1.Toomas Kesa (hageja, töötaja) esitas 18. veebruaril 2016 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu, kostja, tööandja) vastu töötasu 1087 euro 80 sendi ja 3225 euro suuruse hüvitise saamiseks.
2-16-5811 Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjon rahuldas 16. märtsi 2016. a otsusega avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu 1087 eurot 80 senti ja hüvitise 537 eurot 50 senti.
2.Kostja esitas 13. aprillil 2016 Harju Maakohtule avalduse, milles palus töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi vaadata hagimenetluse korras hagina ning jätta hageja nõude rahuldamata.
3.Hageja esitas 7. juunil 2016 Harju Maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 1075 eurot ja hüvitise 2150 eurot. Hageja palus jätta töövaidluskomisjonis ja kohtus kantud menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt saatis kostja 3. detsembril 2015 hagejale allkirjastamiseks töölepingu, mille p 1.1 kohaselt pidi hageja kostja juures teenindusbüroo peaspetsialistina tööle asuma 8. detsembril 2015. Hageja saatis kostjale töölepingu allkirjastatult tagasi ja läks 8. detsembri 2015 hommikul kostja juurde tööle. Kostja keeldus hagejale töö andmisest, kuid keeldumise põhjust ei selgitanud. Hageja palus kostjal kirjalikult selgitada töö andmisest keeldumise põhjuseid. Kostja seda ei teinud. Hageja esitas 30. detsembril 2015 kostjale töölepingu ülesütlemise avalduse. Kostja sai ülesütlemise avalduse kätte. Kuna kostja seda töölepingu seaduse (TLS) § 105 lg 1 alusel töövaidlusorganis ei vaidlustanud, on see kehtiv selles toodud asjaoludel. Kostja 3. detsembril 2015 hagejale e-kirjaga saadetud tööleping on pakkumus, et hagejal on võimalik asuda kostja juures tööle. Kostja sai hageja nõustumuse kätte 3. detsembril 2015 (hagiavalduses on ekslikult märgitud 3. detsember 2016). Seega sõlmisid pooled töölepingu
3.detsembril 2015. Kostja ei teatanud töölepingu sõlmimise pakkumuses, et ei ole sellega seotud, kui hageja pakkumusega nõustub. Kirjaliku vormi puudumine ei too kaasa töölepingu tühisust. Asjaolust, et töölepingut kirjalikult ei sõlmitud, ei tulene töölepinguliste suhete puudumine. Pooled avaldasid soovi end lepinguliselt siduda. Igal juhul teatas kostja, et hagejal on võimalik asuda tema juures 8. detsembril 2015 tööle. Asjaolu, et kostja ei andnud hagejale töökohale asumisel tööd, ei mõjuta hageja tööle asumise aega. Kuna hageja pidi tööle asuma ajapalgalise töötajana, siis tuleks hinnata hageja tööle asumist ajast, kui ta ilmus 8. detsembri 2015 hommikul kostja juurde töökohale. Tööle asumise fakt ei sõltunud sellest, kas hageja jõudis mõnda tööülesannet täitma asuda. Ka sellest, et hageja tegi kostja juures proovipäeval tööd, järeldub, et hageja tegi kostja juures tööd. Kostja ei teatanud, et proovipäev ei olnud edukas või et hageja ei tuleks 8. detsembril 2015 tööle. Seega kohaldub TLS § 35 ning hagejal on õigus nõuda saamata jäänud töötasu. Hageja nõuab kolme kuu keskmise töötasu suurust hüvitist, kuna kostja käitus solvavalt. Hagejale jäeti kuni tööle asumise päevani mulje, et ta sobib töökohale, ning hageja oli selle tööga oma igapäevaelu korraldamisel arvestanud. Politseist saadud päringu vastus kinnitab, et hageja suhtes ei ole korruptsiooniohtu. Hagejat ei ole üheski kriminaalasjas süüdi mõistetud, mistõttu väidetud korruptsioonioht ei ole põhjendatud.
4.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuse kohaselt ei saa hageja hagiavalduses nõuda kostjalt välja mõistetava hüvitise suurendamist, kuna kostja vaidlustas töövaidluskomisjoni otsuse üksnes osas, milles töövaidluskomisjon hageja avalduse rahuldas. Töövaidluskomisjoni otsus on avalduse rahuldamata jäänud osas jõustunud. Kostja väitel kandideeris hageja algselt eksamineerija ametikohale. Kuna hageja haridus ei vastanud eksamineerijale esitatavatele nõuetele, tehti talle ettepanek kandideerida teenindusbüroo peaspetsialisti töökohale registreerimiseelse ülevaatajana. 26. novembril 2015 andis hageja kostjale 2(8)
2-16-5811 nõusoleku teha tema taustauuring. 2. detsembril 2015 saatis kostja personaliosakonna peaspetsialist (personalispetsialist) hagejale täitmiseks tööle võtmise ankeedi ja tööle asumise avalduse ning tervitas meeskonda tulemise puhul. 3. detsembri 2015. a e-kirjaga saatis personalispetsialist töölepingu ja ametijuhendi kavandi hagejale ülevaatamiseks ning sobivusel allkirjastamiseks. Töölepingu kavandi kohaselt pidi hageja asuma alates 8. detsembrist 2015 tööle teenindusbüroo peaspetsialistina. Hageja allkirjastas 3. detsembril 2015 töölepingu ja ametijuhendi ning tagastas need e-kirjaga personalispetsialistile. 8. detsembri 2015 hommikul ilmus hageja teenindusbüroosse ning tunnistas vestluses teenindusbüroo juhatajaga, et võttis politseis töötades altkäemaksu. Selle peale andis teenindusbüroo juhataja teada, et hagejaga töölepingut ei sõlmita. Töölepingut ei ole sõlmitud. TLS § 4 lg 2 esimest lauset tuleb TLS § 1 lg 3 järgi kohaldada koosmõjus võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg-ga 2, mille kohaselt ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui seaduses sätestatud vorminõue on täidetud. Kuigi personalispetsialist ei märkinud 3. detsembri 2015. a e-kirjas sõnaselgelt, et tema ei allkirjasta kostja nimel töölepinguid ning peab töölepingu digitaalseks allkirjastamiseks saatma Maanteeameti peadirektorile (peadirektor), tuleneb vastav asjaolu e-kirjale lisatud töölepingu kavandi tekstist (kostja esindajaks töölepingu sõlmimisel on peadirektor) ehk VÕS § 16 lg 2 mõttes muudest asjaoludest. Kuna hageja allkirjastas töölepingu kavandi, siis järelikult oli ta lepinguga tutvunud, selle sisust aru saanud ning teadis, et tööleping vajab jõustumiseks ka peadirektori allkirja. Töölepingu kavandi elektrooniline edastamine ei ole pakkumus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 2 järgi. Töölepingu kavandi hagejale saatmine elektrooniliseks allkirjastamiseks oli ettepanek esitada pakkumus ning hageja esitaski töölepingu elektroonilise allkirjastamisega pakkumuse. Kostja ei andnud nõustumust töölepingu sõlmimiseks. Töölepingu sõlmimiseks TLS § 4 lg 2 järgi tööle asumisega peab töötaja asuma reaalselt konkreetset tööülesannet (mis eeldab tasu maksmist) täitma, mitte üksnes tööandja juurde tulema. Hageja kandideeris esmalt eksamineerija ametikohale ja käis enne väidetava töölepingu sõlmimist proovipäeval eksamineerija tööga tutvumas. Vaidlusalune töösuhe puudutas aga registreerimiseelse ülevaataja tööülesannete täitmist. Seega ei olnud proovipäeval käimine tööülesannete täitmine TLS § 4 lg 2 mõttes. Lisaks ei eelda proovipäeval osalemine töötasu maksmist. Hageja saatis kostjale 9. detsembril 2015 e-kirja, milles palus selgitusi, miks ta ei osutunud valituks. Seega teadis hageja, et kostja temaga lepingut ei sõlminud. Seetõttu on töölepingu ülesütlemise avalduse saatmine kostjale rohkem kui kolm nädalat hiljem pahauskne käitumine. Asjaolust, et kostja töölepingu ülesütlemise avaldust ei vaidlustanud, ei saa tuleneda, et pooled sõlmisid töölepingu.
5.Harju Maakohus jättis 20. veebruari 2017. a otsusega hagi 1075 euro suuruse töötasu ja 537 euro 50 sendi suuruse hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata. Maakohus lõpetas menetluse 1612 euro 50 sendi suuruse hüvitise väljamõistmise nõudes. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle. Hageja kandideeris kostja juures eksamineerija ametikohale, millele esitatavatele nõuetele ta ei vastanud. Pooled pidasid lepingueelseid läbirääkimisi hageja tööle asumiseks kostja juurde teenindusbüroo peaspetsialisti töökohale registreerimiseelse ülevaatajana. Kostja personalispetsialist saatis hagejale 3. detsembril 2015 e-kirjaga allkirjastamiseks töölepingu, ametijuhendi ja muud dokumendid ning hageja tagastas need kostjale allkirjastatult. Kostja ei allkirjastanud töölepingut. Pooled vaidlevad selle üle, kas
3.detsembril 2015 hagejale saadetud ja tema allkirjastatud tööleping on selles esitatud tingimustel sõlmitud.
3(8)
2-16-5811 Maakohus viitas VÕS § 8 lg-le 1, § 9 lg-le 1 ja TLS § 4 lg-le 1 ning leidis, et seadusest ei tulene töölepingu sõlmimise kohustust. Maakohus viitas VÕS § 11 lg-le 2 ja lg 4 esimesele lausele, Maanteeameti põhimääruse § 12 p-le 4 ja tuvastas, et teenindusbüroo juhatajal ei olnud õigust sõlmida töölepinguid, vaid talle oli antud õigus ja kohustus osaleda uute teenistujate värbamise ja valiku protsessis. Personalispetsialistil ei olnud õigust sõlmida töölepinguid, vaid ta valmistas hageja töölepingu kirjalikuks sõlmimiseks kõik vajalikud dokumendid ette. Töölepingu kavandis on märgitud kostja esindajaks töölepingu sõlmimisel peadirektor, mis on kooskõlas Maanteeameti põhikirjaga. Kuna hageja allkirjastas töölepingu kavandi digitaalselt, siis järelikult oli ta lepingu tekstiga tutvunud, selle sisust aru saanud ning teadis, et tööleping vajab jõustumiseks ka peadirektori digitaalset allkirja. Töölepingule on ette nähtud kirjalik vorm (TLS § 4 lg 2 esimene lause, TsÜS § 78 lg 1 ja § 80 lg 2 p 3). Kuna kostja tegevusest nähtuvalt taotles ta töölepingu sõlmimist kirjalikult, kuid töölepingu allkirjastas üksnes hageja, siis ei saa töölepingut lugeda vorminõuete puudumise tõttu sõlmituks. Lisaks tõendavad seda, et töölepingut ei sõlmitud, hagejale 21. jaanuaril 2016 saadetud e-kiri, milles selgitatakse töösuhte puudumist ja selle põhjuseid, ning Riigi Tugiteenuste Keskuse teatis selle kohta, et hageja kohta ei ole toimunud personali- ega palgaarvestust. Eelneva tõttu on vale hageja seisukoht, et poolte vahel tuleb lugeda tööleping sõlmituks VÕS § 9 lg-te 1 ja 2 alusel vastastikuste tahteavalduste vahetamise tõttu ning kirjaliku vormi puudumine ei too TLS § 4 lg 4 järgi kaasa töölepingu tühisust. Tulenevalt TLS § 4 lg 2 esimesest lausest ja tööandja VÕS § 11 lg-l 2 põhinevast tahtest tuli hagejaga tööleping sõlmida kirjalikult nii, et mõlemad pooled allkirjastavad töölepingu kavandi, mitte muul viisil kirjalike tahteavalduste vahetamise või töölepingu üksnes hageja poolt allkirjastamisega. Maakohus tuvastas, et kostja riskijuht küsis tööle kandideerijate (sh hageja) kohta taustainfot, millest tulenevalt soovis teenindusbüroo juhataja hagejat 8. detsembri 2015. a vestlusel küsitleda politseist töölt lahkumise põhjuste ja altkäemaksu süüdistuse kohta. Küsimusele, et kuidas tegelikult lood olid, vastas hageja, et aeg oli selline, et kõik võtsid altkäemaksu. Teenindusbüroo juhataja edastas vestlusel saadud info riskijuhile ja teatas hagejale, et uute asjaolude selgumise tõttu kostja temaga töölepingut ei sõlmi. Peadirektor teadis hagejaga töölepingu sõlmimata jätmise asjaoludest. Maakohus leidis, et hagejale 3. detsembril 2015 saadetud töölepingu ja teiste dokumentide allkirjastamise ettepanekuga ei saa lugeda poolte lepingueelseid läbirääkimisi lõppenuks ning personalispetsialisti saadetud dokumente hagejaga töölepingu sõlmimise pakkumuseks. Kuna hagejal tuli peadirektori nimele esitada avaldus enda tööle võtmiseks teenindusbüroo peaspetsialisti ametikohale, on pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes hageja saadetud allkirjastatud tööleping, muud dokumendid ja peadirektorile esitatud avaldus tööle võtmiseks, millele pidi aktsepti andma peadirektor töölepingu allkirjastamisega. Teenindusbüroo juhataja ütlustega ja 9. detsembri 2015. a kirjaga, milles hageja palus kirjalikku põhjendust, miks ta ei osutunud teenindusbüroo peaspetsialisti kohale valituks, on tõendatud, et hageja sai aru, et temaga töölepingut ei sõlmitud. Hagiavalduses esitatud väited on vastuolus asjas kogutud tõenditega ega vasta tegelikkusele. Hageja ei tõendanud, et asus kostja juures tegema teenindusbüroo peaspetsialisti tööd, kuna
8.detsembri 2015 hommikul kostja juurde ilmumist ning hageja soovi, tahet ja valmidust tööle asumiseks ei saa pidada tasu eest töö tegemiseks TLS § 4 lg 2 teise lause mõttes. Hageja ei toonud esile ühtki tööülesannet, mida ta oleks kostja juures tasu eest asunud täitma. Hageja väide, et kostja keeldus talle tööd andmast, on vastuolus asjas kogutud tõenditega ega vasta tegelikkusele. Proovipäev oli enne, kui hageja kandideeris teenindusbüroo peaspetsialisti ametikohale, ning proovipäeval täitis hageja eksamineerija tööga seotud ülesandeid. Seega ei saa proovipäeval käimist pidada registreerimiseelse ülevaataja tööülesannete täitmiseks TLS § 4 lg 2 teise lause mõttes. Lisaks ei eelda proovipäeval osalemine töötasu maksmist.
4(8)
2-16-5811 Eeltoodu tõttu ei ole hagejal õigust TLS § 35 alusel nõuda saamata jäänud töötasu ning hageja
31.detsembri 2015. a töölepingu ülesütlemise avaldusel ja asjaolul, et kostja seda ei vaidlustanud, ei ole õiguslikke tagajärgi. Hagejal ei ole õigust nõuda töölepingu lõpetamisega seotud hüvitisi. Maakohus viitas individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 24 lg-tele 1 ja 3 ning § 25 lg-le 1 ning leidis, et töövaidluskomisjoni otsus on 537 eurot 50 senti ületava hüvitise osas jõustunud, kuna hageja ei vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust. Seega tuleb TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetada menetlus hüvitisest 1612 euro 50 sendi suuruse osa saamise nõudes.
6.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Hageja palus teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 1075 eurot ning hüvitis 537 eurot 50 senti. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
7.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus jättis 17. mai 2017. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jättis ringkonnakohus hageja kanda ning märkis, et kostjal ei ole tekkinud apellatsioonkaebuse läbivaatamisel hüvitatavaid menetluskulusid. Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega ega korranud neid (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg 6). Ringkonnakohus viitas, et TLS § 4 lg 2 esimese lause järgi sõlmitakse tööleping üldjuhul kirjalikult. Kuna töölepingu seaduses ei ole töölepingu kirjaliku ja elektroonilise vormi kohta erisusi sätestatud, saab lähtuda TsÜS § 78 lg-st 1, § 80 lg-st 1 ja lg 3 kolmandast lausest. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja allkirjastas kostja personalispetsialisti saadetud töölepingu 3. detsembril 2015 digitaalselt ja saatis kostjale tagasi. Kostja ei allkirjastanud lepingut, sh ei ole seda teinud lepingudokumendis kostja nimel lepingut allkirjastama õigustatud isik (peadirektor) ega ka personalispetsialist. Seega ei ole pooled nõutavas vormis lepingut sõlminud. Kuna ka personalispetsialist ei ole lepingut allkirjastanud, ei ole asjakohane hageja väide, et lepingu saaks lugeda sõlmituks TsÜS § 116 lg 2 järgi. Ringkonnakohus viitas TsÜS § 83 lg-le 1 ja TLS § 4 lg 2 teisele lausele ning leidis, et tööleping ei ole vormipuuduse tõttu tühine juhul, kui töötaja on asunud kirjalikku lepingut sõlmimata tööle. TLS § 4 lg 2 teise lause mõtteks on kaitsta tegelikku töösuhet ja anda faktilisele töösuhtele õiguslik kaitse. Eelkõige tähendab see seda, et kui tööandja lubab töötaja ilma kirjaliku lepinguta tööülesandeid täitma, loetakse tööleping hoolimata vormipuudusest kehtivaks. Sellest, et hageja ilmus 8. detsembril 2015 kostja korraldusel töökohale, ei saa järeldada, et hageja asus TLS § 4 lg 2 teise lause tähenduses tööd tegema. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei asunud täitma töölepingus nimetatud töökohustusi, sest kostja keeldus hagejale tööd andmast. Seega ei ole kostja lubanud hagejat tööle, mistõttu ei saa lugeda temaga sõlmitud töölepingut ka TLS § 4 lg 2 teise lause järgi sõlmituks. Kuna hageja ei asunud tööle, ei ole tähtis, kas pooled olid töölepingu tingimustes kokkuleppe saavutanud. TLS § 4 lg 2 teise lause eesmärgiks ei ole kaitsta töötaja ja tööandja suulist kokkulepet töötingimuste kohta, ilma et töötaja asuks ka kokkulepitud ametikohal tööle. Seetõttu on selline kokkulepe TsÜS § 83 lg 1 järgi tühine. Kuna pooled ei ole töölepingut sõlminud, ei ole alust ka hageja töölepingust tulenevaid nõudeid rahuldada.
5(8)
2-16-5811
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub maakohtu ja ringkonnakohtu otsused tühistada ja saata asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kassatsioonkaebuse põhjenduste järgi kohaldas ringkonnakohus valesti materiaalõiguse norme. Pärast õnnestunud läbirääkimisi hagejale töölepingu edastamine koos palvega tööleping allkirjastada ja tagastada on siduva pakkumuse tegemine. Pärast seda, kui hageja on töölepingu allkirjastatult tagastanud ja kokkulepitud ajal tööle ilmunud, on poolte vahel tööleping sõlmitud. Ringkonnakohus tõlgendas TLS § 4 valesti, leides, et juhul, kui töölepingut kirjalikult ei sõlmita (pool ei allkirjasta lepingut), saab töölepingu lugeda sõlmituks üksnes siis, kui töötaja asub sisuliselt tööd tegema. Kaitset vajab igasugune töösuhe, olenemata vorminõuete järgimisest. Selleks, et lugeda tööleping sõlmituks, on oluline tuvastada poolte kattuvad tahteavaldused ehk soov end lepinguga siduda. Soov end lepinguga siduda võib väljenduda ka lepingueelsete läbirääkimiste raames peetud kirjavahetuses, millest saab järeldada, et pooled on avaldanud ühist soovi tööleping sõlmida. Kohtud on tuvastanud, et hagejat tervitati meeskonna liikmena, talle saadeti tööleping, mis paluti allkirjastada ja tagastada, ning hageja saatis kostjale allkirjastatud lepingu. Nimetatud tahteavaldustes ja nende vahetamises väljendub poolte ühine soov jõuda töölepinguni. Vastupidine oleks olukord siis, kui hageja oleks kutsutud kostja juurde lepingut sõlmima või töölepingu kavandiga tutvuma. Kohtud kohaldasid valesti VÕS § 9 ja § 16 ning TLS § 2, kui jõudsid seisukohale, et pooled ei sõlminud lepingut. Kohtud leidsid hageja kahjuks, et pakkumusena lepingu sõlmimiseks tuleb mõista kostjale saadetud töölepingut. Kohtud jätsid tähelepanuta, et töölepingu saatis allkirjastamiseks (koos kirjaliku palvega see allkirjastatult tagastada) kostja ning hageja allkirjastas lepingu. Tahteavalduse võib TsÜS § 68 lg 1 järgi teha mistahes viisil, mh ka selliselt, et tööleping saadetakse teisele poolele allkirjastamiseks. Pakkumus oli piisavalt määratletud, kuna tööleping saadeti hagejale palvega see allkirjastada ja kostjale tagastada. Kuna töölepingus ja ametijuhendis olid kirjas kõik töösuhte tingimused, oli see pakkumus töölepingu sõlmimiseks, mitte pakkumine hagejale teha omapoolne pakkumine. Ei ole tähtis, et kostja ei olnud enne töölepingut allkirjastanud ning et pakkumuse tegi kostja töötaja, kellel selleks kostjaga sisesuhtes õigust ei olnud. Töötaja kui nõrgema poole õiguste ja huvide kaitse peaks laienema ka lepingueelsete läbirääkimiste ja töölepingu sõlmimise protsessile. Kostja ei teatanud hagejale, et töölepingut ei ole sõlmitud ja tuleb läbida täiendav vestlus. Kostja ei oleks saatnud hagejale töölepingut allkirjastamiseks, kui oleks teadnud, et töölepingu sõlmimise protsessis tuleb pidada täiendavaid vestlusi. Hageja sai alles tööle ilmumisel teada, et kostja ei allkirjasta lepingut ega võta hagejat tööle. TLS § 2 järgi kehtib poolte õiguste ja kohustuste määratlemisel võlaõigusseadus ja seal sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekaldumine pole lubatud. Kohtud kohaldasid valesti TLS § 4, kui leidsid, et tööle ilmumine pole võrdsustatav töö tegemisega. Tööprotsessi iseloomustab tööandjale allumine ja tema korralduse täitmine. Töötamine võib seisneda ka valmisolekus tööd teha. Hagejale töökohta ilmumisel tööülesannete andmata jätmine on TLS §-s 35 sätestatud olukord, millest ei saa järeldada, et hageja ei asunud tööd tegema TLS § 4 lg 2 mõttes. Kassatsioonkaebuse lahendamisel on põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks ja ühtse kohtupraktika kujundamiseks või õiguse edasiarenguks.
10.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu, palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6(8)
2-16-5811
11.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ning asi saata TsMS § 691 p 2 alusel samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
12.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga, et TsÜS § 83 lg 1 ja TLS § 4 lg 2 teise lause kohaselt ei ole tööleping vormipuuduse tõttu tühine üksnes juhul, kui töötaja on asunud kirjalikku lepingut sõlmimata tööle.
12.1.TLS § 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et töölepingu võib sõlmida kas kirjalikult või kaudse tahteavaldusega, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TLS § 4 lg 2, TsÜS § 68 lg 3). Kaudseks tahteavalduseks sõlmida tööleping tööandja pakutud tingimustel võib olla töötaja tööle asumine. Sellisel juhul on töötajal õigus nõuda TLS § 5 lg 3 järgi lepingu kirjalikku vormistamist (Riigikohtu 30. märtsi 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-12, p 11). Kolleegium leiab, et selleks, et töölepingu saaks TLS § 4 lg 2 teise lause järgi lugeda sõlmituks töötaja tööd tegema asumisega, ei piisa töötaja tööle ilmumisest, vaid tööandja ei tohi ka töötaja tööle asumisele vastu vaielda.
12.2.TsÜS § 83 lg 1 järgi on tehing seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. TLS § 4 lg-st 4 tulenevalt ei too TLS § 4 lg-s 2 sätestatud vorminõude järgimata jätmine kaasa töölepingu tühisust. Kolleegium leiab, et TLS § 4 lg-t 4 tuleb tõlgendada selliselt, et töölepingu sõlmimine on võimalik ka muus vormis kui kirjalikult või töötaja tööle asumisega. Kohtud leidsid valesti, et kui hagejat tööle ei lubatud ja töölepingut kirjalikult ei sõlmitud, siis ei saa olla tegemist muus vormis sõlmitud töölepinguga, mille täitmine on pooltele kohustuslik. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel selleks, et tuvastada, kas tööleping on sõlmitud, tuvastada, kas pooled vahetasid vastastikused tahteavaldused (pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega või muul viisil (VÕS § 9 lg 1, TsÜS § 68)), mille eesmärgiks oli luua töösuhe ja olla lepinguliselt seotud, ning kas pooled saavutasid kokkuleppe kõikides olulistes töölepingu tingimustes. Kuna tööleping on sõlmitud, kui eespool nimetatud tingimused on täidetud, juhib kolleegium ringkonnakohtu tähelepanu võimalusele, et tööleping sõlmiti enne 3. detsembrit 2015.
13.Praeguses asjas on kohtud muuhulgas tuginenud ka sellele, et töölepingut ei saanud vorminõuete järgimata jätmise tõttu lugeda sõlmituks, kuna kostja tegevusest nähtuvalt taotles ta töölepingu sõlmimist kirjalikult VÕS § 11 lg 2 järgi. Kolleegium selgitab, et kuigi TLS § 4 lg 1 järgi kohaldatakse töölepingu sõlmimisele võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut, on TLS § 1 lg-s 3 märgitud, et töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses sätestatut, kui töölepingu seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lisaks on TLS § 2 kohaselt töölepingu seaduses ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine, välja arvatud, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on töölepingu seaduses ette nähtud. VÕS § 11 lg 2 sätestab, et kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on 7(8)
2-16-5811 antud ettenähtud vorm. Kolleegium leiab, et TLS § 4 lg-test 2 ja 4 (töölepingut on võimalik sõlmida kirjalikult, töötaja poolt tööle asumisega ning ka muus vormis ning TLS § 4 lg-s 2 sätestatud vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust) koosmõjus § 1 lg-ga 3 ja §-ga 2 tuleneb, et tööandja ei saa taotleda, et leping sõlmitaks teatud vormis. Töölepingu puhul ei kohaldu VÕS § 11 lg-s 2 sätestatu, et lepingut ei loeta sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm.
14.Kolleegium selgitab lisaks, et kui kostja tõendab, et tema nimel tegutsenud isikul ei olnud volitusi hagejaga töölepingu sõlmimiseks, tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel kontrollida, kas täidetud on TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatud talumisvolituse eeldused. Seega tuleb ringkonnakohtul kontrollida, kas väidetavalt kostja esindajana tegutsenud isiku avaldused või käitumine mõjutasid hagejat mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule oli antud volitus töölepingu sõlmimiseks, ning kas kostja teadis või pidi teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana, ja talus selle isiku sellist tegevust.
15.Kuna asi saadetakse uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada.
16.Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kassatsioonikautsjon tagastada. TsMS § 149 lg 8 järgi tuleb kautsjon hageja korraldusel tagastada Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ arvelduskontole nr EE712200221010448583. Peeter Jerofejev
Jaak Luik
Tambet Tampuu
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.