Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi Osaühingu Sokler vastu leppetrahvi ja sissenõudmiskulu väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24. märtsi 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Sokler apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
160 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja Chris Oliver Rahumägi esindajad ringkonnakohtus Kostja: Osaühing Sokler (registrikood 11191486), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 24. märtsi 2020 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja, Osaühingu Sokler kanda.
4.Osaühingul EUROPARK ESTONIA puuduvad hüvitamisele menetluskulud.
kuuluvad
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing
EUROPARK
ESTONIA
esitas 29.08.2019 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale avalduse Osaühingult Sokler 121 euro väljamõistmiseks. Võlgniku vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja asi anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja palus 04.11.2019 (täpsustatud 06.11.2019) hagiavalduses kostjalt välja mõista leppetrahvi võla 120 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
4.Kuna kostja rikkus sõiduki parkimisel parkimistingimusi, esitas hageja kostjale leppetrahvinõuded, s.o 30 eurot iga rikkumise eest. Nõuded paigutati sõiduki kojamehe vahele. Kostja ei ole leppetrahve tasunud.
5.Parkimistingimused, sh kohustus tasuda parkimistingimuste rikkumise korral leppetrahvi, tulenevad tüüptingimustest, millele või mille asukohale on viidatud iga parkla sissesõidu juurde paigaldatud infotahvil. Liiklus- ja teavitusmärgid pidid olema kostjale nähtavad ja tal oli võimalik parkimistingimustega enne lepingu sõlmimist tutvuda.
6.Leppetrahvi nõuete esitamise ajal oli sõiduki omanik ja vastutav kasutaja kostja, kellel oli õigus sõidukit vallata, kasutada ja otsustada, kellele sõidukit kasutada antakse. Hageja võib eeldada, et sõiduki parkis selle omanik või vastutav kasutaja. Vastupidist peab tõendama kostja.
7.Enne kohtusse pöördumist saatis hageja päringud Maanteeametile, teostas päringu äriregistrisse ja saatis nõudekirja kostja elektronposti aadressile. Kostja nõudele ei vastanud. Kostja on kohustatud hüvitama hagejale ka sissenõudmiskulu 40 eurot. Kostja vastuväited
8.Kostja palus jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt vähendada leppetrahvi. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
9.Kostja ei ole parkimislepingu pool. Sõiduk ei olnud hagiavalduses märgitud kuupäevadel kostja juhatuse liikme XX kasutuses ja kostja ei viibinud märgitud aegadel hageja opereeritaval parkimisalal. Seega ei ole hageja ja kostja parkimislepingut sõlminud. Vastupidist peab tõendama hageja.
10.Kostjal ei ole võimalik esitada andmeid selle kohta, kelle kasutuses sõiduk vaidlusalustel kuupäevadel oli. Seda ei saa kostjalt ka eeldada. Liiklusseaduse (LS) § 72 lg 2 kohaselt pidi kostja säilitama andmeid sõiduki kasutaja kohta kuus kuud arvates sõiduki kasutamise lõppemisest. Arvestades leppetrahvide esitamise aega, puudus kostjal pärast 19.05.2018 nii
õiguslik alus (isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 17 lg 1) kui ka seadusest tulenev kohustus sõiduki kasutajate kohta andmeid säilitada. IKS § 17 lg 4 kohaselt oli kostja kohustatud andmed jäädavalt kustutama ja kostja seda ka tegi.
11.Hageja on viivitanud leppetrahvinõude esitamisega ligi 3 aastat ja minetanud sellega mõistliku võimaluse tuvastada sõidukit kasutanud isik. Kostja ei vastuta hageja minetuste eest.
12.Hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Tõenditena esitatud digitaalsete pildifailide metaandmetes kuvatakse pildi tegemise ajana foto arvutisse salvestamise aeg. Seega ei saa tõsikindlalt väita, et fotod on tehtud hagiavalduses väidetud ajal.
13.Alternatiivselt tuleb leppetrahvi vähendada. Hageja ei ole tõendanud, et talle on tekkinud leppetrahvi ulatuses kahju. Arvestades parkimise maksumust on leppetrahv 30 eurot ebamõistlikult suur. Telliskivi 60 parklas on maksimaalne parkimistasu 6 eurot (4 × 1,5). Leppetrahvinõue võrdub seega 20 tunni parkimistasuga ja ületab maksimaalset parkimise tasu viiekordselt. Balti jaama parklas on maksimaalne parkimistasu 10 eurot (4 × 2). Leppetrahvinõue võrdub seega 15 tunni parkimistasuga ja ületab maksimaalset parkimise tasu kolmekordselt. Roseni majade parklas on parkimistasu 2,50 eurot tunnis. Leppetrahvinõue võrdub seega 12 tunni parkimistasuga. Hageja ei tõendanud ega heida kostjale ka ette, et sõidukit oleks pargitud vastavates parklates sellises mahus. Hageja heidab ette üksnes parkimistasu maksmata jätmist või parkimise alguse fikseerimata jätmist. Esimese astme kohtu otsus
14.Maakohus rahuldas hagi, jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja 95 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
15.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja oli BMW 435D XDRIVE (VIN kood XXXXXXXXXXXXXX) numbrimärgiga XXXXXX omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 23.12.2015.
16.Ei ole põhjust asuda seisukohale, et fotodel olevad kuupäevad ja kellaajad on valed. Hageja esitatud tõendid on PDF formaadis. Igas failis on välja toodud leppetrahvinõue koos fotodega. Igal fotol on ajatempel (kuupäev ja kellaeg), mis klapib leppetrahvi tegemise ajaga: - 21.09.2016 Telliskivi 60, leppetrahvinumber 0562 1091 6095 2220, leppetrahvi tegemise aeg 21.09.2016 kell 09:52; fotode ajad 21.09.2016 kell 09:52:41-09:53:17. - 18.11.2016 Balti jaam, leppetrahvinumber 0511 8111 6130 1261, leppetrahvi tegemise aeg 18.11.2016 kell 13:01; fotode ajad 18.11.2016 kell 13:01.35-13:02:03. - 06.03.2017 Roseni majad, leppetrahvinumber 0510 6031 7123 3538, leppetrahvi tegemise aeg 06.03.2017 12:33; fotode ajad 06.03.2017 kell 12:34:01-12:34:37. - 19.11.2017 Telliskivi 60, leppetrahvinumber 1201 9111 7125 5079, leppetrahvi tegemise aeg 19.11.2017 12:55; fotode ajad 19.11.2017 kell 12:55:12-12:55:50.
17.Parkimistingimustest esitatud fotode puhul on võimalik vähemalt osade failide avamisel näha ka tõenäoliselt reaalset foto tegemise aega. Need andmed on järgmised: - Balti jaam (1) – foto kuupäev 1.07.2015 12:54; - Balti jaam (1) – foto kuupäev 1.07.2015 12:54; - Roseni majad (1) – foto kuupäevana näitab faili avamise kuupäeva; - Roseni majad (2) – foto kuupäevana näitab faili avamise kuupäeva; - Roseni majad (3) – foto kuupäevana näitab faili avamise kuupäeva;
18.Parkimistingimustest ei pea olema foto tehtud samal päeval, kui vormistatakse leppetrahv. Kostja vaidleb tõenditele küll vastu, kuid ei esitanud sisulist vastuväidet ehk seda, millisele järeldusele peaks jõudma, kui tõendid kõrvale jätta. Seega saab lähtuda esitatud tõenditest ja sellest, et tingimused olid parkimise kuupäevadel samad.
19.Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele. Eelduslikult kasutab sõidukit omanik või vastutav kasutaja, kes eelduslikult on ka sõidukit parkinud. Omanikul/vastutaval kasutajal on võimalik tõendada, et sõidukit kasutas kolmas isik. Eraõiguslikes suhetes peab sõiduki omanik säilitama vastavaid andmeid oma õiguste kaitseks kauem kui kuus kuud, nt hagi võimaliku aegumise perioodi jooksul, mis on tavapäraselt kolm aastat. Kui kostjal puuduvad teadmised varasematest kasutajatest, siis vastutab sõiduki omanik/vastutav kasutaja ise.
20.Kõikide parklate tingimustes on märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi kuni 50 eurot. Kuna leppetrahv on pandud sõiduki kojamehe vahele samal ajal kui rikkumine avastati, on leppetrahvinõue esitatud mõistliku aja jooksul.
21.Leppetrahvi vähendamiseks ei ole alust. Leppetrahvinõude esitamise eeldus ei ole reaalse kahju olemasolu. Nõutav leppetrahvi summa ei ole ka ebamõistlikult suur. Leppetrahvi eesmärk on tagada lepingulise kohustuse täitmine ja võimalike lepingurikkumiste vältimine tulevikus. Leppetrahvi suurus ei saagi olla samaväärne summaga, mida oleks pidanud tasuma lepingu korrektse täitmise korral. Leppetrahvi on võimalik vältida parkimise eest tasumisega. Hageja nõue tuleb rahuldada täies ulatuses.
22.Hageja sissenõudmiskulu hüvitamise nõue on põhjendatud. Kostja ei ole nõudele vastu vaielnud. Apellatsioonkaebus
23.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt vähendada leppetrahvi nõuet nullini. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
24.Maakohus leidis ebaõigesti et kostja on parkimislepingu pool. Kostjalt saab eeldada ja nõuda andmete esitamist juhul, kui tal on andmete esitamine mõistlikult võimalik. Praegu see nii ei ole. Kostjal ei ole objektiivsetel põhjusel võimalik tõendada, kelle kasutuses sõiduk vaidlusalustel kuupäevadel oli. See ei olnud kostja juhatuse liikme kasutuses.
25.Ekslik on maakohtu seisukoht, et kostja pidi säilitama andmeid sõiduki kasutaja kohta kauem kui kuus kuud. Leppetrahvi tegemise ajal kehtinud IKS § 7 lg-st 1, § 24 p-st 1 ja § 25 lg 2 p-st 3 tulenes kostjale õigus ja kohustus säilitada LS § 72 lg 2 alusel sõiduki kasutaja andmeid kuus kuud pärast mootorsõiduki kasutamise lõppemist konkreetse füüsilise isiku poolt. Seejärel oli kostja kohustatud andmed kustutama, s.o füüsiliselt hävitama. Tegemist on imperatiivse regulatsiooniga, mis on tagatud riiklike sanktsioonidega. Isikuandmete kaitse nõuete rikkumisega kaasneb sunniraha ja mainekahju. Andmete säilitamise tähtaja sidumine aegumise regulatsiooniga ei ole põhjendatud ega lubatud. Arusaam, et eraõiguses võiks valitseda ülejäänud õiguskorraga vastuolus olevad põhimõtted ja et kostja pidi säilitama vastavaid andmeid oma õiguste kaitseks kauem kui kuus kuud, ei ole õige ja on vastuolus materiaalõigusega.
26.Hageja saatis kostjale nõuekirja 24.07.2019. Sellel ajal kehtinud IKS § 14 p 5 ja § 17 lg 4 kohaselt tuleb isikuandmed pärast nende seaduse või määrusega kehtestatud säilitamise tähtaja möödumist jäädavalt kustutada selliselt, et neid ei ole võimalik taastada. Andmete säilitamise tähtaeg ei ole kohtu diskretsiooniotsus. Tähtaeg on kehtestatud seaduse või määrusega või erandjuhul vastutava töötleja enda poolt.
27.Kuna kostja juhatuse liige sõiduautot ei kasutanud, ei saanud ta leppetrahvinõudeid auto kojamehe vahelt kätte ja tal puudus mõistlik võimalus nendest teada saada. Sõiduki kasutaja kostjat leppetrahvidest ei teavitanud. Kuna kostja sai nõudest teada alles juulis 2019, kui hageja esitas nõudekirja, on ka mõistlik aeg leppetrahvi nõude esitamiseks möödunud. Hageja pidi kostjat teavitama leppetrahvinõudest kuue kuu jooksul alates lepetrahvi tegemisest. Omanikult/vastutavalt kasutajalt ei saa nõuda seaduses sätestatud tähtaegade ületamist, et olla valmis määramata aja jooksul võimalikke nõudeid tõendama.
28.Maakohus lähtus leppetrahvisummade mõistlikkust hinnates nende objektiivsest suurusest ja ei võrrelnud seda rikutud põhikohustuse suurusega. Leppetrahv on VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt tühine, kui see on võrreldes tegeliku kahjuga ebamõistlikult suur. Kui rikutud parkimistingimuseks on tasulises parklas parkimistasu maksmine, on parklaoperaatorile tekitatud reaalne kahju samaväärne parkimistasu suurusega. Kostja tõendas, et leppetrahvinõuded on ülemäärased ja põhjendamatud.
29.Hageja tõendid on ebausaldusväärsed. Maakohus rajas kohtuotsuse ebaõigesti tõenäosusele, kui märkis, et vähemalt osade parkimistingimusi kajastavate fotode avamisel on näha ka tõenäoliselt reaalne foto tegemise aeg. Hageja esitas oma nõude tõendamiseks fotofailid parkimistingimustest, s.o nõude aluseks olevatest faktilistest asjaoludest. Maakohtu otsuse kohaselt on Balti jaama parkimistingimuste foto tehtud 01.07.2015, kuid leppetrahvinõue koostatud 18.11.2016, s.o 506 kalendripäeva hiljem. Seda, millised parkimistingimused kehtisid 06.03.2017 Roseni majade parklas, ei ole tõendite alusel võimalik tuvastada. Foto Telliskivi 60 parkimistingimuste kohta on tehtud 14.03.2016, leppetrahvinõue koostati 21.09.2016, s.o kuus kuud hiljem. Seega on leppetrahvinõuete suuruse vastavus parkimislepingu tüüptingimustele tõendamata.
30.Leppetrahvi tuleb vähendada nullini, sest hageja nõue on kogumis tõendamata.
31.Õige ei ole maakohtu väide, et kostja ei ole vastu vaielnud hageja sissenõudmiskulu hüvitamise nõudele. Kostja vaidles hagile vastu täies ulatuses ja palus jätta selle rahuldamata. Vastus apellatsioonkaebusele
32.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
33.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
34.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebuses kordab kostja suures osas maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on otsuses nendele hinnangu juba andnud ja
käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
35.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
36.Maakohus leidis õigesti, et kostja on parkimislepingu pool, sest lähtuda tuleb eeldusest, et sõidukit kasutab omanik või vastutav kasutaja, kes on eelduslikult ka sõiduki parkinud. Juriidilise isiku puhul tuleb eeldada, et sõidukit juhtis ja selle parkis sõiduki omanik või vastutav kasutaja oma seadusliku esindaja vahendusel. Kuna kostja väitel tema seaduslik esindaja sõidukit ei parkinud, oli tal kohustus tõendada, et seda tegi muu isik, samuti seda, kes see isik oli. Kostja seda ei tõendanud, mistõttu leidis maakohus õigesti, et leppetrahvide tasumise eest vastutab kostja.
37.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et tal oli LS § 72 lg 2 järgi kohustus säilitada andmeid sõiduki kasutaja kohta kuus kuud arvates sõiduki kasutamise lõppemisest ja IKS § 17 lg 4 kohaselt oli tal kohustus pärast seda andmed jäädavalt kustutada. Kohtud on korduvalt leidnud, et LS 72 lg 2 on avalik-õiguslik norm, mis ei ole otseselt kohaldatav. Eraõiguslikes suhetes peaks sõiduki omanik säilitama vastavaid andmeid oma õiguste kaitseks isegi kauem, nt hagi võimaliku aegumise perioodi jooksul. Kuivõrd hagi ei ole aegunud, et saa väita, et hageja oleks liigselt nõude esitamisega venitanud ja peab hea usu põhimõttest tulenevalt kandma negatiivseid tagajärgi seoses sellega, et kostja ei ole vastavaid andmeid säilitanud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu lahendit nr 2-16-116867).
38.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et leppetrahvinõuded on kostjale esitatud mõistliku aja jooksul ja hageja ei ole kaotanud VÕS § 159 lg 2 järgi õigust kostjalt leppetrahvi nõuda. Riigikohus on leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (vt Riigikohtu lahendit nr 2-117146, p 12). Käesolevas asjas ei ole kostja sellistele erandlikele asjaoludele tuginenud. Hageja esitas kostjale vaidlusalused leppetrahvinõuded koheselt pärast rikkumise tuvastamist, s.o 21.09.2016, 18.11.2016, 06.03.2017 ja 19.11.2017, paigutades need sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, mis on tõendatud fotodega. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, millal saatis hageja kostjale nõudekirja.
39.Ringkonnakohus leiab, et maakohus hindas kõiki hageja esitatud fotosid kogumis ning tegi neist õige järelduse, et need kajastavad sõiduki parkimist hageja poolt esile toodud aegadel ja kohtades ning nende kohtade parkimistingimusi. Ringkonnakohus järgib ka selles osas vaidlustatud otsuse põhjendusi. Kuna tegemist on tüüptingimustega ja neid kasutatakse olukordades, kus sõlmitakse palju ühetaolisi lepinguid, siis on veenev hageja väide, et ta ei vaheta oma parkimistingimusi sageli. Kui kostja leiab, et sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid teistsugused parkimistingimused, oleks ta pidanud seda tõendama. Kostja seda ei teinud.
40.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti ka seda, et leppetrahvid suurusega 30 eurot ei ole ebamõistlikult suured. Kostja leiab ekslikult, et leppetrahvi suuruseks võib olla üksnes reaalne kahju, mis on samaväärne parkimistasu suurusega.
41.Leppetrahv võib olla kokku lepitud kohustuse täitmisele sundimiseks (VÕS § 159 lg 1 esimene lause) või täitmise asendamiseks (VÕS § 159 lg 1 teine lause). Põhimõtteliselt on õige kostja arusaam, et leppetrahvi suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb ühe asjaoluna arvestada, millise kohustuse täitmise asendamiseks või ka täitmisele sundimiseks on leppetrahv kokku lepitud.
42.Telliskivi 60 ja Roseni majade tingimuste p 6 viimase lause kohaselt ei asenda leppetrahvi tasumine parkimistasu maksmist. Seega on 21.09.2016, 06.03.2017 ja 19.11.2017 parkimislepingutes kokkulepe leppetrahvi tasumiseks eesmärgiga sundida parkijat parkimislepingut täitma. Balti jaama parkimisala tingimuste p 5 eesmärgiks oli sundida parkijat parkimistingimusi järgima, sest parkida tohtis seal üksnes kas parkimisloaga või parkimisaja alguse fikseerimisega kuni 1 tunniks.
43.Parkimise korraldamist ja parkija poolset parkimislepingu täitmise kontrollimist arvestades on kohane lähtuda ühe ööpäeva parkimistasust. Ühe ööpäeva pikkuse parkimise eest tuleb tingimuste juures esitatud hinnakirjade järgi Telliskivi 60 parkimisalal tasuda 36 eurot (24 x1,50 eurot/tund), Roseni majade parkimisalal 60 eurot (24x2,50 eurot/tund). Balti jaama parkimisala ei olnud tasuline parkimisala, vaid selle parkimisala eesmärk oli võimaldada parkida üksnes lühiajaliselt tasuta või vastava parkimisloa olemasolul. Tingimuste p 5 järgi tuleb rikkumise korral maksta leppetrahvi kuni 50 eurot.
44.Täitmisele sundimise eesmärgiga kokku lepitud leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma. Ringkonnakohus leiab, et 30 euro suurune leppetrahv ei ole VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur. Seda leidis õigesti ka maakohus. Ka kohtupraktikas on peetud samaväärsete parkimistasudega aladel leppetrahvinõuet 30 eurot mõistlikuks ja seda ka aladel, kus parkimisõiguse annab üksnes vastav parkimisluba (vt nt Riigikohtu lahendit nr 2-15-3430, p-d 14-15.2; Tallinna Ringkonnakohtu lahendit nr 2-17-117146 jpt). Puudub alus vähendada leppetrahve 0-ni, nagu kostja taotleb.
45.Maakohus rahuldas hagi VÕS § 1131 lg 1 alusel õigesti ka sissenõudmiskulude osas. Asja materjalist nähtub, et hageja saatis kostjale kohtueelselt nõudekirja ning on teinud päringud Maanteeametile ja äriregistrisse, st teinud kohtueelselt toiminguid. Nõude eelduseks ei ole tegelik kahju tekkimine. Kostja maakohtu menetluses sellele nõudele sisulisi vastuväiteid ei esitanud.
46.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
47.Hageja kinnitas, et tal ei ole apellatsioonimenetluses hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.