Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Ants Kull, Kai Kullerkupp, Villu Kõve, Kalev Saare, Tambet Tampuu ja Urmas Volens
Kohtuasi
ERGO Insurance SE hagi Ülle Viska vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 30. aprilli 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
ERGO Insurance SE kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
9195 eurot 27 senti
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
nende Hageja ERGO Insurance SE, esindaja vandeadvokaat Triinu Hiob Kostja Ülle Viska, esindaja advokaat Ivo Kallas
Asja läbivaatamise kuupäev
18. jaanuar 2021. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. aprilli 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649 ja Pärnu Maakohtu 27. augusti 2019. a otsus samas tsiviilasjas ning saata asi uueks läbivaatamiseks Pärnu Maakohtule.
1.ERGO Insurance SE (hageja) esitas 12. septembril 2019 Pärnu Maakohtule hagi Ülle Viska (kostja) vastu 9195 euro 27 sendi suuruse kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja korteriomanikuna korteriomandi- ja korteriühistuseaduses (KrtS) § 31 lg 1 p-s 1 ettenähtud kohustust hoida korteriomandi eset korras ja hoiduda seda kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
9.märtsil 2018 toimus korterelamus veekahju juhtum, mis sai alguse kostja korterist. Kahjustada
2-18-13649 saanud korteri omanik avaldas hagejale kui kindlustusandjale, et kostja korteri vannitoas purunes kütte tagasivoolutoru (käteräti kuivatamise siugtoru), mistõttu voolas kuum vesi pikka aega kostja korterist tema korterisse. Hageja maksis kahjustatud korteri omanikule hüvitist 9195 eurot 27 senti (sh korteri remont 6414 eurot 34 senti, kodune vara 2001 eurot 30 senti, kahjukäsitluse koduabiteenus 182 eurot, ajutise elukoha üüri 400 eurot, võrdleva hinnapakkumise koostamine ja objekti ülevaatus 38 eurot 40 senti ning niiskusimuri rent 159 eurot 23 senti). Kostja vastutab võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 alusel teisele korteriomanikule (kindlustusvõtjale) tekitatud kahju eest ning peab hüvitama hagejale kahju, mida viimane kandis kindlustusvõtjale hüvitise maksmise tõttu.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastutus on tõendamata. Kostja korter on seisnud tühjana ja kasutuseta mitu aastat, kostja käib seda aeg-ajalt üle vaatamas. Korteri tarbevesi on suletud ning tuvastatud ei ole olukorda, mis oleks võinud kahjustuse tekitada. Veeavarii põhjustas kostja korteri vannitoas oleva kütte tagasivoolutoru veesiu liitmiku lahti tulemine. Hageja ei ole tõendanud kahju hüvitamise eeldusi ega kahju suurust. Kostja ei ole liitmiku eraldumist põhjustanud. Hageja ei tõendanud, et kostja oleks teinud midagi, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivat mõju ja kostja on kahju tekkimises süüdi. Nõude tõendamiseks ei piisa kindlustusvõtjale kahju hüvitamise tõendamisest. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mille alusel saaks kontrollida kahjustatud korteris veeavarii järel tekkinud kahju suurust ja seda, kas hageja makstud kindlustushüvitis vastab tegelikule kahjule. Kostja ei vastuta kahju eest ainuüksi põhjusel, et tagasivoolutoru osa asub tema eriomandil. Tagasivoolutoru veesiug paigaldati üle kümne aasta tagasi, see on korterelamu küttesüsteemi osa, mille korrasoleku eest vastutab korteriühistu. Kostja palus kaasata menetlusse korteriühistu kolmanda isikuna kostja poolel.
3.Pärnu Maakohus kaasas 9. jaanuari 2019. a määrusega kolmanda isikuna kostja poolel menetlusse korteriühistu. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 10. aprilli 2019. a määrusega maakohtu määruse ning tegi uue määruse, jättes korteriühistu kolmanda isikuna menetlusse kaasamata.
4.Pärnu Maakohus rahuldas 27. augusti 2019. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 9195 eurot 27 senti ja jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsuse kohaselt võib korteriomanik vastutada teisele korteriomanikule tekkinud kahju eest ka siis, kui kahju lähtus kaasomandiosast. Kui kannatanu korteris on veekahjustused, mis tekkisid kostja korterist valgunud veest, on kostja eelduslikult oma kohustusi rikkunud. Oluline on see, kas kostja rikkus oma kohustust mitte kahjustada oma reaalosa kasutamisega kannatanu omandit ja kas ta vabaneb vastutusest. Korteriühistu 10. märtsi 2018. a teatega on tuvastatud, et vaidlusaluse kahju põhjustas kostja korteris asuva veetoru purunemine. OÜ PST Consult ekspertiisakti kohaselt purunes kostja korteri vannitoas siugtoru liitmik, mille põhjuseks on tualettpoti kasutamisel tekkinud füüsiline kontakt kaarega, s.o toru tahtmatu vigastamine. Seega sai kahju alguse kostja korteriomandi reaalosas asuvast kaasomandi esemest, mida korteri omanik või valdaja on kahjustanud. Tõendatud ei ole kostja väide, et toru keere on jäänud tihendamata ja liitekoht läinud lahti vibratsiooni tõttu. Hageja väiteid tõendab ekspertiisiakt, milles esitatud seisukoha saab lükata ümber üksnes teise eksperdi arvamusega. Hageja esitatud ekspertiisiakt on usaldusväärne tõend. On tõendatud, et kostja korteriomandi reaalosa kasutamise tagajärjel tuli lahti siugtoru keere, mis põhjustas vee voolamise teise korterisse ja mille tõttu sai nii see korter kui ka seal asuvad asjad kahjustada. Seega rikkus kostja oma kohustust mitte kahjustada oma eriomandi kasutamisega teise 2(9)
2-18-13649 isiku omandit. Tegemist ei ole korteriühistu tegevusetusega. Kostja ei tõendanud, et ta on korteriühistut katkisest torust teavitanud ja palunud selle välja vahetada. Kostja vastutab olenemata süüst. Ainult kostjal oli ligipääs oma korterile ja seal asuvale kaasomandiesemele ning tema võimuses oli takistada vee voolamist teise korterisse. Kostja rikkumine ei ole vabandatav. See, et kostja ei kasutanud korterit mitu aastat, ei vabanda tualeti kasutamisega tekkinud toru vigastamist. Kostja ei rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Korteriomanik peab pidama oma korteriomandit korras. Kui kostja oleks kasutanud tualettpotti selliselt, et siugtoru keere ei oleks tulnud lahti või kui ta oleks toru vigastust märgates teavitanud kohe korteriühistut, ei oleks olnud võimalik suure hulga vee voolamine teise korterisse ja seal ei oleks tekkinud veekahjustusi. Korteriomanikud peavad kaasomanikena käituma asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 kohaselt üksteise suhtes heas usus ja hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kostja rikkumine takistas teise korteriomandi kasutamist ja läks vastuollu selle omaniku huvidega. Hageja hüvitas kindlustusandjana kostja kohustuse rikkumise tõttu tekkinud veekahjustuse likvideerimise kulu 9195 eurot 27 senti, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista (VÕS § 492 lg 1).
5.Kostja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Maakohus tugines kostja kohustuse täitmata jätmise tuvastamisel ebausaldusväärsele ja vastuolulisele ekspertiisiaktile, mille järeldus ei vasta samas aktis kindlaks tehtud asjaoludele. Maakohus ei tuvastanud, et kostja on oma kohustusi rikkunud, kostja tegevuse või tegevusetuse ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos ning kostja on kahju tekkimises süüdi. Kostja vastutaks üksnes juhul, kui tal oleks korteriühistu liikmena kohustus tagada eriomandil oleva kaasomandi eseme korrashoid või korteriühistu esindaja ligipääs korrasoleku kontrollimiseks. Korteriühistu ei ole soovinud kostja eriomandil asuva kaasomandi eseme töökorda kontrollida või palunud teha seda kostjal. Kostja ei pidanud korteriomandi omanikuna eeldama, et tema eriomandil asuv kaasomandi ese võib puruneda, kui keegi eriomandit ei kasuta.
6.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30. aprilli 2020. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei vaielnud pooled maakohtus selle üle, et kostja omandis on korteriomand, kus ta ei ole mitu aastat elanud, 9. märtsil 2018 tuli lahti kostja korteri vannitoas oleva kütte tagasivoolutoru veesiu liitmik, tagasivoolutoru veesiug on osa elamu küttesüsteemist, kostja korteri all asuv korter sai sinna valgunud vee tõttu kahjustada, kahjustada saanud korteri ja selles asuva koduse vara kindlustusandjaks on hageja, kes hüvitas kahjustatud korteri omanikule 9195 eurot 27 senti ning kahju hüvitamise nõudeõigus kostja vastu läks VÕS § 492 lg 1 alusel üle hagejale. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja rikkus KrtS § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust hoida korteriomandi ese korras ja hoiduda seda kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud, ning kas ta vastutab teisele korteriomandi omanikule tekkinud kahju eest.
3(9)
2-18-13649 Hageja väitel tekkis kahju kostja korteris asuva küttetoru liitmiku tahtmatu vigastamise tõttu. Kuna pooled ei vaidle selle üle, et küttetoru (veesiug) on kaasomandi ese, mis paigaldati üle kümne aasta tagasi, pidi hageja tõendama oma väidet, et kostja vigastas tahtmatult selle liitmikku, samuti seda, millal ja mil viisil see toimus, mis annaks omakorda alust järeldada, et kostja rikkus KrtS § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust. Kostja kohustuse rikkumine ei ole tõendatud, mh ei tõenda seda OÜ PST Consult üldsõnaline hinnang, millele maakohus põhiliselt oma järelduse rajas. OÜ PST Consult hinnangul saab küttetoru liitmiku katkemise põhjuseks pidada asjaolu, et toru ja tualettpoti asukoht tingib poti kasutamisel kontakti toruga ja soovitatav on paigaldada torule lisakinnitused. Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusalust toru ei paigaldanud ja selle asukohta ei valinud kostja. Kuna ei vaielda selle üle, et kostja ei elanud korteris aastaid, oleks hageja pidanud hagis esitama asjaolud ja tõendama, et kostja viibis 9. märtsil 2018 või vähemalt eelmisel päeval oma korteris ja oli tualettpotti kasutades kontaktis toruga selliselt, et see põhjustas küttetoru liitmiku katkemise. Hageja ei ole eeltoodule tuginenud ega sellekohaseid tõendeid esitanud. KrtS § 31 lg 1 p 1 ei pane korteriomanikule kaasomandi eseme korrashoidmise kohustust. See säte kohustab korteriomanikku hoidma korras ainult eriomandi eset. Kaasomandi eseme korrashoidmine on korteriühistu või valitseja, mitte korteriomaniku kohustus (KrtS § 30 lg 2 ja § 35 lg 2 p 1). Kui korteriomanikule tekkis kahju seetõttu, et korteriühistu ei hoidnud korras kaasomandi eset (nt küttesüsteemi), millele võib viidata mh OÜ PST Consult järeldus toru ebapiisavate seinakinnituste kohta, saab hageja esitada nõude KrtS § 34 lg 3 järgi korteriühistu vastu.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ning jätta jõusse maakohtu otsuse või saata asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus eksis tõendamiskoormuse jagamisel. Hageja ei pea tõendama, et kostja viibis tema korterist lähtunud kahju tekkimise eel korteris ja kasutas tualetti. AÕS § 68 lg 1 järgi saab eeldada omaniku valdust ja kasutust. Maakohus tuvastas, et kahju põhjuseks oli kostja korteris tualettpoti kasutamine selliselt, et tekkis kontakt toruga ja see põhjustas liitmiku purunemise. Ringkonnakohus ei ole kahju põhjust uuesti tuvastanud, vaid pidas kahju põhjuse kohta esitatud tõendit ebausaldusväärseks, sest kostja korteris viibimine ja poti kasutamine ei olnud tõendatud. Ringkonnakohus rajas otsuse menetlusõiguse norme rikkudes kostja tõendamata väitele, et ta ei ole aastaid selles korteris elanud. Hageja ei ole kostja seda väidet omaks võtnud, kuid kostja see väide ei ole asja lahendamiseks ka oluline.
9.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kolmeliikmeline koosseis andis asja 11. novembri 2020. a määrusega lahendada tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg-te 1, 2 ja 5 alusel materiaalõiguse normi vale tõlgendamise ja kohaldamise ning menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. 4(9)
2-18-13649
12.Kolleegium käsitleb esmalt korteriomaniku ja korteriühistu vastutust kahjujuhtumi eest (I), seejärel menetluse liiki, menetlusosaliste ringi ja tõendamiskoormust (II) ning lõpetuseks teeb menetluslikud otsustused (III). I
13.Kahjustatud korteri omanikule kahju hüvitanud hageja on esitanud VÕS § 115 lg 1 alusel hüvitisnõude kostja kui väidetavalt oma kohustust rikkunud teise korteriomaniku vastu. Kolleegium märgib, et hageja võib nõuda VÕS § 115 lg 1 ja § 127 alusel kostjalt kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt nt Riigikohtu 21. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15, p 11): kostja on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1); hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
14.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja korteris purunes elamu küttesüsteemi osaks oleva tagasivoolutoru veesiu liitmik. Pooled ei ole menetluses tuginenud sellele, et vaidlusalune toru ei ole ühise küttesüsteemi osa, ega väida kassatsiooniastmes, et kohtud on selle asjaolu tuvastamisel eksinud. Kolleegiumi varasema seisukoha järgi on korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega saa olla jaotatud osadeks, korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi reaalosas või mitte (Riigikohtu 21. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15, p 13). Kolleegium ei pea vajalikuks seda seisukohta muuta. Seetõttu lähtub kolleegium kohtute tuvastatust, et kostja korteris purunes ühise küttesüsteemi toru, s.o korteriomanike kaasomandi osa (TsMS § 688 lg-d 3 ja 4).
15.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal tekkis kahju selle tõttu, et kostja rikkus oma kohustust. Maakohus leidis hagi rahuldades mh AÕS § 72 lg-le 5 ning VÕS § 103 lg-tele 1 ja 2 tuginedes, et kostja rikkus kohustust mitte kahjustada oma eriomandi eseme kasutamisega kaasomandi eset ja tema rikkumine ei ole vabandatav. Ringkonnakohus asus maakohtu otsust tühistades ja hagi rahuldamata jättes seisukohale, et KrtS § 31 lg 1 p 1 ei kohusta korteriomanikku hoidma korras kaasomandi eset. Kolleegiumi hinnangul tõlgendas ja kohaldas ringkonnakohus KrtS-i asjaomaseid sätteid valesti.
16.Kahjustatud korteri omanikul on kolleegiumi senise praktika järgi võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult nii juhul, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus kaasomandi esemest. Korteriomanikul on kaasomanikuna kohustus tagada, et kaasomandi ese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju (vt ka Riigikohtu
11.detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 43; Riigikohtu 21. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15, p 14). Kolleegiumi arvates ei muutnud alates 1. jaanuarist 2018 kehtiv KrtS korteriomaniku vastutust teise korteriomaniku ees (võrreldes varem kehtinud korteriomandiseadusega) olukorras, kus korteriomandi omanik on oma eriomandi ja kaasomandi eset kasutades tahtlikult või hooletusest kahjustanud kaasomandi eset ja sellega põhjustanud teisele korteriomanikule kahju. Selleks, et kahjustatud korteri 5(9)
2-18-13649 omanik saaks esitada korteriomandi eri- või kaasomandiga seostuva kahju hüvitamise nõude teise korteriomaniku vastu, peab ta tõendama, et teine korteriomanik on rikkunud mõnda oma kohustust, mis seostub tema korteriomandi eriomandi või kaasomandi esemega. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korras eriomandi eset (eriomandi korrashoiu kohustus) ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (korteriomandi eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus). Kolleegium leiab, et kuigi KrtS § 31 lg 1 p 1 näeb ette korteriomaniku kohustuse hoida korras eelkõige oma eriomandi eset, on korteriomanikul kohustus aidata kaasa ka kaasomandi eseme korrashoiule. KrtS § 12 lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Eeltoodust tulenevalt on korteriomanikul kohustus hoida lisaks eriomandi esemele korras ka kaasomandi eset (kaasomandi alalhoiu kohustus). Kolleegiumi arvates tähendab korteriomaniku kaasomandi osa alalhoiu kohustus eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, kuid see hõlmab mh ka kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust.
17.Korteriomanike vastutus oma kohustuste rikkumise eest ei välista korteriühistu või muu isiku (nt KrtS §-s 26 sätestatud valitseja) võimalikku vastutust oma kohustuste rikkumise eest (VÕS § 101 lg 1 p 3, § 103, § 115 jt). Need isikud võivad VÕS § 137 lg 1 järgi vastutada kahju hüvitamise eest solidaarselt korteriomanikuga (Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 51) juhul, kui on tuvastatud, et rikutud on mõnda korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemisega seotud kohustust, mida korteriomanikud täidavad KrtS § 12 lg 1, § 34 lg-te 1 ja 2 kohaselt korteriühistu kaudu (korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus). Korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus tähendab eelkõige korteriomanike ühist ning korteriühistu kaudu täidetavat kohustust tagada korteriomandite kaasomandi osa eseme korrashoid, remont ja korteriomanditeks jaotatud ehitise säilitamine ja hoidmine korteriomanike määratud seisukorras. Põhjendatud ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et kui korteriomanikule tekkis kahju seetõttu, et korteriühistu ei hoidnud kaasomandi eset korras, saab korteriomanik esitada nõude korteriühistu vastu KrtS § 34 lg 3 järgi. Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel (vt otsuse p 13). KrtS § 34 lg 3 kohaldub juhtudel, kus korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud, kuid kõik korteriomanikud vastutavad solidaarselt kannatanule tekitatud kahju eest. Selliseks olukorraks on nt korteriomanike riskivastutuse juhtumid VÕS §-de 1056 ja 1059 järgi.
18.Kolleegium leiab, et olukorras, kus kahjustatud korteri omanikule on tekkinud kahju korteriomandite kaasomandi osa esemest ja ükski korteriomanik (vt otsuse p 16) ega korteriühistu (vt otsuse p 17) ei ole oma kohustusi rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist ikkagi korteriühistult. KrtS § 12 lg-st 2 tulenevalt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Sama põhimõte tuleneb kaasomanikevahelistes suhetes üldiselt AÕS § 72 lg 5 teisest lausest. Kolleegium leiab, et kuivõrd kaasomandisse kuuluva esemega seotud kasu kuulub AÕS § 71 lg 2 kohaselt kaasomanikele ühiselt ning kaasomandi esemega seotud riske valitsevad kaasomanikud ühiselt, siis tulenevalt 6(9)
2-18-13649 KrtS § 12 lg-st 2 ja AÕS § 72 lg 5 teisest lausest kannavad nad ühiselt ka kaasomandi esemega seotud riskide realiseerumisega seotud kahju sõltumata sellest, kas sellise kahju kandjaks on kolmas isik (VÕS § 1059) või üks kaasomanikest (KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teine lause). AÕS § 75 lg 1 järgi kannavad kaasomanikud sellist kahju omavahelises suhtes vastavalt kaasomanikule kuuluva osa suurusele. Kahju all, mida korteriomanikud kannavad ühe kaas- või korteriomaniku ees ühiselt, tuleb KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause mõttes mõista kahju, mis tekib korteriomandite kaasomandi osa esemest kui tervikust lähtuvalt ühe korteriomaniku korteriomandi eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele. Sellest tulenevalt saab korteriomanik, kelle korteriomandi eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele on tekkinud kahju tulenevalt korteriomanike kaasomandi esemest, mis ei ole tingitud mõne üksiku korteriomaniku (vt otsuse p 16) ega korteriühistu (vt otsuse p 17) kohustuse rikkumisest, nõuda selle kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause alusel.
19.VÕS § 127 lg 2 järgi ei hüvitata kahju ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Kolleegium leiab, et KrtS § 12 lg 2 ning AÕS § 72 lg 5 teise lause ja § 75 lg 1 järgi on kahjustatud korteriomanikule hüvitatavaks kahjuks (vt otsuse p 18) eelkõige kahjustatud korteriomaniku korteriomandi eriomandi eseme ning tema ainukasutusse antud kaasomandi eseme senise seisundi taastamiseks mõistlikult vajalikud kulud (s.o ehitise osade parandamine, asendamine ja siseviimistlus). Selle sätte alusel hüvitatava kahju ärahoidmine on hõlmatud KrtS § 12 lg 2 ning AÕS § 72 lg 5 teise lause ja § 75 lg 1 kaitse-eesmärgiga. Muu kahju (nt eriomandi piires olevatele vallasasjadele tekkinud kahju) hüvitatakse kohustuse rikkumise korral (vt otsuse p-d 16 ja 17). II
20.Kohtud jätsid asja lahendades tähelepanuta, et korteriomandi ja kaasomandi asjad on TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt hagita asjade üks liik. TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses mh kahju hüvitamise nõudeid, mis tekivad sellest, et üks korteriomandi omanik või korteriühistu on tekitanud kahju teise korteriomandi omaniku eriomandi esemele või kui ei korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud. Sellise kahju hüvitamise nõude võib kohus vaadata TsMS § 613 lg 4 järgi läbi hagimenetluses juhul, kui see on esitatud vastuhagina või koos nõudega, mis tuleb läbi vaadata hagimenetluses (vt Riigikohtu 14. novembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-24747/180, p 16 ja Riigikohtu 22. aprilli 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-19561/13, p 14). Seega pidanuks maakohus lahendama praeguse asja hagita menetluses (vt ka Riigikohtu 22. aprilli 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-19561/13, p 14).
21.Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku tõendamiskoormust jagada, sest kahjustatud korteri omanikul ei pruugi olla võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav (vt ka Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p-d 25 ja 49). Eeltoodu kohaldub ka olukorras, kus kahju hüvitamist nõutakse korteriühistult. Kuna pooled ei vaidle selle üle, et veeleke lähtus kostja korteriomandi eriomandi piires asuvast kaasomandi esemest, saab eeldada, et kostja rikkus oma korrashoiukohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav. Seega peab kostja vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta ei ole oma kohustusi 7(9)
2-18-13649 rikkunud või tema rikkumine on vabandatav. Õige ei ole ringkonnakohtu põhjendus, et kuna kostja ei elanud oma korteris, oleks hageja pidanud esitama asjaolud ja tõendama, et kostja viibis 8. või
9.märtsil 2018 oma korteris ja oli tualetti kasutades toruga sellises kontaktis, mis põhjustas liitmiku katkemise. KrtS § 31 lg 5 järgi on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal.
22.Hagita menetluses, s.o mh korteriomaniku kahju hüvitamise nõude lahendamisel TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi kaasab kohus menetlusosalised omal algatusel (TsMS § 198 lg 3). TsMS § 614 lg 1 järgi kuuluvad korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul menetlusosaliste hulka korteriomanikud ja korteriühistu. Siiski ei tule igas hagita menetluses lahendatavas asjas menetlusse kaasata kõiki kinnisasja korteriomanikke. Igas konkreetses menetluses tuleb teha selgeks, kes ja mis ulatuses on sellest menetlusest puudutatud ja millised õigused tuleb neile tagada (Riigikohtu 30. jaanuari 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-11887/61, p 11). Kooskõlas TsMS § 198 lg-s 3 sätestatuga on otstarbekas kaasata korteriomanikevahelise kahju hüvitamise nõude lahendamise menetlusse üksnes need korteriomanikud, kelle õigusi asja lahendamine otseselt puudutab. Näiteks kui üks korteriomanik esitab teise korteriomaniku vastu nõude eriomandi esemele tekitatud kahju hüvitamiseks, on puudutatud korteriomanikeks eelduslikult ainult vaidlevad korteriomanikud (Riigikohtu 14. novembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-24747/180, p 18). Kui korteriomaniku nõude on omandanud õigusjärglane (nt kindlustusandja VÕS § 492 lg 1 alusel), ei tule seda korteriomanikku menetlusse kaasata, tema asemel osaleb menetluses õigusjärglane. Kolleegium leiab, et kui kahjustatud korteri omaniku kahju hüvitamise nõue põhineb KrtS § 12 lg-l 2 ning AÕS § 72 lg 5 teisel lausel ja § 75 lg-l 1 (vt otsuse p 18), tuleb puudutatud isikuna kaasata menetlusse korteriühistu.
23.Kuigi üldjuhul ei ole hagita asja lahendamine hagimenetluses menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, mis annaks aluse kohtulahend tühistada (vt ka TsMS § 631 lg 4 ja § 668 lg 4; Riigikohtu 17. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10, p-d 18˗20), võis praegusel juhul asja lahendamine hagimenetluses oluliselt mõjutada asja lahendamise tulemust. Pidades silmas TsMS §-s 2 sätestatut ja vältimaks olukorda, kus hageja peab algatama mitu menetlust, milles tehtud lahendid on siduvad üksnes konkreetse menetluse osalistele, tuleb lahendada asi tervikuna uuesti hagita menetluses. Seetõttu tühistab kolleegium nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse ja saadab asja uueks lahendamiseks maakohtule. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus otsustama menetlusosaliste, eelkõige korteriühistu puudutatud isikuna kaasamise, kui hageja esitab tema vastu kahju hüvitamise nõude. Asja lahendamisel tuleb arvestada, et hüvitise saab välja mõista üksnes sellelt menetlusosaliselt, kellelt seda on nõutud. Hagita menetluses kehtiv TsMS § 477 lg 5 ei tähenda, et kohus saaks kahjuhüvitise mõista välja omal algatusel. III
24.Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 ja § 174 lg 6 alusel maakohtu otsustada. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et olukorras, kus hagita asi on ekslikult lahendatud hagimenetluses, võivad menetlusosalise lepingulise esindaja kassatsiooniastme menetluskulud olla vajalikuks ja põhjendatud kuluks TsMS § 175 lg 1 tähenduses ka siis, kui menetlusosalisel ei olnud Riigikohtus vandeadvokaadist esindajat, vaid teda esindas advokaat (TsMS § 218 lg-d 3 ja 4).
8(9)
2-18-13649
25.Kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tuleb kaebuse osalise rahuldamise tõttu TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.