Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Jaak Luik, Malle Seppik ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Ülle Saadi hagi Taivo Luige vastu katusekonstruktsiooni taastamise nõudes ja Evelin Mereküla vastu 25 000 euro hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ülle Saadi kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
28 500 eurot
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
nende Hageja Ülle Saad, lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Kostjad Evelin Mereküla ja Taivo Luik, kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Merilin Ojasaar
Asja läbivaatamise kuupäev
22. oktoober 2018. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-12-24747. Saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
1.Ülle Saad (hageja) esitas 25. juunil 2012 Harju Maakohtule hagi Evelin Mereküla (kostja I) vastu, milles palus kohustada kostjat I taastama Tallinnas Nafta 16 asuva elamu (elamu) katusekonstruktsiooni 7. oktoobrile 2000 eelnenud olukord ning jätta menetluskulud kostja I kanda.
27.aprillil 2015 esitas hageja kostja I vastu lisaks ka 25 000 euro suuruse kahju hüvitamise nõude.
2-12-24747 Hagiavalduse kohaselt on Nafta 16–14 korteriomandi (korter 14) ühisomanikud hageja ja Sergei Seleznjov. Hageja on omanik alates 5. veebruarist 2002. Elamu omanik 1990ndatel oli elamuehitusühistu Lico (Lico). Elamu katusekorrusele oli ette nähtud kahetoalise 98,4 m2 suuruse korteri väljaehitamise võimalus. Lico ehitas korteri nr 16 (korter 16) välja suurusega 103 m2 ja müüs selle 22. septembril 2000 kostjale I. Lico kohustus korteri 16 välja ehitama kostjaga I sõlmitud lepingu järgi. Ehitustöödega laiendati korterit 16 oluliselt elamu pööningu arvel. Elamu katusekonstruktsiooni asendades muudeti viilkatus osaliselt lamekatuseks, mille tulemusena tekkis katuseterrass. Osaliselt ehitati terrassile klaasseintega ruum, mis ühendati korteri 16 muude ruumidega. Terrassile on ümberehituse tulemusena juurdepääs ainult läbi korteri 16 ehk suurendati korteri reaalosa. Ümberehituseks korteriomanikelt nõusolekut ei küsitud, kooskõlastatud projekti ei tehtud ning ehitusluba selliseks ehituseks ei olnud. Ümberehituse tulemusena on oluliselt halvenenud hageja elamistingimused ja tema korter on saanud kahjustada põhjusel, et ümberehitus ja korteri 16 laiendus tehti valesti või halva kvaliteediga. Esimene suur läbijooks tekkis 2005. a-l. Alates 2011. a kevadest oli korteris pidevalt niiske ning hiljem tekkisid läbijooksud kuni 30. märtsini 2012. Ajutiselt on sademevesi juhitud välja läbi maja seina. Hageja korteri siseviimistlus sai oluliselt kannatada. Kahjustatud on korteri laed, seinad ja põrandad, kannatada sai ka sisustus. Korteris on tekkinud hallitus ja kahjulikud bakterid. Kindlustusandja keeldus veekahju hüvitamisest, põhjendades seda omavolilise ümberehitusega. Korteri 16 eluruumide pind on võrreldes ehitusregistrisse kantuga tegelikult suurem 24,4 m2 ning arvestades katuseterrassi 56,6 m2. Eksperdid on fikseerinud, et elamu projektijärgne katus on lõhutud, terrassi põrandal ei ole korralikku hüdroisolatsiooni ja soojustust, terrassi sajuvesi oli suunatud trapiga läbi alloleva korteri lae kanalisatsiooni, trapi läbiviimine laest ei ole vettpidav, samuti terrassi hüdroisolatsiooni katte ülespööre klaasseina raami allosale, põhikatuse vesi oli juhitud pika isoleerimata toruga eemalolevasse sisemisse sajuvee ärajuhtimise püstikusse, kusjuures toru jätkud pole usaldusväärsed. Pika isoleerimata sajuveetoru pinnale tekkiv kondensatsioonivesi valgub allolevasse lakke ja seina. Korteri normaalsesse seisundisse viimiseks kulub vähemalt 32 119 eurot. Hageja on kandnud ekspertiisikulusid kokku 3836 eurot. Hagejale maksti kindlustushüvitisena 10 318 eurot 29 senti.
2.Kostja I võõrandas 30. detsembril 2014 sõlmitud müügilepingu alusel korteri 16 Taivo Luigele (kostja II), kes on kinnistusraamatusse omanikuna kantud 19. jaanuaril 2015. 3. juunil 2015 rahuldas maakohus hageja taotluse kaasata kostja II menetlusse.
3.29. juunil 2015 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse, milles palus kohustada kostjat II taastama tema kasutuses oleva elamu ümberehitatud katuse osa ning tehnosüsteemid 1997. a ehitusprojekti järgsel kujul ning mõista kostjalt I välja hageja kasuks kahjuhüvitis 25 000 eurot.
4.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjad leidsid, et hageja nõue tuleb lahendada hagita menetluses, kusjuures menetlusse tuleb kaasata kõik korterelamu kaasomanikud. Katuseterrass kuulus kostja I korteriomandi reaalosa koosseisu juba korteriomandite seadmisel 1999. a-l, st faktiliselt nõuab hageja kostjalt II sellise olukorra taastamist, mis valitses enne, kui vaidlusaluse korteri omandas kostja I. Muudetud asendiplaan oli kooskõlastatud korterelamu projekti autoriga. Kostja I omandas korteriomandi tingimusel, et Lico ehitab selle kooskõlas kokkulepitud projektlahendusega välja. Kostja I ei ole korteris ehitustöid teinud ning lähtus eeldusest, et kõik Lico kui müüja ehitustööd vastavad ehitusprojektile. Kostjal I puudus alus arvata, et korteriomandi väljaehitamiseks võidakse kasutada kaasomandi esemeks olevaid korterelamu pindasid. Kostja I on heauskne. Korterelamule väljastati kasutusluba pärast korteri väljaehitamist olemasoleval kujul, millest järelduvalt kontrollis 2(12)
2-12-24747 vastuvõtukomisjon mh pärast vaidlusaluste ehitustööde ehitusprojektile ning mistahes kõrvalekaldeid ei tuvastanud.
tegemist
korterelamu
vastavust
Korteri 16 osas tehtud muudatused on tavapärased ehitusaegsed muudatused. Elamu ehitustööde käigus muudeti projektis korterite suurust ja ruumijaotust. Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet kooskõlastas korteri 16 inventariseerimisjoonise, millega kinnitati välja ehitatud lahenduse vastavust projektile. Hageja abikaasa S. Seleznjov oli elamu ehitanud Lico liige, kes oli kursis elamu ehitusega seotud küsimustega, mh korterites tehtavate ümberehitustega (projekti muudatustega). Hageja osaleb koos oma abikaasaga ka korteriühistu juhatuse töös ning kohati täidab oma abikaasa asemel ka juhatuse liikme kohustusi, seega hageja on teadlik kõigist elamu ehituse seisukohalt tähtsatest asjaoludest. Hageja oli teadlik korteri 16 projekti muudatustest ja ümberehitustöödest juba 2001. a-l. Lekked on tingitud korterelamu tehnosüsteemide koosseisu kuuluva sajuveetoru amortiseerumisest. Kõnealune toru kuulub kaasomandi eseme hulka ning selle korrashoiu eest vastutab korterelamus tegutsev korteriühistu. Hagiavaldusest ei nähtu, milline oli katusekonstruktsiooni 7. oktoobrile 2000. a eelnenud olukord, millele vastavalt kostjal II tuleks korterelamu katusekonstruktsioon taastada. Hageja nõuded kostjate vastu on lõppenud, kuna on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja elas korterelamus, mistõttu ta pidi oma õiguste väidetavast rikkumisest (ümberehituse tegemisest) teada saama või sai teada selle tegemise ajal, s.o hiljemalt oktoobris 2000. Kahju tekkimise ja suurenemise on põhjustanud hageja enda tegevus ja tegevusetus. Hageja ei ole näidanud üles koostöövalmidust elamul ilmnenud puuduste tekkepõhjuste väljaselgitamisel ja probleemidele lahenduse otsimisel.
5.Harju Maakohus rahuldas 22. septembri 2017 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt I hageja kasuks välja kahjuhüvitise 25 000 eurot ning jättis hagi kostja II vastu katusekonstruktsiooni taastamise nõudes rahuldamata. Maakohus jättis kostja II vastu esitatud hagi menetluskulud hageja kanda ja kostja I vastu esitatud hagi menetluskulud kostja I kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on ehitusloa saamiseks esitatud elamu 1997. a projekti ehitustööde käigus muudetud korterite suuruse ja ruumijaotuse osas. Elamu ehitamise ajal kehtinud planeerimis- ja ehitusseadus ei määranud kindlaks, milline on lubatav erinevus ehitusprojektist ning millal tuleb taotleda ehitusluba. Võrreldes Masso Arhitektuuribüroo 1999. a-l tehtud korteriomanditeks jagamise korruste plaanide ja ruumide eksplikatsiooniga on korteri 16 suletud netopind suurenenud 34,7 m2 võrra ja terrass suurenenud 12,2 m2 võrra. 2001. a-l asendati elamu viilkatus osaliselt lamekatusega, mille tulemusena tekkis katuseterrass. Terrass ja klaasgalerii ehitati 2001 ehk pärast seda, kui kostja I sai korteri 16 omanikuks. Kostja I võttis ümberehitused vastu
20.juunil 2001. Ümberehitused on tehtud kostja I tellimusel pärast korteri omandamist. Korterit 16 laiendati oluliselt elamu pööningu arvel. Kaasomandi hulka kuuluvad ka elamu katus, seinad jne. Korteriomandite mõtteliste osade arvel sai korteriomandi reaalosa suurendada korteriomanike nõusolekul ning vastava asjaõiguslepingu sõlmimise tulemusena. Maakohtule ei ole esitatud tõendeid teistelt korteriomanikelt nõusoleku küsimise kohta. Seega katusekonstruktsiooni muutmise, katusele terrassi ehitamise ja korteri 16 laiendamise puhul on tegemist kostja I omavolilise ehitamisega, mille kahjulike tagajärgede eest peab vastutama korteri 16 omanik. Eksperdihinnangu ja muude materjalidega on tõendatud hageja korteris esinevad veekahjustused. Hageja korteri veekahjustused on tingitud korteri 16 omaniku tellitud ja tehtud ümberehitustöödest. Kohus jättis tähelepanuta T. Ratassepa 31. juulil 2017 esitatud vastused, milles ekspert on muutnud oma varem antud seisukohta hageja korteris olevate veekahjustuste põhjuste kohta. Nimetatud vastuses on ekspert tuginenud kohtuistungil N. Vasjutini tunnistajana antud ütlustele. Maakohus ei pidanud N. Vasjutini antud ütlusi usaldusväärseks tõendiks, sest need olid vastuolus teiste kohtule 3(12)
2-12-24747 esitatud kirjalike tõenditega. N. Vasjutin on asja lahendamise tulemusest huvitatud isik, kes esines nii elamu ehitaja esindajana nt elamu 2000. a vastuvõtuakti allkirjastamisel kui ka müüja esindajana korteri 16 ümberehitamisel. N. Vasjutin pidi tagama elamu ümberehituse seaduslikkuse. Korteri 16 ümberehitused ei riku sisuliselt hageja huve, kuna hageja omandi kasutamine ei ole seetõttu takistatud. Katuse taastamine 1997. a projekti alusel ei ole vajalik hagejale kuuluvale korterile avaldunud kahjude tekkepõhjuste likvideerimiseks. Kostjad on maakohtule esitanud korteri 16 ümberehitus- ja laiendusprojekti. Selles toodust ulatuslikumaid töid ei ole läbijooksude tekkepõhjuste likvideerimiseks vaja teha. Katuseterrassi likvideerimine ei ole põhjendatud, kuna hageja soovitud tulemust on võimalik saavutada oluliselt vähem mahukate ja soodsamate ehitustöödega. Kostjate tellitud projektis ette nähtud tööde maht on piisav hageja õiguste kahjustamise lõpetamiseks. Ehitusteatis tõendab, et projekt on nõuetekohane ning ehitustööde tegemine seaduslik. Katuse taastamise nõue 1997. a projekti alusel on kostja II suhtes ebaproportsionaalselt koormav. Hageja ei ole esitanud kostja II jaoks vähem koormavat nõuet olenemata kohtu selgitustest. Ebaseadusliku ja ehitusnõuetele mittevastava katuseterrassi ja klaasgalerii ehitamisega rikkus kostja I korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust hoiduda kaasomandi eset kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kostja I ei ole väitnud, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu ja võiks sel põhjusel vabaneda vastutusest KOS § 11 lg 3 esimese lause alusel. T. Ratassepa eksperdiarvamusega on tõendatud, et hagejale kuuluva korteri 14 kahjustuste likvideerimise ja kahjustuste-eelse olukorra taastamise maksumus on 32 119 eurot (koos käibemaksuga). Samas on kindlustus juba hüvitanud hageja abikaasale 10 318 eurot 20 senti. Kahju põhjuste ja suuruse kindlakstegemisega kantud kulud 3836 eurot olid käsitatavad hüvitise saamisega seotud vajalike kuludena võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 3 mõttes. Menetluses tuvastatud asjaolud ei võimalda kahjuhüvitist VÕS § 139 või § 140 alusel vähendada. Kohus leidis, et hageja on veekahjustuste tekkimise eest nõutava kahjuhüvitise suurust piisavalt tõendanud.
6.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue kostja II vastu taastada katus 1997. a tehnilise dokumentatsiooni järgsel kujul, ning teha selles osas uus otsus, millega hageja nimetatud nõue rahuldatakse. Menetluskulud palus hageja jätta kostja II kanda. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja I esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus hagi rahuldas ja jättis menetluskulud kostja I kanda, ning teha uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata, või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja I palus jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja I kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 31. jaanuari 2018 otsusega kostja I apellatsioonkaebuse ning jättis hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas, ja osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulud kostja I kanda. 4(12)
2-12-24747 Tühistatud osas tegi ringkonnakohus uue otsuse, millega jättis hagi kostja I vastu rahuldamata. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei nõustunud ringkonnakohus T. Ratassepa täiendavate järelduste arvestamata jätmisega. Vastused andis ekspert kohtu määrusega esitatud küsimustele. Ekspert ei rajanud oma järeldusi ainult N. Vasjutini ütlustele, kuigi viitas neile. Samuti ei ole tunnistaja N. Vasjutini ütluste ebausaldusväärseks pidamine põhjendatud. Tunnistaja varaline huvi saaks olla suunatud sellele, et võimalikud kahju kõrvaldamiseks tehtavad tööd maksaks kinni keegi muu kui korteriühistu, sest vastasel juhul tuleks tunnistajal korteriomanikuna osaleda kulude hüvitamises. Puuduvad asjaolud, millest saaks järeldada, et kostja I suhtes hagi rahuldamise korral võiks keegi esitada nõudeid ka tunnistaja vastu. Isegi kui tunnistaja mingis muus õigussuhtes kas likvideeritud Lico juhatuse liikmena või mingis muus rollis rikkus mingeid kohustusi, oleksid need nõuded aegunud. Tunnistaja ütlused ei lähe vastuollu ka muude tsiviilasjas esitatud tõenditega. Seega ei saa T. Ratassepa täiendavalt esitatud järeldusi arvestamata jätta, samuti ei saa neile anda muudest eksperdi järeldustest väiksemat kaalu. Ekspert järeldas üheselt, et hageja korteri kahjustused põhjustasid enne viidatud aega tehtud tööd. Seda kinnitas ekspert veel kirjalikes vastustes, mille ekspert esitas kostja I esindaja taotlusel peale maakohtu otsuse tegemist. Neid seisukohti saab arvestada dokumentaalse tõendina. Seega saab järeldada, et need tööd, mis tehti pärast seda, kui kostja I sai korteri 16 omanikuks ja selles tööde tegemise tellis, ei saanud põhjustada hageja korteri kahjustumist, sh ka mitte hageja korteriomandi reaalosa veekahjustusi ega ka mitte veekahjustuste tagajärjel hageja korteriomandi väärtuse langust. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja I oleks pannud toime teo, mis oleks põhjustanud hageja omandile kahjuliku tagajärje, millega hageja sidus talle kahju tekkimise, tuleb kostja I vastu esitatud hagi jätta rahuldamata. Maakohus jättis õigesti hagi kostja II vastu rahuldamata. Katusekonstruktsiooni taastamise nõuet ei saa rahuldada sellepärast, et hageja ei ole tuginenud sellele, et korteriomandi praegune omanik oleks teinud need ümberehitused, mis on hageja hinnangul lubamatud. Kostjalt II ei saa nõuda selle kahju hüvitamist, mida ta ei ole põhjustanud. Kahju hüvitamist saab nõuda sellelt isikult, kes kahju põhjustas. Juhul, kui kahju põhjustab isik, kellele kuulub korteriomand, ei lähe kahju hüvitamise nõue korteriomandi võõrandamisega korteri omandanud isikule kaasa, st korteriomandi igakordne omanik ei vastuta eelmise korteriomaniku põhjustatud kahju eest. Praeguselt korteriomanikult ei saa nõuda eelmise omaniku tehtud kaasomandiosade õigusvastaste muudatuste likvideerimist, vaid üksnes likvideerimistööde talumist. Ringkonnakohus ei nõustunud hagejaga selles, et sellega, kui kostja II omab praegusel ajal korterit, mille väljaehitamise käigus rikuti kaasomandis olevat katust, rikub kostja II hageja omandiõigust või kaasomanike õigusi. Kui katuse ümberehitamine oligi õigusvastane, vastutab selle eest katuse ümberehitaja. Apellatsioonkaebuses kirjeldab hageja tema korteris valitsevaid halbu tingimusi, mis on tingitud veekahjustustest ja liigniiskusest. Need asjaolud ei saa tingida hagi rahuldamist, sest kohtule esitatud asjaolud ei anna selleks alust.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Hageja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus täies ulatuses ja hagi rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kvalifitseeris ringkonnakohus hageja nõuded teisiti kui maakohus, kuigi materiaalõiguse normide kohaldamise osas maakohtu otsust ei muutnud. Maakohus 5(12)
2-12-24747 kvalifitseeris nõude asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 ja KOS § 11 lg 1 p 1 alusel, mida ringkonnakohus ei muutnud. Samas lähtus ringkonnakohus üksnes ehitusseaduses sätestatust, hinnates ümberehituse õigusvastasust. Katuse taastamise nõude aluseks on hageja jätkuv kahjustamine tulenevalt korteris 16 asuvast katuse lammutatud osast. Hageja tugineb asjaolule, et kostja II vastutab hageja korteri kahjustamise eest kui kahju allika ainuvaldaja ja omanik. Ümberehituse seadusvastasus on vaid täiendav faktiline asjaolu. Hageja käsitlus on olnud samasugune terve menetluse kestel. Nõude ebaõige käsitlus tõi kaasa eksliku lahendi. Ümberehituse tegemise aeg ja tegija ei ole AÕS § 72 lg 5 järgi tähtis. Kohtud on hinnanud asjakohatuid tõendeid. Põhjendamatu on katuse taastamise nõude rahuldamata jätmine seetõttu, et kostja II ei ole süüdi ümberehituste tegemises. Kaasomanikule kestvalt kahju tekitamisel ei ole tähtsust kahju tekitamise alustamise ajal ega sellel, kes kahjustava ümberehituse tegi. Kaasomaniku kohustus tagada oma omandi ohutus teiste kaasomanike varale kehtib sõltumata sellest, milliste konkreetsete puuduste tõttu kahju tekib. Kahjustamise lõpetamisele suunatud katuse taastamise nõue tulnuks rahuldada ainuüksi hageja varale kostjate korterist lähtuva kahju tekitamise tuvastatud faktist lähtuvalt. Ebaõige on järeldus, et kostja II ei ole ümberehitustes süüdi. See järeldus on vastuolus tõenditega. Kostja II vastu nõude rahuldamata jätmine on vastuolus maakohtus tuvastatud asjaoluga, et 1997. a projekt on ainus ametlik projekt, mille alusel on kunagi üldse väljastatud ehitusluba. Seega vaid 1997. a projektis ettenähtud lahendused tagavad elamu nõuetele ja normidele vastavuse. Ringkonnakohtu järeldus võimalusest lõpetada hageja vara kahjustamine 2012. a ning 2016. a eelprojektides ettenähtud tööde tegemisega puudutab vaid hageja korteri läbijooksudega kahjustamise lõpetamist. Teisi probleeme, sh katuse puudumisest põhjustatud temperatuurirežiimi rikkumist, pidevalt hageja korterisse kondensatsioonivee sattumist, hallitust jne need abinõud ei lahenda. Tunnistaja N. Vasjutin on huvitatud asja lahendamisest kostjate kasuks, kuna kostjate vastu esitatud nõuete rahuldamise korral tekiks kostjatel nõudeõigus ehitustööde tegija vastu, mille juhatuse liige oli tunnistaja, kes pidi tagama ümberehituse nõuetekohasuse ning seega vältima teistele kaasomanikele kahju tekitamise. Ringkonnakohtus eksperdi täiendavate seletuste menetlusse võtmine on menetlusnormi rikkumine, kuna eksperdi täiendava küsitluse kohtuliku ekspertiisi raames korraldasid kostjad omal äranägemisel iseseisvalt. Kohus ei määranud eksperdile täiendavaid küsimusi ja hagejat ei kaasatud. Eksperdi täiendavad seletused esitati menetlusse pärast maakohtus menetluse lõpetamist mõjuva põhjenduse või selgituseta. Eksperdi täiendavaid seletusi pole võimalik usaldusväärseks pidada, kuna need põhinevad vastuolulise ja asjast huvitatud tunnistaja kaheldavatel ütlustel ja kujutavad endast faktiliselt asjaolude tuvastamist kirjalike tõendite põhjal.
10.Kostjad paluvad jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.
11.Riigikohtus asja lahendanud kolmeliikmeline kohtukoosseis andis asja põhimõttelist laadi eriarvamuste tõttu ning kohtupraktika ühtlustamiseks ja edasiarendamiseks 12. septembril 2018 lahendamiseks üle tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 2 ning § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 6(12)
2-12-24747
13.Kolleegium käsitleb esiteks küsimust, kas hageja nõuded tuleb lahendada hagi- või hagita menetluses (I), teiseks hageja kahju hüvitamise nõuet kostja I vastu (II), seejärel hageja katuse taastamise nõuet kostja II vastu (III) ning viimaks lahendab menetluslikud küsimused (IV). I
14.Kostja I leidis maakohtu menetluses, et hagi tuleb lahendada hagita menetluses. Maakohus leidis, et hageja nõue on suunatud tema korteriomandi kaitsele ning ei puuduta kaasomandi valitsemist ega muid TsMS § 613 lg-tes 1 ja 2 loetletud nõudeid. Kolleegium peab siinjuures vajalikuks selgitada järgmist.
15.Hageja on esitanud kaks nõuet: esiteks nõue kostja I vastu kahju hüvitamiseks ning teiseks nõue kostja II vastu rikkumisele eelnenud olukorra taastamiseks. Hagi esitamise ajal (25. juunil 2012) ning kostja II menetlusse kaasamise ajal (3. juunil 2015) kehtinud TsMS § 475 lg 1 p 13 järgi olid hagita asjadeks muuhulgas ka korteriomandi ja kaasomandi asjad. TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendas kohus hagita menetluses muuhulgas korteriomaniku avalduse alusel asja, mis tulenes korteriomanike ühisusest ja kaasomandi eseme valitsemisest ning puudutas korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõuded, mis tulenesid ühisuse lõpetamise erisusest, ja nõuded, mis olid esitatud korteriomandit võõrandama kohustamiseks. TsMS § 613 lg 2 järgi lahendas kohus hagita menetluses ka kinnisasja, mille oluliseks osaks on elamu, kaasomanike vaidlused TsMS § 613 lg-s 1 nimetatud küsimustes, mis on seotud kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses olevate ruumide või maa kasutamise või valitsemisega või kaasomanike otsustega. Lähtudes TsMS § 613 lg 1 p 1 sõnastusest ning Riigikohtu varasemast praktikast, ei tulnud hagi esitamise ajal kehtinud seaduse kohaselt teise korteriomaniku vastu esitatud hagi kahju hüvitamiseks lahendada hagita menetluses (vt nt Riigikohtu 21. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15). Samuti ei tulnud hagita menetluses lahendada ka hageja nõuet rikkumisele eelnenud olukorra taastamiseks, kuivõrd tegemist oli omandi kaitse nõudega ning hageja eesmärk ei ole korteriomandi kasutamise korra kindlaksmääramine (vt Riigikohtu 28. märtsi 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-12, p-d 11–12; 27. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14).
16.Kohtumenetluse ajal, 1. jaanuaril 2018 jõustunud TsMS § 613 lg 1 p 1 uue redaktsiooni järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandit võõrandama. Kehtiv TsMS § 613 lg 1 p 1 on sõnastatud varasemast laiemalt, hõlmates sätte sõnastuse kohaselt asju, mis tulenevad korteriomandist ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. Kolleegiumi arvates tuleb seetõttu hagita menetluses lahendada muu hulgas rikkumisele eelnenud olukorra taastamise nõue, mille alusena on hageja tuginenud sellele, et kostja II vastutab kostja I kui korteri 16 endise omaniku teiste korteriomanike, sh hageja, nõusolekuta tehtud kaasomandi eseme olulise muutmise tagajärgede likvideerimise (st endise olukorra taastamise) eest. Samuti tuleb kehtiva TsMS § 613 lg 1 p 1 sõnastuse kohaselt hagita menetluses lahendada ka kahju hüvitamise nõuded, mis tekivad selle tõttu, et üks korteriomandi omanik tekitab kahju teise korteriomandi omaniku eriomandile (reaalosale).
17.Seadusandja ei ole sätestanud üleminekusätteid juhuks, kui varem hagimenetlusse kuulunud nõuded tuleb edaspidi lahendada hagita menetluse sätete kohaselt. Kolleegiumi arvates on praegusel juhul ringkonnakohtul võimalik lahendada asi lõpuni hagimenetluses. 7(12)
2-12-24747 TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Kolleegiumi arvates on aga käesolevas olukorras võimalik analoogia korras lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 2 lg 3 teises lauses sätestatust, mille järgi tuli enne 2009. aasta 1. jaanuari alustatud asi lahendada lõpuni hagi- või hagita menetluses, sõltumata sellest, kas hiljem kehtinud seaduse järgi on menetlusliiki muudetud. Seetõttu võib kolleegiumi arvates ka praegusel juhul asja lõpuni vaadata hagimenetluses. Sealjuures juhib kolleegium tähelepanu sellele, et osal juhtudel võib olla vajalik menetlusliiki siiski muuta. Näiteks siis, kui Riigikohus maa- ja ringkonnakohtu lahendid täielikult tühistab ning saadab asja algusest peale uueks läbivaatamiseks (vt nt Riigikohtu 24. oktoobri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-7999/68, p 18). TsMSRS § 2 lg 3 teine lause ei välista samuti maakohtus menetlusliigi muutmist (vt Riigikohtu 17. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10, p 22), nt kui seda taotlevad menetlusosalised. Menetlusliigi muutmist tuleb maakohtul aga kindlasti pooltega enne arutada.
18.Obiter dictum’i korras peab kolleegium vajalikuks selgitada ka menetlusosaliste ringi olukorras, kus hagita menetluses lahendatakse käesolevas asjas esitatud nõuetega samasuguseid nõudeid. TsMS § 198 lg 1 p-i 2 kohaselt on hagita menetluses menetlusosalised avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud. TsMS § 614 lg 1 täpsustab TsMS § 613 alusel esitatud nõuete kohta, et korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul kuuluvad menetlusosaliste hulka korteriomanikud ja korteriühistu. Kolleegiumi arvates tuleb TsMS § 614 lg-t 1 ja § 198 lg 1 p 2 koosmõjus tõlgendada selliselt, et korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul kuuluvad menetlusosaliste hulka üksnes asjast puudutatud korteriomanikud. TsMS § 614 lg 1 ei eelda, et asja lahendamisse peavad alati olema kaasatud kõik korteriomanikud. Näiteks kui üks korteriomanik esitab teise korteriomaniku vastu nõude esimese eriomandile tekitatud kahju hüvitamiseks, on puudutatud korteriomanikeks eelduslikult vaid vaidlevad korteriomanikud. Samas kui üks korteriomanik nõuab teiselt kaasomandi osa muutmist või taastamist, siis on puudutatud kõik korteriomanikud, kuivõrd kaasomandist kuulub osa kõigile korteriomanikele. Sellisel juhul peab kohus kaasama teised korteriomanikud menetlusse omal algatusel (vt TsMS § 198 lg 3). Sealjuures, kui korteriomand kuulub abikaasade ühisvara hulka, tuleb tulenevalt perekonnaseaduse § 29 lg-st 1 puudutatud isikutena menetlusse kaasata mõlemad abikaasad. II
19.Kohtud on tuvastanud järgmised olulised asjaolud, mida kumbki pool ei ole kassatsioonimenetluses vaidlustanud: korterelamu ehitas ning selle omanikuks 1990ndatel oli Lico; 7. märtsil 1999 kanti korteriomandid kinnistusraamatusse; 7. oktoobril 2000 kohustus Lico tegema korteri 16 väljaehituse Lico ja kostja I vahelise lepingu ning selle lisa kohaselt; ehitustöödega laiendati korterit 16 oluliselt elamu pööningu arvel; kostja I oli korteri 16 omanik alates 22. detsembrist 2000 kuni 18. jaanuarini 2015; hageja on korteri 14 ühisomanik alates 5. veebruarist 2002; alates 2005. a-st on korteris 14 esinenud läbijookse, mis on tekitanud veekahjustusi mh korteri lagedele, seintele, põrandatele ja sisustusele; kostja II on korteri 16 omanik alates 19. jaanuarist 2015.
8(12)
2-12-24747
20.Hageja on esitanud kostja I kui korteri 16 endise omaniku vastu nõude 25 000 euro suuruse kahjuhüvitise saamiseks. Kohtute tuvastatud asjaoludel olid hageja ja kostja I sama korterelamu korteriomanikud kuni 18. jaanuarini 2015. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja korteris esinesid läbijooksude tõttu veekahjustused. Maakohus tuvastas selle asjaolu oma otsuses (vt IX kd, tl 14), ringkonnakohus selles osas maakohtu otsust ei muutnud ning kostjad seda asjaolu ka ei vaidlusta.
21.Kolleegium selgitab, et korteriomanike ühisusest tuleneb seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (vt Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 19). Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel (vt Riigikohtu eelviidatud otsuse p 21). Kolleegium on varem selgitanud, et korteriomanik võis KOS § 10 lg 1 järgi korteriomandi reaalosa kasutada omal äranägemisel, välja arvatud siis, kui kasutus läks vastuollu seaduse või kolmanda isiku õigustatud huvidega. KOS § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5 (samuti AÕS § 72 lg 5 esimesest lausest) järeldus, et nii reaalosa kui ka kaasomandi eset tuli kasutada seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt, nende puudumisel aga korteriomanike huvidest lähtudes. Korteriomanik oli KOS § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning nii reaalosa kui ka kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanik oli KOS § 11 lg 2 järgi kohustatud tagama, et seda järgiksid ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud (vt Riigikohtu eelviidatud otsuse p 20). Kolleegium jääb eeltoodu juurde ning lisab, et sarnased kohustused tulenevad korteriomanikule ka korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg-st 2, § 30 lg-st 2 ja § 31 lg 1 p-st 1. Eeltoodust järeldub, et korteriomaniku kohustuseks on hoida talle kuuluva korteriomandi reaalosa (KrtS § 1 lg 1 järgi eriomand) korras ning teiste korteriomanike huvisid mitte kahjustada. Korteriomaniku selline kohustus hõlmab nii kohustust kahju mitte tekitada (nt kahju tekitavat ümberehitust mitte teha) kui ka kohustust jätkuv kahju tekitamine kõrvaldada, st korteriomandist lähtuvate kahjulike mõjude peatamist. Samas võib korteriomanik teisele korteriomanikule tekkinud kahju eest vastutada ka siis, kui kahju lähtus kaasomandiosast (vt nt Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 43; 21. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15, p 14).
22.Maakohus tuvastas, et hageja korteris on veekahjustused ning et need on tingitud korteri 16 omaniku tellitud ja tehtud ümberehitustöödest (vt IX kd, tl-d 14–16). Ringkonnakohus hindas asjas kogutud tõendid ümber ja tuvastas, et kostja I tellitud ja pärast tema omanikuks saamist tehtud tööd ei saanud põhjustada hageja korteri kahjustumist (ringkonnakohtu otsuse p 13). Sellest järeldas ringkonnakohus, et hageja ei ole tõendanud, et kostja I pani toime teo, mis oleks põhjustanud hageja omandile kahjuliku tagajärje (ringkonnakohtu otsuse p 14). Kuivõrd hageja kahju hüvitamise nõude aluseks ei ole ümberehituste tegemine ja nende õiguspärasus, ei ole määravat tähendust sellel, kas ümberehituse tellis või tegi kumbki kostjatest või kas ümberehitus oli õigusvastane. Kolleegium selgitab, et nende asjaolude tõendamine ei ole praegusel juhul vajalik. Oluline on, kas kostja I rikkus oma kohustust mitte kahjustada oma reaalosa kasutamisega hageja omandit. Juhul kui ringkonnakohus ka asja uuel läbivaatamisel leiab, et hageja korteris on veekahjustused ning et neid kahjustusi põhjustanud vesi tungis hageja korterisse kostja I korterist, tuleb kostja I lugeda eelduslikult oma kohustusi rikkunuks. Kostja I vabaneb sellisel juhul 9(12)
2-12-24747 KOS § 11 lg 3 esimese lause järgi vastutusest juhul, kui ta tõendab, et ta rikkus oma kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata (vt Riigikohtu 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 37;
11.detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p-d 22 ja 25; 21. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15, p 11). Seega on ekslik ringkonnakohtu etteheide maakohtule, et tõendatud ei ole kostja I tegu, mis oleks hagejale kahju tekitanud. Eeltoodust tuleneb ka see, et isegi kui kostja I ei oleks ümberehitust teinud, ei pruugiks kahju hüvitamise hagi tema vastu olla põhjendamatu.
23.Kuna ringkonnakohus on jätnud kahju hüvitamise nõude puhul asja lahendamise seisukohalt olulised materiaalõiguslikud küsimused analüüsimata, tuleb kostja I vastu esitatud nõude osas ringkonnakohtu otsus tühistada. Kuna ka maakohus ei ole analüüsinud seda, kas kostja I toime pandud oma kohustuste rikkumine on vabandatav, siis ei ole kolleegiumil võimalik teha uut otsust, millega jätta jõusse maakohtu otsus. Seetõttu tuleb asi tühistatud osas saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kindlaks teha, kas kahju põhjustanud mõjutused lähtusid kostja I korteriomandi reaalosast (KrtS-i järgi eriomandist) või korteriomanike kaasomandiosadest. Kostja I peab juhul, kui tuvastatakse, et ta on oma kohustusi rikkunud ning see oli hageja kahju põhjuseks, kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav KOS § 11 lg 3 järgi (vt käesoleva otsuse p 22 ja Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p-d 22–25). Eeltoodu tähendab, et kohustuse rikkumise ja sellega hagejale kahju põhjustamise korral peab kostja I kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama kahju tekkimise asjaolud, mille alusel saab ringkonnakohus hinnata, kas need asjaolud vabandavad kohustuse rikkumist või mitte.
24.Kolleegium selgitab, et kõnealust liiki kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel tuleb kohaldada ka kahju hüvitamise nõude ulatust reguleerivaid üldsätteid, eelkõige VÕS § 127 ja § 128. Sealjuures tuleb kontrollida, kas hageja kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes ning kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (vt Riigikohtu
11.detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p-d 22 ja 23).
25.Maakohus leidis, et kuivõrd katusekonstruktsiooni ümberehitamine ja katuseterrassi rajamine on toimunud enne 1. juulit 2002, siis tuleb kohaldada tsiviilkoodeksi kahju hüvitamise sätteid. Kolleegiumi arvates ei ole maakohtu seisukoht põhjendatud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 22 lg 1 kohaselt kohaldatakse võlaõigusseaduses kahju õigusvastase tekitamise kohta sätestatut juhul, kui kahju põhjustanud tegu või sündmus pandi toime või leidis aset pärast 1. juulit 2002. Kolleegium leiab, et see säte kohaldub analoogia alusel ka korteriomanike vahelisest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisega kahju tekitamise korral. Kohtute tuvastatud asjaoludel hakkasid läbijooksud 2005. a-st. Seega toimus kohtute tuvastatud asjaolude järgi hageja korteri kahjustamine pärast VÕS-i jõustumist. Kuivõrd praegusel juhul on hageja väidetav kahju tekkinud pärast VÕS-i jõustumist, siis kohalduvad kahju hüvitamise nõude lahendamisel VÕS-i sätted. III
26.Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohtu otsuse põhjendused ekslikud ka kostja II vastu esitatud nõude lahendamisel. 10(12)
2-12-24747
27.Ringkonnakohus leidis, et kuivõrd kostja II ei teinud vaidlusaluseid ümberehitusi, siis ei saa kostjalt II nõuda selle kahju hüvitamist, mida ta ei ole põhjustanud. Kolleegiumi arvates ei ole alust jätta hageja nõuet kostja II vastu rahuldamata üksnes põhjusel, et kostja II ei teinud vaidlusaluseid ümberehitusi. Arusaamatuks jääb ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt saaks praeguselt korteriomanikult nõuda üksnes õigusvastaste muudatuste likvideerimistööde talumist, mitte õigusvastaselt tehtud muudatuste likvideerimist.
28.Kolleegium selgitab, et juhul kui kostja I tegevus, mille tõttu hageja nõuab kostjalt II endise olukorra taastamist, kujutab endast kaasomandiosa olulist muutmist AÕS § 74 lg 1 mõttes, on hagejal tulenevalt KOS § 11 lg 1 p-st 1 (või KrtS § 31 lg 1 p-st 1) ja AÕS § 72 lg-st 5 õigus nõuda kostjalt II endise olukorra taastamist (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-13, p 14). Sealjuures, kui kaasomandis olevat asja on oluliselt muutnud asja omanike õiguseellased, on teised kaasomanikud õigustatud tulenevalt AÕS §-st 74 nõudma endise olukorra taastamist ka õigusjärglaselt (vt Riigikohtu 27. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14, p 12).
29.Vaatamata eeltoodule võib olla põhjendatud kohtute järeldus, et hageja esitatud kujul ei pruugi katuse taastamise nõude rahuldamiseks alust olla. Hageja on nõudnud katuse taastamist 1997. a projekti alusel. Juhul kui 1997. a projekti muutmiseks oli kõigi kaasomanike nõusolek, ei saa hageja nõuda 1997. a projekti järgi ehitise taastamist. Maakohus on tuvastanud, et ehitusloa saamiseks esitatud elamu projekti on ehitustööde käigus muudetud, sh ka hagejale kuuluva korteri 14 osas (maakohtu otsuse lk 12). Korteriomandid moodustati alles 7. märtsil 1999. Hageja sai korteri 14 omanikuks 5. veebruaril 2002 ning kostja I korteri 16 omanikuks 2. detsembril 2000. Korteri 16 ümberehitus toimus 2001. a-l ning laiendus oli kooskõlastatud korterelamu autori, arhitekti ja Licoga (maakohtu otsuse lk 13). Kolleegium märgib, et eelnimetatud asjaoludel võib olla võimalik, et 1997. a projekti muutmiseks oli olemas kaasomanike nõusolek. Asjaõigusseadus ei sätesta kaasomanike nõusolekule vorminõuet. Seega ei ole tingimata vajalik kaasomanike kirjalik kokkulepe.
30.Kolleegium märgib veel seda, et juhul, kui kostja I tehtud ümberehitused ei kujuta endast korteriomanikele kaasomandina kuuluva ehitise osa olulist muutmist AÕS § 74 lg 1 mõttes, võib hagejal kostja II vastu ikkagi olla endise olukorra taastamise kui kahju hüvitamise nõue VÕS § 136 lg 5 järgi (vt Riigikohtu 28. märtsi 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-12, p 11). Kolleegium selgitab, et eelnimetatud kahju hüvitamise nõue saab hagejal olla kostja II vastu juhul, kui kostja I on oma kohustust rikkunud ja see rikkumine ei ole vabandatav (vt käesoleva otsuse p-d 22 ja 28) ning hagejal oleks endal võimalik korteriomanikele kaasomandina kuuluvale ehitise osale tekitatud kahjustused kõrvaldada. Tuvastatud asjaolusid arvestades (ümberehitatud katus on kostja II valduses) oleks mõistlik hagejale rahalise kahjuhüvitise väljamõistmise asemel kohustada kostjat II kahjustatud asja korda tegema. Samuti võib hagejal kostja II vastu olla KOS § 11 lg 1 p-st 1, KOS § 12 lg-st 3, AÕS § 72 lg-st 5, KrtS § 30 lg-st 2 ja AÕS §-st 89 tulenevalt kahju tekitamise lõpetamise või sellest hoidumise nõue juhul, kui kõik korteriomanikud küll andsid nõusoleku eelnimetatud ümberehituseks (vt käesoleva otsuse p 29), kuid lubatud ümberehitust ei ole tehtud nõuetekohaselt, mistõttu see on toonud kaasa hagejale kahju tekkimise ning kahju tekkimine on jätkuv või kui kahju tekkimine võib korduda, samuti juhul, kui kahju ei ole küll tekkinud, kuid on oht, et see võib tulevikus tekkida (vt selle kohta Riigikohtu 24. oktoobri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-7999/68, p 16). Kahju tekitamise lõpetamise või sellest hoidumise nõue võib mh tähendada kostja II kohustamist muuta ümberehitus nõuetekohaseks. Samasugune nõue võib hagejal olla ka siis, kui ümberehitus on tehtud küll 11(12)
2-12-24747 nõuetekohaselt, kuid vaatamata sellele tekitab kostja II hagejale oma kohustuste rikkumisega kahju ning kahju tekkimine on jätkuv või kui kahju tekkimine võib korduda (vt selle kohta käesoleva otsuse p 21). Lisaks eeltoodule märgib kolleegium, et korteriomanikul on alati KOS § 10 lg-st 1 ja § 12 lg-st 3 tulenevalt õigus nõuda, et teine korteriomanik kasutaks kaasomandit seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt (vt Riigikohtu 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-13, p 14; 17. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-15, p-d 12–15). Samasugune nõue on korteriomanikul ka KrtS § 30 lg-st 2 tulenevalt, mis sätestab, et korteriomanik võib nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt. Praeguses asjas ei ole hageja tuginenud asjaoludele, mis annaksid aluse eelnimetatud sätteid kohaldada. IV
31.Hageja leiab sarnaselt maakohtule, et tunnistaja N. Vasjutini ütlused on ebausaldusväärsed ning tuleks jätta kõrvale. Kuivõrd asi saadetakse tervikuna tagasi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule, on ringkonnakohtul õigus tõendeid uuesti hinnata ning sealjuures arvestada hageja vastuväiteid tunnistaja ütluste arvestamisele. Hageja kassatsioonkaebuse väited ei anna alust järeldada, et ringkonnakohus oleks tunnistaja ütluste hindamisel rikkunud menetlusõiguse norme, mis iseenesest oleks andnud alust kohtuotsuse tühistamiseks.
32.Ka eksperdi täiendava seisukoha vastuvõtmise ja hindamise osas ei ole kassatsioonkaebuses esitatud väidete järgi alust tuvastada olulist menetlusõiguse normide rikkumist. Ringkonnakohus on otsustanud tõendi vastuvõtmise kooskõlas TsMS §-ga 652 ning hinnanud tõendit koosmõjus teiste tõenditega TsMS § 232 lg 1 järgi. Sealjuures ei andnud kohus eksperdi täiendavale seisukohale ka määravat tähendust. Vastuseks hageja kassatsioonkaebuses esitatud väitele märgib kolleegium, et üksnes tunnistaja ütlustele viitamist ja nendele tuginemist ei saa pidada eksperdiarvamust ebausaldusväärseks muutvaks asjaoluks, sest kohus esitaski küsimused viitega tunnistaja ütlustele (VIII kd, tl 75).
33.Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada. Menetluskulud määrab kindlaks ringkonnakohus.
34.Hageja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Jaak Luik, Malle Seppik, Tambet Tampuu
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.