Renovum OÜ (endine ärinimi Rävala Õigusbüroo OÜ) hagi A.A. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus A.A. apellatsioonkaebuse hind 1311,26 eurot Renovum OÜ vastuapellatsioonkaebuse hind 0 eurot Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 3. detsembri 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.A. apellatsioonkaebus Renovum OÜ vastuapellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
12. mai 2020
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): A.A. (ik: XXXXXXXXXXX) Vastuapellatsioonkaebuse esitaja (hageja): Renovum OÜ (endine ärinimi Rävala Õigusbüroo OÜ; rk: 14042462), esindaja Alar Liivamägi
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 3. detsembri 2019 otsus osaliselt hagi rahuldamise ulatuse osas, s.o osas, millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1000 eurot, intressi 142,29 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, lepingu hooldustasu 12,50 eurot ja viivise
põhivõlalt 1000 eurot, samuti menetluskulude jaotuse ning hagejalt ja kostjalt väljamõistetud menetluskulude rahalise suuruse osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 970 eurot, sissenõudmiskulu 20 eurot, viivis põhivõlalt 970 eurot 03.12.2019 seisuga 145,85 eurot ja viivis põhivõlalt 970 eurot alates 04.12.2019 kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskuludest tuleb jätta hageja kanda 30% ja kostja kanda 70% ning menetluskulude hagejalt ja kostjalt väljamõistmisel tuleb arvestada nimetatud proportsiooni.
4.1.Jätta A.A. 9. oktoobri 2019 taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
4.2.Rahuldada hagi osaliselt ning mõista A.A.lt Renovum OÜ kasuks välja 1135,85 eurot, sh põhivõlg 970 eurot, sissenõudmiskulu 20 eurot, viivis põhivõlalt 970 eurot 03.12.2019 seisuga 145,85 eurot ja viivis põhivõlalt 970 eurot alates 04.12.2019 kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.3.Jätta menetluskulu 30% ulatuses Renovum OÜ kanda ja 70% A.A. kanda.
4.4.Välja mõista A.A.lt Renovum OÜ kasuks riigilõivu katteks 157,50 eurot. Väljamõistetavatelt menetluskuludelt 157,50 eurot tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisaest kuni täitmiseni.
4.5.A.A.le osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud on kindlaks määratud maakohtu 13.05.2019 määrusega summas 363,60 eurot, millest A.A. kanda jääb 70% ja Renovum OÜ kanda 30%.
4.6.Välja mõista A.A.lt 254,52 eurot riigi õigusabi tasu ja kulude katteks riigi tuludesse. A.A.l tuleb 254,52 eurot tasuda riigi tuludesse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
4.7.Välja mõista Renovum OÜ-lt 109,08 eurot riigi õigusabi tasu ja kulude katteks riigi tuludesse. Renovum OÜ-l tuleb 109,08 eurot tasuda riigi tuludesse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
4.8.Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmisega viivitamisel tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
4.9.Koos kohtuotsusega antakse A.A.le ja Renovum OÜ-le eraldi dokument menetluskulude riigi tuludesse tasumiseks vajalike rekvisiitidega.
4.10.Renovum OÜ õigusabikulude rahaline suurus määratakse kindlaks eraldi määrusega TsMS § 177 lg 1 p-s 2 sätestatud korras ning A.A. kanda jääb nendest 70%.
5.Rahuldada A.A. apellatsioonkaebus osaliselt ja jätta Renovum OÜ vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.
6.Jätta apellatsioonkaebusega seotud menetluskuludest 70% A.A. kanda ja 30% Renovum OÜ kanda.
7.Välja mõista A.A.lt 140 eurot apellatsioonkaebuselt tasumata riigilõivu katteks riigi tuludesse. A.A.l tuleb 140 eurot tasuda riigi tuludesse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
8.Välja mõista Renovum OÜ-lt 60 eurot apellatsioonkaebuselt tasumata riigilõivu katteks riigi tuludesse. Renovum OÜ-l tuleb 60 eurot tasuda riigi tuludesse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
9.Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmisega viivitamisel tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
10.Jätta Renovum OÜ poolt vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 75 eurot Renovum OÜ kanda.
11.Võtta asja materjalide juurde A.A. poolt 24.03.2020 esitatud täiendavad tõendid, s.o Sotsiaalkindlustusameti tõend, Eesti Töötukassa 15.04.2019 ja 16.04.2019 otsused ning perearst V. Zevakina tõend. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Rävala Õigusbüroo OÜ (uus ärinimi Renovum OÜ; hageja) esitas 16.08.2018 maakohtule A.A. (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 1000 eurot, intress 142,52 eurot, lepingu hooldustasu 12,50 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 35 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 197,48 eurot ja viivis põhivõlalt 34% aastas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. 19.09.2019 esitas hageja alternatiivse viivisenõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teise lause järgses määras, s.o 8% aastas. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 16.08.2017 Ühisraha OÜ-ga internetiportaali vahendusel laenulepingu nr Y170812010, mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot, tähtajaga üks aasta, intressimääraga 34% aastas. Laen tuli tagastada maksegraafiku alusel, iga kuu 15. kuupäeval 101,97 eurot. Kostja ei ole teinud ühtki makset. Laenuandja saatis kostjale korduvalt meeldetuletusi (tasuta meeldetuletusi neljal ja tasulisi (kumbki 5 eurot) kahel korral). 18.11.2017 tegi portaalipidaja kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse (5 eurot) ja 16.01.2018 saatis teatise laenulepingu ülesütlemise kohta (15 eurot). Kostjalt nõuti võlgnevuse tasumist 14 päeva jooksul. Telefonivestlustes on kostja korduvalt lubanud kohustusi täitma asuda. 19.02.2018 loovutas laenuandja laenulepingust tuleneva nõude hagejale. Loovutamisteade (tasu 5 eurot) saadeti kostjale 19.02.2018 e-kirjaga.
2.Kostja taotles 23.09.2018 kirjalikus vastuses laenulepingu tühisuse tuvastamist. Ühisraha OÜ-lt laenu taotlemisel ei toimunud kostja isiku tuvastamist. Hageja nõude summad ei ole õiged, nõue on ebaseaduslik, sest laenuleping, mille kostja sõlmis Ühisraha OÜ-ga, eiras rahapesu seadust ning ei vastanud laenamise õiglastele reeglitele ega eetilistele nõuetele. Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja, advokaat Toomas Metsma, vastas hagile 25.10.2018, taotledes hagi rahuldamist mõistlikus suuruses. Vastuses märgiti, et hagiavalduses toodud faktiliste asjaolude ja tõendite osas kostjal vastuväiteid ei ole. Kostja tunnistab, et on võtnud Ühisraha OÜ-lt 1000 eurot laenu ja ei ole seda tagasi maksnud. Kostja oli nõus asja lahendama kompromissiga vahemikus 1200–1400 eurot. 20.11.2018 teatas kostja, et esindaja vastus ei vasta tegelikkusele, kostja soovidele ning kostja õigustele ja huvidele. Kostja ei tunnista hagi, hagi on ebaselge, põhjendamata ja tõendamata.
Kostja ei ole Ühisraha OÜ-lt 1000 eurot laenu saanud. Hagejal tuleb esitada korrektne hagiavalduse terviktekst ja tõendid, millele tema nõue tugineb. Seejärel soovib kostja koguda omapoolsed tõendid ja esitada täiendavad seisukohad. Kostja soovis uut advokaati. 09.10.2019 esitas kostja vastuse, milles taotles muu hulgas uuesti riigi õigusabi määramist. 11.11.2019 kohtuistungil nõudis kostja tema õigusabitaotluse lahendamist. Kostja ei soovinud anda sisulist seletust võlasuhte kohta ja vastas kohtu küsimusele, et ilmselt kanti 16.08.2017 970 eurot tema pangakontole kingitusena.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 3. detsembri 2019 otsusega hagi osaliselt ning mõistis A.A.-lt Renovum OÜ kasuks välja 1335,49 eurot, millest 1000 eurot on põhivõlg, 142,29 eurot intress, 30 eurot sissenõudmiskulud, 12,50 eurot lepingu hooldustasu ja 150,70 eurot viivis põhivõlalt
3.detsembri 2019 seisuga, ning alates 4. detsembrist 2019 viivise põhivõlalt (1000 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni. A.A. 9. oktoobri 2019 taotluse riigi õigusabi saamiseks jättis maakohus rahuldamata. Maakohus jättis hagilt tasutud riigilõivu 77% ulatuses (173,25 eurot) kostja ja 23% ulatuses (51,75 eurot) hageja kanda ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks riigilõivu katteks 173,25 eurot ja viivise väljamõistetud menetluskulult VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja õigusabikulud jättis maakohus 77% ulatuses kostja ja 23% ulatuses hageja kanda. Hageja õigusabikulud määratakse summaliselt kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 korras. Kostja õigusabikulud jättis maakohus 77% ulatuses kostja ja 23% ulatuses hageja kanda. Maakohus mõistis välja kostja riigi õigusabi tasu ja kulude katteks riigi tuludesse kostjalt 279,97 eurot ja hagejalt 83,63 eurot. Väljamõistetud riigi õigusabi tasu ja kulud tuleb tasuda riigi tuludesse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuleb kostja 09.10.2019 korduv taotlus riigi õigusabi saamiseks jätta rahuldamata. Maakohus andis 05.10.2018 määrusega kostjale riigi õigusabi tagasimaksekohustusega vastavalt lõpplahendile. 14.01.2019 määruses hindas maakohus kostjale osutatud riigi õigusabi ja jättis riigi õigusabi osutaja vahetamata. 17.04.2019 määrusega vabastas maakohus advokaadi T. Metsma kostjale riigi õigusabi osutamise kohustusest, leides, et kostja ei ole enam riigi õigusabi saama õigustatud isik, kuna ta on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Tartu Ringkonnakohus jättis 04.09.2019 määrusega maakohtu määruse muutmata, põhjendades täiendavalt, et advokaadi esindus ei ole maakohtu menetluses enam vältimatult vajalik. Möödunud seitsme kuu kestel on kostja esitanud menetlusdokumente, taotlusi ja osalenud sisukohaselt kohtumenetluses. Seetõttu ei ole põhjust 17.04.2019 määruses võetud seisukohta muuta. Samal seisukohal on olnud ringkonnakohus 04.09.2019 määruses. Olukord, kus õigusabi saaja esitab advokaadile nõude esitada kohtumenetluses just neid väiteid, mida peab vajalikuks õigusabi saaja, ning peab advokaadi väiteid lubamatuks, viitab selgelt, et õigusabi saaja on võimeline oma positsiooni ise kujundama ja kohtumenetluses esindama. Esitatud tõendid tõendavad, et Ühisraha OÜ kandis 970 eurot kostja näidatud pangakontole kostja esitatud laenutaotluse põhjal koostatud laenulepingu alusel. Kostja on esmases vastuses hagile kinnitanud, et taotles Ühisraha OÜ-lt laenu ja sõlmis Ühisraha OÜ-ga laenulepingu. Kontole kanti 970 eurot, kuna laenusummast peeti kinni kostja kohustus maksta lepingutasu. Portaali hinnakirja järgi on lepingutasu eraisiku laenult 3% laenusummalt, s.o 30 eurot. Kostjale saadeti meeldetuletusi kohustuste täitmise kohta alates 23.09.2017, kuna graafikujärgne esimene makse tuli teha 15.09.2017. Meeldetuletused saadeti veel 23.10.2017,
18.11.2017 ja 16.01.2018, samal kuupäeval ka laenulepingu ülesütlemise teade. Alates 18.09.2017 kuni 16.01.2018 on kostjale helistatud 17 korral, selgitatud kohustuste täitmise vajadust, hoiatatud lepingu ülesütlemisega, saadetud veelkord laenuleping. Kostja on algselt andnud lubadusi kohustust täita, viimastel kordadel on vastanud, et ei tea, millal saab tasuda. Need tõendid tõendavad, et kostja ei ole teinud ühtki makset ning samuti et kostja on olnud laenuandjaga pidevas kontaktis, kuid ei ole vaidlustanud laenu saamist ega kohustuse tekkimist. 19.02.2018 loovutas Ühisraha OÜ nõude kostja vastu hagejale, teatades kostjale sellest 19.02.2018 e-kirjaga kostja e-posti aadressil. Tegemist on kehtiva lepinguga. Laenuandja ja kostja vahelises tehingus puudub viide rahapesu või terrorismi rahastamise asjaoludele. Kostja viidatud reeglite rikkumine ei tooks ka kaasa laenulepingu tühisust või kehtetust. Laenuandja on kostja isikusamasuse tuvastanud piisava põhjalikkusega ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse sätteid arvestades (tegi kindlaks isiku- ja kontaktandmed (kostja laenutaotluse kaudu), suhtles kostjaga isiklikult kostja e-posti aadressil, on usaldanud teise laenuandja poolt 31.01.2013 teostatud isikusamasuse tuvastamist, on saanud kostjalt tema enda näidatud numbriga kontoväljavõtte). Laenuraha on jõudnud kostja kontole. Pooled on laenulepingu sõlminud kostja esitatud taotluse alusel ning laenulepingus on kajastatud VÕS §-s 141 loetletud andmed, pooled on leppinud kokku laenulepingu olulistes tingimustes. Laenuandja on piisava põhjalikkusega kontrollinud kostja võimekust kohustusi täita ja jõudnud õigele järeldusele, et kostja on selleks laenuks krediidivõimeline. Laenuandja küsis kostjalt teavet, et hinnata krediidivõimelisust, küsis lisaks laenutaotluses märgitule andmeid juurde (kontoväljavõte), kogus andmeid ka ise (krediidiinfo). Perioodil 01.03.–14.08.2017 on laekunud kostja kontole 12 169 eurot, mis teeb nädala sissetulekuks 553,14 eurot ja kuusissetulekuks 2212,56 eurot. Sissetulekuteks on olnud palk (500–600 eurot kuus), pension ja sotsiaaltoetus. Seega oli tegemist stabiilsete sissetulekutega. Kostja on laenutaotluses märkinud, et tema tööandja on OÜ Sajandi Lugu ja riik, kus ta on omanik. Seega kostja on palgalaekumise näidanud sõltuvana temast endast. Kostja on teinud arvestatavaid ülekandeid investeerimiskontole, nt 18.05.2017. a 310 eurot ja 200 eurot, 18.04.2017. a 200 eurot. Pangakonto ei ole arestitud ega nullis. Krediidiinfo andmetel olid kostja maksehäired lõppenud. Lisaks ei too vastutustundliku laenamise põhimõtte (VÕS § 4034) rikkumine kaasa kostja vabanemist lepinguliste kohustuste täitmisest. Kostja puhul ei tule lähtuda VÕS § 4034 lg 7 esimesest ja teisest lausest. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et kostja esindaja avaldatud omaksvõtus sisalduvad asjaolud vastavad tõele, omaksvõtt on esitatud põhjendatult ja TsMS § 231 lg 3 aluseid ei esine. Kostja ei ole teinud laenu tagasimaksmiseks ühtki makset ning on seega lepingut rikkunud. Põhivõla 1000 eurot nõue on põhjendatud. Kohus luges põhjendatuks lepingujärgse intressimäära 34% ja arvutuslikult õigeks intressiks lepingu ülesütlemise ajani 153 päeva eest 142,29 eurot. Kostjale antud krediidi kulukuse määr 55,87% ei ületa kolmekordset Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra 56,76% (3 × 18,92%), mistõttu tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 86 lg 2 p-s 2 nimetatud tehingu tühisuse eeldus puudub. Kuna laenuleping ei ole tühine ning hageja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis ei tule rakendada intressi VÕS §-s 94 sätestatud määras ehk 0%. Viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Hageja nõuab viivist lepingujärgses ehk intressiga võrdses määras, 34% aastas. Lepingu p 3.7 puhul on tegemist tüüptingimusega. Kokkulepitud viivisemäär 0,094% päevas ületab seadusjärgset viivisemäära 4,27 korda. Viivisemäära kokkulepe tüüptingimusena sellises määras on kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 1; § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Seega on hagejal õigus nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses, s.o 8% aastas. Alates 17.01.2018 kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o kuni 03.12.2019 (685 päeva, sh hagi esitamiseni 16.08.2018. a 212 päeva), on seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud viivis 150,70 eurot.
Sissenõudmiskulude võlgnevust on hageja õigustatud nõudma laenulepingu üldtingimuste p 7.6 ja portaali hinnakirja (meeldetuletuse kiri 5 eurot, esimene meeldetuletus tasuta) alusel ning VÕS § 1132 lg 1, lg 2 p 2 määras, s.o kuni 40 eurot. Tasuliste kirjade hulgast tuleb välja jätta nõude loovutamise teatis, seega hagejal on alus nõuda kostjalt sissenõudmiskulusid 30 eurot. Lepingu hooldustasu on tulenevalt lepingu juurde kuuluvast maksegraafikust ja portaali hinnakirjast 12,50 eurot (5 kuud × 2,50 eurot). Seega hagi kuulub rahuldamisele summas 1335,49 eurot (põhivõlg 1000 eurot, intress 142,29 eurot, viivis 150,70 eurot, meeldetuletuskirjade saatmine 30 eurot, lepingu hooldustasu 12,50 eurot). Hagi rahuldamise ulatus on 77,3%. Kohus jaotas hagilt tasutud riigilõivu 225 eurot võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ning jättis riigilõivu 77% ulatuses, s.o 173,25 eurot, kostja kanda ja 23% ulatuses, s.o 51,75 eurot, hageja kanda ning mõistis hageja taotlusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kohus jättis hageja õigusabikulud 77% ulatuses kostja ja 23% ulatuses hageja kanda. Rahaliselt määrab kohus hageja õigusabikulud kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Kostja sai 05.10.2018 määruse alusel riigi õigusabi tagasimaksekohustusega vastavalt lõpplahendile. Kostja esindajale määrati riigi õigusabi tasu 13.05.2019 määrusega 363,60 eurot. Kohus jaotas kostja õigusabikulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ehk 77% kostja ja 23% hageja kanda. Kostja õigusabikulud tuleb hüvitada riigi tuludesse TsMS § 179 alusel.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.A.A. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 3. detsembri 2019 otsuse tühistamist või asja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) esitas kostja 09.10.2019 riigi õigusabi taotluse advokaadi saamiseks enda esindamiseks kohtuasjas. Kohus otsustas 11.11.2019 kohtuistungil, et ei rahulda taotlust. Kuigi kostja teatas, et kaebab taotluse rahuldamata jätmise edasi, jätkas kohtunik kohtuistungit. Taotluse varasemal rahuldamata jätmisel saanuks kostja kasutada kohtuistungil Jõgeva Vallavalitsuse juristi abi. Kuna kostjal polnud kohtus esindajat, jäid kostja seaduslikud õigused esindamata; 2) on kohus vääralt hinnanud vaidluse asjaolusid ja tõendeid ning on tuginenud asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna jättis kostja krediidivõimelisuse hindamata. Perioodi 01.03.–14.08.2017 pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostja sissetulek koosneb peamiselt töövõimetuspensionist 318,72 eurot ja sotsiaaltoetusest 53,70 eurot. Kahtlust pidanuks äratama asjaolu, et laenutaotleja sissetulek suureneb just enne laenu taotlemist. Kontolt on tehtud kümneid ülekandeid Eesti Lotole, GOOGLE *PlariumLLC-le ja Olympic Casinole. Seega kontoväljavõttelt on näha, et kostja on hasartmängusõltlane, kes ei ole krediidivõimeline. Tõele ei vasta ka väide, et kostjal puudusid laenu võtmise ajal muud finantskohustused. Pangakontolt nähtub, et kostja on võtnud 10.09.2016 Creditstar Estonia AS-lt laenu 500 eurot. Kostja sai laenu 500 eurot 360 päevaks ja pidi tagastama 828 eurot. Kuna krediidiasutused ei ole hinnanud kostja krediidivõimet, on kostja olukorras, kus ta püüab uute laenude arvelt tasuda nn hapuksläinud laene; 3) tuleb asjas kohaldada VÕS § 415 lg 1, millest tulenevalt võlgneb kostja tasumata jäänud summalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o 8% aastas; 4) on kohus ebaõiglaselt jaotanud menetluskulud. Kostja on töövõimetu sügava puudega isik. Kostja sissetulekuteks on töövõimetuspension 427,49 eurot ja sotsiaaltoetus 53,70 eurot kuus. Kohtule on teada ka kostja suhtes tehtud kohtulahenditest tekkinud kohustuste maht. Kostja majanduslikku seisundit arvestades pidanuks kohus jätma hageja menetluskulud hageja kanda ning vabastama kostja riigi tuludesse menetluskulude hüvitamisest.
5.Renovum OÜ vaidleb A.A. apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt tuleb uus asjaolu, s.o kostja kohustus Creditstar Estonia AS ees, jätta tähelepanuta. Kostja ei ole põhjendanud, miks ta selle asjaolu alles apellatsioonimenetluses esitab. Väide on tõendamata ega võimalda järeldada, et laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellist kohustust kostja laenuandjale ei avaldanud ja kontoväljavõte seda ei kajasta. Laenutaotluses deklareeritud igakuise 1000-eurose netosissetulekuga (kontoväljavõtte järgi 2032,67 eurot) isikule, kel jätkus raha investeeringuteks, ei käi 828 euro suurune kohustus üle jõu. Laenuandja analüüsis kostja krediidivõimet kostja esitatud andmete põhjal piisavalt ning jõudis põhjendatult järeldusele, et kostja suudab oma kohustusi täita.
6.Renovum OÜ esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 3. detsembri 2019 otsuse tühistamist riigilõivu 51,75 eurot hageja kanda jätmise ning hagejalt kostja riigi õigusabi tasu ja kulude katteks 83,63 euro riigi tuludesse väljamõistmise osas. Vastuapellant palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Vastuapellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt esitas hageja 19.09.2019 menetlusdokumendis alternatiivse viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teise lause järgse viivisemäära alusel. Seega kohus rahuldas alternatiivse viivisenõude, mitte ei jätnud viivisenõuet osaliselt rahuldamata. Sellest tulenevalt on kohus valesti lugenud hagi rahuldatuks 77% ulatuses. Kohus jättis rahuldamata intressinõude summas 0,23 eurot ja sissenõudmiskulude nõude summas 5 eurot. Hagimenetlus leidis aset kostja pahatahtlikkuse (pole midagi maksnud ega üritanudki) ja pikaajalise ükskõikse suhtumise tõttu oma kohustustesse ning seetõttu oleks õige ja õiglane jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hagi rahuldamise proportsiooni (99,7%) alusel võiks hageja kanda jääda riigilõiv 0,68 eurot ja riigi õigusabi kulu 1,09 eurot.
7.A.A. vaidleb Renovum OÜ vastuapellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada hagi osaliselt rahuldamise ulatuse osas, s.o osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1000 eurot, intressi 142,29 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, lepingu hooldustasu 12,50 eurot ja viivise põhivõlalt 1000 eurot. Samuti tuleb tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse ning kostjalt ja hagejalt väljamõistetud menetluskulude rahalise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 970 eurot, sissenõudmiskulu 20 eurot, viivise põhivõlalt 970 eurot 03.12.2019 seisuga 145,85 eurot ja viivise alates 04.12.2019 põhivõlalt 970 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni täitmiseni. Menetluskulud tuleb jätta 70% ulatuses kostja ja 30% ulatuses hageja kanda. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb pooltelt välja mõista menetluskulud. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. A.A. apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning Renovum OÜ vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.Maakohtu seisukoht, et hageja kontrollis piisava põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust ja järgis seega vastutustundliku laenamise põhimõtet, on ekslik. Apellatsioonkaebus on selles osas põhjendatud. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks peab krediidiandja enne lepingu sõlmimist:
1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Seega on krediidiandja kohustatud välja selgitama ja arvesse võtma kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada laenu tagasimaksmise tõenäosust (tarbija regulaarne sissetulek, kohustuste olemasolu jms). Seejuures on krediidiandja VÕS § 4034 lg 2 järgi kohustatud täitma eelnimetatud kohustusi nõuetekohase hoolsusega ning vaidluse korral peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendama, et ta on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
10.Laenutaotluse (I kd, tl 10) kohaselt on A.A. sissetulek 1000 eurot, majapidamiskulud 500 eurot kuus ja kohustused puuduvad. Samuti nähtub taotlusest, et A.A. puhul on tegemist töövõimetuspensionäriga ning tema tööandja on talle kuuluv OÜ Sajandi Lugu. Lisaks esitas kostja hageja nõudmisel kontoväljavõtte AS-st LHV Pank perioodi kohta 01.03.201714.08.2017 (I kd, tl 188-194). Kontoväljavõtte kohaselt moodustavad A.A. regulaarse igakuise sissetuleku töövõimetuspension ca 335 eurot, sotsiaaltoetus ca 54 eurot ja palk OÜ-lt Sajandi Lugu keskmiselt 510 eurot (arvestusega 5,5 kuud), kokku 898 eurot kuus. Lisaks nähtub kontoväljavõttest, et A.A. on teinud eelnimetatud ca 5,5 kuulise perioodi jooksul märkimisväärseid kulutusi hasartmängudele - ainult Google *PlariumLLC-le on A.A. teinud 19,99 euroseid ülekandeid 111-l korral kokku summas 2218,89 euro ulatuses, s.o ca 403 eurot kuus (arvestusega 5,5 kuud). Kontoväljavõttest nähtub ka see, et A.A. on saanud 05.05.2017 Monefit Estonia OÜ-lt laenu 2000 eurot ning maakohtu poolt märgitud ülekanded investeerimiskontole kokku summas 710 eurot on A.A. teinud enda teises pangas asuvale arvelduskontole. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi eelmärgitud andmed kontoväljavõttest oleks pidanud tekitama hagejal kui professionaalsel krediidiandjal kahtlusi, kas A.A. on suuteline igakuulist laenusummat 101,97 eurot tagasi maksma. Üldteada on asjaolu, et sotsiaaltoetust makstakse isikule, kellel on raskusi toimetulekuga. Nõuetekohase hoolsuse järgimisel oleks hageja pidanud vähemalt küsima A.A.-lt selgitusi oma varalise olukorra kohta (sh kontoväljavõttest nähtuvalt arvukate ülekannete kohta talle endale kuuluva OÜ Sajandi Lugu arvele, maksuametile esitatud tuledeklaratsioon jm). Hageja tähelepanu oleks pidanud äratama ka see, et kui A.A. on ise kinnitanud enda igakuiseks sissetulekuks 1000 eurot, siis kuidas sai hageja arvestada A.A. igakuiseks sissetulekuks 2032,67 eurot. Krediidiinfo tõendi (I kd, tl 196) väljanõudmine ei olnud hageja poolt kindlasti piisav, kuivõrd see oli vastuolus kontoväljavõttest nähtuvate andmetega. Ülaltoodu kinnitab, et hageja ei toiminud VÕS § 4034 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud kohustusi täites nõuetekohase hoolsusega ning jättis kostja krediidivõimelisuse õigesti hindamata. Seetõttu on põhjendamatu ka maakohtu järeldus, et kostjale krediiti andes järgis hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks rõhutada, et kostja poolt maakohtu menetluses esitatud tõendid enda varalise olukorra kohta iseloomustavad igakülgselt tema võimetust krediiti tagasi maksta ning neid tõendeid oleks hagejal nõuetekohast hoolsust järgides olnud võimalik enne krediidi andmist koguda. Laenutaotluses ei ole A.A. muid kohustusi peale igakuiste majapidamiskulude märkinud ja on rikkunud sellega VÕS § 4034 lg 3 teises lauses ettenähtud täieliku teabe esitamise kohustust. Samas nähtub asja materjalidest, et A.A. poolt täieliku teabe esitamata jätmine ei ole toonud kaasa seaduse keeldu rikkuva tarbijakrediidilepingu sõlmimist, kuivõrd hageja krediidiandjana rikkus enda kohustusi (VÕS § 4034 lg-d 1, 2, lg 3 esimene lause ja 6) ning see rikkumine on põhjuslikus seoses krediidi andmisega.
11.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga sõlmida tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
Ringkonnakohus tuvastas käesoleva otsuse p-s 10, et kostja ei olnud krediidivõimeline ning hageja rikkus VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatut. VÕS § 4034 lg 7 esimese ja teise lause kohaselt kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest. Lepingu täitmiseks kandis hageja maksekorraldusega (I kd, tl 181) kostja kontole 970 eurot, arvestades 1000 euro suurusest laenusummast 30 eurot lepingutasu katteks. VÕS § 4034 lg 7 alusel puudus kostjal kohustus lepingutasu maksta ning seetõttu tuleb vähendada väljamõistetavat krediidisumma tagasimakset 30 euro võrra. Põhivõla katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 970 eurot. VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt on kostjal kohustus tasuda intressi VÕS §-s 94 sätestatud määras. Kuna Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli intressimäära suuruseks intressi tasumise perioodil 0,00%, siis ei saa kostjalt intressi välja mõista. Maakohtu otsus, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja intress summas 142,29 eurot, tuleb tühistada. Samuti puudub kostjal VÕS § 4034 lg 7 alusel kohustus tasuda lepingu hooldustasu. Seetõttu tuleb tühistada maakohtu otsus, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja lepingu hooldustasu 12,50 eurot. Maakohus on mõistnud kostjalt hageja kasuks viivise võlgnevuselt 1000 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuivõrd 30 euro ulatuses on kostja põhinõude täitnud, tuleb arvestada viivist võlgnevuselt 970 eurot. Viivise algusperioodi 17.01.2018 ei ole apellatsiooniastmes vaidlustatud. Perioodi 17.01.2018 kuni 03.12.2019 eest moodustab viivise summa võlgnevuselt 970 eurot 145,85 eurot (vt viivisekalkulaator.ee). Alates 04.12.2019 peab kostja maksma viivist võlgnevuselt 970 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni täitmiseni. VÕS § 1132 lg 1 sätestab lepingu kehtivuse ajal sissenõudmiskulude määrad meeldetuletuskirjade eest tarbijale, kusjuures ühe meeldetuletuskirja eest ei tohi nõuda üle 5 euro (arvestusega, et üks meeldetuletuskiri on saadetud tasuta). Maakohus on nimetatud sätte alusel mõistnud kostjalt välja 30 eurot ja arvestanud seejuures ülesütlemise teatise maksumuseks 15 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud, et tema tegelik kahju seoses ülesütlemise teatise saatmisega oleks suurem kui 5 eurot, siis puudus maakohtul VÕS § 1132 lg-st 1 tulenevalt mõista kostjalt ülesütlemise teatise saatmise eest välja enam kui 5 eurot. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõudmiskulude katteks mitte 30 eurot, vaid 20 eurot. Selles osas tuleb maakohtu otsus samuti tühistada. Lisaks märgib ringkonnakohus, et ka hagiavaldusele lisatud hageja hinnakirjast ei nähtu 15 euro suurust tasu ülesütlemise teatise saatmise eest. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1135,85 eurot, sh põhivõlgnevus 970 eurot, viivis 03.12.2019 seisuga 145,85 eurot ja sissenõudmiskulud 20 eurot, lisaks viivis alates 04.12.2019 kuni põhinõude 970 eurot täitmiseni.
12.Hageja nõudis kostjalt 1727,50 euro väljamõistmist ning hageja nõue rahuldati 1135,85 euro ulatuses ja lisaks viivise nõue kuni täitmiseni. Kokku rahuldati hageja nõue ca 70% ulatuses ning sellest tulenevalt jäävad menetluskulud maakohtus 70% ulatuses kostja ja 30% ulatuses hageja kanda. Seetõttu tuleb tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus jättis menetluskulud 77% ulatuses kostja ja 23% ulatuses hageja kanda ning sellest proportsioonist lähtudes mõistis pooltel välja menetluskulud.
Hageja on tasunud riigilõivu 225 eurot ning lähtudes menetluskulude jaotusest tuleb riigilõiv 70% ulatuses, s.o 157,50 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Maakohtu 13.05.2019 määrusega on kindlaks määratud A.A. esindaja riigi õigusabi tasu suurus, s.o 363,60 eurot. A.A.-lt tuleb sellest välja mõista 70%, s.o 254,52 eurot ja Renovum OÜ-lt 30%, s.o 109,08 eurot. Hageja õigusabikuludest jääb A.A. kanda 70% ning kuna maakohus hageja õigusabikulude suurust kindlaks ei määranud, siis mõistetakse see maakohtu poolt A.A.-lt välja eraldi määrusega.
13.Hageja nõudis kostjalt viivise väljamõistmist määraga 34% aastas. Maakohus rahuldas hageja viivise nõude osaliselt ning lähtus viivise määrast 8% aastas. Hageja on vastuapellatsioonkaebuses asunud seisukohale, et kuna ta menetluse kestel 19.09.2019 seisukohas oli alternatiivselt nõus viivise määraga 8%, siis tulnuks maakohtul menetluskulude jaotuse määramisel sellega arvestada. Ringkonnakohus leiab, et hageja nimetatud seisukoht ei ole põhjendatud. Üksnes see, et hageja oli 19.09.2019 menetlusdokumendis nõus alternatiivselt viivise määraga 8%, ei anna alust asuda seisukohale, et maakohus on vääralt määranud kindlaks nõude rahuldamise ulatuse. Maakohus lähtus õigesti viivise määrast 34% ning seetõttu tuleb vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
14.Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid kõiki käesolevas otsuses. Apellatsioonkaebuses esitatud ülejäänud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
14.1.Maakohus on põhjendatult jätnud A.A. 09.10.2019 täiendava taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Maakohtu vastavad põhjendused on esitatud kohtuotsuse põhjendava osa p-s 1, millega ringkonnakohus nõustub. Muu hulgas nähtub asja materjalidest, et maakohus vabastas 17.04.2019 jõustunud määrusega vandeadvokaadi abi T. Metsma A.A.le riigi õigusabi andmise kohustusest. Samuti on jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 15.01.2020 määrus, millega jäeti A.A. taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
14.2.Maakohus on viivise väljamõistmisel lähtunud viivise määrast 8% ning seetõttu ei ole asjakohane apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus oleks pidanud lähtuma viivise määrast 8%.
14.3.Apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus on ebaõigesti jaotanud menetluskulud, ei ole põhjendatud. Maakohus rahuldas hagi ca 70% ulatuses ning põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et kuna ta on puudega isik, tulnuks jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Maakohus ei tuvastanud TsMS § 162 lg-s 4 ettenähtud asjaolusid.
14.4.Ringkonnakohus jätab TsMS § 634 lg 2 alusel tähelepanuta kostja 24.04.2020 esitatud seni esitamata vastuväited hagile. Ringkonnakohus märgib, et isegi juhul, kui need oleks esitatud maakohtu menetluses, ei annaks need alust hagi täielikult rahuldamata jätmiseks.
15.Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jäävad ringkonnakohtus kantud apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud 70% ulatuses kostja ja 30% ulatuses hageja kanda. Tartu Ringkonnakohtu 15.01.2020 määrusega vabastati A.A. riigilõivu 200 eurot tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel.
TsMS § 190 lg-te 2 ja 5 alusel tuleb A.A.-lt välja mõista riigilõivu katteks 70% tasumata riigilõivust, s.o 140 eurot, ja Renovum OÜ-lt 30% tasumata riigilõivust, s.o 60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et ei esine TsMS § 190 lg-s 7 sätestatud asjaolusid. Renovum OÜ on tasunud vastuapellatsioonkaebuselt riigilõivu 75 eurot. Ringkonnakohus jätab seoses vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega riigilõivu 75 eurot vastuapellandi kanda. Pooled kinnitasid ringkonnakohtu istungil, et muid hüvitatavaid menetluskulusid nendel ei ole.
16.A.A. poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud tõendeid arvestas ringkonnakohus menetlusabi taotluste lahendamisel. 24.03.2020 esitatud täiendavad tõendid võtab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel asja materjalide juurde.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.