Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Villu Kõve ja Malle Seppik
Kohtuasi
Narva kohtutäituri Andrei Kreki avaldus võlgniku U. R õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 9. augusti 2017. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
U. R määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja Narva kohtutäitur Andrei Krek Puudutatud isik (võlgnik) U. R, esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal Puudutatud isik (sissenõudja) S. R, seaduslik esindaja A. V
Asja läbivaatamise kuupäev
27. november 2017. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 9. augusti 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-4751 ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
1.Kohtutäitur Andrei Krek (avaldaja, kohtutäitur) esitas 24. märtsil 2017 Viru Maakohtule avalduse, milles palus peatada U. R (võlgnik) mootorsõiduki juhtimisõiguse ja keelata talle selle andmine. Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses võlgniku vastu algatatud täiteasi nr 066/2014/348 elatise sissenõudmiseks. Täiteasja aluseks on Pärnu Maakohtu 24. augusti 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-6926, Pärnu Maakohtu 29. novembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-5528 ning S. R (sissenõudja; laps) seadusliku esindaja A. V (lahutatud abikaasa) täitmisavaldus. Nõude sisuks
2-17-4751 on elatis 160 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni 6. jaanuarini 2021. 1. jaanuaril 2017 oli elatise võlg 7577 eurot 8 senti. Võlgnik ei ole elatist korrapäraselt tasunud ja täitemenetluses pole seda õnnestunud sisse nõuda. Viimati tasus võlgnik 22. augustil 2016 elatist 33 eurot 14 senti. Sissenõudja seaduslik esindaja andis 1. novembril 2016 nõusoleku võlgniku täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1772 lg-s 1 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks. Kohtutäitur hoiatas 24. jaanuaril 2017 võlgnikku TMS § 1771 järgi elatise maksmata jätmise TMS §-des 1772 ja 1773 loetletud tagajärgede eest ning hoiatus toimetati võlgnikule kätte 11. veebruaril 2017 (avalduses ekslikult märgitud 2.11.2017). Võlgnik ei ole 30 päeva jooksul täitnud vähemalt ühte TMS § 1771 lg-s 1 märgitud tingimust.
2.Võlgnik vaidles avaldusele vastu. Maakohtule esitatud avalduses selgitas võlgnik, et ei tasu elatist, kuna tööd on vähe, sest põllumajandussektoris on rasked ajad. Kuna talvel on tööd vähe, siis on tema töötasu natuke üle miinimummäära. 2017. a jaanuaris oli võlgnikul kukkumistrauma (rindkeresiseste elundite hulgivigastused), mille tõttu ta oli kuni 2017. aasta märtsini haiguslehel. Vastuse esitamise ajal (11. aprill 2017) oli tervis endiselt korrast ära, sest roidemurrud ei olnud paranenud. Pärast lahutust tasus elatist korralikult, kuid kui tagaseljaotsusega mõisteti elatiseks 215 eurot kuus, ei olnud võlgnikul võimalik korrektselt elatist tasuda ega ka endal täisväärtuslikku elu elada. Võlgnikul on kõrgvererõhktõbi, mistõttu ta ei saa teha raskemat füüsilist tööd ega teenida suuremat töötasu. Võlgnik ei ole keeldunud lapsele elatise maksmisest, kuid pidas valeks elatise väljamõistmist lahutatud abikaasale, kes on täie tervise juures. Juhtimisõiguse piiramine mõjutab võlgniku edasist tööd, kuna seda on vaja ladudesse sõitmiseks. Võlgnik lubas, et töötasu paranemise järel hakkab ta taas lapsele elatist tasuma. 17. aprillist 2017 töötab võlgnik OÜ-s Triloog autojuhina. Võlgniku esimene palgapäev on ajavahemikus 10. kuni 15. maini 2017. Enne seda ei ole võlgnikul olnud pika aja jooksul sissetulekut. Võlgnik palus tungivalt jätta juhtimisõigus peatamata, sest selle peatamisega võetaks temalt viimanegi võimalus teenida sissetulekut elatise tasumiseks ja ka enda ülalpidamiseks.
3.Viru Maakohus rahuldas 22. mai 2017. a määrusega kohtutäituri avalduse. Maakohus peatas võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatult ning luges juhtimisõiguse peatunuks kohtumääruse jõustumisest. Maakohus keelas võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise. Maakohus määras, et kohtumääruse jõustumisel on võlgnik kohustatud viie tööpäeva jooksul lahendi jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Maakohus viitas TMS § 1773 lg 1 p-le 1 ja § 1771 lg-le 1. Pooled ei vaidle selle üle, et võlgnik ei ole täitnud sissenõudja ülalpidamiskohustust; võlgniku vastu on algatatud täiteasi nr 066/2014/348 lapse elatise sissenõudmiseks; 1. veebruaril 2017 oli elatise võlgnevus 7577 eurot 8 senti; sissenõudja esitas 1. novembril 2016 kohtutäiturile avalduse, milles andis kohtutäiturile nõusoleku võlgniku TMS § 1772 lg-s 1 loetletud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks; kohtutäitur hoiatas võlgnikku mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramise võimalusest ning võlgnikule on hoiatus 11. veebruaril 2017 isiklikult kätte toimetatud; võlgnik ei ole pärast hoiatuse kättesaamist täitnud ühtegi TMS § 1771 lg 1 kohast tingimust. Maakohus tuvastas, et 30. jaanuarist kuni 3. veebruarini 2017 viibis võlgnik ravil SA-s Põhja-Eesti Regionaalhaigla ning sealne ravi oli tulemuslik. Võlgnik ei tõendanud, et tal on pikaajalised terviseprobleemid. Võlgniku lepinguline esindaja kinnitas kohtuistungil, et võlgnik ei ole töövõimetu. Maakohus leidis, et isegi kui eeldada, et võlgnikul on terviseprobleemid, peab võlgnik valima oma füüsilistele võimetele vastava töö ning eeltoodud väited ei ole mõjuv põhjus, et jätta elatis tasumata. Selline elatise võlgnevus ei teki mõne kuuga, võlgnik ei ole elatist aastaid korrapäraselt tasunud. Võlgnik ei hakanud kohtu määratud tähtajal elatist korralikult tasuma. 2(9)
2-17-4751 Võlgnik tasus 9. mail 2017 elatise võlgnevusest 70 eurot 68 senti. Tasutud summa on ühe kuu elatisest oluliselt väiksem. Maakohus tuvastas, et võlgnik teenib miinimummääras sissetulekut. Praeguse töökoha kaotamine ei raskenda võlgniku olukorda, kuna miinimummääras töötasu on võimalik teenida ka töökohtadel (nt kojamees, turvamees), mis ei nõua juhtimisõigust. Praegune töökoht ning sissetulek ei võimalda võlgnikul oma kohustusi sissenõudja ees täita. Perekonnaseaduses (PKS) sätestatud ülalpidamiskohustuse mõtte järgi on kohustatud isikul kohustus aktiivselt otsida tuluallikaid, mis võimaldavad anda oma alaealistele lastele vajalikus ulatuses ülalpidamist. Võlgnik ei tõendanud, et on proovinud otsida tuluallikaid, mis võimaldaksid tal oma vanemakohustusi täielikult täita. Juhtimisõiguse puudumisega võib kaasneda praeguse töökoha kaotus ning töö leidmise võimaluste ahenemine, kuid juhtimisõiguse olemasolu ei ole töö leidmisel ja tööle asumisel vältimatu tingimus. Eelduslikult on miinimummääras töötasu eest võimalik ka praeguse tööandja juures temaga kokkuleppel ja vabade töökohtade olemasolul teha muud tööd, milleks ei ole vaja juhtimisõigust. Maakohus viitas PKS § 102 lg-tele 1 ja 2 ning leidis, et võlgnikul on kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Võlgnikul on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Võlgnik peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja oma alaealiste laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kui võlgnikul ei ole eelnevalt märgitud põhjustel võimalik sissenõudjale väljamõistetud ulatuses elatist tasuda, tuleb esitada kohtule hagi elatise vähendamiseks. Võlgniku lepinguliseks esindajaks praeguses tsiviilasjas on vandeadvokaat. Teadaolevalt on vandeadvokaatide tunnitasu määrad väga kõrged. Võlgnik on valmis tasuma lepingulisele esindajale, kuid ei leia raha sissenõudjale väljamõistetud elatise tasumiseks. Võlgniku selline käitumine on pahatahtlik, vastuvõetamatu ja arusaamatu. Iga elatise võlgnik võib väita, et juhtimisõiguse peatamine on ebaõiglane. Lapsele elatise tasumise kohustuse rikkumine ei ole üldjuhul vabandatav. Võlgnik ei ole esitanud erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse TMS § 1774 lg 2 p 3 kohaldamiseks. Elatise eesmärk on lapsele pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine ning õigussüsteem peab selle tegelikkuses ka tõhusalt tagama. Senised täitemenetluse meetmed ei ole praegusel juhul olnud piisavad ning elatise sissenõudmiseks tuleb kasutada täiendavaid abinõusid. Seadusandja ning õiguskantsler on hinnanud kohaldatava meetme vastavust Eesti Vabariigi põhiseadusele (PS) ja leidnud, et piirang on proportsionaalne ning vajalik. Alaealine laps ei pea ootama aastaid, kuni vanem leiab endale ihaldusväärse ja sobiliku töökoha. Kui elatist maksma kohustatud isik ei suuda endale mõne kuuga meelepärast tööd leida, peab ta võtma vastu igasuguse tema võimetele vastava töö. Võlgniku elatise võlgnevus on juhtimisõiguse olemasolule vaatamata kasvanud 7577 euro 8 sendi suuruseks. Seega ei pane võlgnikul juhtimisõiguse puudumine sissenõudjat senisest halvemasse olukorda. Ei saa olla veendunud, et võlgnik oleks teinud kõik endast oleneva, et täita sissenõudja ülalpidamise kohutust. Juhtimisõiguse peatamine ei piira võlgniku liikumisvõimalusi. Võlgnik elab Pärnu linnas, kus ühistransport on sage ja hästi korraldatud. Võlgnik ei ole esile toonud, et ta oma tervisliku seisundi tõttu ei saa ühistranspordiga liigelda.
4.Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata. Võlgnik kordas maakohtule esitatut, kinnitades, et ei ole jätnud elatist pahatahtlikult maksmata. Muu hulgas märkis võlgnik, et muud füüsilist tööd ta tervisliku seisundi tõttu teha ei suudaks ning autojuhiamet on ainus võimalus 3(9)
2-17-4751 teenida enda ja lapse jaoks sissetulekut. Soovitus liigelda ühistranspordiga tundub mõnitav, sest ühistranspordiga liigeldes ei ole võimalik elatist teenida. Määrus on võlgniku suhtes ebaõiglane. Etteheide advokaadi palkamise kohta elatise maksmise asemel riivab tugevalt võlgniku õigust saada õigusabi küsimuses, milles ta ise ei ole pädev. Võlgnikul puudub oma arvelduskonto käsutamise võimalus, sest kohtutäitur on konto arestinud, seega on põhjendamatu etteheide lapsele elatisraha ülekannete tegemata jätmise kohta. Võlgnik ei tea, miks avaldaja ei ole võlgniku arvel lapsele elatist tasunud.
5.Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus jättis 9. augusti 2017. a määrusega maakohtu määruse muutmata, määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebusega seotud menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt riivab õiguste TMS § 1772 alusel piiramine võlgniku põhiseaduslikke õigusi (PS §-s 19 sätestatud õigus vabale eneseteostusele, PS §-s 29 sätestatud õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta, PS §-s 34 sätestatud õigus vabalt liikuda). Selle tavapäratu täitemenetluse vahendi kohaldamisega ei saa nõuet iseenesest rahuldada. Seetõttu on kohtul TMS § 1772 alusel esitatud avaldust rahuldades kõrgendatud põhjendamiskohustus. Maakohus põhjendas oma määrust piisavalt. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega avalduse rahuldamise, juhtimisõiguse peatamise ja juhtimisõiguse andmise keelamise eelduste kontrollimise kohta ega korranud neid (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 654 lg 6). Vanemal on kohustus hankida oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike. Lisaks on vanem kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Võlgnik ei tõendanud, et tasus elatist nõuetekohaselt palgapäeval, mis pidi olema ajavahemikul 10. kuni 15. maini 2017. Seega on paljasõnaline võlgniku väide, et ta hakkab OÜ-s Triloog autojuhina töötades tasuma korrapäraselt elatist. Võlgniku viibimine haiglaravil ei ole põhjuseks, miks juhtimisõiguse peatamine on võlgniku jaoks ebaõiglane. Elatise võlgnevus on tekkinud pika aja jooksul. Võlgnik ei tõendanud, et saadud trauma põhjustaks praegusel ajal töövõimetust ning et ta ei saa trauma tõttu töötada teistes ametites. Maakohtu etteheide advokaadi kasutamise kohta on vale ja võlgnik võib valida, kas kasutada sissetulekut kohustuste täitmiseks või õiguste kaitsmiseks. Õigus saada kohtumenetluses õigusabi on igaühe seaduslik õigus. Ringkonnakohus viitas TMS § 1775 lg 1 p-le 1 ning selgitas, et võlgniku juhtimisõigust ei ole lõplikult peatatud ning tal on võimalik saada juhtimisõigus tagasi juba siis, kui ta on tasunud kolme kuu elatise.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Määruskaebuses palub võlgnik maakohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistada ning teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt rikkus ringkonnakohus oluliselt menetlusõiguse norme, kuna kohtutäitur ja sissenõudja ei esitanud maakohtule seisukohta võlgniku määruskaebuse kohta ning ka ringkonnakohus ei täpsustanud nende seisukohti. Ringkonnakohus ei arvestanud lahendi tegemisel, et võlgnik on menetluse ajal oluliselt vähendanud oma võlgnevust. Tõendite kohaselt viibis võlgnik intensiivravil, mistõttu ta ei saanud sissetulekut enda ja oma alaealise lapse ülalpidamiseks. 4(9)
2-17-4751 Praeguseks ajaks on võlgnik lõpetanud töölepingu OÜ-ga Triloog, kuna tööandja rikkus oma kohustusi ja jättis võlgnikule töötasu maksmata. Võlgnikul ei ole selget ülevaadet kohtutäituri kaudu kinnipeetud raha kandmisest elatise võlgnevuse täitmiseks. Praegusel aastal on arvelduskonto arestimise, riigi makstud väikesepalgalise toetuse arestimise ning tööandja poolt kohtutäiturile tasutud summade kaudu saanud kohtutäitur võlgnikult rohkem kui 1300 eurot. See ületab oluliselt jooksvaid kohustusi. Sellises olukorras on vale kohaldada võlgniku suhtes sunnimeetmeid, mis takistavad tal enda ja sissenõudja ülalpidamiseks sissetulekut teenida.
8.Kohtutäitur palub jätta puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata. Muu hulgas märgib kohtutäitur, et avalduse esitamine on osaliselt olnud tulemuslik. Pärast kohtule avalduse esitamist hakkas võlgnik iga kuu lapsele elatist tasuma (20 eurot kuni 112 eurot kuus). Täitemenetlusosalisel on õigus tutvuda teda puudutavate dokumentidega kohtutäituri büroos lahtiolekuaegadel. Täitetoimikus ei ole märget, et võlgnik või tema esindaja oleks täitetoimikuga tutvunud või esitanud kohtutäiturile päringuid. Võlgniku väide, et ta tasus 2017. a lapse ülalpidamiseks 1300 eurot, on vale. Pool tasutud rahast on sisse nõutud täiteasjas nr 066/2014/323, milles täidetakse elatisenõuet (160 eurot kuus) lahutatud abikaasa A. V kasuks Pärnu Maakohtu 17. aprilli 2013 otsuse alusel. Vale on võlgniku seisukoht, et 2017. a tasutud summa ületab oluliselt jooksvaid kohustusi. Võlgniku igakuiseks kohustuseks on elatis 139 eurot ja täitedokumendist tulenev elatise võlgnevuse kustutamise kohustus 40 eurot 54 senti, kokku 179 eurot 54 senti. See summa ei sisalda võlgniku kohustust kustutada 7577 euro 8 sendi suurust võlgnevust seisuga 1. jaanuar 2017. Ajavahemikul
1.jaanuarist kuni 1. novembrini 2017 suurenes võlgniku kohustus täiteasjas nr 066/2014/348 (elatis lapsele) 695 euro 96 sendi võrra.
9.Sissenõudja vaidleb määruskaebusele vastu.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause järgi tühistada ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
11.Tsiviilasjas tuleb lahendada õiguslik küsimus sellest, kas kohtud rahuldasid õigesti kohtutäituri avalduse – piirata võlgniku mootorsõiduki juhtimisõigust – põhjendusel, et võlgnik ei olnud nõuetekohaselt tasunud temalt kohtuotsusega välja mõistetud elatist.
12.Täitemenetluse seadustikku lisati peatükk 81 („Õiguste piiramine lapse elatise võlgnevuse korral“) 1. märtsil 2016 jõustunud seadusemuudatusega. TMS §-d 1771 jj näevad kohtutäiturile sissenõudja nõusolekul ette võimaluse pöörduda kohtusse lapse elatise võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse või muu TMS § 1772 lg-s 1 loetletud õiguse piiramiseks, kui võlgnik ei ole täitemenetluses kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ega ole seejärel 30 päeva jooksul ka täitnud vähemalt ühte kohtutäituri eelnevas hoiatuses märgitud seaduses ette nähtud tingimust juhtimisõiguse piiramise vältimiseks, nt tasunud vähemalt ühe kuu elatise. Kohus võib TMS § 1772 lg 1 p 2 alusel sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse, kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvel.
13.Maakohtu määrusest ei nähtu faktilisi asjaolusid, mille alusel võiks järeldada, milliste kuude jooksul on võlgnik jätnud elatise korrapäraselt maksmata ning milles see korrapäratus seisneb. Teisisõnu, maakohus ei ole tuvastanud kolmekuulist ajavahemikku, mille jooksul on elatis 5(9)
2-17-4751 korrapäraselt maksmata, ega selle aja jooksul tekkinud võlgnevuse suurust, kuigi nende asjaolude tuvastamine on TMS § 1772 lg 1 kohaldamise eelduseks. Kohtumäärusest ei nähtu selgelt ka seda, milline on võlgniku lapsele antava ülalpidamise kohustuse suurus. Üldsõnalised järeldused (suure) võla olemasolu ja maksmise korrapäratuse kohta ei asenda faktiliste asjaolude tuvastamist. Faktilisi asjaolusid teadmata ei ole võimalik mh otsustada elatise maksmise korrapäratuse üle. Ringkonnakohus ei ole maakohtu määruse puudust kõrvaldanud ja selliselt on ringkonnakohtu määrus nõuetekohaselt põhjendamata (TsMS § 659, § 667 lg 1 esimene lause ja § 654 lg 4). Riigikohus ei kogu ega uuri üldjuhul tõendeid (TsMS § 688 lg 5 ja § 695), seega ei ole vea parandamine praeguses menetluses võimalik.
14.Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et TMS § 1774 lg 1 kohaselt vaadatakse kohtutäituri avaldus õiguse piiramiseks läbi hagita menetluses ning lõppastmes tuleb võlgnikul tõendada selle põhjuse olemasolu, mis peaks õiguse piiramise tema suhtes välistama. Samas on kolleegium rõhutanud, et hagita menetluses kehtib TsMS § 477 lg-te 5 ja 7 järgi üldjuhul uurimispõhimõte. See ei võta küll menetlusosalistelt täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust, kuid kohtu roll tõendite kogumisel on aktiivsem kui hagimenetluses (Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 17.2). Kolleegium on varem ka rõhutanud, et kuna võlgniku õiguste piiramise menetluses võidakse piirata võlgniku põhiseaduslikke õigusi (seda küll võlgniku kui lapsevanema PS § 27 lg-st 3 tuleneva kohustuse täitmiseks), tuleks hiljemalt kohtumenetluse alguses võlgnikule tema tõendamiskoormust selgitada (Riigikohtu 9. novembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-12071, p 14.3). Võlgniku ringkonnakohtule esitatud määruskaebusest võib mõista, et võlgniku kontolt on raha lapsele elatise maksmiseks kinni peetud, kuid võlgnikul puudub ülevaade, millise osa sellest on kohtutäitur kandnud üle lapse ülalpidamiseks või miks ta ei ole ülekandeid teinud. Kohtud on jätnud selle asjaolu põhjendamatult tähelepanuta ega ole teinud võlgnikule ettepanekut asjaolusid täpsustada ning elatise maksmise kohta tõendeid esitada. Et tegemist on hagita menetlusega, oleks kohtul tulnud mh võlgnikule selgitada, millise tõendi peab võlgnik esitama, et tõendada elatise tasumist. Kuna tegemist on hagita menetlusega, on kohtul võimalik esitada päring ka kohtutäiturile, et saada teavet selle kohta, kas ja kui palju võlgnik on lapse elatisnõude täitmiseks tasunud. Seda eriti olukorras, kus esitatud asjaolude kohaselt võib võlgnik olla lapse elatisnõuet vähemalt osaliselt täitnud.
15.TMS § 1772 lg-s 1 sätestatu kohaselt võib kohus selles lõikes nimetatud meetmeid kohaldada (alaealise) lapse elatisnõude sissenõudmiseks toimuvas täitemenetluses. Ka TMS peatüki 81 pealkirjast („Õiguste piiramine lapse elatise võlgnevuse korral“) nähtub, et meetmeid on peetud võimalikuks kohaldada üksnes lapse elatisnõude sissenõudmisel. Riigikogu kodulehelt leitava asjakohase eelnõu seletuskirja kohaselt täiendati ning täpsustati täitemenetluse reegleid osutatud sättes loetletud meetmetega just selleks, et tõhustada lapse elatise sissenõudmist ning avaldada preventiivset mõju, et lapsele elatist maksma kohustatud isikud täidaksid elatise maksmise kohustust vabatahtlikult. Seletuskirjas on peetud vajalikuks eelistada lapse elatisnõude rahuldamist muude nõuetega võrreldes. Eelnevast lähtudes ei ole kolleegiumil kahtlust, et TMS § 1772 lg-s 1 sätestatud meetmete kohaldamine on võimalik üksnes lapse elatisnõude sissenõudmisel täitemenetluses.
15.1.Maakohtule esitatud avalduses on võlgnik maininud, et lisaks lapsele on temalt elatis välja mõistetud ka endisele abikaasale (tl 20). Määruskaebuses on võlgnik märkinud, et kuigi tal puudub selge ülevaade kohtutäituri tehtud rahaliste ülekannete kohta lapsele elatisekohustuse täitmiseks, on temalt 2017. a kinni peetud üle 1300 euro ja see ületab jooksvaid kohustusi. Kohtutäituri vastusest võib mõista, et 2017. a on võlgnik täitedokumentide täitmiseks tasunud 1300 eurot, kuid sellest pool 6(9)
2-17-4751 on sisse nõutud täiteasjas nr 066/2014/323 elatisena lahutatud abikaasa kasuks. Jätnud välja selgitamata, millised rahasummad on võlgnikult kinni peetud, kui palju on sellest läinud lapsele elatise maksmiseks ja kuidas on sellest tulenevalt lapse elatise võlg kujunenud (vt praeguse määruse p 13), on kohtud jätnud põhjendamatult tähelepanuta selle, et osa võlgnikult sissenõutud rahast on läinud mujale kui lapsele elatise maksmiseks. Kui võlgnikult sissenõutud raha jagatakse sissenõudjate vahel erinevate täitedokumentide järgi ja sellest tulenevalt ei jätku rahast lapsele elatise maksmiseks täitedokumendis märgitud ulatuses ning seetõttu kohaldatakse võlgniku suhtes TMS § 1772 lg 1 p-s 2 nimetatud meedet (mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine), siis ei kohaldata seda üksnes lapse elatisnõude sissenõudmise hõlbustamiseks, vaid ka kõigi teiste täitmisel olevate nõuete sissenõudmiseks. See ei ole kooskõlas seaduse sätte ega eesmärgiga. Võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise üle otsustamisel ei võinud kohtud jätta arvestamata, et osa võlgnikult kinnipeetud rahast läks muu kui lapse elatisnõude täitmiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul kontrollida, kas olukorras, kus kogu võlgnikult sissnõutud raha oleks arvestatud lapse elatisnõude täitmiseks, oleksid võlgniku õiguste piiramise eeldused täidetud. Kui mitte, siis ei saanud võlgnikule eespool nimetatud meedet kohaldada.
15.2.Lisaks tuleneb eelnevast ja täitemenetluse seadustiku erinevatest sätetest (vt nt TMS § 65 lg 4, § 119 lg 1, § 174 lg 3 p 21), et lapse elatisnõue rahuldatakse täitemenetluses üldjuhul eelisjärjekorras või annab see nõue sissenõudjale muu eelise (TMS § 132 lg 11). Seega tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel kontrollida ka seda, mis alusel on kohtutäitur võlgniku tasutud summa osaliselt arvestanud lahutatud abikaasa elatisnõudeks olukorras, kus lapse elatisnõue on jäänud täitmata.
16.Eespool on kolleegium viidanud Riigikogu kodulehelt leitavale asjakohase eelnõu seletuskirjale ja sellele, et seletuskirja kohaselt täiendati ning täpsustati täitemenetluse reegleid selleks, et tõhustada lapse elatise sissenõudmist ning avaldada preventiivset mõju, et lapsele elatist maksma kohustatud isikud täidaksid elatise maksmise kohustust vabatahtlikult. Seletuskirjas märgiti ka, et selle eesmärgi saavutamiseks on võimalik mõjutada elatise võlgnikku mitmesuguste õiguslike meetmetega, mis survestaks teda elatist tasuma. Seletuskirjas selgitati lisaks seda, et võlgniku õiguste piiramise meetme eesmärk ei ole võlgnikku karistada tehtu eest (elatise tasumata jätmine), vaid et nimetatud meede on pigem tõkend, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa.
16.1.Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et võlgniku õiguste piiramise hagita menetluses tuleb mh vastata küsimusele, kas võlgniku õiguste piiramine aitab väljamõistetud elatise maksmisele kaasa (Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 18.1). Praeguses asjas ei ole maakohus sellega arvestanud, ringkonnakohus ei ole aga viga kõrvaldanud. Maakohus möönis, et juhtimisõiguse peatamisega võib kaasneda võlgniku töökoha kaotus ja ka töö leidmise võimaluste ahenemine, kuid ei põhjendanud, kuidas võiks see aidata võlgnikul edaspidi elatist korrapäraselt maksta.
16.2.Maakohus on leidnud, et võlgnikul juhtimisõiguse puudumine ei pane sissenõudjat senisest halvemasse olukorda, sest vaatamata sellele, et seni on võlgnikul juhtimisõigus olnud, on elatise võlgnevus kasvanud 7577 euro 8 sendi suuruseks. Maakohtu seisukohast järeldub kolleegiumi hinnangul, et maakohus ei pea võlgniku juhtimisõiguse peatamist meetmeks, mis aitaks elatise maksmisele kaasa. Kui kohus ei pea aga usutavaks, et võlgnik hakkab pärast õiguste piiramise meetme kohaldamist lapsele korrapäraselt elatist tasuma, ei ole tegemist tõkendiga, mis peaks võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma sundima, vaid karistusliku meetmega.
17.Kolleegium märgib, et PS § 27 lg 3 sätestab vanemale kohustuse (ja õiguse) hoolitseda oma lapse eest ja teda kasvatada, PKS § 96 kohustab vanemat andma oma lapsele ülalpidamist. Samas 7(9)
2-17-4751 peavad ka võlgnikule olema tagatud menetluslikud ja sisulised garantiid oma õigustatud huvide kaitseks, sh täitemenetluses. TMS § 1771 lg 1 p 3 ja § 1774 lg 2 p 3 näevad võlgnikule ette õiguse vastavalt kohtutäiturile ja kohtule põhjendada, miks õiguse piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane. Selleks on võlgnikul samade sätete järgi eelkõige kaks võimalust: põhjendada, et tal oli elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava toimetulekut (vt Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 17). Võlgniku õiguste piiramise avaldusele esitatud vastuväites toodud põhjendusi tuleb esmalt kontrollida kohtutäituril, otsustamaks kohtusse pöördumise vajaduse üle, ja seejärel kohtul.
17.1.Kolleegium leiab, et praeguses asjas ei kontrollinud ringkonnakohus sisuliselt, kas mõjuvaks põhjuseks elatise tasumata jätmisel TMS § 1774 lg 2 p 3 mõttes võis olla võlgniku tervislik seisund. Ringkonnakohus leidis, et võlgniku haiglaravil viibimine ei ole põhjuseks, miks juhtimisõiguse peatamine on võlgniku jaoks ebaõiglane, kuid ei põhjendanud oma järeldust. Ringkonnakohus on analüüsinud üksnes seda, et võlgniku tervislik seisund ei takista tal praegu sissetuleku teenimist ja seeläbi ka elatise tasumist. Ringkonnakohus nõustus TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi maakohtu põhjendustega ega korranud neid, kuid ka maakohus ei analüüsinud sisuliselt, kas mõjuvaks põhjuseks elatise tasumata jätmisel TMS § 1774 lg 2 p 3 mõttes võis olla võlgniku tervislik seisund (mh haiglaravil viibimine). Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas võlgniku tervislik seisund oli mõjuv põhjus lapsele elatise tasumata jätmiseks. Seejuures tuleb vajadusel selgitada võlgnikule kohustust oma väiteid täiendavalt tõendada.
17.2.Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et TMS § 1771 lg 1 p 3 ja § 1774 lg 2 p 3 kohaselt võib võlgnik esitada ka väite, et tema õiguste piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. See on teine võimalik mõjuv põhjus, mida kohus peab võlgniku väidete alusel kontrollima (Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 20). Kuigi kassatsioonkaebuse järgi on võlgnik praeguseks lõpetanud OÜ-ga Triloog töölepingu, tuvastas maakohus, et võlgnik töötas alates 17. aprillist 2017 autojuhina. Kolleegiumi hinnangul kohaldasid kohtud valesti materiaalõigust, kui leidsid, et juhtimisõiguse puudumisega võib kaasneda praeguse töökoha kaotus ning töö leidmise võimaluste ahenemine, kuid märkisid samas üldsõnaliselt ja faktilistele asjaoludele tuginemata, et juhtimisõiguse olemasolu ei ole töö leidmisel ja tööle asumisel vältimatu tingimus ning et praeguse töökoha kaotamine ei raskenda võlgniku olukorda, kuna miinimummääras töötasu on võimalik teenida ka töökohtadel (näiteks kojamees, turvamees), mis ei nõua juhtimisõigust. Kohtud ei ole välja selgitanud asjaolusid, mille põhjal saaks otsustada, kas juhtimisõiguse piiramine (ja seetõttu võlgniku töötuks jäämine) takistab oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut ning kahjustab nende olukorda. Võlgnikule peab jääma võimalus tõendada, et tema elukohas või mõistlikus kauguses elukohast ei ole võimalik leida sama töötasuga või tasuvamat tööd või et nt tervislikel põhjustel ei ole tal võimalik pakutavat (tasuvamat) tööd vastu võtta (vt Riigikohtu 9. novembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-12071, p 14.2)
18.Lisaks kordab kolleegium varasemas praktikas kohtu selgitamiskohustuse kohta väljendatud seisukohta, mille kohaselt peab võlgnik üheselt aru saama, et isegi kui tal on olemas madalapalgaline töökoht, mis eeldab juhiloa olemasolu, võib tal juhtimisõiguse peatamise korral kaduda võimalus sel töökohal töötada. Selgitus võimaldaks võlgnikul alustada uue töökoha otsimist enne tema õigusi piirava kohtulahendi jõustumist, kui kohus ei pea tema vastuväiteid mõjuvaks (Riigikohtu 9. novembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-12071, p 14.3).
8(9)
2-17-4751
19.Kolleegium on ka varasemas praktikas viidanud asjakohase seaduseelnõu seletuskirjale ning rõhutab veelkord, et seletuskirja kohaselt ei ole võlgniku õiguste piiramise meetme eesmärk võlgnikku karistada tehtu eest (elatise tasumata jätmine), vaid nimetatud meede on pigem tõkend, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa (vt ka Riigikohtu 9. novembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-12071, p 12; 4. oktoobri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 15). Lisaks sellele on viidatud seaduseelnõu seletuskirjas märgitud, et elatise võlgnikud võib lähtuvalt nende majanduslikust olukorrast jagada kahte rühma: võlgnikud, kellel ka tegelikult puudub sissetulek ning muu vara, mille arvel saaks elatisnõuet täita, ja võlgnikud, kellel on vahendeid elatise maksmiseks, kuid kellel õnnestub oma vara kohtutäituri eest varjata. Teise rühma kuuluvad võlgnikud teenivad oma sissetuleku, töötades ümbrikupalga eest, või peavad ise mingit laadi registreerimata ettevõtlust. Nende puhul ei anna tulemust tüüpilised täitemenetluse sissenõudmise meetmed, nagu pangakonto ja töötasu arestimine. Kolleegiumi hinnangul võib sellest mõista, et meetme eesmärgina on nähtud ennekõike nende võlgnike distsiplineerimist ja innustamist elatist maksma, kellel oleks vahendeid oma elatisekohustust täita, kuid kes ei soovi seda teha mingil muul põhjusel kui vahendite nappus.
20.Kolleegium kordab varasemas praktikas väljendatut, et kohtud ei või võlgniku õigusi piirata üksnes põhjendusel, et võlgnikult on elatis välja mõistetud ja ta ei ole seda nõuetekohaselt tasunud. Selline käsitlus tooks kaasa elatise võlgniku õiguste automaatse piiramise, välistaks õiguste piiramata jätmise elatise maksmata jätmisel mõjuva põhjuse tõttu ega võimaldaks kaaluda seda, kas taotletav abinõu on kohane, sundimaks võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma (Riigikohtu
9.novembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-12071, p 12; 4. oktoobri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 18.3). Võlgniku õiguste piiramist ei saa põhjendada ka sellega, et elatise võlgnevus on tekkinud pikema aja jooksul. Kohus peab sisuliselt kontrollima, kas võlgniku õiguste piiramise eeldused on konkreetsel juhul täidetud. Muu hulgas tuleb seejuures hinnata seda, kas meetmel, mille kohaldamist taotletakse, võib ka tegelikult olla mõju, mis innustaks võlgnikku lapse elatiskohustust täitma.
21.Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada.
22.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kassatsioonikautsjon tagastada. Peeter Jerofejev
Villu Kõve
Malle Seppik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.