linnavalitsus, et Veski tänav on eratee. Nii Tehase tänav kui ka Veski tänav teenindavad tööstusterritooriumi ja nende kasutamiseks on seatud huvitatud isikute kasuks servituudid, sh Veski tänavale ka avaldaja kasuks. Avalikult kasutatavale Linnamäe teele pääseb seega Tehase tänavalt läbi Veski tänava. Linnavalitsus pidas Tehase tänava esialgse omaniku AS-iga Keila Veskid (pankrotis) läbirääkimisi tänava üleandmiseks munitsipaalomandisse, kuid AS Keila Veskid (pankrotis) sellega ei nõustunud, leides, et tänavad teenindavad ainult tööstusrajooni ja seal kinnistuid omavad ettevõtjad on koostöövalmid. Selle kinnituseks sõlmiti esimesed teeservituudi lepingud juba 2009. aastal. Tehase tänava sundvõõrandamine või sellele sundvalduse seadmine ei ole õigustatud, sest selleks ei ole avalikku huvi.
4.Harju Maakohus rahuldas 19. juuni 2020. a määrusega avalduse, otsustades järgmist: 1) määrata tähtajatult Linnamäe kinnistu igakordse omaniku ja tema nõusolekuga isikute, õiguspäraste valdajate, piiratud asjaõiguse omajate, igakordse omaniku külaliste ja pereliikmete ning neid teenindava transpordi kasuks jalgsi ja mistahes liiklusvahendiga ööpäev läbi mõlemasuunaline juurdepääs kinnistul asuva autokaalumaja kasutamiseks Veski tänava kaudu avalikult kasutatavale teele üle Tehase kinnistu 193,29 m2 suuruse ala, mis on määruse lisas märgistatud punase joonega; 2) avaldaja on kohustatud tasuma juurdepääsu eest puudutatud isikule ühekordse tasuna 1689 eurot 35 senti hiljemalt kümne päeva jooksul määruse jõustumisest; 3) kohustada puudutatud isikut andma nõusolek kinnistusraamatusse juurdepääsu kohta märkuse kandmiseks; 4) kohustada puudutatud isikut hoiduma maakohtu lahendist tuleneva talumiskohustusega kaasneva hoidumiskohustuse rikkumisest ning võimaldama avaldajal ja tema loaga isikutel kasutada Tehase kinnistut ööpäev läbi piiramatu arv kordi sõidu-, kõnni- ja jalgrattateena. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse tunnistada kohtulahend viivitamatult täidetavaks. Menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda. Maakohus lisas määrusele selle lahutamatu osana juurdepääsu asukoha joonise. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 kohaldamise eeldused täidetud. Pooled ei vaidle selle üle, et iseenesest on avaldaja kinnisasjale juurdepääs avalikult kasutatavale teele olemas kaalumaja ühelt poolt, kuid mitte teiselt poolt üle puudutatud isiku kinnisasja, ning see muudab võimatuks kaalumaja kasutamise selliselt, et veoautod sõidavad kaalumajast läbi. Asjas ei 3(9)

2-19-15916 ole määravat tähendust sellel, et Veski tänav on eratee. Avaldaja on täpsustanud, et ta soovib juurdepääsu Veski tänavat pidi avalikult kasutatavale teele. AÕS § 156 lg 1 on kohaldatav ka juhtudel, kui kinnisasjal on küll juurdepääs avalikult kasutatavale teele olemas, kuid kinnisasja (sh seal asuva ehitise) kasutamine on üksnes selle juurdepääsu kaudu raskendatud, mh tuleks hinnata kinnisasja osade korrakohase majandamise võimalikkust ja hoone otstarvet. Kohtul tuleb hinnata juurdepääsu nõude rahuldamist mõlema menetlusosalise ärihuvide kaalumise teel. Avaldaja on tõendanud, et kuigi kaalumaja on võimalik kasutada ka ühepoolselt, on see ohtlikum ning aeganõudvam määral, mille tõttu kaotaksid avaldaja kliendid kaalumaja kasutamise vastu huvi. Majandusliku otstarbe mõttes tähendab kaalumaja kasutamise võimalus üksnes ühepoolsena seda, et kaalumaja langeb tõenäoliselt kasutusest välja ning avaldajal jääb saamata edaspidi selle kasutamisest saadav tulu. Avaldaja on tõendanud, et kaks klienti (Baltic Agro AS ja Scandagra Eesti AS) on avaldajaga sõlmitud hoiustamislepingud üles öelnud, kuivõrd kaalumaja kasutamine üksnes ühepoolselt ei vasta poolte sõlmitud lepingus kokkulepitud vajadustele. Vaidluse lahendamiseks ei ole oluline tuvastada kahju täpset suurust, vaid saada poolte huvide kaalumiseks hinnanguline ülevaade kaalumaja ühepoolsest kasutamisest tekkivast võimalikust kahjust. Oluline ei ole ka see, kui suure osa avaldaja kogukäibest moodustab kaalumajaga seotud käive, vaid üksnes kaalumajaga seotud käibe suurus võrreldes puudutatud isiku ärihuviga. Avaldaja on tõendanud kaalumaja kasutamist üle vaidlusaluse kinnistu vähemalt 2004. a-st (s.o umbes 15 aasta jooksul). On usutav, et kaalumaja on kasutatud kahepoolselt alates selle ehitamisest, sest asjas ei vaielda selle üle, et varem kuulusid nii kaalumaja, teekinnistu kui ka elevaatorihoone ühele isikule ning kaalumaja kasutamine kahepoolselt on tava. Vastupidiseid tõendeid ei ole puudutatud isik esitanud. Puudutatud isik pidi Tehase kinnistut ostes arvestama sellega, et kinnisasja on varem kasutatud juurdepääsuna avalikult kasutatavale teele, samuti sellega, et tee on vajalik selle ääres asuva kaalumaja opereerimiseks. Varasem tava ei ole ainumäärava tähendusega, kuid tavast kõrvalekaldumiseks peab olema mõjuv põhjus ja puudutatud isik ei ole sellist mõjuvat põhjust esile toonud. Avaldaja on välja toonud ohu kasvu üleüldisele liikluskorraldusele kaalumaja kasutamisel ühepoolselt. Avaldaja on tõendanud, et Veski tänavat kasutavad kõik Veski ja Tehase tänavatel asuvad ettevõtted sissepääsuks territooriumile ja väljapääsuks avalikult kasutatavale teele, kuna varasem alternatiivse teena kasutuses olnud Linnamäe tee osa suleti sõidukitega liiklemiseks. On usutav, et kui veoautod peavad kaalumaja esisel Veski tänaval rohkem manööverdama, on see liiklusohtlikum kui kaalumajast läbisõitmine. Tegu ei ole küll määrava asjaoluga, kuid see on asjaolude kogumis üks argument, miks kaalumaja mõlemapoolne kasutamine on ka teiste huvides. Avaldaja on tõendanud, et talle kuuluv elevaatorihoone on üks suurematest Eestis ning elevaatorihoone ja teraviljahoidla on majanduslikult seotud kaalumajaga. See lisab kaalu avaldaja huvidele. Avaldaja huvi juurdepääsu saamiseks on kaalukam, kui puudutatud isiku ärihuvi teenida kinnisasjalt kasumit, kasutades seda parklana (parklaala kattuks puudutatud isiku kinnistu osaga, mida avaldaja soovib kasutada juurdepääsuna). Puudutatud isik ostis transpordimaa sihtotstarbega kinnistu ja pidi arvestama vajadusega tagada naaberkinnistutele tööstuspiirkonnas opereerimiseks vajalikke juurdepääse. Teekinnistu ostmine juurdepääsu eest tasude nõudmiseks ja nende maksmata jätmise korral juurdepääsu takistamiseks ei ole selline huvi, mida kohus peaks kaitsma rohkem kui ajalooliselt väljakujunenud huvi tee kasutamiseks. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta ostis kinnistu sinna parkla rajamiseks. Lisaks ei ole tasulise parkla rajamine Keila linna äärealale puudutatud isiku ärihuvina usutav. Tehase kinnistu kasutamine kaalumajast väljumiseks ei takista puudutatud isikul 4(9)

2-19-15916 tasuliste parkimiskohtade rajamist, kuna kinnisasjal on mitmeid alasid parkimiskohtade jaoks. Kuigi kaalumaja väljapääsu ette jäävate parkimiskohtade kaotust saaks arvestada juurdepääsu tasu osana, ei ole puudutatud isik tõendanud ega muutnud usutavaks tasuliste parkimiskohtade nõudlust ega võimaliku tasu suurust. Muid ärihuve ei ole puudutatud isik välja toonud. Ei vaielda selle üle, et juurdepääs on maakorralduslikult võimalik. Esitatud ei ole AÕS § 156 lg-tes 2 ja 3 toodud asjaolusid, mistõttu need sätted ei kohaldu. Juurdepääsutasu tuleb erandlikult kindlaks määrata ühekordse tasuna, sest puudutatud isik on kinnitanud, et ta soovib oma kinnisasja kasutamise eest ühekordset, mitte perioodilist tasu. Tasu kindlaksmääramisel on põhjendatud lähtuda puudutatud isiku ja Scandagra Eesti AS-i sõlmitud teeservituudi seadmise lepingus kokkulepitud tasust 18 000 eurot (koos käibemaksuga). Juurdepääsu soovid olid neil isikutel sarnased, samuti on puudutatud isik ise tasu määramisel ilmselt arvestanud, mis on eelduslikult nimetatud alalt tasutav maamaks, tee korrashoiu ja liikluskorralduse kulu ja kasutuseelis. Jagades viidatud tasu avaldaja taotletava juurdepääsu ala ruutmeetritele, on juurdepääsu tasuks 1689 eurot 35 senti (ilma käibemaksuta). Avaldaja taotletud juurdepääsutingimused on põhjendatud. Maakohus tegi 6. juulil 2020 täiendava määruse, millega lisas varasemale määrusele selle lahutamatu osana juurdepääsu asukoha joonise.

5.Puudutatud isik palus määruskaebuses maakohtu eeltoodud määrused tühistada osas, milles maakohus avalduse rahuldas ja jättis puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda, ning jätta uue määrusega avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas ning jätta uue määrusega menetluskulud puudutatud isiku kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 7. oktoobri 2020. a määrusega maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ja jättis uue määrusega maakohtus kantud menetluskulud puudutatud isiku kanda, v.a avaldaja 30. oktoobri ja 21. novembri 2019. a ning 1. aprilli ja 8. aprilli 2020. a esialgse õiguskaitse taotlustega seotud menetluskulud, mis jäid avaldaja kanda. Muus osas jäi maakohtu määrus muutmata. Avaldaja 25. juuni 2020. a esialgse õiguskaitse taotluse ja puudutatud isiku määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäid puudutatud isiku kanda ning avaldaja määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus määras menetluskulud rahaliselt kindlaks. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt järeldub Riigikohtu praktikast, et erandina on autoga täiendava juurdepääsu võimaldamine üle teise isiku kinnisasja võimalik, kui juurdepääs avalikult teelt on küll olemas, kuid see peab olema eraldi põhjendatud. Erandlikuks asjaoluks ei saa pidada ainuüksi asjaolu, et avaldajal ei ole võimalik kaalumajast läbi sõita selliselt, et ta pääseks avalikult kasutatavale teele. Samas kattub täiendava juurdepääsu määramist õigustavate erandlike asjaolude hindamine suuresti menetlusosaliste huvide kaalumisega ja neid ei saa vaadata üksteisest lahus. Põhjendused juurdepääsu õigustavate erandlike asjaolude kohta on märgitud maakohtu määruse p-s 12, mis käsitab avaldaja ja puudutatud isiku huvide kaalumist. Asjas on tuvastatud erandlikud asjaolud, mis õigustavad avaldaja kinnisasjale täiendava juurdepääsu määramist. Erandi alusel täiendava juurdepääsu hindamisel tuleb arvestada varasemat tava (tõendite kohaselt on taotletavat juurdepääsu kasutatud samal otstarbel läbisõidetavana eelduslikult juba alates selle 5(9)

2-19-15916 ehitamisest 1986. aastal). Erandi alusel täiendava juurdepääsu hindamisel tuleb arvestada ka seda, kas täiendava juurdepääsu puudumine takistab kinnistu või sellel asuva hoone sihtotstarbelist kasutamist. Avaldaja on tõendanud, et kaalumaja ühepoolne kasutamine on aeganõudvam ja ohtlikum ning et tegemist ei ole mitte üksnes otstarbekuse, vaid ka majandustegevuse jätkamist puudutava küsimusega. Olukord, kus kinnisasjal asuvad ehitised langevad kaalumajale täiendavat juurdepääsu määramata kasutusest välja, on samaväärne olukorraga, kus ehitist ei saa täiendavat juurdepääsu määramata sihtotstarbeliselt kasutada. Tegemist ei ole olukorraga, kus ehitis on püstitatud teadmisega, et selle teenindamiseks on vaja täiendavat juurdepääsu. Maakohus on kaalumaja ühepoolse kasutamisega kaasnevaid tagajärgi põhjalikult ja asjakohastele tõenditele tuginedes analüüsinud, vastates kõigile puudutatud isiku vastuväidetele. Ringkonnakohus ei korda maakohtu neid seisukohti (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg 6). Tõendite kohaselt on kaalumaja ühepoolsel kasutamisel avaldaja viljaelevaatori teenuse osutamisele oluline mõju ning ühepoolne kasutus viib tõenäoliselt nii kaalumaja kui ka elevaatori kasutusest väljalangemiseni. Tähtsust ei ole sellel, kui suure osa moodustab kaalumaja ja elevaatori teenusega seotud käive avaldaja kogukäibest. Avaldaja huvi täiendava juurdepääsu vastu ei kaalu üles täiendava juurdepääsu määramisest tulenevat puudutatud isiku õiguste kitsendust. Kui puudutatud isik Tehase kinnistu ostis, oli see juba koormatud Tehase 1 ja Tehase 5 kinnistute kasuks seatud teeservituutidega. Puudutatud isik pidi seega juba Tehase kinnistut ostes arvestama, et liiklemiseks ja transpordiks mõeldud maad on kasutatud ligipääsuks ümbritsevatele tööstuspiirkonna kinnistutele. Puudutatud isik pidi teadma, et vähemalt Tehase 1 kinnistu kasuks seatud teeservituut võib oluliselt takistada Tehase kinnistu kasutamist muul eesmärgil kui teena. Pärast seda, kui puudutatud isik ostis Tehase kinnistu, on sellele seatud veel teeservituudid Tehase 3, Tehase 4, Tehase 6 ja Tehase 8 kinnistute kasuks. Kuivõrd Tehase kinnistule on juba seatud viis teeservituuti, mis peavad avalikult kasutatavale Linnamäe teele ligipääsu tagamiseks olema suuremate servituudialadega avaldaja taotletud juurdepääsu alast ning kattuma sellega vähemalt osaliselt, ei mõjuta avaldaja kasuks täiendava juurdepääsu määramine märkimisväärselt ka Tehase kinnistu väärtust. Kuna puudutatud isik ostis Tehase kinnistu koos Tehase 3 ja Tehase 4 kinnistutega, kuid ei ole enam nende kinnistute omanik, ei saa tal olla Tehase kinnistu vastu niisugust huvi, mis seostub nende kinnistute kasutamisega. Ainus huvi, mille puudutatud isik on Tehase kinnistu aspektist välja toonud, on osale sellest tasulise parkla rajamine. Parkla rajamine puudutatud isiku soovitud kohta on takistatud, arvestades Tehase kinnistu koormamist Tehase 1 kinnistu kasuks seatud teeservituudiga. Puudutatud isik ei ole muutnud ärihuvina usutavaks tasulise parkla rajamist Keila linna äärealale ega nõudluse olemasolu sellise hulga parkimiskohtade järele. Puudutatud isik ei ole ka määruskaebemenetluses esitanud ühtegi tõendit, mille põhjal saaks veenduda tema kavatsuses ja võimaluses rajada Tehase kinnistule tasuline parkla. Puudutatud isik tegi kohtuistungil avaldajale kompromissiläbirääkimiste raames pakkumise Tehase kinnistu müügiks 70 000 euro eest ning tema tegevus viitab pigem soovile teenida Tehase kinnistuga piirnevatele kinnisasjadele vajalike ligipääsude võimaldamisega tulu, mis ei ole ülekaalukas huvi. Maakohus on võtnud määruses seisukoha kõigi puudutatud isiku soovitud juurdepääsu tingimuste kohta ja põhjendanud nende kindlaks määramata jätmist, ringkonnakohus ei korranud neid seisukohti (TsMS § 654 lg 6).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Puudutatud isik palub määruskaebuses tühistada ringkonna- ja maakohtu määrused (19. juuni 2020. a määrus ja täiendav määrus) osas, milles avaldus rahuldati ning määrati juurdepääs ja selle tingimused, ning jätta avaldaja avaldus rahuldamata. Puudutatud isik palub tühistada alama astme kohtu määrused ka osas, milles jäeti puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda, ning jätta uue

6(9)

2-19-15916 määrusega kõik menetluskulud avaldaja kanda. Alternatiivselt palub puudutatud isik saata asi tagasi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtud kohaldasid valesti AÕS § 156 lg-t 1, kui määrasid juurdepääsu olukorras, kus selleks ei olnud sisulisi eeldusi – avaldajale oli juurdepääs avalikult teelt ning puudusid erandlikud asjaolud, mis oleks juurdepääsu määramist õigustanud. Ringkonnakohus leidis valesti, et juurdepääsu määramist õigustavate erandlike asjaolude hindamine kattub suuresti menetlusosaliste huvide kaalumisega ja neid ei saa vaadata üksteisest lahus. Kohtud rikkusid määruse põhjendamise kohustust, ei hinnanud tõendeid nõuetekohaselt ning ei vastanud kõigile puudutatud isiku väidetele. Puudutatud isiku huve ei ole nõuetekohaselt kaalutud ja lähtutud on vaid avaldaja ärilisest huvist ja mugavusest. Tähelepanuta on jäänud, et puudutatud isikule peab olema tagatud võimalus kasutada oma kinnisasja äritegevuseks. Kohtud jätsid juurdepääsu tingimuste kindlaksmääramisel põhjendamatult arvestamata puudutatud isiku väidetega. Usutav ei ole vajadus kasutada kaalumaja ööpäev läbi. Puudutatud isikut tuleb tema kinnisasja kasutamisest informeerida ja kooskõlastada kinnistut kasutavad isikud jm. Olukorras, kus juurdepääsu on vaja ainult kaalumaja kasutamiseks, ei ole vajadust võimaldada juurdepääsu jalgsi, mootorrataste, jalgrataste ja sõiduautodega. Ebaõigesti on juurdepääsu tasu määramisel lähtutud üksnes avaldaja taotletud 193,29 m2 suurusest alast, kitsendades selliselt ülemäära puudutatud isiku õigusi. Ringkonnakohus on menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmisel ja hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel ületanud diskretsiooni piire. Tähelepanuta on jäänud, et kohtumenetlus on tingitud ainult avaldaja soovist ja kohtumenetlus toimub avaldaja huvides. Tähelepanuta on jäänud, et avaldaja õigusabikulude suurus on ebamõistlik (avaldaja õigusabikulud ületavad puudutatud isiku õigusabikulusid kolm korda), mis on ilmselt tingitud kahe esindaja dubleerivast tööst.

8.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
9.Riigikohus kaasas 6. aprilli 2021. a määrusega TsMS § 211 lg 1 esimese lause alusel Eurocar OÜ asemel Eurocar OÜ õigusjärglasena menetlusse Sügismaa OÜ.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10.Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu (TsMS § 692 lg 1 p 1 ja § 695). Asjas tuleb TsMS § 691 p 5 ja § 695 alusel teha uus määrus, millega jätta avaldaja avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks rahuldamata. Määruskaebus rahuldatakse.
11.Määruskaebuse kohaselt vaieldakse asjas eelkõige selle üle, kas avaldaja juurdepääsu nõude rahuldamise eeldused on AÕS § 156 lg 1 järgi täidetud (vt selle kohta nt Riigikohtu 13. veebruari 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-23161/207, p 17.1; 3. oktoobri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3663/95, p 15), täpsemalt selle üle, kas on erandlikke asjaolusid, mis õigustavad täiendava juurdepääsu määramist olukorras, kus avaldaja kinnisasjale on juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt olemas.
12.Kohtud tuvastasid, et avaldajal on võimalik kasutada kaalumaja ühepoolselt ning sellise majandustegevuse korral on avaldaja kinnisasjalt juurdepääs avalikult kasutatavale teele (avaldaja 7(9)

2-19-15916 kinnisasi ei piirne avalikult kasutatava teega, kuid avaldaja saab tema kinnisasja kasuks seatud servituudi alusel kasutada oma kinnisasjaga piirnevat Veski tänavat, mille kaudu ta jõuab avalikult kasutatavale teele). Avaldaja sooviks on oma majandustegevuse jätkumise tagamiseks kasutada kaalumaja kahepoolselt ning sellise majandustegevuse eeldusena vajab avaldaja täiendavat juurdepääsu avalikult kasutatavale teele üle puudutatud isiku kinnisasja. Kohtud rahuldasid avaldaja avalduse, leides, et asjas esinevad erandlikud asjaolud, mis õigustavad avaldaja kinnisasjale täiendava juurdepääsu määramist avalikult kasutatavale teele.

13.Kolleegium on selgitanud, et vähemalt üldjuhul ei pea kinnisasjale tagama täiendavat juurdepääsu üle teise isiku kinnisasja, kuna AÕS § 156 lg 1 neljanda lause kohaselt tuleb juurdepääsu määramisel arvestada ka koormatava kinnisasja omaniku huve (vt Riigikohtu 21. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 21), ning et autoga juurdepääsu võimaldamine üle teise isiku kinnisasja peab olema eraldi põhjendatud, eriti kui juurdepääs avalikult teelt on kinnisasjale juba olemas (vt viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 21 ja Riigikohtu 30. märtsi 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-04, p 18). Kolleegium jääb eeltoodust tuleneva seisukoha juurde, et erandlikel asjaoludel võib täiendava juurdepääsu määramine olla õigustatud ka olukorras, kui taotleja kinnisasjale on juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt olemas.
14.Kolleegiumi hinnangul kohaldasid kohtud valesti AÕS § 156 lg-t 1 ja andsid tuvastatud asjaoludele väära õigusliku hinnangu, kui asusid seisukohale, et praegustel asjaoludel on erandlikult avaldaja kinnisasjale täiendava juurdepääsu määramine avalikult kasutatavale teele õigustatud. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt tuleb avaldajale kaalumaja kahepoolseks kasutamiseks täiendava juurdepääsu määramisel lähtuda eelkõige kaalutlusest, et kaalumaja ühepoolsel kasutamisel võib see kasutusest üldse välja langeda, arvestades asjas tuvastatud sellise kasutusviisi ajakulu ja ohtlikkuse määra (st tegemist ei ole üksnes otstarbekuse küsimusega), ning et eeltoodu on samastatav olukorraga, kus ehitist ei saa täiendavat juurdepääsu määramata sihtotstarbeliselt kasutada. Seega on ringkonnakohus olukorras, kus tuvastatud asjaoludel on avaldaja kinnisasjale kaalumaja ühepoolsel kasutamisel juurdepääs avalikult kasutatavale teele olemas, tuginenud avaldaja huvile saavutada puudutatud isiku kinnisasja täiendavaks juurdepääsuks kasutades oma kinnisasjale võimalikult kasumlik ja äriliselt efektiivne kasutusvõimalus (kaalumaja kahepoolne kasutamine on mugavam, kiirem ja efektiivsem). Kuivõrd avaldaja kinnisasjal on juurdepääs avalikult kasutatavale teele puudutatud isiku kinnisasja läbimata (kaalumaja ühepoolne kasutamine), saavad avaldaja taotlusel võimaldada talle täiendav juurdepääs üle puudutatud isiku kinnisasja olla üksnes ärilised eesmärgid (soov kasutada kaalumaja parimal võimalikul viisil, st kahepoolselt läbitavana). AÕS § 156 lg-s 1 sätestatud üle võõra kinnisasja juurdepääsu määramise eelduseks ei saa olla üksnes äriühingu äriline huvi kasutada oma kinnisasja ja sellel asuvaid hooneid võimalikult kasumlikult. Eeltoodut arvestades on ringkonnakohus pidanud ekslikult vaidlusalust olukorda (ärilistel kaalutlustel täiendava juurdepääsu taotlemine olukorras, kus kinnisasja ja sellel asuva hoone sihtotstarbeline kasutamine täiendava juurdepääsuta ei ole välistatud) samaväärseks olukorraga, kus taotleja vajab täiendavat juurdepääsu oma kinnisasja sihtotstarbelise kasutamise võimatuse tõttu (nt täiendava juurdepääsu taotlemine olukorras, kus kinnisasjal asuvat hoonet, selle osa vm ei ole võimalik ilma täiendava juurdepääsuta sihtotstarbeliselt kasutada) (vt selle kohta eespool viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-04, p 18). Ülaltoodut arvestades on kohtud määranud avaldaja kinnisasjale juurdepääsu avalikult kasutatavale teele üle puudutatud isiku kinnisasja olukorras, kus juurdepääsu sisulised eeldused AÕS § 156 lg 1 järgi ei ole täidetud. Kolleegium tühistab nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse. Kohtud on tuvastatud asjaoludele andnud väära õigusliku hinnangu, kuid kuna kohtud ei ole rikkunud asjaolude 8(9)

2-19-15916 tuvastamisel menetlusõiguse norme, saab kolleegium teha ise uue määruse, millega jätab avaldaja avalduse rahuldamata, võttes aluseks maa- ja ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud.

15.Kuna avaldaja avaldus jääb rahuldamata, ei analüüsi kolleegium määruskaebuse teisi väiteid selle kohta, et kohtud rikkusid asja läbivaatamisel lisaks menetlusõiguse norme.
16.Asja menetlus lõpeb Riigikohtus, mistõttu jagab kolleegium TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi ka asja menetluskulud. Avaldaja avalduse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kõigi kohtuastmete menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kolleegiumi hinnangul ei ole praeguses asjas alust kalduda kõrvale üldreeglist, mille kohaselt on mitme menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt Riigikohtu 2. juuni 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18). Maakohus jättis avaldaja avalduse rahuldamise tõttu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ning jättis maakohtus kantud menetluskulud avalduse rahuldamise tõttu puudutatud isiku kanda, v.a avaldaja 30. oktoobri 2019, 21. novembri 2019, 1. aprilli 2020 ja 8. aprilli 2020 esialgse õiguskaitse taotlustega seotud menetluskulud, mis jäid avaldaja kanda. Ringkonnakohus jättis avaldaja 25. juuni 2020. a esialgse õiguskaitse taotluse ja puudutatud isiku määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud puudutatud isiku kanda ning avaldaja määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Eeltoodu tõttu määras ringkonnakohus kindlaks avaldaja menetluskulude rahalise suuruse. Puudutatud isiku menetluskulude rahalist suurust ei ole menetluses kindlaks määratud (v.a menetluskulud, mida puudutatud isik kandis avaldaja maakohtus esitatud esialgse õiguskaitse taotluste tõttu ja mida arvestades tuli avaldajal hüvitada puudutatud isikule 750 eurot). Kolleegium on selgitanud, et ei ole mõistlik tõlgendada TsMS § 174 lg-d 3 ja 5 koostoimes selliselt, et kõrgema astme kohus peab kindlaks määrama mh alama astme kohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse olukorras, kus ta muudab alama astme kohtu otsust sel määral, et sellega kaasneb menetluskulude jaotuse muudatus, või teeb ise uue, osaliselt või täielikult vastupidise otsuse (Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 19 jj). Kolleegium jääb eeltoodud seisukoha juurde. Kuna Riigikohus tühistab alama astme kohtute määrused ning teeb vastupidise määruse, muutes ühtlasi menetluskulude jaotust, ei määra kolleegium eeltoodud seisukohast lähtudes kindlaks puudutatud isiku põhjendatud ja vajalikke menetluskulusid. Puudutatud isikule hüvitatavad menetluskulud kõigis kohtuastmetes määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus.
17.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause ja lg 8 esimese lause alusel tagastada kautsjoni tasunud isikule. (allkirjastatud digitaalselt)

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja