Kohtutäitur Andrei Kreki avaldus D.D. i mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks ning selle andmise keelamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 18. jaanuari 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
D.D. i määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik/võlgnik): D.D. (ik: XXX), esindaja vandeadvokaat Sergei Politšev Vastustaja (avaldaja): kohtutäitur Andrei Krek Vastustajad (puudutatud isikud/sissenõudjad): V.D. (ik: XXX) ja N.D. (ik: XXX), seaduslik esindaja O.K.
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 18. jaanuari 2017 määrus ja teha asjas uus määrus, millega jätta kohtutäitur Andrei Kreki avaldus D.D. i mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks ning selle andmise keelamiseks rahuldamata.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Jätta menetluskulud kohtutäitur Andrei Kreki kanda, v.a võlgnikule antud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.
Mõista välja kohtutäitur Andrei Krekilt D.D. i kasuks D.D. i määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
1.Kohtutäitur Andrei Krek (kohtutäitur) esitas 09.08.2016 Viru Maakohtule avalduse elatisvõlgniku D.D. i (võlgnik) mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks ning juhtimisõiguse andmise keelamiseks. Avalduse kohaselt on kohtutäituri büroo menetluses täiteasi elatisraha sissenõudmiseks. Täitedokumendiks on Viru Maakohtu 10.06.2013 otsus ning sissenõudjateks V.D. ja N.D. (sissenõudjad). Nõude sisuks on elatis kahele lapsele, kokku 320 eurot kuus, kuid kummalegi lapsele mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 08.04.2013 kuni laste täisealiseks saamiseni vastavalt 13.08.2025 ja 03.11.2027. Kohtutäituri andmetel on elatisvõlgnevus 01.08.2016 seisuga 9687,57 eurot. Võlgnik ei ole täitemenetluse käigus kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud võlgnevust sisse nõuda. Kohtutäituri andmetel maksti elatist viimati 10.06.2016, makse suurus oli 277,36 eurot. Sissenõudjad on andnud nõusoleku võlgniku täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1772 lg-s 1 loetletud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks. Kohtutäitur tegi 10.06.2016 võlgnikule hoiatuse, mille kohaselt TMS § 1772 lg-s 1 loetletud õiguste ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates võlgnik ei ole elatist tasunud või sissenõudjaga kokkulepet sõlminud või ei ole põhjendanud, miks õiguste peatamine oleks tema suhtes ebaõiglane. Võlgnik sai hoiatuse kätte 20.06.2016 ja on selgitanud, et ei saa elatist täies ulatuses maksta, kuna teenib miinimumpalka.
2.Võlgnik palus jätta avalduse rahuldamata. Võlgnikul on elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus. Võlgnik töötab 2014. a septembrist bussijuhina ja tema sissetulek 430 eurot kuus ei võimalda tasuda elatist täies mahus. Juhtimisõiguse kehtivuse peatamine ei ole laste huvides, kuna sel juhul kaotab võlgnik töökoha bussijuhina ja ainukese sissetuleku ning tal ei ole võimalust tasuda elatist isegi osaliselt.
3.Kohtutäitur vaidles võlgnikule vastu. Töötukassa infosüsteemi kohaselt on võlgnikul võimalik leida eriharidust mittenõudev töökoht (189 pakkumist), mille sissetulek oleks praegusest suurem. Kohtutäitur on võlgnikult viimase kolme kuu jooksul sisse nõudnud 378,64 eurot (2016. a augustis 152,01 eurot, septembris 157,94 eurot, oktoobris 68,69 eurot).
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 18. jaanuari 2017 määrusega kohtutäituri avalduse ning peatas võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse. Kohtutäituri menetluskulud jäid tema enda kanda ja võlgniku menetlusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. Maakohtu määruse kohaselt ei ole võlgnik täitemenetluse käigus elatist nõuetekohaselt maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda ka võlgniku vara arvel. Vaatamata kohtutäituri hoiatusele ei ole võlgnik elatist tasunud ega kokkulepet sissenõudjaga sõlminud,
samuti ei ole võlgnik teatanud elatise mittemaksmise mõjuvat põhjust. Elatise eesmärk on lapsele pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine ning õigussüsteem peab selle tagama. Praegusel juhul ei ole senised täitemenetluse meetmed olnud piisavad ja seega tuleb kasutada elatise sissenõudmiseks täiendavaid abinõusid. Elatise võlg oli 01.08.2016 seisuga 9687,57 eurot. See tähendab, et võlgnik ei ole maksnud elatist kohasel viisil ka siis, kui tal oli juhtimisõigus. Seega ei saa juhtimisõiguse puudumine seada võlgnikku halvemasse olukorda kui seni või kitsendada võlgniku töö tegemise või otsimise võimalusi. Asjaolu, et võlgnik töötab bussijuhina, ei ole aluseks juhtimisõiguse kehtivuse peatamisest keeldumiseks. Asja materjalidest nähtub, et töö bussijuhina ei võimalda võlgnikul elatise maksmise kohustust täita. Võlgnik ei ole tõendanud, mida ta on ette võtnud tulusama töö saamiseks ja selleks, et elatise maksmise kohustust täita.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus Viru Maakohtu 18. jaanuari 2017 määruse tühistada ja jätta kohtutäituri avalduse rahuldamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on juhtimisõiguse peatamine võlgniku suhtes ebaõiglane, sest see takistab võlgniku ja tema laste toimetulekut. Võlgnik töötab bussijuhina. Töötasu on võlgniku ainus sissetulek, mille arvelt ta teeb hädavajalikud maksed enda elamiseks ning osalised maksed laste ülalpidamiseks. Kui võlgnik kaotab töökoha ja ainsa sissetuleku, siis ei ole tal võimalik tasuda elatist isegi osaliselt. Perekonnaseadus (PKS) ei näe ette vanema kohustust otsida uus töökoht, kui olemasoleval töökohal makstakse talle töötasu, mis ei ole piisav mitme alaealise lapse ülalpidamiseks kohtuotsusega määratud ulatuses. PKS § 102 lg 2 järgi on vanemal õigus taotleda kohtult elatise vähendamist alla seaduses sätestatud määra, kui tal on selleks mõjuv põhjus, sh kui vanema ülalpidamisel on rohkem kui üks laps.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata, esitades ringkonnakohtule ka väljavõtte täitetoimikust, millest nähtuvalt on võlgnik käinud 02.01.2017 kohtutäituri vastuvõtul ja teatanud assistendile, et ta on võimeline elatist maksma, kuid ei soovi seda teha.
7.Sissenõudjad ei esitanud määruskaebuse kohta seisukohti.
EELNENUD APELLATSIOONI- JA KASSATSIOONIMENETLUS
8.Tartu Ringkonnakohus jättis 15. mai 2017 määrusega maakohtu määruse muutmata. Määruskaebuse menetlemise kulud (v.a riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäid Eesti Vabariigi kanda) jäid osaliste endi kanda.
9.Riigikohtu tsiviilkolleegium rahuldas 9. novembri 2017 määrusega võlgniku määruskaebuse osaliselt ning tühistas Tartu Ringkonnakohtu 15. mai 2017 määruse osas, millega jäeti muutmata maakohtu määrus osas, millega rahuldati kohtutäituri avaldus ja peatati võlgniku juhtimisõigus, samuti menetluskulude jaotuse osas (v.a riigi õigusabi kulude kohta tehtud otsustuse osas). Ülejäänud osas jättis Riigikohus ringkonnakohtu määruse muutmata. Riigikohus saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohtu määruse kohaselt ei või kohtud võlgniku õigusi piirata üksnes põhjendusel, et võlgnikult on elatis välja mõistetud ja ta ei ole seda nõuetekohaselt tasunud. Ringkonnakohus on rikkunud määruse põhjendamise kohustust, jättes märkimata, millistest tõenditest on
võimalik teha järeldus, et võlgnikul on võimalik leida Maardus tasuvamat tööd. Võlgnikule peab jääma võimalus tõendada, et tema elukohas või mõistlikus kauguses elukohast ei ole võimalik leida sellist tasuvamat tööd või et nt tervislikel põhjustel ei ole tal võimalik pakutavat tasuvamat tööd vastu võtta. Selline võimalus tuleb asja uuel läbivaatamisel anda ka praegusele võlgnikule. Kuna võlgniku õiguste piiramise menetluses võidakse piirata võlgniku põhiseaduslikke õigusi, tuleks hiljemalt kohtumenetluse alguses võlgnikule tema eelkirjeldatud tõendamiskoormust selgitada. Praeguses asjas ei ole võlgnikule sellist selgitust antud. Kohtutäituri väite kohta, et võlgnik on kohtutäiturile teada andnud oma suutlikkusest, kuid samas soovimatusest elatist maksta, märkis kolleegium, et seadusandja ülesanne on tagada täitemenetluslikult tõhusad meetodid võlgnikult elatise sissenõudmiseks, kui on nt kahtlus, et võlgnik varjab kokkuleppel tööandjaga oma palga või muude sissetulekute suurust. Kohtutäituri ülesanne on asjakohaseid meetodeid viivitamatult ja tõhusalt rakendada (TMS § 8). Samuti on sissenõudjal ja kohtutäituril õigus pöörduda õiguskaitseorganite poole, kui neile saab teatavaks kuriteo (karistusseadustiku § 169) võimalik toimepanemine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL
10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja Viru Maakohtu 18.01.2017 määrus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega jätab kohtutäituri avalduse võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks ning selle andmise keelamiseks rahuldamata.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 693 lg 2 ja § 695 järgi on Riigikohtu lahendis esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Riigikohus on tsiviilasjas 09.11.2017 tehtud määruses juhtinud tähelepanu sellele, et asjakohase eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et võlgniku õiguste piiramise meetme eesmärk ei ole võlgnikku karistada tehtu eest (elatise tasumata jätmine), vaid et nimetatud meede on pigem tõkend, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa.
12.Võlgnik on oma vastuväidetes, tuginedes TMS § 1774 lg 2 p-le 3, leidnud, et juhiloa kehtivuse peatamine on tema suhtes ebaõiglane põhjusel, et võlgnikul on elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus, sest 430-eurone kuusissetulek ei võimalda elatist täies mahus tasuda ning juhtimisõiguse kehtivuse peatamine ei ole laste huvides, kuna sel juhul kaotab võlgnik töökoha bussijuhina ja ainukese sissetuleku ning tal ei ole võimalik tasuda elatist isegi osaliselt. Võlgnik on esitanud maakohtule tõendid – 10.09.2014 AS-ga T sõlmitud töölepingu töötamiseks bussijuhi ametikohal ja palgatõendi, lisaks on võlgniku majandusliku seisundi kohta kogunud andmeid maakohus seoses võlgniku riigi õigusabi taotlusega (päringud maksuja tolliametile, krediidiasutustele ning sotsiaalkindlustusametile). Esitatud tõendid kinnitavad võlgniku väidet, et tema töötasu on ligilähedane Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumtöötasule, millest pärast kohtutäituri tehtavaid kinnipidamisi jääb võlgnikule kasutamiseks seaduses (TMS § 132 lg 11) ettenähtud summa, millele lapse elatisnõude täitmisel ei saa sissenõuet pöörata. Lähtudes Riigikohtu juhistest asjas tehtud määruse p-s 14.2, tegi ringkonnakohus 15.11.2017 kirjaga võlgnikule ettepaneku tõendada, et tema elukohas või mõistlikus kauguses elukohast ei ole võimalik leida tasuvamat tööd või et nt tervislikel põhjustel ei ole tal võimalik pakutavat tasuvamat tööd vastu võtta. Samas kohustas ringkonnakohus võlgnikku esitama kohtule andmed oma praeguse töökoha ja töötasu kohta (tööleping ja palgatõend alates 01.10.2016, s.o perioodi kohta, mida toimiku materjalid ei kajastanud).
Võlgnik selgitas 29.11.2017 vastuses, et on püüdnud leida tasuvamat tööd ja sõlmis sellel eesmärgil 28.07.2017 OÜ-ga XX töölepingu nr TL0061 (vastusele on lisatud töölepingu koopia). Tööleping sõlmiti töötamiseks miinimumtöötasu (470 eurot bruto) eest, kuid tööandja lubas töötasu suurendada. Võlgnik töötas nimetatud ettevõttes bussijuhi ametikohal 28.07.– 04.10.2017. Kuna tööandja lubadust töötasu suurendada ei täitnud, siis tööleping lõpetati ning 06.10.2017 sõlmis võlgnik uuesti töölepingu AS-ga T., kus tema brutotöötasu on lisatud töölepingu kohaselt 505 eurot kuus. Võlgnik märkis, et on tasuvama töö leidmiseks pöördunud ka Tallinnas asuva OÜ S. poole, kus pakuti tööd turismiametnikuna. Selgus, et ka seal makstakse alammääras töötasu. Võlgnik kinnitas, et muud elukutset kui autojuht tal ei ole ning ilma juhiluba omamata pakuvad tööandjad talle üksnes mittekvalifitseeritud tööd miinimumpalga eest. Võlgnik selgitas vastuses ka asjaolu, et talle ei kuulu korterit Maardus või Tallinnas ning praegune tööandja (AS T.) on andnud võlgnikule elamiseks korteri, mille eest võlgnik tasub tööandjale 25 eurot kuus. Kui võlgnik asub tööle teise tööandja juures, siis tuleks tal korter üürida ja tasuda üüri vähemalt 250 eurot kuus.
13.Kõige eeltoodu põhjal tuleb ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et võlgniku puhul esineb TMS § 1774 lg 2 p-s 3 sätestatud alus, st õiguste piiramine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane, kuivõrd tal on elatise osaliselt tasumata jätmiseks esinenud mõjuv põhjus, s.o väike sissetulek, mis ei ole võimaldanud temalt seaduses sätestatud miinimumsuuruses väljamõistetud elatist kahele lapsele (2015. aastal kokku 390 eurot kuus, 2016. a 430 eurot kuus, 2017. aastal on vastav summa 470 eurot kuus) täies ulatuses tasuda, ning õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Seetõttu ei ole juhiloa kehtivuse peatamine antud juhul sobiv abinõu elatise maksmise kohustuse täitmisele kaasaaitamiseks. Kohtutäitur on maakohtu menetluses teinud 17.11.2016 Töötukassa infosüsteemis päringu Tallinnas pakutavate eriharidust mittenõudvate töökohtade kohta ja esitanud kohtule päringu vastuse, kust nähtub 189 eriharidust mittenõudvat tööpakkumist. Kohtutäitur on sellest järeldanud, et võlgnikul on võimalik leida Tallinnas vähemalt miinimumtöötasuga töökoht, mis ei nõua juhtimisõiguse olemasolu. Asjaolu, et võlgnikul võib olla võimalik leida Tallinna linnas miinimumtöötasuga töökoht, mis juhtimisõiguse olemasolu ei nõua, ei suurenda võlgniku sissetulekut ning ei aita ringkonnakohtu arvates kuidagi kaasa sellele, et lastele oleks võimalik tasuda igakuiselt elatist võlgnikult väljamõistetud summas. Võlgnik on esitanud ringkonnakohtule tõendi selle kohta, et ta on püüdnud leida suurema töötasuga tööd oma erialal, st bussijuhina, kuid töökoha vahetus 2017. a suvel võlgniku majanduslikku olukorda ei parandanud. Võlgnik on ringkonnakohtule selgitanud, et tema praegune tööandja (AS T.) kindlustab lisaks makstavale miinimumi lähedasele töötasule võlgniku ka eluruumiga, mille eest ta tasub tööandjale 25 eurot kuus. Võlgniku selgitus on eluliselt usutav ja kooskõlas võlgniku poolt 04.10.2016 maakohtule esitatud riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatises märgitud eluasemekulude suurusega (kokku 32 eurot). Eluaset üürides ei ole Eestis sellise summa eest reeglina võimalik eluasemevajadust rahuldada ning võlgnik on asjakohaselt märkinud, et juhul kui ta asub tööle teise tööandja juures, siis tuleks tal tasuda üüri vähemalt 250 eurot kuus. Mõistlikku vaidlust ei saa olla asjaolu üle, et võlgnik peab lisaks lastele elatise maksmisele tagama ka enda minimaalsete põhivajaduste (mille hulgas on vaieldamatult eluasemevajadus) katmise. Seega asjas ei ole esitatud tõendeid, mille põhjal saaks asuda tõsikindlalt seisukohale, et võlgnikul on võimalik leida temalt kahele lapsele seaduses sätestatud miinimummääras väljamõistetud elatise maksmiseks piisavalt kõrge töötasuga töökoht. Samas ei ole välistatud aga see, et juhtimisõiguse peatamine halvendab laste võimalusi võlgnikult ülalpidamist saada
veelgi, st võlgnik jääb töötuks ja lapsed tema poolt täielikult ülalpidamiseta. Miinimumtöötasust on kohtutäituril seaduse kohaselt võimalik igakuiselt pool laste elatiseks kinni pidada ja lastele peaks elatis laekuma küll väiksemas summas kui kohtuotsusega välja mõistetud, kuid siiski regulaarselt. Vastuseks võlgniku väitele määruskaebuses, et PKS § 102 lg 2 järgi on vanemal õigus taotleda kohtult elatise vähendamist alla seaduses sätestatud määra, kui tal on selleks mõjuv põhjus, märgib ringkonnakohus, et võlgniku õiguste piiramisega hagita menetluses ei tegelda küsimusega, kas elatis on võlgnikult välja mõistetud õiges suuruses. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suurust on võimalik muuta TsMS § 459 alusel (Riigikohtu selgitus 04.10.2017 määruses tsiviilasjas nr 2-16-14071, p-d 18.1, 18.2). Seega ei võta ringkonnakohus seiskohta selles, kas esinevad alused Viru Maakohtu 10.06.2013 tagaseljaotsusega võlgnikult väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks.
14.Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja jätab kohtutäituri avalduse kui põhjendamatu rahuldamata, jäävad menetluskulud nii maa-, ringkonna- kui ka Riigikohtus TsMS § 172 lg 1 alusel kohtutäituri kanda, v.a võlgnikule antud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis on jäetud ringkonnakohtu 15.05.2017 määrusega riigi kanda ning millises osas jättis Riigikohus ringkonnakohtu määruse tühistamata. Kohtutäituril tuleb võlgnikule hüvitada võlgniku määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.