O O hagi V U vastu kohustuse puudumise tuvastamiseks, sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja aluseta saadu tagastamiseks
Tsiviilasja hind
6626,40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja O O (isikukood xxxx), esindaja Aase Sammelselg, epost: [email protected] Kostja V U (isikukood xxxx), esindaja Anastasia Nezgovorova, e-post: [email protected]
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Tuvastada, et O Ol puuduvad 06.03.2009. a vormistatud võla tunnistamise kokkulepetes ja kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepetes (Tallinna notar Tea Türnpuu, notari ametitoimingute raamatu registri numbrid 640 ja 641) märgitud kohustused V U ees.
3.Tunnistada sundtäitmine täiteasjades nr xxxx ja xxxx lubamatuks.
4.Mõista V Ult O O kasuks välja põhinõue 580 eurot ning viivis põhinõudelt (580 eurot) alates 24.04.2019 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Jätta menetluskulud kostja kanda. Mõista V Ult välja O O kasuks menetluskulu 1900 eurot. Kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1900 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Välja mõista V Ult riigituludesse hageja riigilõivuvabastusele vastav menetluskulu summas 400 eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt otsusele lisatud makseinfole. Tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tasumisega viivitamise korral tuleb maksta kuni kohustuse täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.O O (hageja) esitas 24.04.2019 Harju Maakohtule hagi V U (kostja) vastu. Hageja taotles tuvastada, et hagejal puuduvad 06.03.2009 vormistatud võla tunnistamise kokkulepetes ja kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepetes (notari ametitoimingute raamatu registri nr xxxx ja xxxx) märgitud kohustused kostja ees; tunnistada sundtäitmine täiteasjades nr xxxx ja xxxx lubamatuks; mõista kostjale hageja kasuks välja aluseta saadud 580 eurot ning viivis põhinõudelt (580 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, samuti jätta täitekulud kostja kanda. Hageja taotles ka menetluskulude kostja kanda jätmist ning kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt viivist. Hagiavalduse kohaselt on kostja 21.11.2013 täitmisavalduste alusel alustatud kohtutäitur Elin Vilippuse poolt hageja suhtes kaks täitemenetlust, mõlemas nõude summa 14 000 eurot. Täiteasjas nr xxxx on täitedokumendiks 06.03.2009 notariaalselt sõlmitud võla tasumise kokkulepe ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta (reg nr xxxx, poolteks hageja, kostja ning xxxx OÜ, edaspidi kokkulepe xxxx). Täiteasjas nr xxxx on täitedokumendiks 06.03.2009 notariaalselt sõlmitud võla tasumise kokkulepe ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta (reg nr xxxx, poolteks hageja, hageja abikaasa T O ning kostja, edaspidi kokkulepe 641). Täitemenetluses soovib kostja sissenõude pööramist kinnisasjale, mis on hageja ja tema laste eluasemeks. Hageja leiab, et tal puuduvad kostja ees kohustused, mille täitmist temalt nõutakse. Hageja hinnangul on täitemenetlused lubamatud nii formaalsetel kui ka sisulistel põhjustel.
2-19-6362 Formaalse alusena toob hageja välja, et täitemenetluse alustamisel on rikutud täitemenetluse seadustikus (TMS) ettenähtud nõudeid. Täiteasja nr xxxx täitmisavalduses esitatud andmed ei vasta kokkuleppes nr xxxx toodule, sest täitmisavalduses on märgitud võlgnikena xxxx OÜ ja O O, kuid xxxx OÜ ei ole kokkuleppes nr xxxx vormistatud õigussuhte osaline. Täitmisavaldus ja täitmisteade ei ole seega omavahel seostatavad. Kohtutäitur on algatanud lubamatult hageja suhtes kaks täitemenetlust sama täitedokumendi alusel. Täitmisavaldustes on märgitud solidaarvõlgnikena O O ja xxxx OÜ. Kohtutäituril puudus alus algatada täitemenetlust ebaselgete täitmisavalduste ja viitamata täitedokumentide alusel ning saata hagejale täitmisteateid. Kuna täitmisavaldustes ei ole täitedokumendile viidatud ning puudub selgus, millise täitedokumendi täitmiseks on sissenõudja tahet avaldanud, tuleb hageja suhtes lubamatuks tunnistada mõlemad täitemenetlused. Hageja hinnangul on täitmisavalduse puudumine sedavõrd sisuline vastuväide, et see ei ole kaetud formaliseerituse põhimõttega. Täitemenetlus on lubamatu ka sisulistel alustel. Kokkulepped nr xxxx ja xxxx on deklaratiivsed võlatunnistused. Kokkulepped põhinevad varasematel lepingutel, s.o poolte vahel sõlmitud käenduslepingutel. Kokkulepete sõlmimisel ei avaldanud pooled üksteisele ega notarile mingis vormis tahet uute kohustuste tekitamiseks. Kokkulepete vormistamise põhjuseks oli kostja soov saada laenulepingustest tekkinud kohustuste sissenõudmiseks kohesele sundtäitmisele pööratavad täitedokumendid. Hageja allkirjastatud käenduslepingud on tarbijakäenduslepingud. Hagejal puudus misiganes majandustegevus, mida võiks seostada põhivõlgnikuga xxxx OÜ ja tema kohustustega. Hageja ei olnud seotud ka oma abikaasa äritegevusega. Abikaasad sõlmisid 18.08.2005 abieluvaralepingu ning kummagi abikaasa edaspidi soetatav vara oli abikaasade lahusvara. Hagejal puudus iseseisev osa abikaasa äritegevuses. Hageja abikaasa ei ole lepingus märgitud laenu ühisesse majapidamisse andnud. Laenulepingust tulenev kohustus ei saa olla automaatselt käenduslepingu piirmäär. Käenduslepingud on VÕS § 143 lg 2 järgi tühised, kuna neis ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Hageja käsitluse kohaselt on käenduslepingud tühised ka vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. Kostja kasutas ära hageja perekondlikku ja emotsionaalselt keerulist olukorda ning püüdis lepingutega hiilida kõrvale varalahususe põhimõttest. Hageja nõustus allkirjastama käenduslepingud ja hilisemalt minema notari juurde dokumente allkirjastama üksnes seetõttu, et kostja selgituste järgi oli see ainus viis vältida kohtuvaidlusi ja/või muid ebameeldivusi temale ja tema abikaasale. Kostja nõudis täitedokumentide vormistamisele eelneval perioodil jõuliselt tema kasuks hüpoteegi seadmist hageja lahusvarale. Kostja survestas hagejat ebaõige väitega selles, et hageja on käenduslepingutega kohustused võtnud ja need tuleb täita. Hagejal puudus õiguslik arusaam käenduslepingute tühisusest. Hageja hinnangul ei saanud puuduvat kohustust ka võla tunnistamisega ümber kujundada ega sundtäitmisele allutada. Täitemenetluses nr xxxx on sisse nõutud 380 eurot ning täitemenetluses nr xxxx vastavalt 200 eurot. Kuna käenduslepingud on tühised, ei saanud 06.03.2009 deklareeritud kohustusi tekkida ning hagejal on õigus nõuda deklareeritud kohustuse täitmiseks tasutu tagastamist alusetu rikastumise sätete alusel. Kuna kostja ei ole alusetult saadut tagastanud, on ta viivitanud rahalise kohustuse täitmisega ning hageja on õigustatud nõudma viiviseid.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et hageja nõudel puudub õiguslik alus ning hagi ei ole esitatud ühegi hageja seadusega
2-19-6362 kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Täitmisel ei esine formaalseid puuduseid, kuna kumbki täitemenetlus on algatatud erineva täitedokumendi alusel, millest tuleneb hageja kehtiv kohustus. Ei ole eluliselt usutav, et kohtutäitur oleks algatanud täitemenetluse ilma täitedokumendita. Hageja on tunnistanud notariaalsete lepingute sõlmimisega kohustusi kostja ees. Hageja ei ole kokkuleppeid vaidlustanud. Hageja tuginemine käenduslepingu tühisusele ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kuna täitedokumentideks on notariaalsed kokkulepped, ei ole viited tarbijakäenduslepingu tingimustele asjakohased. Käenduslepingud on laenulepingute lahutamatu osa, laenulepingutega on ette nähtud vastutuse piirmäär. Kostja leiab, et vaatamata pealkirjale võiks käenduslepinguid kvalifitseerida ka kui kohustusega ühinemist VÕS § 178 lg-te 1 ja 2 alusel. Kohustusega ühinemisel ei kohaldata tarbija puhul VÕS § 143 lg-t 2. Kohustusega ühinemise korral saab hagejat lugeda solidaarseks võlgnikuks põhivõlgniku kõrval. Vaidlus puudub selles, et kostja on saanud hagejalt täitemenetluses 580 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
5.TMS § 221 lg-s 1 on sätestatud et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi lg 11 järgi saab võlgnik muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Praegusel juhul ei ole täitmisel kohtulahend, vaid TMS § 2 lg 1 p-s 18 toodud täitedokument. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine lepinguks oleva täitedokumendi alusel tähendab materiaalõigusliku vaidluse avamist täitedokumendi üle. Täitemenetluses võlgnikuna osalev isik saab selle hagiga panna maksma kõik oma vastuväited täitedokumendi järgsele võlale. Sellise hagi puhul tuleb kindlaks teha, kas hagejal on tekkinud kostja ees sissenõutavaks muutunud raha tasumise kohustus.
2-19-6362 Kohtu hinnangul ei ole asjassepuutuv kostja väide, et hageja ei ole kokkuleppeid varasemalt vaidlustanud. Kokkulepete tühisusele varasemalt mittetuginemine ei võta hagejalt võimalust võla olemasolu vaidlustada.
6.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kokkulepped nr xxxx ja xxxx on deklaratiivsed võlatunnistused. Riigikohus on 09.10.2007 lahendis nr 3-2-1-87-07 (p 17) leidnud, et võlatunnistuse kehtivus on seotud põhikohustuse kehtivusega, st võlatunnistus on kausaalne (aktsessoorne). Kui tehing, millest tuleneb põhikohustus, on tühine, puudub ka deklaratiivne võlatunnistus (vt ka Riigikohtu 24. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 15). Praegusel juhul tuleneb põhikohustus poolte vahel 28.11.2007 sõlmitud käenduslepingutest (vastavalt tl 20 ja 90), milles käendajaks oli hageja (füüsiline isik). Kohus on seisukohal, et kuna VÕS § 143 lg 1 järgi on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik, on 28.11.2007 sõlmitud käenduslepingud tarbijakäenduslepingud.
7.VÕS § 143 lg-s 2 on sätestatud, et tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Kummaski käenduslepingus ei ole märgitud käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, mille kohaselt saab vastutuse rahalise maksimumsumma tuletada nii sellest, et käenduslepingus on viidatud lepingu aluseks olevale laenukohustusele (summat välja toomata), kui ka käenduslepingute punktist 8, milles on kokku lepitud, et käendusleping on sõlmitud vastavalt 28.11.2007 ja 31.08.2007 sõlmitud laenulepingute lahutamatuks osaks. Kohtu hinnangul ei ole VÕS § 143 lg-s 2 sätestatut võimalik tõlgendada selliselt, et rahalise vastutuse maksimumsumma võiks tuleneda mõnest teisest lepingust ning käendusleping ise vastavat tingimust sisaldama ei pea. Samuti on käenduslepingu punkt 8 sõnastatud selliselt, et mitte laenuleping ei ole käenduslepingu lahutamatuks osaks (millest võiks eeldada käendaja tutvumist konkreetse laenulepingu tingimustega) vaid käendusleping on laenulepingu lahutamatuks osaks. Seega leiab kohus, eeltoodule tuginedes, et mõlemad tarbijakäenduslepingud on tühised. Kuna tehing, millest tuleneb põhikohustus, on tühine, on tühine ka deklaratiivne võlatunnistus (kokkulepped 640 ja 641). Seega puudub mõlemas vaidlusaluses täitemenetluses kehtiv täitedokument. Kohus tunnistab sundtäitmise täiteasjades nr xxxx ja xxxx lubamatuks.
8.Kostja on tuginenud ka sellele, et hageja pealkiri „käendusleping“ on ekslik ning tegelikult on hageja ühinenud põhivõlgniku kohustusega. VÕS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi võib kohustuse üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine). Kohustusega ühinemise võib kolmas isik kokku leppida võlausaldajaga või võlgnikuga. Riigikohus on 23.03.2006 otsuses nr 3-2-1-8-06 (p 14) leidnud, et eelkõige eristab tagamise eesmärgil kohustusega ühinemist ja käendust see, et kohustusega ühinedes muutub isik võlgnikuks, käendaja kohustus on aga tagada põhivõlgniku kohustuse täitmist. Kohustusega ühinemise korral on isikul isiklik huvi lepingu täitmise ja võlausaldaja soorituse vastu. Käenduse puhul selline huvi puudub ning isik tagab võlgniku kohustust reeglina isikliku sideme tõttu.
2-19-6362 Kohtu hinnangul ei viita antud juhul miski sellele, et tegemist oli hageja poolt kohustusega ühinemise ja mitte käendusega. Kostja väited kohustusega ühinemise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Pigem viitavad asjas esitatud tõendid sellele, et hageja on taganud võlgniku kohustust justnimelt isikliku sideme tõttu, s.o abikaasa võlgnikuks olemise tõttu (ühe kohustuse puhul). Tõendatud ei ole ka hageja mistahes isiklik huvi lepingu täitmise ja võlausaldaja soorituse vastu. Kohtu hinnangul tuleb teha järeldus, et tegemist oli käenduse ja mitte kohustusega ühinemisega.
9.Kuivõrd kohus rahuldab hagi põhjusel, et deklaratiivne võlatunnistus on tühine vastutuse rahalise maksimumsumma puudumise tõttu tarbijakäenduslepingus, ei käsitle kohus menetlusökonoomia kaalutlustel seda, kas käenduslepingud võiksid olla tühised ka vastuolu tõttu hea usu põhimõttega.
10.TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja on taotlenud tuvastada, et hagejal puuduvad 06.03.2009 vormistatud võla tunnistamise kokkulepetes ja kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepetes (notari ametitoimingute raamatu registri nr xxxx ja xxxx) märgitud kohustused V U ees. Kuivõrd tühisest võlatunnistusest ei saa hagejale kohustusi tuleneda, siis on kohtu hinnangul põhjendatud hageja antud nõue rahuldada.
11.Hageja on taotlenud kostjalt aluseta saadu tagastamist. VÕS § 1028 lg-s 1 on sätestatud, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Sama paragrahvi lg 2 p-dest 1-3 tuleneb, et üleandja ei või saajalt saadut tagasi nõuda, kui üleandmisega täideti mittetäielik kohustus või õigus nõuda kohustuse täitmist oli üleandmise hetkeks aegunud või kui tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et sissenõudja on saanud hagejalt kahes vaidlusaluses täitemenetluses kokku 580 eurot. Kohus on tuvastanud, et nimetatud summade saamiseks alus puudus, s.o hagejal puudus kostja ees sissenõutavaks muutunud kohustus. Seega on kostja saanud hagejalt 580 eurot ilma kohustuse olemasoluta. Praegusel juhul puuduvad ka VÕS § 1028 lg 2 pdest 1-3 tulenevad välistused aluseta saadu tagasinõudmiseks. Seega tuleb hageja VÕS § 1028 lg 1 kohane nõue rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja alusetult saadud 580 eurot.
12.Hageja on taotlenud kostjalt ka viivise väljamõistmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuivõrd hageja on õigustatud alusetult saadut tagasi nõudma, on kostja viivitanud kohustuse täitmisega. Hageja on nõudnud põhinõudelt 580 eurot viivist alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue põhjendatud ning kohus rahuldab hageja nõude.
2-19-6362
13.Hageja on tuginenud ka sundtäitmise formaalsetele puudustele. TMS § 217 lg-st 6 tuleneb, et kui menetlusosaline ei esita TMS § 217 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul (kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest) kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt pidanuks hageja esitama kaebuse seonduvalt täitemenetluse alustamise formaalsete puudustega kümne päeva jooksul alates täitmisteate kättesaamisest. Hageja ei ole tuginenud sellele, et sai täitmisteated kätte alles 10 päeva enne hagi esitamist. Arvestades, et kohtutäituri kirjast (tl 17) nähtuvalt on täitemenetluses toimunud laekumised alates 16.01.2014, pidi hageja saama täitemenetlusest teadlikuks hiljemalt sel ajal ning praeguseks on kaebuse esitamise tähtaeg igal juhul möödunud. Hageja ei ole välja toonud, et on varasemalt tuginenud asjaoludele, millele on tuginenud praeguses hagis (formaalsed puudused). Seega on hageja praeguseks minetanud õiguse neile asjaoludele tugineda. Kohus märgib, et iseenesest on põhjendatud hageja kriitika selles osas, et selge ei ole, kuidas oli võimalik algatada täitemenetlus täitmisavalduse alusel, mis ei seostu täitedokumendiga. Sellegipoolest nähtub kohtule, et kummaski täiteasjas on täitmisel erinevatest täitedokumentidest tulenevad nõuded. Seega, kui hageja saaks praegu formaalsetele puudustele tugineda, ei oleks siiski (ainult sellel alusel) põhjust hagi rahuldada.
14.TMS § 221 lg-st 4 tulenevalt jäävad sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise puhul täitekulud sissenõudja kanda. Kohus rahuldas vastava hagi. Seetõttu on põhjendatud määrata, et täitekulud jäävad sissenõudja (kostja) kanda. Menetluskulud
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
16.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1).
17.Hageja menetluskulud on 18.10.2019 nimekirja järgi riigilõiv 50 eurot ning õigusabikulu 2200 eurot, s.o 22 tunni eest tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta summa). Kostja hinnangul on hageja õigusabikulu ülepaisutatud ning mõne kirje osas ka põhjendamata.
18.Kostja on taotlenud, et kohus nõuaks hagejalt välja menetluskulu kandmist kinnitavad tõendid. TsMS § 176 lg 6 järgi võib kohus anda menetlusosalisele tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Kohtu hinnangul ei ole kostja taotlus põhjendatud. Hageja menetluskulude nimekirjast selgub täpselt nii iga toimingu ajakulu kui ka toimingu sisu. Ükski hageja taotletud kirje ei seondu kuluga, mille kohta saaks esitada eraldi tõendeid (selliseks kuluks võiks olla näiteks tõlkekulu). Hagejal oli võimalik seisukoht esitada ning kohus saab hinnata õigusabikulude põhjendatust esitatud
2-19-6362 detailse nimekirja põhjal, hinnates vastavate toimingute eeldatavat keskmist ajakulu. Kohus jätab taotluse rahuldamata.
19.Kostja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et hageja on kandnud menetluskulu 2250 eurot, arvestades, et hageja taotles menetlusabina riigilõivu tasumisest vabastamist. Kohus selgitab, et menetluskulude väljamõistmise eelduseks ei ole see, et kulud on juba kantud. Riigikohus on 13.11.2013 määruses nr 3-2-1-115-13 (p 26) leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud (vt nt Riigikohtu 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 18). Seega ei ole kostja antud vastuväide põhjendatud.
20.Kohtu hinnangul on hageja 18.10.2019 nimekirjas toodud menetluskulud põhjendatud järgmiselt: • Hagiavalduse ettevalmistamise ja sellega seonduvate toimingute ajakulu 8 tundi on põhjendatud kogu ulatuses. Hagiavaldus on 8 leheküljel. Hageja kasutatud kirjastiili, laadi ja reavahe korral on dokument kompaktse ülesehitusega ning dokumendi mahtu kunstlikult suurendatud ei ole. Ka ei sisalda hagiavaldus tarbetuid kordusi. Samuti tuleb arvestada, et hagiavalduse esitamiseks oli vajalik tutvuda vaidluse esemega ja koguda tõendeid. Hagiavaldusele lisatud kirjavahetusest nähtub ka, et hageja esindaja on püüdnud leida kostjaga ka enne kohtumenetlust lahendust (millega seondub eelduslikult samuti ajakulu). • Samuti on põhjendatud ajakulu kohtu määrustega (2tk) tutvumine kokku 0,5h ulatuses. Kohtule jääb kostja vastuväidetes esitatud argumentatsioon selgusetuks. Asjaolust, et tegemist oli menetlusabi määruse ja menetlusse võtmise määrusega, ei saa järeldada, et nendega tutvumine ei olnud vajalik. Kohus eeldab, et ka kostja tutvub asjas tehtavate kohtumäärustega. Samuti oli menetlusabi andmise määrus kaevatav määrus ning menetlusse võtmise määruses on kohus seadnud mõlemale poolele kohustusi ning esitanud selgitusi menetluse reeglite osas. • Hageja menetluskulude nimekirja kirjed 3-6 (taotletud kokku 6,5 tundi) on kohtu hinnangul kokku põhjendatud mitte enam, kui 4,5 tunni ulatuses. Kostja 31.05.2019 vastusega tutvumise, analüüsi ning kliendiga nõupidamise kulu on kohtu hinnangul põhjendatud maksimaalselt 2 tunni ulatuses. Kostja 31.05.2019 vastus oli 9 leheküljel (kuid suure reavahega ning ei sisaldanud mahukalt sisulisi vastuväiteid) ning kostja 20.06.2019 seisukoht (kokku 6 leheküljel) erines väga vähesel määral 31.05.2019 vastusest. Kohus ei nõudnud hagejalt ka seisukoha esitamist tagatise taotluse osas. Samuti ei ole kohtu määrus, millega hagi läbivaatamata jätmise ning tagatise nõudmise taotlused jäid läbi vaatamata, mahukas dokument. Kindlasti oli hageja esindajal vajalik selgitada kliendile kostja positsiooni ning menetluse edasise kulgemise võimalusi ning samuti on põhjendatud õigusabikulu 01.06.2019 vastuse esitamiseks. • 28.08.2019 kohtuistungiks valmistumise, istungil osalemise ja kliendiga nõupidamise ajakulu on kokku põhjendatud 2 tunni ulatuses. Kohtu eelistung kestis 30 minutit ning istungile eelnevalt uusi seisukohti ega tõendeid ei esitatud. Seega oli esindaja tuttav juba kõigi asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega. • Hageja kirjed 8 ja 9 on põhjendatud kogu ulatuses, s.o 1h. Hageja esitas tõendina käenduslepingu. Arvestades, et varasemalt on hageja kinnitanud, et tema valduses selline tõend puudus ning eeldada ei saa, et notar saatis hagejale tõendi ilma selle kohase päringuta, on vastav kulu kohtu hinnangul põhjendatud. Samuti ei nõustu kohus kostjaga selles, et kui hageja kostja 11.09.2019 seisukohale ja taotlusele omapoolset seisukohta
•
2-19-6362 esitanud ei ole, siis ei oleks selle seisukoha ja tõenditega tutvumise kulu põhjendatud õigusabikulu. Kirjed 10 ja 11, s.o 18.10.2019 kohtuistungiks valmistumise, istungil osalemise ja kliendiga nõupidamise ajakulu (taotletud 3,5 tundi) on kokku põhjendatud 2,5 tunni ulatuses. Kohtuistung kestis 43 minutit. Istungile eelnevalt uusi seisukohti ega tõendeid ei esitatud (hageja oli juba tutvunud kostja 11.09.2019 seisukoha ja tõendiga).
Seega on hageja õigusabikulu kokku põhjendatud 18,5 tunni, s.o 1850 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on mõistlikus suuruses ka esindaja tunnitasu 100 eurot. Kokku on hageja menetluskulud põhjendatud ning kuuluvad kostjalt väljamõistmisele järgmises ulatuses: õigusabikulu 1850 eurot ja riigilõiv 50 eurot, kokku 1900 eurot.
20.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
21.Hageja on taotlenud määrata menetluskulude hüvitamise viis ning kohustada kostjat tasuma hagejale hüvitatavad menetluskulud hageja esindajale. Kohus rahuldab hageja taotluse.
22.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
23.Kohus vabastas hageja menetlusabi korras hagist riigilõivu 400 euro tasumisest. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kostjalt tuleb seetõttu välja mõista riigilõivuna 400 eurot riigituludesse. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi TsMS § 179 lg 5 järgi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus ei pea vajalikuks teistsuguse tähtaja määramist. TsMS § 179 lg-s 9 on sätestatud, et kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik otsuse põhjendusi täiendatud TRK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.