Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

1(21)

2(21)

3(21)

4(21)

HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD

5(21)

c) kohustada kostjat esitama tippdomeenide „com“, „net“, „info“, „biz“ ja „org“ haldajale Internet Corporation of Assigned Names and Numbersile (ICANN), tippdomeeni „uk“ haldajale Nominet UK-le, tippdomeeni „us“ haldajale Neustar, Inc-le, tippdomeeni „sg“ haldajale Singapore Network Information Center-le, tippdomeeni „nl“ haldajale Stichting Internet Domeinregistratie Nederlandile (SIDN), tippdomeeni „ca“ haldajale Canadian Internet Registration Authority-le (CIRA), tippdomeeni „ru“ haldajale Coordination Center for TLD RU-le, tippdomeeni „de“ haldajale DENIC Verwaltunngs- und Betriebsgesellschaft eG-le ja tippdomeeni „eu“ haldajale RID-le taotluse hagiavalduses loetletud 119-st domeeninimedest loobumiseks hageja kasuks kahe nädala jooksul alates kohtulahendi jõustumisest; d) eelviidatud kohustuse täitmata jätmisel asendada kostja tahteavaldus hagiavalduses loetletud domeenidest loobumiseks ja hagejale loovutamiseks kohtuotsusega; e) keelata kostjal tulevikus domeeninimede registreerimine, mis sisaldavad tähist või on eksitavalt sarnased kaubamärkidega Bogner, Burberry, Fitflop, Franklin & Marshall, G-star, New Era, Pandora, Parajumpers, Puma ja Timberland; g) mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitis summas 182 540 eurot.

6(21)

millele eelnevalt, alates 2013. a juunist esitas hageja kostjale korduvaid teateid ja taotlusi tegevuse lõpetamiseks. Lisaks on hageja pöördunud ka kõigi domeeninimedega seotud isikute poole, et rikkumisest teada anda ja paluda rikkumine lõpetada. Esitatud kahju hüvitamise nõude osas selgitas hageja esimese alternatiivina, et tema kahju seisneb saamata jäänud tulus, sest kostja kahjustav tegevus toob kaasa kaubamärkide maine languse ja on võtnud kaubamärgiomanikelt võimaluse müüa tarbijatele originaaltooteid. Kostja peab hagejale hüvitama kahju seoses hageja liikmete omandi õigustamatu kasutamisega. Lisaks omandi kahjustamisele on hageja kandnud kulusid kohtueelses menetluses vähemalt 3000 euro ulatuses. Hageja viidatud veebilehed, millel võltskaupa müüdi, avanesid hagi esitamise ajal Eestis. Võimalus, et need hetke seisuga ei avane, ei välista hageja nõudeid.

KOSTJA VASTUVÄITED

7(21)

Edasine menetluse käik

MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED

8(21)

nimetatud teenuse kategooriasse ning vastab kõigile asjakohastele tingimustele. Sellest sõltub, kas kostjale saavad põhimõtteliselt kohalduda InfoTS §-dega 8–10 üle võetud direktiivi 2000/31 artiklid 12–14 piirangud. Eesti siseriiklikus õiguses on e-kaubanduse direktiivi alusel infoühiskonna teenuse mõiste sätestatud InfoTS § 2 p-s 1. Infoühiskonna teenuse (InfoT) olulisteks tingimusteks, et teenust osutatakse osapoolte füüsilise kohalolekuta, andmed edastatakse elektrooniliste vahenditega ja teenust osutatakse tasu eest teenuse kasutaja taotluse alusel. Seoses sellega tuvastas maakohus dokumentaalsete tõenditega järgmised asjaolud: - nii Webexxpurts kui kostja kontaktina on antud sama e-maili aadress [email protected]; - kostja on Fiber Grid OÜ juhatuse liige; - kasutades erinevaid domeeninimesüsteemi kihte, allrentis kostja IP-aadresse endaga seotud isikutele Webexxpurts ja Fiber Grid OÜ; - kostja osutas ja volitas endaga seotud isikuid osutama internetiteenuseid domeeninimede registreerijatele; - kostja osutavateks internetiteenusteks on mh registriteenused, (domeeni)serveriteenused ja proksiteenus; - kostja osutatud teenused võimaldasid nende tellijatel jääda anonüümseks. Tuvastatud asjaoludest tegi kohus järgmised järeldused: - kostja osutas internetiteenuseid, mida kasutati kaubamärgiomanike ainuõiguste rikkumiste, sh võltstoodete müügi toimepanemiseks; - ainult kostja vahendamisel ja teadmisel oli võimalik IP-aadresside sidumine domeeninimedega, mille kaudu peeti või peetakse võltskaupu müüvaid e-poode; - kostja ärimudel oli ülesehitatud võimaldamaks võltskaubandusega tegelevatel isikutel turvaliselt ning „nähtamatult“ enda tegevust teostada; - kostja äriplaan oli suunatud selliste e-poodide võimaldamisele, tagades neil anonüümsuse ning vastutuse välistamise. Tuvastatud asjaoludest tegi kohus järelduse, et kostja osutas infoühiskonna teenust INFOTS § 2 p 1 tähenduses. Kohus põhjendas seda järgmiselt. Teenuse osutamine pidi toimuma kasutajate otsesel taotlusel, nt registreerida domeeninimi, talletada serveris andmed, osutada proksiteenust. Tegemist oli andmete töötlemise ja säilitamise teenusega. Iga IP-aadress on seotud ühe kindla serveriga selleks, et internetiliiklus saaks toimida. See oli üks kostja teenustest. Teine teenus oli pakkuda ennast või endaga seotud isikuid ja ühendusi nn avalikuks fassaadiks WHOIS-süsteemis, kus talletatakse kõik maailmas kasutusel olevad IP-aadressidega seonduvate domeeninimede andmed. Teenuse osutamiseks ei olnud vajalik kostja ja lõppkasutajate (domeeninimede omanikud, võltskaupu müüvate veebipoodide operaatorid) viibimine füüsiliselt samas ruumis. Seega pakub kostja kõiki InfoTS § 8, § 9 ja § 10 teenuseid. InfoTS § 8 tähenduses on kostja pelk edastaja, kui ta võimaldab ja opereerib enda hallatavate serverite ja enda kliendi seadme vahelist infoliikumist. InfoTS § 9 tähenduses on kostja vahemällu salvestaja, kui võimaldab enda klientidel proksiteenuse pakkumist või siis ajutiste koopiate loomist (võimaldamaks kiirem ligipääs ja lehtede laadimine). Kostja on esitanud info selle kohta, et tema majandusüksus „webexxpurts“ koosnes mh 62 serverist. On eluliselt ebausutav, et kostja ei teinud vähemalt ajutisi koopiaid veebilehtedest, mida tema kliendid kostja 62-s serveris hoidsid. Kostja ei ole vastupidise kohta tõendeid esitanud. InfoTS § 10 tähenduses on kostja talletaja rollis, kui võimaldab enda klientidel hoida alaliselt enda andmeid ja infot kostja serverites. Viies selle kokku infoga, et kostjal oli ka ligi 40 000 IP-aadressi ja ärimudel, mille puhul kasutajad said tema IP-

9(21)

aadressidele registreerida enda domeene ja seal hoida enda võltspoodide veebilehti (enda isikut varjates), siis pidid need domeenimed (seotult kostja poolt hallatavate IP-aadressidega) olema seotud serveritega, mis olid kostja hallatavad. Selline tegevus on talletamise üks erivorme. Järgnevalt hindas maakohus, kas kostjale on kohaldatavad InfoTS-ga Eesti õiguskorda üle võetud direktiivi 2000/31 artikli 12 lõikes 1, artikli 13 lõikes 1 ja artikli 14 lõikes 1 ette nähtud vastutuse piirangud. Maakohus viitas InfoTS §-dele 8-10. Kuigi kostja tegevus on kvalifitseeritav internetiteenuse osutajana, ei kohaldu tema kasuks hoolsale turuosalisele loodud vastutuse piirangute klauslid. Maakohus viitas Euroopa Kohtu käesolevas asjas tehtud eelotsuses viidatud kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb direktiivi 2000/31 artikli 12 lõike 1, artikli 13 lõike 1 ja artikli 14 lõike 1 mõtestamisel lähtuda direktiivi põhjendusest 42. Nendest ilmneb, et direktiiviga kehtestatud erandid vastutusest hõlmavad ainult juhtumeid, kus infoühiskonna teenuse osutaja tegevus on üksnes tehnilise, automaatse ja passiivse iseloomuga, mis tähendab, et teenuse osutajal ei ole teadmisi teenuse saajate poolt edastatava või talletatava teabe kohta ega kontrolli selle üle. Vastutuse piirangud ei ole seevastu kohaldatavad juhul, kui infoühiskonna teenuse osutajal on aktiivne roll, kuivõrd ta võimaldab oma klientidel nende internetimüügialast tegevust optimeerida. Maakohus järeldas tuvastatud asjaoludest, et kostjal on olnud teenuse osutamisel aktiivne roll ja teadmised. Kostja võimaldas paljudel soovijatel alustada enda võltskaupadega kauplemiseks mõeldud e-poodidega selliselt, et ühegi andmebaasi kaudu ei olnud võimalik tuvastada konkreetset poehaldajat ning kõigist andmebaasidest johtub vaid üks seos – XX. Kostja tahtis osutada teenust, mille kaudu saab toime panna intellektuaalomandirikkumisi läbi ärimudeli, mis pakkus nn proksiteenust. Olles registreerimise teenust pakkuv isik, kuid samas enda ärimudeli selliselt üles ehitanud ning samaaegselt informeeritud, et registreeritud domeenidel rikutakse kaubamärgiomanike õigusi, oli kostja kohustatud andma endast parima, et toetada kaubamärgiomanike rikkumiste lõpetamist. Maakohus tuvastas dokumentaalsete tõenditega (kuriteokaebuse, nõudekirja, Inter Connect Inc`ga sõlmitud müügilepinguga) järgmised asjaolud: - hageja esitas kostja suhtes kuriteokaebuse ja enne kuriteokaebuse esitamist saatsid kaubamärgiomanikud kostjale nõudekirja seadusvastase tegevuse lõpetamiseks ja sellest tulevikus hoidumiseks; - kostja on kõik eeltoodud teavitused kätte saanud ja oli teadlik, et veebilehtedel, millele kostja pakub ISP teenust, toimub ebaseaduslik võltskaupade müük. Järgnevalt hindas maakohus, kas kostja tegevus on endiselt jätkuv ning milline on rikkumise jätkumise tõenäosust. Maakohus viitas seejuures VÕS § 1055 lg-tele 1 ja 3, KaMS § 57 lg 1 p-le

10(21)

- veel 24.07.2014 seisuga oli vaidlusaluste veebilehtede IP- aadresside internetiteenuse osutajaks kostja; - Inter Connect Inc kirjal Ripe NCC andmebaasile puuduvad kirja koostamise kuupäev ja sellest ei nähtu, millal antud kiri on RIPE NCC-le edastatud; - kohtulahendi tegemise ajal ei ole kostja enam vaidlusaluste veebilehtede IP- aadresside internetiteenuse osutajaks. Nimetatud tõenditest järeldas maakohus, et kostja on võõrandanud kõik talle kuulunud IPaadressid ning kostja tegevuse on üle võtnud Inter Connect Inc, kuid seda tõenäoliselt millalgi pärast hageja poolt kostja vastu hagi esitamist. Kuna kostjal puudub kohtulahendi tegemise ajal seos vaidlusaluste veebilehtedega ja IP-aadressidega, siis ei saa hageja nõuda kostjalt kaubamärgiomanike õiguste rikkumise lõpetamist. Kuna kostja on võõrandanud kõik talle kuulunud IP-aadressid ning kostja tegevuse on üle võtnud Inter Connect Inc, siis puudub oht, et kostja jätkaks kaubamärgiomanike õiguste rikkumist tulevikus. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat lõpetama vaidlusaluste kaubamärkide kujutiste kasutamine hageja loetletud 119-l veebilehel ja lõpetama nendele veebilehtedele Interneti teenuste vahendamine. Hageja nõue kohustada kostjat tulevikus hoiduma vaidlusaluste kaubamärkidega identsete tähiste kasutamisest või kasutamise võimaldamisest internetis ei kuulu rahuldamisele, sest hageja ei ole tõendanud, et eksisteeriks oht, et kostja tulevikus rikuks eelnimetatud kaubamärkide omanike kaubamärgiomanike õiguseid. Hageja nõue kohustada kostjat esitama erinevate tippdomeenide haldajatele taotlused hagiavalduses loetletud domeeninimedest loobumiseks hageja kasuks kahe nädala jooksul alates kohtulahendi jõustumisest ei kuulu rahuldamisele, sest hageja ei ole tõendanud, et ükski tema poolt nimetatud veebileht oleks registreeritud kostja poolt ning kuuluks jätkuvalt kostjale. Samal põhjusel ei saa kuuluda rahuldamisele hageja nõue asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega hagis loetletud domeenidest loobumiseks ja hagejale loovutamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei kuulunud rahuldamisele ka hageja nõue, milles ta palus kostjal keelata tulevikus domeeninimede registreerimise, mis sisaldavad tähist või on eksitavalt sarnased vaidlusaluste kaubamärkidega. Maakohus nõustus hageja seisukohaga, et antud juhul lasus kostjal käibekohustus hagejale kahju tekkimist ära hoida. Igal juhul tekkis käibekohustus olla hoolas hetkest, mil hageja alustas kostja teavitamist rikkuvatest domeeninimedest või nende kaudu tegutsevatest võltskauba e-poodidest. Sellest hetkest tekkis kostjal kohustus tegutseda InfoTS § 10 lg 1 alusel, st kõrvaldama vastava teabe (nt rikkuva domeeninime) või tõkestama sellele juurdepääsu (nt domeeninime kasutavale võltskaupade e-poele). Seda kostja ei teinud ja sellise tegevusetuse kaudu tekitas kostja hagejale kahju. Kostja vastutab võltskaupu müüvate veebilehtede omanikega solidaarselt hagejale tekitatud kahju eest. Tulenevalt kostja poolt osutatud teenuse iseloomust ei ole võimalik välja selgitada vaidlusaluste veebilehtede omanikke. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole hagejale kahju tekitamises süüdi. Juhindudes ringkonnakohtu eelnevast suunisest, ei ole hageja nõuet võimalik lahendada hageja esimese alternatiivina pakutud hageja liikmete omandi õigustamatule kasutamisele tuginedes VÕS § 1037 lg-le 1 ja VÕS §-le 1039 alusel.

11(21)

Hageja ei toonud esile, kui suur oleks kaubamärgiomanike nn hüpoteetiline litsentsitasu. Seetõttu ei saa kohus määrata kostja poolt hagejale hüvitatava kahjus suurust VÕS § 127 lg 6 teise lause ja TsMS § 233 lg 1 alusel ja kahju suuruse lahendamisel tuleb lähtuda VÕS § 127 lg 6 esimesest lausest ja VÕS § 128 lg-st 4. Maakohus tuvastas väljavõtetega 68-lt veebilehelt, et veebilehtedel müükase kaupa suuremas väärtuses kui kahju hüvitisena nimetatud summa 179 540 eurot. Samas ei olnud nendest tõenditest võimalik järeldada, et hageja oleks võinud saada tulu vähemalt 179 540 euro või tal oli kavatsus ja võimalus tulu nimetatud summas saada, kui kostja oleks oma kohustusi nõuetekohaselt täinud. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt saaks järeldada, et kaubamärgiomanikel on tekkinud kahju saamata jäänud tulu näol. Rikkuja tulu suuruse väljaselgitamisel ei piisa üksnes müügitulu kindlakstegemisest, sest see viiks kaubamärgiomaniku põhjendamatu rikastumiseni. Tuleb arvestada, milliseid kulusid on tulu teenimiseks kantud. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, milliseid ettevalmistusi olid kaubamärgiomanikud ise teinud selleks, et saada kasu, mida nad kostja tõttu ei saanud. Seega ei ole kohtul võimalik hageja kahju suurus määrata ka VÕS § 127 lg 6 esimese lause alusel. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus hageja kahju hüvitamise nõude summas 179 540 eurot rahuldamata. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja kohtueelse menetluse õigusabikulud summas 3000 eurot. Hageja on küll väitnud, et talle nõudekirja koostamise ja saatmisega tekkinud kahju summas 3000 eurot, kuid ei ole esitanud tõendeid selle kohta. Seetõttu jäi rahuldamata hageja nõue välja mõista kahju hüvitis summas 3000 eurot.

APELLATSIOONKAEBUS

12(21)

Juhul, kui kostja on kehtivalt menetluse jooksul oma IP-aadresside äri võõrandanud, on väidetav võõrandamine toimunud kohtumenetluse ajal. Sellisel juhul tulnuks kohtul teha lahend selliselt nagu ei oleks õigusjärglust toiminud (TsMS § 210 lg 2). Kaubamärgiomanike õiguste rikkumine jätkub ka apellatsioonkaebuse esitamisel ja seda nii vaidlusaluste veebilehtede suhtes, mis ei ole enam aktiivsed kui ka nende osas, millelt saab endiselt osta võltsitud kaupu. Kostjal on rikkumise likvideerimise kohustus, s.o rikkumistest teavitamise kohustus kõigi 119 veebilehe osas. Ostjale peaks olema teada, milles hageja hinnangul rikkumine seisneb, kui ostja peaks vaidlusalustel veebilehtedel hageja ärimudelit jätkama. Kostja ei ole oma teavitamisekohustust täitnud ja rikkumise tagajärgede likvideerimiseks samme ette võtnud. Käesoleval ajal on endiselt veebilehti, mis on töötavad ning mille kaudu endiselt toimub rikkuv tegevus ning igal juhul oleks pidanud hagi rahuldama lõpetamise nõudes (s.h tagajärgede kõrvaldamise nõudes). Kui ringkonnakohus peaks nõustuma, et rikkumine nendel veebilehtedel, mis enam ei avane, on lõppenud ja kostjal ei ole rikkumise likvideerimise kohustusena kohustust uut ostjat veebilehtedel toiminud rikkumisest ja sellest hoidumise vajadusest teavitada, tulnuks enam mitte avanevate veebilehtede osas lugeda, et hagi rahuldatud kohtumenetluse ajal. Kui ringkonnakohus leiab, et rikkumise nõuded on kohtumenetluse jooksul suuremas osas täidetud, siis võtab selles osas hageja hagi tagasi. Menetluskulud selle nõude osas jäävad TsMS § 168 lg 5 järgi kostja kanda. Rikkumisest hoidumise nõude osas on maakohus vääralt leidnud, et seda ei ole võimalik rahuldada, kuivõrd kostja enam ei osuta menetluses tuvastatud interneti osutamise teenust ja seega puudub oht, et kostja rikuks kaubamärgiomanike õigusi tulevikus. Maakohus on asunud ebaõigesti ja hagejale üllatuslikult seisukohale, et hageja kahju hüvitamise nõue on tõendamata. Hageja hinnangul on kahju tõendatud või alternatiivselt tulnuks maakohtul enne otsuse tegemist hageja tähelepanu juhtida sellele, et kahju tõendamiseks ei ole esitatud piisavalt tõendeid. Praeguses asjas ei ole vaja tõendada, et kostja on saanud tulu vähemalt 179 540 eurot. Kohustus on saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks tõendada oma kavatsust ja reaalset võimalust tulu saada. Nii kavatsus tulu saada kui reaalse tulu saamise võimalus on tõendatud lehe puhul, mis endiselt opereerib ja müüb võltskaupu. Näiteks tulnuks hagi rahuldada igal juhul vähemalt ulatuses, milles võltskaupu müüva veebilehe www.pomwa.ee andmetel on müüdud kaupade kogus kasvanud ja seega saab kahjuna käsitleda ka müüdud kaupade summat. Pandora kaubamärgi talismanide osas on kahju tõendatud. Kokku on vahemikus 2014-2020 võltskaubaga teenitud veebilehega www.pomwa.com vähemalt 186 544,95 dollarit ehk 16 958,70 eurot. Maakohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, et kuna hüpoteetiline litsentsitasu ei ole teada, on välistatud kindla summana kahju hüvitise määramine. „Hüpoteetilise litsentsitasu“ hindamiseks kohtu poolt on toodud piisavalt asjaolusid. „Hüpoteetiline litsentsitasu“ on ainus, mille alusel kindla rahasummana kahjuhüvitist määrata. Arvestades, et originaal-Pandora talisman maksab oluliselt rohkem, siis oli kaubamärgiomanikul reaalne võimalus teenida vähemalt sama summa 16 958,70 eurot originaaltalismanide müügiga müües talismane mitmekordselt alla nende originaal turuhinna. Vähim hüpoteetiline litsentsitasu ühe võltstooteid müüva e-poe näitel on 16 958,70 eurot. Kohtul on võimalik siseveendumuse kohaselt määrata kahju kindla summana, mh hageja väljatoodud viisil, kus asjakohaseks aspektiks on üldteada asjaolu, et originaalkauba müügihind ületab

13(21)

mitmekordselt võltskauba oma ning toimikus olevate tõendite alusel ainuüksi ühe senini aktiivse ja toimiva võltspoe käive Pandora toodete müügist on saadud 16 958,70 eurot. Kui ringkonnakohus peaks leidma, et hageja nõuded tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. Vastus apellatsioonkaebusele

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14(21)

Kui kostja ei esita vastuväidet avalduse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul, loetakse et ta on nõusoleku andnud. Kostja ei ole vastuses apellatsioonkaebusele hagi tagasivõtmisele vastu vaielnud, järelikult tuleb hageja taotlus hagi tagasivõtmiseks rahuldada ja menetlus vastavas osas lõpetada. II

15(21)

- hageja esitas kostja suhtes kuriteokaebuse ja enne kuriteokaebuse esitamist saatsid kaubamärgiomanikud kostjale nõudekirja seadusvastase tegevuse lõpetamiseks ja sellest tulevikus hoidumiseks.

16(21)

tegevusest tingitud kahjulike tagajärgede likvideerimisele (RKTKo-d nr 2-17-17140 ja selles viidatud kohtupraktika). Apellatsioonimenetluses esitatud väljatrükkidega 9-lt vaidlusaluselt veebileheküljelt (XI kd, tl 26-38) on tõendatud, et nende osas jätkub kaubamärgiomanike õiguste rikkumine kas domeeninimes kaubamärgi tähise kasutamisega või koos sellega osadel veebilehtedel ka hagis käsitletud võltskauba pakkumisega. Eelpooltoodud asjaoludest ei ole võimalik teha järeldust, et kostja on välistanud rikkumise jätkumise tõenäosuse, mis on VÕS § 1055 lg 1 alusel esitatud nõude rahuldamata jätmise eelduseks. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks väidetavat ettevõtte ostjat teavitanud domeeninimedega seonduvatest kaubamärgiomanike õiguste rikkumisest või võtnud ette muid samme rikkumise ärahoidmiseks. Seetõttu kuulub rahuldamisele hageja nõue kohustada kostjat lõpetama internetiteenuse vahendamine veebilehekülgede pomwa.com, fitflopsoutletus.com, fitflopshoestw.info, discountsneakersshoes.nl, pandoracharmscanada.ca, parajumpersdeonline.com, discountsneakersshoes.nl, timberlandboots.ca, timberlandzone.com tarbeks. V

17(21)

tõlgendamine kaubamärgiomanike õiguste rikkumisel jõustamisdirektiivi ja vastava Euroopa Kohtu praktikaga.

peab

toimuma

kooskõlas

karistusliku kahjuhüvitisega, mida direktiiv vältida soovib. Jõustamisdirektiivis toodud sätete alusel on võimalik kahju hüvitise arvestamine kolmel viisil, s.o hagejal tekkinud otsese kahju, rikkuja tulu või litsentsianaloogia järgi ja neid viise ei tohi omavahel segada (Stieper, Malte „Dreifache Schadensberechnung nach der Durchsetzungsrichtlinie 2004/48/EG im Immaterialgüter- und im Wettbewerbsrecht“, Wettbewerb in Recht und Praxis (WRP) 2010, Deutscher Fachverlag, Frankfurt, S 624-630).

kahju tõendamine. Kahju täpse suuruse tõendamise nõuded ei tohiks muuta õiguskaitsevahendi rakendamist sedavõrd ebaefektiivseks, et õiguste omajad loobuksid oma õiguste kaitsmisest.

20(21)

jäävad maakohtu kohtukulud hageja kanda sama normi alusel. Ringkonnakohus hindab hageja nõude rahuldamise proportsiooniks maakohtus 20% ja leiab, et mõistlik on jaotada menetluskulud sellisel viisil, et hageja peab kandma 80% kostja menetluskuludest ja kostja peab kandma 20% hageja menetluskuludest (TsMS § 163 lg 1).

RESOLUTSIOON

21(21)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.