1.Natalja Lainjärv (hageja) esitas 16. juunil 2015 hagi Janek Lainjärve (kostja) vastu ühisvara jagamiseks. Hagi ja selle täpsustuse kohaselt kuuluvad ühisvara hulka kaks kinnistut Kiviõlis: Jõekalda 8 (endine Irvala 8; Jõekalda kinnistu) ja Kalju 8 (Kalju kinnistu). Abikaasad vastutavad solidaarselt AS-ga SEB sõlmitud laenulepingutest nr L070059308 (laenuleping I) ja nr L080028694 (laenuleping II) tulenevate kohustuste täitmise eest. Hageja palus ühisvara jagada järgmiselt:
2-15-9117 jätta Jõekalda kinnistu hageja ainuomandisse ja mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitisena 2150 eurot, alternatiivselt müüa kinnistu (avalikul) enampakkumisel ning jagada müügist saadud summa poolte vahel võrdsetes osades; panna Kalju kinnistu (avalikule) enampakkumisele, täita müügist saadud rahast laenulepingutest tulenevad kohustused ning jagada ülejäänu poolte vahel võrdselt, alternatiivselt jätta Kalju kinnistu kostja ainuomandisse, mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitisena 35 500 eurot ning jagada laenulepingutest tulenevad kohustused panga ees poolte vahel võrdselt. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti abielu 21. juunil 2008 ja lahutati 21. aprillil 2015. Jõekalda kinnistu kuulub ühisvara hulka, sest see soetati abielu ajal, 18. augustil 2009, selle väärtus on 30 000 eurot. Kalju kinnistu kuulub ühisvara hulka poolte 13. juunil 2012 sõlmitud abieluvaralepingu kohaselt, hageja hinnangul on turuväärtus 100 000 eurot, Ober Haus hinnangu kohaselt 71 000 eurot.
2.Kostja vaidles kinnistute väärtusele vastu ning esitas 21. oktoobril 2016 vastuhagi, leides, et ühisvara jagamisel tuleb arvestada ka laenukohustustega eraisikute ees.
2.1.Kostja nõustus Ober Hausi hinnanguga Kalju kinnistu väärtuse kohta, kuid leidis, et Jõekalda kinnistu väärtus on 9000 eurot, sest see on hoonestamata ja asub jõe kaitsevööndis. Seega on kinnistute väärtus kokku 80 000 eurot. Kostja tõi välja, et laenulepingust I tulenevate kohustuste jääk on 8162 eurot 89 senti ning laenulepingust II tulenevate kohustuste jääk 11 909 eurot.
2.2.Vastuhagis palus kostja lugeda poolte solidaarkohustusteks ka järgmised Kalju kinnistul ehitamiseks võetud kohustused (eraisikutega sõlmitud laenulepingutest tulenevad kohustused): A. Eilartiga 3. augustil 2008 sõlmitud laenulepingust 25 564 eurot 66 senti; P. Kuusmikuga 10. novembril 2009 sõlmitud laenulepingust 19 173 eurot 49 senti; A. Sepperniga 10. märtsil 2010 sõlmitud laenulepingust 15 977 eurot 91 senti. Kostja palus jagada poolte ühisvara selliselt, et kinnistud ja laenulepingutest tulenevad kohustused jäävad talle ning hageja hüvitab poole sellest, millises osas laenukohustused ületavad kinnistute väärtust.
2.3.Hageja vaidles kostja vastuhagile vastu, leides, et neil eraisikutel ei olnud vahendeid kostjale nii suuri laene anda, laenulepingud olid rahatud ning laene ei võetud ega kasutatud perekonna huvides.
3.Viru Maakohus rahuldas 20. märtsi 2019 otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt, tuvastades, et ühisvara hulka kuuluvad Jõekalda kinnistu (väärtus 4300 eurot) ja Kalju kinnistu (väärtus 63 000 eurot). Abikaasad vastutavad solidaarselt laenulepingutest I ja II tulenevate kohustuste eest 20 580 euro ulatuses, kuid mitte kostja eraisikutega sõlmitud laenulepingutest tulenevate kohustuste eest. Maakohus jagas ühisvara, jättes hageja ainuomandisse Jõekalda kinnistu ning kostjale Kalju kinnistu ja laenulepingutest I ja II tulenevad kohustused. Tasaarvestuse tulemusena mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitisena 19 059 eurot 60 senti. Pooled ei ole vaidlustanud Jõekalda ning Kalju kinnistute kuulumist ühisvara hulka. 5. oktoobril 2018 koostatud hindamisaktide kohaselt on Jõekalda kinnistu turuväärtus 4300 eurot ning Kalju kinnistu turuväärtus 63 000 eurot. Hindamisaktidele ei ole vastuväiteid esitatud. Pooled ei vaidle ka selle üle, et nad vastutavad solidaarselt laenulepingutest I ja II tulenevate kohustuste eest, mille suurus oli
21.aprilli 2015. a seisuga kokku 20 580 eurot 80 senti (8554 eurot 10 senti + 12 026 eurot 70 senti). 2(6)
2-15-9117 Maakohus leidis, et kostja eraisikutega sõlmitud laenulepingutest tulenevate kohustuste eest ei vastuta abikaasad solidaarselt, sest EKEI ekspertiisiaktist ning hageja ja tunnistaja ütlustest lähtuvalt on kaheldav, et laenulepingud tegelikult sõlmiti väidetavatel kuupäevadel. Kohtule esitati vaid laenulepingute koopiad. Samuti nähtub tunnistajate ja hageja ütlustest, et hageja ei viibinud ühegi laenulepingu sõlmimise juures ega olnud neist teadlik. Seega ka juhul, kui laenulepingud oleksid nimetatud kuupäevadel sõlmitud, ei ole tõendatud, et laenud võeti perekonna huvides. Kohus pidas põhjendatuks jätta Jõekalda kinnistu hageja ainuomandisse. Kostja tõi küll välja, et ta sooviks kinnistut enda ainuomandisse, sest ta on lasknud koostada detailplaneeringu ja ehitusprojekti, kuid ta ei tõendanud enda väiteid. Ekslik on kostja väide, et hageja ei ole Jõekalda kinnistu vastu huvi üles näidanud ega seda endale soovinud, sest hagi täpsustuses palus hageja jätta Jõekalda kinnistu tema ainuomandisse. Kalju kinnistu tuleb jätta kostja ainuomandisse, sest kostja kasutab seda elukohana. Kohus ei pidanud mõistlikuks kinnistute müümist enampakkumisel, sest müügihind võib olla turuhinnast väiksem ja sellega kaasneksid lisakulud. Laenulepingutest I ja II tulenevad kohustused jättis maakohus kostja kanda. Tasaarvestuse tulemusel tuleb kostjal hüvitada hagejale 19 059 eurot 60 senti.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uus otsus, millega jätta menetluskulud kostja kanda.
5.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada järgmistes osades: osas, milles maakohus jättis hageja ainuomandisse Jõekalda kinnistu; osas, milles maakohus leidis, et pooled ei vastuta solidaarselt kostja eraisikutega sõlmitud laenulepingutest tulenevate kohustuste (kokku 60 176 eurot 5 senti) eest; osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitisena 19 059 eurot 60 senti ja tasaarvestas poolte nõuded; osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 26. augusti 2019. a otsusega poolte apellatsioonkaebused osaliselt, tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohus leidis, et maakohus jättis poolte nõuete, taotluste ja seisukohtade väljaselgitamisel eelmenetluse ülesanded TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 2 mõttes olulises ulatuses täitmata ning rikkus selgitamiskohustust, mistõttu ei vasta kohtuotsuse resolutsioon TsMS § 442 lg 5 nõuetele. Ringkonnakohus ei pidanud võimalikuks kõrvaldada rikkumisi apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohus märkis, et ühisvara jagamisel saab kohus valida AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud kaasomandi lõpetamise viiside vahel, kuid peab eelistama viisi, mis koormab ühiseid omanikke kõige vähem. Kaasomanike huvid on eelduslikult võrdväärselt kaalukad. Mõlemad pooled soovisid endale Jõekalda kinnistut. Maakohus oleks pidanud seda olukorda menetluses pooltega arutama ning selgitama, et mõistlik oleks panna kinnistu omanikevahelisele enampakkumisele (vt Riigikohtu 26. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 24). Hageja 3(6)
2-15-9117 oli menetluses enampakkumise ühise omandi lõpetamise viisina välja pakkunud. Maakohus jättis vaidlusaluse kinnistu hagejale, kuid jättis põhjendused otsuses välja toomata. Maakohus jättis Jõekalda ja Kalju kinnistu kummagi poole ainuomandisse jätmisel ekslikult tähelepanuta, et omandi üleminekuks on vajalik kinnistusraamatu kanne ja selleks kohtulahendiga teise ühisomaniku tahteavalduse asendamine TsÜS § 68 lg 5 ja TMS § 184 lg 1 kohaselt. Kuna kohtuotsuse resolutsioonis ei ole poolte tahteavaldusi asendatud, ei saa lahendi alusel kinnistusraamatusse kandeid teha ning seetõttu ei ole lahendi resolutsioon TsMS § 442 lg 5 mõttes arusaadav ega täidetav. Maakohus jättis pooltega arutamata võimaluse siduda kinnistusraamatu kande tegemine hüvitise maksmise kohustusega. Maakohus oleks pidanud pooltele selgitama, et vähemasti üldjuhul ei ole põhjendatud mõista hüvitist kinnisasja omandamiseks õigustatud isikult välja, vaid otsuses tuleks siduda kinnistusraamatu kande tegemiseks tahteavalduse andmine raha saamisega VÕS § 110 lg 5 mõttes (vt Riigikohtu 26. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 26). Kuigi hüvitise saab välja mõista tasaarvestuse raames, oli käesolevas asjas hüvitis seotud Kalju kinnistuga.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta jõusse maakohtu otsus, muutes menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus rikkus menetlusõigust, saates asja maakohtule tagasi uueks arutamiseks. Seejuures jättis ringkonnakohus märkimata, millises osas ta apellatsioonkaebuse rahuldab, ning jättis vastamata ka poolte väidetele. Ringkonnakohtu otsus oli üllatuslik, sest kohus ei arutanud menetlusosalistega tõendamiseset, ei hinnanud tõendeid ega põhjendanud enda otsustusi. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt oleks pidanud ringkonnakohus ise asja ära lahendama. Ringkonnakohus on viidanud Jõekalda kinnistu ühisomandi lõpetamise viisina kaasomanike vahelisele enampakkumisele, mida kumbki pool ei ole viisina välja pakkunud. Kohus on seotud poolte välja pakutud viisidega. Maakohus jättis põhjendatult Jõekalda kinnistu hagejale ning põhjendas enda otsustust. Oleks ebaõiglane, kui mõlemad kinnistud jääksid kostjale ning hageja peaks üürima korteri. Kui ühisomandi lõpetamise viisina oleks valitud avalik enampakkumine, ei oleks tahteavalduste asendamine vajalik, lisaks saaks hageja kinnistusraamatu kannet muuta, lisades selle juurde kostja nõusoleku kande muutmiseks.
8.Kostja vaidleb hageja kassatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu TsMS § 691 p 2 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada ja saata asi apellatsioonkaebuse uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Hageja kassatsioonkaebus rahuldatakse.
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohus rikkus oluliselt põhjendamiskohustust, saates asja uueks arutamiseks maakohtule. 4(6)
2-15-9117 Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse selgitamiskohustuse rikkumise tõttu nii osas, milles maakohus leidis tõendeid hinnates, et eraisikutelt saadud laenud ei ole ühisvaral lasuvad kohustused, kui ka osas, milles maakohus teostas ühisomandi lõpetamise viisi valikul kaalutlusõigust. Seejuures ei nähtu ringkonnakohtu otsusest põhjendusi, milles seisnes praegusel juhul maakohtu menetlusõiguse normide sedavõrd oluline rikkumine, mis tingis maakohtu otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks arutamiseks saatmise. Ühtlasi on eksitavad ringkonnakohtu suunised ühisomandi lõpetamise viisi valiku ja kohtu kohustuste kohta ühisvara jagamise vaidluse lahendamisel. Maakohus leidis tunnistajate ütlustele ja ekspertiisile tuginedes, et eraisikutelt võetud laenud kogusummas 60 716 eurot 5 senti ei ole ühisvaral lasuvad kohustused (otsuse p-d 36‒43, resolutsiooni p 5). Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu antud hinnangud tõenditele ning nende põhjal tehtud järeldused. Ringkonnakohus ei ole oma otsuses neid apellandi väiteid käsitlenud ega võtnud seisukohta, kas maakohus on rikkunud tõendite hindamisel menetlusnorme ning kas põhjendatud on tõendite teistsugune hindamine.
11.Abikaasade ühisvara jagatakse PKS § 37 lg 3 järgi kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt. Kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire või oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (Riigikohtu 10. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-9749/34, p 13). Ringkonnakohus heitis maakohtule ette ühisomandi lõpetamist selliselt, et Jõekalda kinnistu jäeti hagejale ja Kalju kinnistu kostjale. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu põhjendusi selle kohta, miks ta leiab, et maakohus ületas diskretsioonipiire.
12.Kolleegium leiab, et iseenesest on ringkonnakohus juhtinud põhjendatult tähelepanu sellele, et otstarbekas oleks, kui poolte õigusteadmistega esindajad oleksid taotlenud kohtult tahteavalduste asendamist kinnistusraamatu kannete muutmiseks ning mõistlik võib olla rahalise hüvitisnõude ja omandi üleandmise nõude täitmise sidumine. Ühisomandi (kaasomandi) lõpetamisel kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalike tahteavalduste ja vastastikuste nõuete täitmise sidumise võimaluse kohta selgituste andmata jätmine ei tähenda aga kolleegiumi hinnangul selgitamiskohustuse olulist rikkumist ega ole ka muus osas niisuguseks menetlusnormi rikkumiseks, mis annaks alust kohtuotsus tühistada. Kohtuotsust on iseenesest võimalik täita ka ilma tahteavalduste asendamist ja nõuete täitmise sidumist puudutavate korraldusteta. Vajaduse korral on võimalik nõuda tahteavalduste asendamist eraldi menetluses.
13.Põhjendamatu on ringkonnakohtu etteheide, et maakohus oleks pidanud pooltega arutama ja selgitama võimalust panna Jõekalda kinnistu kaasomanikevahelisele enampakkumisele. Kohus saab lähtuda üldjuhul üksnes hagis või vastuhagis nõutud jagamise viisidest ning üksnes juhul, kui ükski poolte pakutud viisidest kohtu arvates jagamiseks ei sobi ja kõikidele sobivatele viisidele ei ole tuginetud, peab kohus pooltele taotletud viiside sobimatust enne selgitama ja andma võimaluse tugineda lisaks ka muudele viisidele (Riigikohtu 26. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 21). Praegusel juhul ei ole ringkonnakohus põhjendanud oma seisukohta, et maakohus ületas kummalegi abikaasale üht kinnistut jättes diskretsioonipiire. Seetõttu ei selgu ringkonnakohtu otsusest ka see, miks oleks pidanud maakohus selgitama ja kaaluma alternatiivseid ühisomandi lõpetamise viise, millele pooled ise ei ole tuginenud.
5(6)
2-15-9117
14.Kolleegium märgib, et hageja ühisomandi lõpetamise alternatiivsed viisid on hagis ja hagi täpsustuses välja toodud mõneti erinevas sõnastuses. Hagis taotles hageja ühisomandi lõpetamist avalikul enampakkumisel, hagi täpsustuses märkis viisina aga üksnes enampakkumise. Hageja on kassatsioonkaebuses välja toonud, et ta ei ole ühisomandi lõpetamise viisina ühisomanikevahelist enampakkumist nimetanud. Ka hagi täpsustuses toodud taotlustest nähtub, et hageja on sisuliselt siiski soovinud avalikku, mitte ühisomanikevahelist enampakkumist. Muul juhul ei oleks hageja palunud jagada ülejääv raha poolte vahel võrdselt.
15.Kohtu selgitamiskohustus ühis- või kaasomandi lõpetamise alternatiivsete viiside kohta hõlmab juhtusid, mil ükski poolte pakutud ühis- või kaasomandi lõpetamise viisidest ei viiks õiglaste tagajärgedeni või mille vahel valides ei oleks kohtul võimalik kaalutlusõigust nõuetekohaselt teostada. Kolleegium leiab, et kuna ringkonnakohtu põhjendustest ei nähtu, miks viiks ühisomandi lõpetamine poolte taotletud viisidel ebaõiglaste tagajärgedeni, ning kumbki pooltest ei ole palunud ühisomandit ühisomanikevahelisel enampakkumisel lõpetada, ei pidanud maakohus seda viisi pooltega arutama ega neile selgitama. Eeltoodust lähtudes tuleb ringkonnakohtul asi lahendada, võttes arvesse käesolevas Riigikohtu otsuses märgitut.
16.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 kohaselt ringkonnakohtu otsustada.
17.Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause kohaselt tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon isikule, kes selle tasus või kelle eest see tasuti. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal, Henn Jõks, Kai Kullerkupp
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.