Eesistuja Malle Seppik, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks
Kohtuasi
Kohtutäitur Andrei Kreki avaldus D. D mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks ning selle andmise keelamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Tartu Ringkonnakohtu 15. mai 2017. a määrus D. D määruskaebus Avaldaja kohtutäitur Andrei Krek Puudutatud isik (võlgnik) D. D, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Sergei Politšev Puudutatud isikud (sissenõudjad) V. D ja N. D; seaduslik esindaja O. K
Asja läbivaatamise kuupäev
23. oktoober 2017, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 15. mai 2017. a määrus tsiviilasjas nr 21612071 osas, millega jäeti muutmata maakohtu määrus osas, millega rahuldati kohtutäituri Andrei Kreki avaldus ja peatati D. D juhtimisõigus, samuti menetluskulude jaotuse osas (v.a riigi õigusabi kulude kohta tehtud otsustuse osas). Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
4.Rahuldada vandeadvokaat Sergei Politševi 25. mai 2017. a taotlus ja määrata riigi õigusabi tasu suuruseks Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest OÜ IDA-VIRU ADVOKAADIBÜROO vandeadvokaadile Sergei Politševile 120 eurot (sh käibemaks). Saata määrus selles osas täitmiseks Eesti Advokatuurile.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kohtutäitur Andrei Krek (kohtutäitur) esitas 9. augustil 2016 Viru Maakohtule avalduse elatisvõlgniku D. D (võlgnik) mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks ning juhtimisõiguse andmise keelamiseks.
1.1.Avalduse kohaselt on kohtutäituri büroos menetluses täiteasi elatisraha sissenõudmiseks. Täitedokumendiks on Viru Maakohtu 10. juuni 2013. a otsus ja sissenõudjateks V. D ning N. D (sissenõudjad). Nõude sisuks on elatisraha kahele lapsele, kokku 320 eurot kuus, kuid kummalegi lapsele mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 14. augustist 2015 kuni 3. novembrini 2027. Kohtutäituri andmetel on 1. augusti 2016 seisuga elatisraha võlgnevus 9687 eurot 57 senti.
1.2.Võlgnik ei ole täitemenetluse käigus kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud võlgnevust sisse nõuda. Kohtutäituri andmetel maksti elatisraha viimati 10. juunil 2016, makse suurus oli 277 eurot 36 senti. Sissenõudjad on andnud nõusoleku võlgniku täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1772 lgs 1 loetletud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks.
1.3.Kohtutäitur tegi 10. juunil 2016 võlgnikule hoiatuse, mille kohaselt TMS § 1772 lgs 1 loetletud õiguste ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates võlgnik ei ole elatist tasunud või sissenõudjaga kokkulepet sõlminud või ei ole põhjendanud, miks õiguste peatamine oleks tema suhtes ebaõiglane. Hoiatuse on võlgnik kätte saanud 20. juunil 2016, vastates sellele, et ta ei saa elatist täies ulatuses maksta, kuna ta teenib miinimumpalka; juhtimisõiguse piiramise kohta võlgnik seisukohta ei avaldanud.
2.Võlgnik palus jätta kohtutäituri avaldus rahuldamata. Võlgnikul on elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus. Võlgnik töötab 2014. a septembrist bussijuhina ning tema sissetulek 430 eurot kuus ei võimalda tal tasuda elatist täies mahus. Sissetulek ei ole piisav isegi igapäevaste vajaduste katteks. Juhtimisõiguse kehtivuse peatamine ei ole laste huvides, kuna sel juhul võlgnik kaotab töökoha bussijuhina ja ainukese sissetuleku ning tal ei ole võimalust tasuda elatist isegi osaliselt. Siiski on võlgniku tööandja kandnud osa töötasust sissenõudjatele üle.
3.Kohtutäitur vaidles võlgnikule vastu. Töötukassa infosüsteemi kohaselt võiks võlgnikul olla võimalik leida eriharidust mittenõudev töökoht (189 pakkumist), 2(7)
2-16-12071 mille sissetulek oleks praegusest suurem. Kohtutäitur on võlgnikult viimase kolme kuu jooksul sisse nõudnud 378 eurot 64 senti (augustis 2016 nõuti sisse 152 eurot 1 sent, septembris 157 eurot 94 senti, oktoobris 68 eurot 69 senti).
4.Viru Maakohus rahuldas 18. jaanuari 2017. a määrusega kohtutäituri avalduse. Maakohus peatas võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse. Kohtutäituri menetluskulud jäid tema enda kanda ja võlgniku menetlusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. Täitemenetluse käigus ei ole võlgnik elatist nõuetekohaselt maksnud ning kohtutäituril ei õnnestunud seda sisse nõuda ka võlgniku vara arvel. Vaatamata kohtutäituri hoiatusele ei ole võlgnik elatist tasunud ega kokkulepet sissenõudjaga sõlminud, samuti ei ole võlgnik teatanud elatise mittemaksmise mõjuvat põhjust. Elatise eesmärk on lapsele pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine ning õigussüsteem peab selle tagama. Praegusel juhul ei ole senised täitemenetluse meetmed olnud piisavad ning seega tuleb kasutada elatise sissenõudmiseks täiendavaid abinõusid. Avaldusest selgub, et võlgniku elatise võlg oli 1. augusti 2016. a seisuga 9687 eurot 57 senti. See tähendab, et võlgnik ei maksnud elatist kohasel viisil ka siis, kui tal oli juhtimisõigus. Seega ei saa võlgnikul juhtimisõiguse puudumine seada võlgnikku halvemasse olukorda kui seni või kitsendada võlgniku töö tegemise või otsimise võimalusi. Asjaolu, et võlgnik töötab bussijuhina, ei ole aluseks juhtimisõiguse peatamisest keeldumiseks. Asja materjalidest nähtub, et töö bussijuhina ei võimalda võlgnikul elatise maksmise kohustust täita. Võlgnik ei tõendanud kohtule, mida ta on ette võtnud tulusama töö saamiseks ja selleks, et elatise maksmise kohustust täita.
5.Võlgnik esitas ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja jätta kohtutäituri avaldus rahuldamata. Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus kohaldamata TMS § 1744 lg 2 p 3. Võlgnik on põhjendanud, et juhtimisõiguse peatamine on tema suhtes ebaõiglane, sest see takistab võlgniku ja tema laste toimetulekut. Võlgnik töötab bussijuhina. Töötasu on ainus võlgniku sissetulek, mille arvel ta teeb hädavajalikud maksed enda elatamiseks ja osalised maksed laste ülalpidamiseks. Kui võlgnik kaotab töökoha ja ainsa sissetuleku, siis ei ole tal võimalust tasuda elatist isegi osaliselt.
6.Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata, esitades ringkonnakohtule ka väljavõtte täitetoimikust, millest nähtuvalt on võlgnik käinud 2. jaanuaril 2017 kohtutäituri vastuvõtul ning teatanud assistendile, et ta on võimeline elatist maksma, kuid ei soovi seda teha. Sissenõudjad ei esitanud määruskaebuse kohta seisukohti.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. 3(7)
2-16-12071 Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tartu Ringkonnakohus jättis 15. mai 2017. a määrusega maakohtu määruse muutmata. Määruskaebuse menetlemise kulud (v.a riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäid Eesti Vabariigi kanda) jäid osaliste endi kanda. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega ning ei korranud neid. Vanemal on kohustus hankida oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike. Samuti on vanem kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Asjaoludest nähtub, et määruskaebuse esitaja ei ole piisavalt tegelenud oma sissetuleku suurendamisega. Võlgniku esitatud palgatõendist, milles on märgitud tunnitasuks 3 eurot 97 senti ja kuu sissetulekuteks 170 eurot 83 senti kuni 594 eurot 34 senti, saab järeldada, et isik ei töötanud 2016. aastal täiskoormusega. Ringkonnakohus nõustus kohtutäituriga, et Maardus on ka juhiluba omamata võimalik tööd leida ning teenida sissetulekut rohkem kui 425 eurot kuus. TMS § 1775 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel mh siis, kui võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise. See tähendab, et määruskaebuse esitaja juhtimisõigust ei ole peatatud lõplikult ning tal on võimalik juhtimisõigus saada tagasi juba siis, kui ta on tasunud kolme kuu elatise.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Võlgnik esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada osas, millega jäeti maakohtu määrus muutmata, ja jätta uue määrusega kohtutäituri avaldus rahuldamata. Võlgniku esindaja riigi õigusabi korras esitas taotluse määrata riigi õigusabi tasu suuruseks Riigikohtu menetluses 120 eurot (sh käibemaks). Võlgniku töötasu on alates 1. jaanuarist 2017 seadusega ettenähtud miinimumpalk – 470 eurot. Miinimumpalk ei tähenda, et isik ei tööta täiskoormusega. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 231 lgt 1, lugedes üldtuntuks asjaolu, et Maardus on ka juhiluba omamata võimalik tööd leida ning teenida sissetulekut rohkem kui 425 eurot kuus. Võlgnik on põhjendanud, et tal on elatise osaliselt tasumata jätmiseks mõjuv põhjus. Samuti on ta põhjendanud, et juhtimisõiguse peatamine on tema suhtes ebaõiglane, kuna oluliselt takistab võlgniku ja tema laste toimetulekut. Ringkonnakohus ei ole neile põhjendustele sisuliselt vastanud. 4(7)
2-16-12071
10.Kohtutäitur ei pidanud võlgniku määruskaebust põhjendatuks. Kohtutäitur juhtis juba ringkonnakohtu tähelepanu sellele, et võlgnik on tunnistanud oma võimet, kuid soovimatust elatist maksta. Sissenõudjad ei ole määruskaebuse kohta seisukohta esitanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause järgi tühistada osas, millega jäeti muutmata maakohtu määrus osas, millega rahuldati kohtutäituri avaldus võlgniku juhtimisõiguse peatamiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas (v.a riigi õigusabi kulude kohta tehtud otsustuse osas). Ülejäänud osas tuleb jätta ringkonnakohtu määrus muutmata. Asi tuleb saata tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
12.Riigikohus on elatise võlgniku õiguste piiramise menetlust põhjalikumalt analüüsinud 4. oktoobri 2017. a määruses tsiviilasjas nr 21614071/38. Riigikohus on leidnud, et tegemist on menetlusega, mis võib anda aluse piirata oluliselt võlgniku põhiseaduslikke õigusi, mh nt õigust vabale eneseteostusele ja õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Riigikohus on viidanud ka asjakohase seaduseelnõu seletuskirjale, mille kohaselt ei ole võlgniku õiguste piiramise meetme eesmärk võlgnikku karistada tehtu eest (elatise tasumata jätmine), vaid nimetatud meede on pigem tõkend, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa. Olulisena on määruses rõhutatud ka seda, et kohtud ei või võlgniku õigusi piirata üksnes põhjendusel, et võlgnikult on elatis välja mõistetud ja ta ei ole seda nõuetekohaselt tasunud. Selline käsitlus tooks kaasa elatise võlgniku õiguste automaatse piiramise, välistaks õiguste piiramata jätmise elatise maksmata jätmisel mõjuva põhjuse tõttu ega võimaldaks kaaluda seda, kas taotletav abinõu on kohane, sundimaks võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma (vt viidatud määruse pd 13, 15, 18.3). Teisalt on aga ka rõhutatud põhiseaduse § 27 lgst 3 ja perekonnaseaduse §st 96 tulenevat võlgniku kohustust oma lapse eest hoolitseda ja talle ülalpidamist anda (vt viidatud määruse p 16).
13.Praeguses asjas on kohtud tuginenud esmalt sellele, et elatis on jäetud tasumata ning et õigussüsteem peab tagama lastele ülalpidamise kindlustamise, kusjuures vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike. Ainuüksi need põhjendused ei oleks aga piisavad võlgniku õiguste piiramiseks, kui võlgnik on esitanud TMS § 1774 lg 2 p 3 kohased vastuväited. Vastuväidete põhjendatust tuleb kohtutel kontrollida, vt võlgniku õiguste piiramise menetluse korralduse ja tõendamiskoormuse kohta Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 21614071/38, p 17.
5(7)
2-16-12071
14.Maakohus on heitnud võlgnikule ette ka seda, et viimane pole tõendanud, mida ta on ette võtnud tulusama töö saamiseks. Ringkonnakohus on lisanud kohtutäituriga nõustuvalt, et Maardus on võlgnikul võimalik ka juhiluba omamata leida senisest tasuvamat tööd.
14.1.Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on rikkunud viimati nimetatud osas määruse põhjendamise kohustust (TsMS § 478 lg 1 teine lause, § 465 lg 2 p 8, § 667 lg 1 esimene lause), jättes märkimata, millistest kohtule esitatud tõenditest on võimalik teha järeldus, et võlgnikul on võimalik leida Maardus tasuvamat tööd. Kohtutäituri kohtule esitatud Töötukassa infosüsteemist tehtud päringu väljavõttest (tl 87 jj) ei nähtu pakutavate tööde eest makstavaid võimalikke tasusid. Väljavõttes on vaid vabade töökohtade loetelu, kandideerimise aeg ja tööaja kirjeldus. Samuti ei ole nimekirjas märgitud ühegi töökoha asukohaks Maardu, vaid enamasti Tallinn. Seega ei saanuks ringkonnakohus ainuüksi sellele nimekirjale tuginedes teha järeldust (ega ole see ka üldteadaolev asjaolu), et võlgnikul on võimalik hankida tasuvamat tööd.
14.2.Eelnenu ei tähenda seda, et võlgniku õiguste piiramise menetluses ei saa töötavale võlgnikule ette heita seda, et ta ei otsi tasuvamat tööd, mille abil oleks võimalik tasuda temalt väljamõistetud elatist. Võlgniku õiguste piiramine oleks sel juhul meede, ajendamaks võlgnikku otsima mõistlikus ulatuses senisest tasuvamat tööd. Samas peab võlgnikule jääma võimalus tõendada, et tema elukohas või mõistlikus kauguses elukohast ei ole võimalik leida sellist tasuvamat tööd või et nt tervislikel põhjustel ei ole tal võimalik pakutavat tasuvamat tööd vastu võtta. Selline võimalus tuleb asja uuel läbivaatamisel anda ka praegusele võlgnikule.
14.3.Kuna võlgniku õiguste piiramise menetluses võidakse piirata võlgniku põhiseaduslikke õigusi (seda küll võlgniku kui lapsevanema PS § 27 lgst 3 tuleneva kohustuse täitmiseks), tuleks kolleegiumi arvates hiljemalt kohtumenetluse alguses võlgnikule tema praeguse määruse ps 14.2 kirjeldatud tõendamiskoormust selgitada. Võlgnik peab üheselt aru saama, et isegi kui tal on olemas madalapalgaline töökoht, mis eeldab juhiloa olemasolu, võib tal juhtimisõiguse peatamise korral kaduda võimalus sel töökohal töötada. Praeguses asjas ei ole võlgnikule sellist selgitust antud. Selgitus võimaldaks võlgnikul alustada uue töökoha otsimist enne tema õigusi piirava kohtulahendi jõustumist, kui kohus ei pea tema vastuväiteid mõjuvaks.
15.Eeltoodud põhjustel tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada. Kolleegium märgib veel ka seda, et maakohus on eksinud TMS § 1772 lgs 2 sätestatu vastu. Nimelt ei ole maakohus koos juhiloa kehtivuse peatamisega keelanud ka juhiloa andmist, mida tulnuks TMS §1772 lg 2 kohaselt teha.
16.Kolleegium märgib lisaks järgmist kohtutäituri väite kohta, et võlgnik on kohtutäiturile teada andnud oma suutlikkusest, kuid samas soovimatusest elatist maksta. On seadusandja ülesanne tagada täitemenetluslikult tõhusad meetodid võlgnikult elatise sissenõudmiseks, kui on nt kahtlus, et võlgnik 6(7)
2-16-12071 varjab kokkuleppel tööandjaga oma tegeliku palga või muude sissetulekute suurust. Kohtutäituri ülesanne on asjakohaseid meetodeid viivitamatult ja tõhusalt rakendada (TMS § 8). Samuti on sissenõudjal ja kohtutäituril õigus pöörduda õiguskaitseorganite poole, kui neile saab teatavaks kuriteo võimalik toimepanemine. Karistusseadustiku § 169 kohaselt on karistatav lapsele igakuise elatusraha maksmisest teadvalt kõrvalehoidumine. Erinevalt juhtimisõiguse piiramisest on tegemist materiaalõiguslikus tähenduses karistusega, mida rakendatakse juhul, kui võlgnik otsese tahtlusega näitab üles vastutustunde puudumist ega pea last ülal.
17.Võlgnikule riigi õigusabi korras määratud esindaja taotlus määrata kindlaks riigi õigusabi tasu suurus ja hüvitada kassatsiooniastmes õigusabi osutamise kulu 120 eurot (sh käibemaks) tuleb rahuldada. Taotluse kohaselt kulus esindajal õigusabi osutamiseks kokku kaks ja pool tundi, sh pool tundi ringkonnakohtu määrusega tutvumiseks, pool tundi nõupidamiseks kliendiga ning poolteist tundi kaebuse koostamiseks. Kolleegium leiab, et riigi õigusabi osutaja taotluses märgitud ajakulu on põhjendatud. Taotlus tuleb RÕS §de 22 ja 23 alusel rahuldada. Riigi õigusabi tasu ja kulud maksab RÕS § 24 lg 1 järgi välja Eesti Advokatuur.
18.Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel ringkonnakohtu otsustada.
19.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kassatsioonikautsjon tagastada. Malle Seppik
7(7)
Peeter Jerofejev
Henn Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.