T R hagi H-H H vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja T R (isikukood xxx), riigiõigusabi korras esindaja advokaat Robert Suir Kostja H-H H (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Ainla Kohtuistungil 03.03.2020
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta T R hagi H-H H vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud hageja T R kanda.
3.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJATE NÕUE
1.T R (hageja) esitas H-H H (kostja) vastu hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 21. oktoobril 2018 Facebookis postituse „Petis T R tegutseb jälle!!! Ärge jumala eest keegi talle mingit raha üle kandke. Ja ta ei ole kuidagi
seotud nende inimestega, kes päriselt südant valutavad meie maksudega seoses. Ega oma absoluutselt mingit seost ka nimetatud aktsioonidega!“ Nimetatud postitus sisaldas hageja hinnangul ebakohaseid väärtushinnanguid ja ebaõigeid faktiväiteid. Ebakohasteks väärtushinnanguteks olid, et 1) hageja on petis; ja 2) hageja ei ole seotud nende inimestega, kes päriselt südant valutavad Eesti Vabariigi maksudega seoses. Ebaõigeteks faktiväideteks olid, et 1) hageja tegutseb 21. oktoobri 2018. aasta seisuga petisena; 2) hageja on enne
21.oktoobrit 2018. aasta algust tegutsenud petisena; 3) hagejal ei ole absoluutselt mingit seost aktsiooniga „Langetame kütuseaktsiisi“. Hageja arvates on eelnevast tuletatavad kaudsed faktiväited, et hageja on KarS § 209 tähenduses kelmuse toime pannud ja korduv varavastaste süütegude toimepanija.
2.Seetõttu taotleb hageja, et kostja lükkaks avaldatu ümber ja avaldaks 10 kalendripäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest oma Facebooki konto alt postituse „Mina, H-H H, avaldasin enda Facebook’i konto lehel T R kohta ebaõigeid andmeid. Parandus on järgmine: 1) T R kohta ei ole ühtegi kohtuotsust, millest nähtub, et tegemist on kelmuse või muu varavastase süüteo toimepanijaga; 2) 21. oktoobri 2018 seisuga ei ole T R kelmust toime pannud; 3) Ka enne 21. oktoobrit 2018 ei ole T R kelmust toime pannud; 4) T R oli 21. oktoobri 2018 seisuga suhtlusvõrgustikus Facebook veebilehe „Langetame Kütuseaktsiisi“ haldur.“ Kohus võttis 06.11.2019 menetlusse otsuse täitmise kindlaksmääramise korra taotluse kohustada kostjat mitte kustutama nimetatud teadaannet ning kui see saab kustutatud, postitama selle uuesti 1 tööpäeva jooksul.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et väide, et hageja on petis on väärtushinnang, mille ümberlükkamist ei saa nõuda ning mis on asjaoludega põhjendatud. Hageja ei ole esitanud nõuet kohustamaks kostjat ümber lükkama väidet, et hageja on petis. Seetõttu on hageja käsitlus sellest, kas kostja on teda kelmiks nimetanud või mitte, asjakohatu. Kõnealune väärtushinnang pole ebakohane seetõttu, et selle andmine oli põhjendatud ja õiguspärane.
4.Teise väite osas, et hageja pole seotud isikutega, kes valutavad südant Eesti maksudega seoses, leiab kostja, et tegemist ei ole väärtushinnanguga. Seetõttu ei saa olla tegemist ka ebakohase väärtushinnanguga. Hageja poolt väidetud faktiväiteid pole kostja avaldanud. Hageja poolt nõutu avaldamist ei saa hageja nõuda, kuna kostja pole sellele vastavaid väiteid avaldanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
6.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS § 438 lg 1 alusel hindab kohus asja lahendamisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7.Hagiavalduse kohaselt esitas hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude. Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane (VÕS § 1047 lg 4). Seega on hageja nõude
eelduseks, et avaldatud väited on faktiväited ja avaldatud faktiväited on ebaõiged. Ebaõigete andmete avaldamise ümberlükkamist saab nõuda ka juhul, kui avaldatu polnud küll faktiväide, kuid ebakohase väärtushinnangu põhistamisel kasutati või hinnangust järeldus kaudseid faktiväiteid.1 Seejuures saab ka sellisel juhul nõuda, et ümber lükataks faktiväide, millega põhistati ebakohast hinnangut ja mitte hinnangut ennast.2
8.Kohus tuvastab, et kostja avaldas 21. oktoobril 2018 Facebookis postituse „Petis T R tegutseb jälle!!! Ärge jumala eest keegi talle mingit raha üle kandke. Ja ta ei ole kuidagi seotud nende inimestega, kes päriselt südant valutavad meie maksudega seoses. Ega oma absoluutselt mingit seost ka nimetatud aktsioonidega!“ (II kd, tl 11-12). Kostja avaldatud postitus on avalik ning nimetatud postitust jagati suhtlusvõrgustikus Facebook edasi (II kd, tl 11-12 ja 14-16).
9.Facebooki grupis avaldatud postitusi saab pidada avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses, kuivõrd postitamisega tehakse sõnum teatavaks kolmandale isikule või isegi kõigile Facebooki kasutajale ligipääsetavaks, st avalikuks. Au teotamise juhul eristatakse faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Teatud väited võivad olla nii faktiväited kui väärtushinnangud sõltuvalt sellest, mis kontekstis ja kellele need on esitatud (RKTKo 3-2-1-5-07, p 27). VÕS § 1047 lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (vt RKTKo nr 3-2-1-161-05, p 12). Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-16105, p 11).
10.Vaidluse korral on oluline ka asjaolu, missugust teksti soovib hageja avaldada ümberlükkamisena ning kas esile toodud asjaolud annavad aluse sellise teksti avaldamiseks (RKTKo 3-2-1-145-07, p 17). Kui kostja on avaldanud ebaõigeid andmeid, saab kohus kohustada kostjat ümber lükkama üksnes seda, mida kostja avaldas. Andmete ümberlükkamist saab nõuda samal viisil nagu toimus andmete avaldamine. Riigikohus on selgitanud, et nõuete puhul, mis kohustavad kostjat faktiliselt midagi tegema, on oluline, et otsuse resolutsioon oleks piisavalt täpne, et vältida edaspidi võimalikke vaidluseid (RKTKo 3-2-1-10-15, p 15).
11.Kohus selgitas pooltele kirjaliku määrusega hageja nõuete õiguslikku kvalifikatsiooni ja sellest tulenevat tõendamiskoormist (vt 06.11.2019 määrus, II kd tl 96.-97). Muuhulgas selgitas kohus, et kui kostja on avaldanud ebaõigeid andmeid, saab kohus kohustada kostjat ümber lükkama üksnes seda, mida kostja avaldas.
12.Kohtu hinnangul on väide, et inimene on petis, väärtushinnang ja mitte faktiväide. Nii sõna petis kui tegusõna petma viitavad ebaausale käitumisele või teiste isikute eksitamisele, mis on hinnangu sisuks. Ka Eesti karistusseadustik (KarS) ei näe koosseisuna ette pettust, millest tulenevalt saaks eeldada, et petis on tingimata toime pannud süüteo. Eesti õigekeelsussõnaraamatu kohaselt on sõna petis tähendus kelm, suli (vt http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=petis&F=M). Siiski ei tähenda kohtu arvates tavalise inimese jaoks sõna petis, et isik oleks tingimata süüdi mõistetud mingis kuriteos, seda enam väga spetsiifiliselt varavastases kuriteos. Küll on isiku petiseks nimetamine negatiivse tähendusega hinnang.
13.Järgmisena võtab kohus seisukoha, kas hageja saab ebaõigete andmete avaldamise ümberlükkamist nõuda, kuna ebakohase väärtushinnangu põhistamisel kasutati või
T. Tampuu. Lepinguvälised võlasuhted 6.3.10(3). T. Tampuu . Lepinguvälised võlasuhtes 6.7.6(2).
hinnangust järeldus kaudseid faktiväiteid. Seega tuleb kohtul tuvastada kas hinnangu petis puhul on tegemist ebakohase väärtushinnanguga. Kostja pidi tooma kohtu ette asjaolud, mis põhistavad hinnangu petis andmist ning esitama tõendeid põhjendavate asjaolude kohta. Asjaolu, et keegi teine on varem esitanud sama hinnangu või et kostja tugines kellegi teise hinnangule ei tähenda, et kostja ei oleks väärtushinnangut avaldanud ega muuda kostja tõendamiskoormist (nt RKTKo 3-2-1-17-05, p 26). Kostja poolt kohtule esitatud kohtuotsused ei tõenda, et kostja oli õigustatud andma hagejale hinnangut petis (II kd, tl 71-73). Samuti ei õigusta hageja petiseks nimetamist asjaolu, et P blogis ja ajakirjas Buduaar on avaldatud materjali hageja kohta (II kd, tl 67-68 pöördel. Asjaolu, et hageja on erinevates kuritegudes süüdi mõistetud ei oma käesolevas asjas tähtsust, kuna kohtule esitatud kohtuotsused ei tõenda seda, et hageja näol on tegemist inimesega, kes kasutab raha teenimise eesmärgil ebaausaid võtteid. Kostja on seisukohal, et kostja on hoiatanud avalikkust hageja võimaliku ebaausa ja omakasupüüdliku käitumise eest. Kostja on ka selgitanud, et kostja poolt väärtushinnangut sisalduva hoiatuse avaldamise motiiviks oli teiste isikute põhiseadusest (PS) § 32 tulenevate varaliste õiguste kaitse. Kohtu hinnangul ei põhista kostja poolt kohtu ette toodud asjaolud ega esitatud tõendid hinnangu petis andmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nimetamine petiseks ei ole õigustatud. Seega on tegemist ebakohase väärtushinnanguga ning kostja tuleb lugeda ebakohase väärtushinnangu avaldajaks. Kaudseid faktiväiteid, et hageja on kostja andmetel kelmuse KarS § 209 tähenduses või muu varavastase süüteo toimepanija-retsidivist ja varavastaste süütegudega korduvalt ja kestvalt tegelev kurjategija, kostja poolt avaldatud sõnast petis mõistlikult järeldada ei saa. Eeltoodust tulenevalt ei ole tuvastamist leidnud, et põhistamisel kasutati või ebakohasest hinnangust järeldus kaudseid faktiväiteid. Seega ei saa hageja hinnangu petis ümberlükkamist nõuda.
14.Arvestades postituse kogu teksti sh sinna lisatud pilti Facebooki lehelt „Langetame Kütuseaktsiisi“ on kohtu hinnangul väide „Ja ta ei ole kuidagi seotud nende inimestega, kes päriselt südant valutavad meie maksudega seoses. Ega oma absoluutselt mingit seost ka nimetatud aktsioonidega!“ faktiväide, et hageja pole seotud aktsiooniga „Langetame Kütuseaktsiisi“. Kohtu hinnangul ei ole sellise faktiväite puhul tegemist hageja au teotava väitega, mistõttu on hagejal kohustus tõendada, et avaldatud faktiväide oli ebaõige. VÕS § 1047 lg-st 4 ei tulene, et ümber peaks lükkama ainult kahjustavaid väiteid, kuid väidete õigsuse või ebaõigsuse tõendamiskoormis sõltub väite sisust. Kuna käesoleval juhul ebaõige väide hageja mainet ei kahjusta, on väite ebaõigsuse tõendamiskoormis hagejal. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud tõendeid selle kohta, et kostja väide on ebaõige. Hageja poolt esitatud postitused, aktsiooni „Langetame Kütuseaktsi“ Facebooki lehel, nimetatut ei tõenda (I kd, tl 139, 141-143). Seega ei ole vaja edasi analüüsida, kas kostja poolt avaldatud faktiväidet oleks hageja taotletud sõnastuses võimalik ümber lükata.
15.Eeltoodust tulenevalt hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu.
MENETLUSKULUD
16.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4).
17.Hageja esitas 06.03.2020 menetlusabi taotluses mh taotluse, kui otsus tehakse täielikult või osaliselt hageja kahjuks, jätta hagimenetluse kulud vastavalt kohtu õiglasele äranägemisele täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta täielikult hageja kanda. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul õiglane jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolt endi kanda. Kohus määras käesolevas menetluses hagejale riigi õigusabi korras esindaja. Kuna hagejal on menetluses advokaadist
esindaja, siis pidi hagejale olema teada, et hagi võimaliku rahuldamata jätmise korral tuleb hagejal kanda ka vastaspoole menetluskulud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
18.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud TRK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.