OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Tartu mnt 16b, 10117 Tallinn) hagi OÜ Sokler (registrikood 11191486, asukoht Tammede allee 8, Tabasalu alevik, 76901 Harku vald, Harju maakond) vastu võla nõudes
Hagihind
160 eurot
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista OÜ-lt Sokler OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks 160 eurot. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud OÜ Sokler kanda.
4.Määrata rahaliselt kindlaks OÜ EUROPARK ESTONIA põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 95 eurot, mis mõista välja OÜ-lt Sokler OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks.
5.Välja mõista OÜ-lt Sokler OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja palub kostjalt väljalt mõista leppetrahvide võlgnevus 120 eurot ja sissenõudekulud 40 eurot.
2.Kostja oli xxxx (VIN: xxxx) numbrimärgiga xxxx omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 23.12.2015. Alljärgnevatel kuupäevadel oli sõiduk pargitud hageja opereeritavale parkimisalale: 1) 21.09.2016 Telliskivi 60, leppetrahvinumber 0562 1091 6095 2220; 2) 18.11.2016 Balti jaam, leppetrahvinumber 0511 8111 6130 1261; 3) 06.03.2017 Roseni majad, leppetrahvinumber 0510 6031 7123 3538; 4) 19.11.2017 Telliskivi 60, leppetrahvinumber 1201 9111 7125 5079. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe ja parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, paigutades trahvinõude sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahvid on käesoleva ajani tasumata. Kostja leppetrahvinõuetele või mõnele neist vastuväiteid ei esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta elektronpostiaadressile xxxx, kuid kostja sellele ei vastanud. Iga hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator hageja on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Isikul on õigus hageja esitatud lepingutingimustega tutvuda ning juhul, kui talle parkimislepingu tingimused ei sobi või tal puudub nõutav parkimisõigust andev parkimiskaart/luba, hageja parkimisalalt lahkuda ja parkida oma sõiduk mujale. Juhul, kui talle parkimistingimused sobivad ja/või ta omab nõutavat parkimisõigust antavat parkimiskaarti/luba ning ta pargib sõiduki, annab ta sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Kostja vastuväide hagile
3.Kostja palub jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt vähendada leppetrahvinõuet.
4.Hagejal puudub võlgnevuse nõue kostja vastu, sest parkimislepingu pooleks ei ole olnud kostja. 21.09.2016, 18.11.2016, 06.03.2017 ja 19.11.2017 ei olnud sõiduk OÜ Sokler juhatuse liikme A. M.i kasutuses, seega ei ole käesoleval juhul hageja ja kostja sõlminud omavahel parkimislepingut nagu hageja enda hagiavalduses väidab. Kostjal ei ole võimalik esitada andmeid, kelle kasutuses oli sõiduk xxxx 21.09.2016, 18.11.2016, 06.03.2017 ja 19.11.2017. Kostja liisitud sõidukit kasutavad mitmed isikud, mistõttu on kostjal keeruline niivõrd pika aja tagant tuvastada, kes konkreetselt sõidukit eelmärgitud kuupäevadel kasutas ja kostja leiab, et seda ei saa temalt täie kindlusega antud juhul ka eeldada tulenevalt liiga pikast ajalisest viibest. Seadusest tuleneb kostjale kohustus säilitada sõiduki tegeliku kasutaja andmeid kuue kuu jooksul arvates sõiduki kasutamise lõppemisest teise isiku poolt. Kostja kinnitab, et seda kohustust ta järjepidevalt ka täidab, kuid kuue kuu möödumisel kaob andmete säilitamiseks vajadus ja ka õiguslik alus. Vastavalt hageja hagiavaldusele määras hageja kostjale viimase leppetrahvinõude 19.11.2017, seega oli andmete säilitamise viimane tähtpäev 19.05.2018. Pärast 19.05.2018 puudus kostjal nii õiguslik alus kui ka seadusest tulenev kohustus sõiduki kasutajate kohta andmeid säilitada ning kostja on vastavad andmed kustutanud. Kui hageja oleks esitanud talle leppetrahvinõude, teate leppetrahvi kohaldamisest või päringu andmete saamiseks leppetrahvinõude tekkimise päevast 6 kuu jooksul, siis oleks kostja suutnud
hagejale täpselt öelda, kes konkreetselt sõiduautot numbrimärgiga xxxx konkreetsel kuupäeval kasutas. Hageja viivitas leppetrahvinõude esitamisega aga ligikaudu 3 aastat. Selliselt toimides on hageja ise minetanud mõistliku võimaluse tuvastada üheselt vaidlusaluse sõiduki kasutaja isik. Kostja ei saa olla sellise minetuse eest vastutav.
5.Hageja on hagiavalduse lisades edastanud kohtule erinevaid fotofaile. Avades digitaalse pildifaili kostja esindaja arvutis koos metaandmetega, on näha, et pildi tegemise aeg on foto arvutisse salvestamise tähtaeg, mitte eelduslikult foto tegemise aeg. Hageja esitatud tõendite valguses ei saa tõsikindlat väita, et nimetatud fotod on tehtud hageja hagiavalduses välja toodud faktiliste asjaolude loetelus p 1-4 nimetatud ajal, mistõttu kostja vaidlustab hageja esitatud tõendid, mis muu hulgas sisaldasid ka fotofaile, s.t hagiavalduse lisad 1-5.
6.Juhul, kui kohus eeltoodule vaatamata siiski leiab, et kostja on kohustatud leppetrahvi tasuma, palub kostja leppetrahvi vähendada mõistliku suuruseni. Kahju puudumine võib olla aluseks leppetrahvi vähendamisele, kui leppetrahvi väljanõudmine kokkulepitud ulatuses ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Hageja ei ole enda menetlusdokumendis välja toonud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et hagejale on tekkinud leppetrahvi ulatuses kahju. Kostja hinnangul nõuab hageja leppetrahvi ebamõistlikult suures summas. Parkimistsoonis EP18 (s.o Telliskivi 60 parkimisala) on pooltunni parkimise maksumuseks 0,75 eurot ja 1 h parkimise maksumuseks seega 2 x 0,75 = 1,5 eurot. Hageja kodulehel www.europark.ee oleva teabe kohaselt on Telliskivi 60 mobiilse parkimise limiit 4 tundi. Seega on parkimislepingu sõlmija maksimaalne võimalik parkimisteenuse eest makstav tasu 4 x 1,5 = 6 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et sõiduauto xxxx oleks parkinud rohkem kui lubatud 4 tundi. Vastupidi, hageja heidab kostjale ette üksnes parkimistasu maksmata jätmist, mitte parkimist üle lubatud 4 tunni. Leppetrahvi nõue on võrdväärne 20 tunni parkimistasuga, mistõttu ei ole antud leppetrahvi summa kuidagi põhjendatud, vaid ületab maksimaalset parkimise piirmäära viiekordselt. Toompuiestee 35 asuvas (Balti jaama) parklas on pooltunni parkimise maksumuseks 1 euro, seega 1 h parkimistasu Toompuiestee 35 asuvas parklas on 2 eurot. Hageja kodulehel www.europark.ee oleva teabe kohaselt on Toompuiestee 35 mobiilse parkimise limiit 4 tundi. Seega on parkimislepingu sõlmija maksimaalne võimalik parkimisteenuse eest makstav tasu 4 x 2 = 10 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et sõiduauto xxxx oleks parkinud rohkem kui lubatud 4 tundi. Vastupidi, hageja heidab kostjale ette üksnes parkimise alguse fikseerimata jätmist, mitte parkimist üle lubatud 4 tunni. Leppetrahvi nõue on võrdväärne 15 tunni parkimistasuga, mistõttu ei ole antud leppetrahvi summa kuidagi põhjendatud, vaid ületab maksimaalset parkimise piirmäära kolmekordselt. Parkimistsoonis Roseni majad (EP5, 1006), Tallinn on pooltunni parkimistasu maksumuseks 1,25 eurot ja 1 h parkimise maksumuseks seega 2 x 1,25 = 2,50 eurot. Leppetrahvi nõue on võrdväärne 12 tunni parkimistasuga. Hageja ei ole tõendanud kostja parkimist 12 tunni parkimistasu ulatuses, seega ei ole leppetrahvi nõudmine nimetatud summas põhjendatud. Kohtu põhjendused
7.Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. Kohus lahendab asja lihtmenetluses istungit pidamata.
8.Vaidlus puudub selles, et kostja oli xxxx (VIN: xxxx) numbrimärgiga xxxx omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 23.12.2015 (04.11.2019 hagiavalduse lisa 6). Kohus loeb selle asjaolu tuvastatuks TsMS § 231 lg 4 alusel.
9.Kostja on esitanud vastuväite hagi lisades 1-5 olevatele tõenditele. Kostja vastuväide seisneb selles, et digitaalse pildifaili avamisel kostja esindaja arvutis koos metaandmetega on näha, et pildi tegemise aeg on foto arvutisse salvestamise aeg, mitte eelduslikult foto tegemise aeg (kostja 08.01.2020 vastuse lisa 1). Seetõttu leiab kostja, et ei saa tõsikindlat väita, et nimetatud fotod on tehtud hageja hagiavalduses välja toodud parkimise kuupäevadel. Kohus selgitab kostja väitega seoses järgmist. Lisad 1-4 on neli PDF formaadis faili ja igas failis on välja toodud leppetrahvinõue ja 4-6 fotot. Igal fotol on ajatempel (kuupäev ja kellaeg) ja see klapib leppetrahvi ajaga:
1.21.09.2016 Telliskivi 60, leppetrahvinumber 0562 1091 6095 2220 (04.11.2019 hagiavalduse lisa 1): leppetrahvi tegemise aeg 21.09.2016 kell 09:52; fotodel ajad 21.09.2016 kell 09:52:41-09:53:17.
2.18.11.2016 Balti jaam, leppetrahvinumber 0511 8111 6130 1261 (04.11.2019 hagiavalduse lisa 2): leppetrahvi tegemise aeg 18.11.2016 kell 13:01; fotodel ajad 18.11.2016 kell 13:01.35-13:02:03.
3.06.03.2017 Roseni majad, leppetrahvinumber 0510 6031 7123 3538 (04.11.2019 hagiavalduse lisa 3): leppetrahvi tegemise aeg 06.03.2017 12:33; fotodel ajad 06.03.2017 kell 12:34:01-12:34:37.
4.19.11.2017 Telliskivi 60, leppetrahvinumber 1201 9111 7125 5079 (04.11.2019 hagiavalduse lisa 4): leppetrahvi tegemise aeg 19.11.2017 12:55; fotodel ajad 19.11.2017 kell 12:55:12-12:55:50. Kohtul ei ole põhjust asuda seisukohale, et fotodes olevad kuupäevad ja kellaajad on valed. Kohus aktsepteerib hagi lisadena 1-4 esitatud tõendeid (sh failides sisalduvaid fotosid). Hagiavalduse lisa 5 hõlmab fotosid (faililaiendiga .jpg, kokku 9 faili) parkimistingimustest. Kohtul õnnestub vähemalt osade failide avamisel näha ka tõenäoliselt reaalset foto tegemise aega. Need andmed on järgmised: 1) Balti Jaam (1) – foto kuupäev 1.07.2015 12:54; 2) Balti Jaam (1) – foto kuupäev 1.07.2015 12:54; 3) Roseni majad (1) – foto kuupäevana näitab enda poolt faili avamise kuupäeva; 4) Roseni majad (2) – foto kuupäevana näitab enda poolt faili avamise kuupäeva; 5) Roseni majad (3) – foto kuupäevana näitab enda poolt faili avamise kuupäeva; 6) Roseni majad (4) – foto kuupäevana näitab enda poolt faili avamise kuupäeva; 7) Roseni majad (5) – foto kuupäev 1.09.2016 07:44; 8) Telliskivi 60 (1) – foto kuupäev 14.03.2016 16:59; 9) Telliskivi 60 – foto kuupäev 14.03.2016 16:55. Kohus on seisukohal, et parkimistingimustest ei pea foto olema tehtud samal päeval, kui vormistatakse leppetrahv. Kuigi kostja vaidleb vastu tõenditele, siis ei ole ta samas esitanud mingit sisulist vastuväidet ehk millisele järeldusele peaks jõudma, kui tõendid kõrvale jätta. Eelnevat
arvestades saab kohtu hinnangul arvestada ka hagi lisas 5 esitatud tõenditega ja lähtuda sellest, et tingimused olid samad parkimise kuupäevadel.
10.Kostja teine ja peamine vastuväide on see, et hagejal puudub nõue kostja vastu kuna märgitud kuupäevadel ei olnud sõiduk kostja juhatuse liikme valduses; sõidukit kasutavad mitmed inimesed ja kuna möödunud on liiga pikk aeg, siis ei ole säilinud andmed konkreetse kasutaja kohta (neid andmeid tuleb säilitada kuus kuud); kuna hageja viivitas nõude esitamisega peaaegu kolm aastat, siis on hageja minetanud võimaluse tuvastada kasutaja isik ja kostja ei saa olla minetuse eest vastutav. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (Riigikohtu lahend 3-2-1-77-16, p 18). Hageja ja parkija vahel tekib parkimisega eraõiguslik õigussuhe. Kohtupraktikas on selliste vaidluste puhul lähtutud eeldusest, et sõidukit kasutab omanik või vastutav kasutaja (kes ka on eelduslikult sõidukit parkinud), kuid omanikul/vastutaval kasutajal on võimalik tõendada, et sõidukit kasutas kolmas isik. Eraõiguslikes suhetes peab sõiduki omanik säilitama vastavaid andmeid oma õiguste kaitseks kauem kui kuus kuud, nt hagi võimaliku aegumise perioodi jooksul, mis on tavapäraselt kolm aastat (Tallinna Ringkonnakohtu lahend tsiviilasjas nr 2-16-116867). Kohus ei jaga kostja seisukohta, et kui kostja ei saa (enam) tõendada sõiduki kasutajat, siis ei peagi keegi vastutama – kui kostjal teadmised varasematest kasutajatest puuduvad, siis vastutab kohtu hinnangul sõiduki omanik/vastutav kasutaja ise. Hageja nõude näol on tegu leppetrahvinõudega. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kõikide parklate tingimustes on märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi kuni 50 eurot. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kuna leppetrahv on pandud sõiduki kojamehe vahele samal ajal kui rikkumine avastati, siis on leppetrahvinõue esitatud mõistliku aja jooksul. Kohus on seega seisukohal, et leppetrahvinõude rahuldamiseks on eeldused olemas ja kohustus tuleb täita kostjal.
11.Kostja on taotlenud leppetrahvi vähendamist juhul, kui kohus leiab et kostja on kohustatud leppetrahvi tasuma. Kostja on toonud esile, et Telliskivi 60 parkimisalal on leppetrahvinõue võrdväärne 20 tunni parkimistasuga ja ületab maksimaalset parkimismäära viiekordselt (kostja 08.01.2020 vastuse lisa 2), Balti jaama parkimisalal on leppetrahvi nõue võrdväärne 15 tunni parkimistasuga ja ületab maksimaalset parkimise piirmäära kolmekordselt (kostja 08.01.2020 vastuse lisa 3) ning parkimistsoonis Roseni majad on leppetrahvi nõue võrdväärne 12 tunni parkimistasuga (kostja 08.01.2020 vastuse lisa 4). VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus ei pea põhjendatuks leppetrahvi vähendada. Leppetrahvinõude esitamise eeldus ei ole reaalse kahju olemasolu. Hageja poolt nõutav leppetrahvi summa ei ole ebamõistlikult suur. Leppetrahvi eesmärk on tagada lepingulise kohustuse täitmine ja võimalike lepingurikkumiste vältimine
tulevikus. Et seda eesmärki täita, ei saagi leppetrahvi suurus olla samaväärne summaga, mida oleks pidanud tasuma lepingu korrektse täitmise puhul, kuna vastasel korral kaotaks leppetrahv oma mõtte. 30 euro suurune leppetrahv ühe rikkumise eest ei ole ebamõistlik summa, eriti arvestades seda, et leppetrahvi on võimalik lihtsasti vältida parkimise eest tasumisega. Seetõttu leiab kohus, et leppetrahvinõue kuulub rahuldamisele summas 120 eurot.
12.Hageja palub välja mõista ka sissenõudmiskulud 40 eurot. Hageja on enne kohtusse pöördumist saatnud kostjale nõudekirja (04.11.2019 hagiavalduse lisa 7) ja teinud päringud Maanteeametisse ja äriregistrisse. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja ei ole nõudele vastu vaielnud ja kohus peab nõuet põhjendatuks.
13.Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 120 eurot ja võla sissenõudmiskulude hüvitise 40 eurot.
14.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 näevad ette menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis. Hagihind antud asjas on 160 eurot, millelt tuli riigilõivu tasuda 75 eurot. Selles summas riigilõiv on tasutud ja kohus peab seda põhjendatud menetluskuluks. Lisaks palub hageja hüvitada 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud ning kohus peab nimetatud kulu põhjendatuks. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 95 eurot ning mõistab menetluskulud kostjalt välja, samuti tuleb kostjal tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.