XX pankrotihalduri Martin Krupi hagi YY vastu hagi õigeksvõtu kehtetuks tunnistamiseks, tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega ja rahalise hüvitise 160 762,50 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.04.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
262 647,50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXX) pankrotihaldur Martin Krupp, lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus
Kohtuistungi toimumise aeg
17.09.2018
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando Kostja YY ja tema lepinguline esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus
RESOLUTSIOON:
1.Seoses hageja nõude täiendamisega apellatsioonimenetluses, täiendada vastavalt Harju Maakohtu 10.04.2017 otsust. Maakohtu otsus jääb muutmata osas, millega maakohus hagi osaliselt rahuldas, kuid muuta tuleb selle põhjendusi.
2.2.Tunnistada kehtetuks XX poolt hagi õigeksvõtmine tsiviilasjas nr 2-14-54623.
2.3.Kohustada YY andma asjaõiguslepingu jaoks vajalik tahteavaldus, mille raames lepivad XX ja YY kokku selles, et registriossa nr XXXXXXXX kantud korteriomandi YY 1⁄2 mõttelise osa omandiõigus läheb üle XX-le.
2.4.Kohustada YY andma kinnistusraamatu kande muutmiseks vajalik nõusolek KRS § 341 lg 1 tähenduses, et kinnistu registriosa nr XXXXXXXX teise jao omanikukanne, mille kohaselt on kaasomanikena sisse kantud YY 1⁄2 mõttelises osas ja XX 1⁄2 mõttelises osas kustutatakse ja tehakse uus kanne, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse XX (isikukood:
XXXXXXXXXX).
2.5.Asendada YY omandiosa üleminekuks vajalikud tahtevaldused kohtuotsusega (TsÜS § 68 lg 5).
2.6.Jätta rahuldamata hageja nõue kostja vastu kohustada kostjat andma Tallinnas TTT asuva korteriomandi (registriosa nr YYYYYYYY) 1⁄2 mõttelise osa omandiõigus üle XX pankrotivarasse, samuti kohustada kostjat andma nõusolek registriosa nr YYYYYYYY tehtud omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse registriossa nr YYYYYYYY ainuomanikuna XX ning asendada YY tahteavaldused kohtuotsusega.
3.7.Jätta rahuldamata hageja nõue kohustada YY esitama kõigi puudutatud isikute (kohtutäitur Elin Vilippus ja Swedbank AS) nõusolekud registriosa nr YYYYYYYY tehtud omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse registriossa nr YYYYYYYY ainuomanikuna XX, hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest.
3.8.Rahuldada hageja nõue mõista välja YY-lt XX pankrotivarasse rahaline hüvitis summas 95 000 eurot registriossa nr YYYYYYYY kantud korteriomandi 1⁄2 mõttelise osa eest ja jätta rahuldamata nimetatud nõue 7950 euro ulatuses.
3.9.Jätta rahuldamata hageja nõue YY vastu kohustada YY andma Tartus CCC asuva korteriomandi (registriosa nr CCCCCCC) 1⁄2 mõttelise osa omandiõigus üle XX pankrotivarasse, samuti kohustada kostjat andma nõusolek registriosa nr CCCCCCC tehtud omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse registriossa nr CCCCCCC ainuomanikuna XX ning asendada YY tahteavaldused kohtuotsusega.
3.10.Jätta rahuldamata hageja nõue YY vastu kohustada YY esitama kõigi puudutatud isikute (kohtutäitur Elin Vilippus ja Swedbank AS) nõusolekud registriosa nr CCCCCCC tehtud omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse registriossa nr CCCCCCC ainuomanikuna XX, hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest.
3.11.Rahuldada hageja nõue mõista YY-lt välja XX pankrotivarasse rahaline hüvitis summas 57 812,50 eurot registriossa nr CCCCCCC kantud korteriomandi 1⁄2 mõttelise osa eest.
3.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
4.Poolte menetluskulud maakohtus jäävad 96,97 % ulatuses YY kanda ja 3,03% ulatuses hageja kanda, apellatsiooniastmes täielikult YY kanda.
5.Hüvitatavad menetluskulud määrab kindlaks ja mõistab välja maakohus. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab
2(12)
seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (võlgnik) pankrotihaldur (hageja) esitas 12.05.2016 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu, milles palus tunnistada kehtetuks võlgniku hagi õigeksvõtmine tsiviilasjas nr 2-1454623, kohustada kostjat andma Tallinnas TTT korteriomandi (korteriomand I) 1⁄2 mõttelise osa omandiõigus üle võlgnikule ja andma nõusolek kinnistusraamatusse tehtud omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse ainuomanikuna kinnistusraamatusse võlgnik, ning asendada tahteavaldused kohtuotsusega ning mõista kostjalt võlgniku pankrotivarasse välja hüvitis 102 950 eurot Tallinnas T asuva korteriomandi (korteriomand II) 1⁄2 suuruse mõttelise osa eest ja hüvitis 57 812,50 eurot Tartus CCC asuva korteriomandi (korteriomand III) 1⁄2 suuruse mõttelise osa eest. Hagiavalduse kohaselt andis AS Swedbank (Swedbank) võlgnikule laenu 72 266 eurot korteriomandi III ostmiseks, millele seati Swedbanki kasuks hüpoteek summas 1 469 000 krooni, ning 180 826 eurot korteriomandi II ostmiseks, millele seati Swedbanki kasuks hüpoteek summas 3 675 800 krooni. AS SEB Pank (SEB Pank) andis võlgnikule laenu 66 305 eurot korteriomandi I ostmiseks, millele seati ka hüpoteek SEB Panga kasuks summas 1 150 030 krooni. Võlgnik oli Osaühing Q (Q) osanik ja juhatuse liige. Tartu Maakohus kuulutas välja Q pankroti. Q pankrotihaldurid esitasid võlgniku ja tema äripartneri vastu tagasivõitmise hagi, mille tagamiseks seati korteriomanditele I–III kohtulikud hüpoteegid Q pankrotihaldurite kasuks kokku summas 256 800 eurot. Maakohus rahuldas jõustunud kohtuotsusega Q pankrotihaldurite hagi ja mõistis võlgnikult välja 256 800,20 eurot Q kasuks. Kostja esitas võlgniku vastu hagi nõusoleku saamiseks kinnistusraamatu kannete tegemiseks, millega kanda korteriomandite I–III kaasomanikena kinnistusraamatusse võlgnik ja kostja mõlemad 1⁄2 suurustes mõttelistes osades (tsiviilasi nr 2-14-54623). Võlgnik esitas kohe maakohtule hagi õigeksvõtmise avalduse, millele tuginedes maakohus 19.08.2014 otsusega hagi rahuldas. Selle kohtulahendi alusel kanti kostja korteriomandite kaasomanikuna kinnistusraamatusse 06.10.2014. Maakohus kuulutas 27.07.2015 välja võlgniku pankroti. Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud võlausaldajate nõudeid kokku 1 257 736,22 euro ulatuses. Sealhulgas on tunnustatud pandiga tagatud nõudena Swedbanki nõue 182 892,27 eurot, mis tuleneb osaliselt korterite omandamiseks sõlmitud laenulepingutest. Samuti tunnustati pandiga tagatud nõudena SEB Panga nõuet 48 154,57 eurot, mis tuleneb korteriomandi I omandamiseks sõlmitud laenulepingust. Swedbank esitas täitmisavalduse, milles taotles hüpoteekide alusel sissenõude pööramist korteriomanditele II ja III laenulepingutest tulenevate nõuete rahuldamiseks. Kohtutäitur on alustanud kostja vastu täitemenetlust, mille raames on kohtutäituri avalduse alusel kantud 11.02.2016 kinnistusraamatusse keelumärked kostjale kuuluvate kaasomandiosade käsutamise keelamiseks. Võlgnik kahjustas hagi õigeksvõtmisega enda võlausaldajate huve ja tagasivõidetava toimingu alusel tuleb korteriomandi I kaasomandiosa tagastada ning korteriomandite II ja III kaasomandiosade väärtus hüvitada, sest nende kahe korteriomandi tagastamine ei ole eelviidatud keelumärgete tõttu võimalik.
3(12)
Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis, et hagi õigeksvõtmine ei ole leping. Samuti ei ole hagi õigeksvõtmine kinke iseloomuga tehing. Hagi õigeksvõtmisega ei ole kahjustatud võlausaldajate huve ja hagi õigeksvõtmine ei ole tagasivõidetav pankrotiseaduse (PankrS) § 110 lg 1 p 2 alusel. Kostja ja võlgnik olid sõlminud seltsingulepingu ja korteriomandite I–III mõttelised osad andis võlgnik kostjale üle seltsinguvara jagamisena. Korteriomandi I kaasomandi osa tagastamine pole võimalik, sest ka sellele on pärast hagi esitamist seatud keelumärge. Korteriomandite II ja III kaasomandi osade väärtuste hüvitamise nõude rahuldamine pole põhjendatud. Maakohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas 10.04.2017 otsusega hagi osaliselt, tunnistas kehtetuks hagi õigeksvõtmise tsiviilasjas nr 2-14-54623, kohustas kostjat andma tahteavaldus korteriomandi I 1⁄2 mõttelise osa omandiõiguse üleminekuks võlgnikule ning andma vajalik nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks, asendas tahteavaldused kohtuotsusega ja mõistis kostjalt võlgniku pankrotivarasse 95 000 eurot korteriomandi II 1⁄2 suuruse mõttelise osa eest ja 57 812,50 eurot korteriomandi III 1⁄2 suuruse mõttelise osa eest. Maakohus jättis menetluskuludest 96,97% kostja kanda ja kostja kulud tema enda kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt kohalduvad PankrS § 111 lg-d 1 ja 3 ka võlgniku ühepoolsetele tehingutele ja toimingutele, millega võlgnik loobub oma varast samaväärset vastusooritust saamata. Kinke iseloomuga toiminguna tuleb käsitleda ka hagi õigeksvõtmist olukorras, kui õigeksvõtmisel põhineva kohtuotsusega läheb võlgniku vara tasuta üle teisele isikule. Hagi võeti tsiviilasjas nr 2-14-54623 õigeks PankrS § 111 lg 1 p-s 1 sätestatud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Tõendamata on kostja väide tema ja võlgniku seltsingu kohta. Kui kostjal oligi võlgnikuga 1996-2014 ühine majapidamine, ei saa sellest automaatselt teha järeldust seltsingu olemasolu kohta ega lugeda vaidlusaluseid korteriomandeid seltsinguvara hulka. Kõik korteriomandid omandas võlgnik enda ainuomandisse. Võlgnik tasus ainuisikuliselt korteriomandite ostuhinna, laenates selleks raha pankadelt ja tehes ise laenu tagasi- ja intressimakseid. Võlgnik ja kostja ei tegutsenud seltsingulepingu raames. Kostja ei esitanud tõendeid, mis tõendaksid tema mistahes õigusi korteriomanditele. Seega puudusid võlgnikul õigused või majanduslikud põhjused hagi õigeksvõtmiseks tsiviilasjas nr 2-14-54623. Võlgniku käitumist hinnates saab järeldada, et ta soovis kostjat rikastada. Hagi õigeksvõtmisega võimalikuks saanud tehingute soorituste ja vastusoorituste väärtused olid selgelt tasakaalust väljas. Kostja omandas 1⁄2 mõttelise osa kolmest korteriomandist vastusooritust tegemata. Võlgnik kahjustas hagi õigeksvõtmisega võlausaldajate huve, kuna selle tulemusena vähenes tema vara olulisel määral, mille arvel oleks saanud rahuldada võlausaldajate nõudeid. Korteriomandite soetamisse ja majandamisse tegi rahalisi panuseid ainult võlgnik. Võlgnik kahjustas enda ja võlausaldajate huve, nõustudes (väidetava) seltsinguvara jagamisega seltsinglaste vahel, ilma et temale oleks tagastatud seltsingusse tehtud panused. Kuigi hüpoteegipidajatest võlausaldajad saavad nõuda oma nõuete rahuldamist kostja omandis olevate kaasomandiosade arvel, ei tähenda see võlgniku kohustuste lõppemist, vaid hüpoteegipidajate nõuded läheks üle kostjale ulatuses, milles need rahuldati kostja kaasomandiosade arvel. Kostja saaks märkimisväärse nõude võlgniku vastu, mis vähendaks teiste pandiga tagamata nõuete rahuldamise ulatust. Lisaks jääks kostja kaasomandiosade
4(12)
võõrandamisest laekuv raha, mis ületab hüpoteekidega tagatud nõuete rahuldamiseks vajalikku summat, kostjale ning selle arvel poleks võimalik rahuldada võlgniku võlausaldajate nõudeid. Seega kahjustas võlgnik hagi õigeksvõtmisega ja korteriomandite mõtteliste osade kostjale loovutamisega eelkõige pandiga tagamata nõuetega võlausaldajate huve. Võlgniku ja kostja käitumisest tsiviilasjas nr 2-14-54623 saab teha järelduse, et võlgnik ja kostja tegutsesid kooskõlastatult eesmärgiga kahjustada võlgniku võlausaldajate huve ja eesmärgiga vähendada võlgniku vara selliselt, et selle tagasivõitmine oleks võimalikult komplitseeritud. Võlgnik ja kostja olid saavutanud kokkuleppe kaasomandiosade tasuta üleandmiseks kostjale, vormistades selle kohtumenetluses hagi õigeksvõtmise teel, et raskendada vara tagasivõitmist pankrotivarasse. Kostja oli võlgniku lähikondne. Võlgnik ja kostja elavad koos ja neil on ühine majapidamine. Kostja ja võlgnik olid isiklike ja majanduslike suhete kaudu omavahel sedavõrd seotud, et nad tegutsesid teineteise kasuks ja võlgniku teiste võlausaldajate kahjuks. Usutav ei ole kostja väide, et tsiviilasja nr 2-14-54623 menetluse ajal ta ei teadnud ega pidanudki teadma võlgniku võlausaldajate huvide kahjustamisest. Kehtetuks ei tunnistata mitte kohtulahendit, vaid õiguslikku toimingut, st hagi õigeksvõtmist. Hagi õigeksvõtmise kehtetuks tunnistamine tähendab, et õigeksvõtmisel pole õiguslikke tagajärgi, kohtulahendit ei saa lugeda kehtivaks ja täidetavaks ning kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-14-54623 jätkub. Kostja on kohustatud tsiviilasjas nr 2-14-54623 tehtud kohtuotsuse järgi saadu tagastama alusetu rikastumise sätete kohaselt. Ettenähtavalt ei saa kostja tagastada pankrotivarasse korteriomandite II ja III kaasomandiosasid, sest Swedbank esitas täitmisavalduse ja kohtutäitur alustas kostja vastu täitemenetlust sissenõude pööramiseks korteriomandite II ja III kaasomandiosadele, mille käigus on seatud nendele käsutamise keelumärked. Seega on kostja kohustatud hüvitama korteriomandite II ja III kaasomandiosade väärtuse PankrS § 119 lg 3 alusel. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati. Kostja palub uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja panna menetluskulud hageja kanda. Ühtlasi palub kostja asja juurde võtta teistmisavaldus. Maakohus põhjendas oma mittenõustumist kostja ja võlgniku vahelisele seltsingule vaid sellega, et kostja ei tõendanud seltsingu olemasolu ega oma panust seltsingusse. Maakohus küll hindas kostja töötamist P, kuid jättis hindamata tööst saadud tulu arvelt panuste tegemise seltsingusse. Samuti hindas maakohus võlgniku poolt AS W omandamist, kuid ei hinnanud kostja aastatepikkust olulist panust selles. Lisaks ei selgitanud maakohus, miks ei ole poole Valgas KKK asuva korteri seltsingule kasutada andmine käsitletav kostja panusena seltsingusse. Maakohus ei arvestanud kostja väidetega, et korteriomandite I–III võlgniku nimele omandamine oli seltsinglaste kokkulepe. Seega analüüsis maakohus ebaõigesti üksnes võlgniku rahalisi panuseid ja käitumist, aga jättis kostja panuste suhtes seisukoha võtmata. Hagi õigeksvõtt ei ole tagasivõidetav. Õigeksvõttu ei saa tagasi võita PankrS § 111 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel, sest õigeksvõtt ei ole leping ja seltsingu tõttu puuduvad sellel ka kinke tunnused. Asjaolu, et tegemist oli seltsinguga ja seltsingu vara jagamisega, tõendavad tsiviilasjades nr 2-14-54623 ja 2-15-17685 esitatud kostja ja võlgniku selgitused, milles kostja tugines seltsingu olemasolule ning võlgnik tunnistas hagi õigeksvõtuga seltsingu olemasolu. Olukorras, kus seltsinglased selgelt väljendavad, et nende tahteks oli seltsingulepingu sõlmimine, ei ole kolmandatel isikutel võimalik sõlmitud lepingut tõlgendada teisiti. Ka hagi õigeksvõtu puhul on kohtul kohustus kontrollida, kas hagis toodud nõuded on seaduslikud ja täidetavad. Seega
5(12)
on viidatud asjades kohus leidnud, et hagis esitatud asjaolude ning õigusliku põhistuse pinnalt oli tegemist seltsinguga ja kostjal oli õigus nõuda seltsingusse kuuluva vara jagamist. Seltsingut iseloomustavaks tunnuseks on seltsinglaste panused (VÕS § 581), milleks võib olla igasugune ühise eesmärgi edendamine. Panus ei pea tingimata olema raha ja seltsinglased võivad teha eri liiki panuseid. Kokku oli lepitud, et võlgnik soetab seltsingvarasse korteriomandid I–III, kostja aga tegeleb seltsingu igapäevase majandamisega (lastele tehtavad kulud, elamise korrashoid, igapäevaostud jms). Lisaks tasus kostja seltsinguaastate jooksul korteriomandite laenumakseid ja alates maist 2012 kõik igakuulised laenumaksed, kuna võlgniku arveldusarved olid sellest ajast blokeeritud. Samuti ei ole tagasivõitmine võimalik PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel, sest õigeksvõtt ei kahjustanud võlausaldajate huve. Kostja ei saanud kuidagigi teada, et hagi õigeksvõtt asjas nr 214-54623 võiks kahjustada võlgniku võlausaldajate huve, kuna tsiviilasjas nr 2-11-17796 jõustus kohtumäärus alles 05.11.2014 ja kostjal polnud nimetatud asjaga puutumust. Enne seda puudusid võlgnikul korteriomanditega I–III seotud võlgnevused ja kostja ei võinud arvata, et tema nõuete maksmapanek võiks tulevikus võimalike võlausaldajate huve kahjustada. Lisaks ei õigusta tagasivõitmist ka PankrS § 113 lg 1 p 2, sest kostja pole võlgniku lähikondne. Seltsing lõppes poolte ühise otsusega veebruaris 2014. Kooselu, kus omati ühist majapidamist, oli lõppenud varem. Kahe isiku elamine ühes majas ei tähenda, et nende vahel on kooselu ühise pereelu ja majapidamise mõttes. Kostja ja võlgniku suhted olid korduvate lahkhelide tulemusel tagasipöördumatult halvenenud, mille tulemusel otsustati seltsing lõpetada. Kostja jaoks oli võlgniku sattumine suurtesse majanduslikesse raskustesse äärmiselt üllatuslik, kuna võlgnik ei jaganud kostjaga teavet, mis puudutas tema isiklikku (äri)tegevust väljaspool seltsingut. Maakohtu otsus on vastuoluline. Ühelt poolt maakohus sisuliselt tunnustab kostja omandit (otsuse p 30), teiselt poolt aga tühistab omandi aluseks oleva toimingu. Olukorras, kus hagi õigeksvõtt tsiviilasjas nr 2-14-54623 tühistatakse tervikuna ja sisuliselt muutub kostja omanikukanne kinnistusraamatus ebaõigeks, ei ole võimalik, et kostjale läheks seaduse alusel üle hüpoteegipidajate nõuded. Maakohus on tekitanud olukorra, kus kostja on kaotanud korteriomandite omandi (kuna kanne kinnistusraamatus on ebaõige, saab õigustatud isik nõuda igal ajal kande parandamist), kuid samas peab veel maksma ka hüvitist korteriomandite II ja III eest. Kui korteriomandil I lasuv käsutamise keelumärge ei takista selle korteriomandi 1⁄2 suuruse mõttelise osa omandi üleandmist võlgniku pankrotivarasse, siis jääb arusaamatuks, kuidas korteriomanditel II ja III lasuvad keelumärked seda takistavad. Ka selle seisukoha tõttu on maakohtu otsus vastuoluline. Kui kohus leiab, et alustatud täitemenetlused takistavad 1⁄2 mõttelise osa üleandmist võlgniku pankrotivarasse, tulnuks seda kohaldada kõigi korteriomandite puhul. Kui kohus aga leiab, et täitemenetlused (ja keelumärked) ei takista kaasomandi osa üleandmist võlgniku pankrotivarasse, ei ole põhjendatud kostjalt hüvitise väljamõistmine (eriti olukorras, kus omandamise aluseks olev toiming on tühistatud). Arusaamatu on maakohtu seisukoht, et kehtetuks saab tunnistada mitte kohtulahendit, vaid hagi õigeksvõttu. Seega peaks tsiviilasjas nr 2-14-54623 menetlus jätkuma ja käesolevas menetluses ei saa kohustada kostjat tagastama nn alusetult saadu, kuna menetlus asjas nr 2-14-54623 on pooleli. Kohaldades hagi õigeksvõtule PankrS § 111, oleks maakohus pidanud selgitama, kuidas ta näeb ette edasisi protsessitoiminguid ja millele ta tugineb.
6(12)
Lisaks käsitleb kostja tema vande all ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmist, aga sama taotlust ringkonnakohtule ei ole esitatud. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Menetluse vahepealne käik
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.08.2017 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis osaliselt ning täiendas otsuse põhjendusi. Apellatsioonimenetluse kulud jättis kohus kostja kanda.
7.Riigikohus tühistas 04.04.2018 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 30.08.2017 otsuse ja saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Riigikohus rahuldas kostja kassatsioonkaebuse osaliselt. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu lõppjäreldus hagi rahuldavas osas tuleb jätta muutmata, aga muuta tuleb otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21) ja täiendada kohtuotsuse resolutsiooni seoses hageja poolt hagi täiendamisega apellatsioonimenetluses. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud kostjalt väljamõistmata jäetud hüvitise 7950 eurot osas. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
9.Apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled järgmiste maakohtu poolt tuvastatud asjaolude üle, mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel: - võlgnik ostis Swedbankilt saadud laenu arvel korteriomandid II ja III, mis olid vastavalt koormatud hüpoteegiga Swedbanki kasuks; laenulepingute makseid tasus võlgnik enda pangakontolt Swedbankis; - võlgnik ostis SEB Pangalt saadud laenu arvel korteriomandi I, mis oli vastavalt koormatud hüpoteegiga SEB Panga kasuks; laenulepingu makseid tasus võlgnik enda pangakontolt SEB Pangas; - võlgnik oli Q osanik ja juhatuse liige; - 26.06.2015 nimetati Q pankrotimenetluses ajutine pankrotihaldur; 15. septembril 2010 kuulutas maakohus välja Q pankroti; - tagasivõitmise hagi tõttu seati 2. mai 2011 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-11-17796 korteriomanditele I-III kohtulikud hüpoteegid Q pankrotihaldurite kasuks, kokku summas 256 800 eurot; - Tartu Maakohus mõistis jõustunud kohtuotsusega võlgnikult Q kasuks välja 256 800 eurot 20 senti; - kostja esitas 18. juulil 2014 võlgniku vastu hagi nõusoleku saamiseks kinnistusraamatu kannete tegemiseks, millega kanda kõigi korteriomandite kaasomanikena sisse nii võlgnik kui ka kostja mõlemad 1⁄2 mõttelises osas; võlgnik esitas augustis 2014 kohtumenetluses tsiviilasjas 2-14-54623 hagi õigeksvõtmise avalduse, mille alusel rahuldas maakohus 19. augusti 2014 otsusega hagi; - 6. oktoobril 2014 kanti kostja kaasomanikuna kinnistusraamatusse; - 11. veebruaril 2016 kanti kohtutäituri avalduse alusel kinnistusraamatusse keelumärked kostjale kuuluvate korteriomandite II ja III mõttelise osa käsutamise keelamiseks; - 21. juunil 2016 kanti kinnistusraamatusse keelumärge kostjale kuuluva korteriomandi I mõttelise osa käsutamise keelamiseks.
7(12)
I
10.Ringkonnakohtule on käesolevas asjas kohustuslikud Riigikohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel (TsMS § 693 lg 2). Riigikohtu suuniste kohaselt käesolevas asjas ei ole hagi õigeksvõtt PankrS § 111 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel tagasivõidetav toiming, hagi õigeksvõtt ei ole muuks tehinguks PankrS § 111 lg 3 mõttes ning sellele ei laiene kinkelepingu tagasivõitmise regulatsioon. Hagi õigeksvõtmise avaldus on ühepoolne tahteavaldus ehk tehing (TsÜS § 67 mõttes).
11.Kuivõrd PankrS § 111 reguleerib kinkelepingu, st mitmepoolse tehingu tagasivõitmist ja kuigi PankrS § 111 lg 3 laiendab sätte kohaldamisala ka muudele lepingutele, hõlmab säte siiski vaid mitmepoolseid tehinguid ega ole kohaldatav menetlustoimingutele. Erinevalt PankrS § 111 lg 3 kohaldamisel kindlakstehtavast soorituse ja vastusoorituse väärtuste erinevuse suurusjärgu kindlakstegemisest, ei ole hagi õigeksvõtmisel võimalik soorituste väärtusi võrrelda. Seega on maakohus põhjendamatult PankrS § 111 alusel võlgniku hagi õigeksvõtmise kehtetuks tunnistanud.
12.Alternatiivselt tugines hageja PankrS § 110 lg 1 p-le 2 ja leidis, et hagi õigeksvõtmine on kehtetuks tunnistatav tagasivõitmise üldalusel. PankrS § 110 on üldnormiks tehingute tagasivõitmisel. TsÜS § 67 lg 2 järgi on tehing ühe- või mitmepoolne. Muu hulgas on ühepoolseks tehinguks TsÜS § 67 mõttes kostja avaldus, millega kostja võtab hagi õigeks TsMS § 440 järgi. Selline tahteavaldus on küll eelkõige tehtud kohtule, et tuua kaasa menetluslik tagajärg. Teisalt tunnustab kostja tahteavaldusega hageja nõuet ning see toimetatakse kohtumenetluses eelduslikult hagejale ka kätte. Sisuliselt on tegemist kohtumäärusega kinnitatud kohtuliku kompromissiga sarnase olukorraga, mis on tagasivõidetav. Kuigi protsessuaalselt kaasneb õiguslik tagajärg alles kohtulahendi tegemisega, väljendub nii kohtule esitatud kompromissilepingus kui ka hageja nõude tunnustamiseks esitatud hagi õigeksvõtu avalduses isiku tahteavaldus tuua kaasa kindel õiguslik tagajärg.
13.Võlgniku avaldus hagi õigeksvõtu kohta võib olla tagasivõidetav PankrS § 110 alusel kui tehing. Selleks tuleb analüüsida, kas tehingu tagasivõitmise eeldused PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel on täidetud.
14.PankrS § 110 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Maakohus tuvastas õigesti järgmised asjaolud: võlgnik võttis hagi õigeks üks aasta enne ajutise halduri nimetamist; hagi õigeksvõtmine tõi vältimatult kaasa hagi rahuldamise ning võlgniku ainuomandisse kuulunud korteriomandite mõtteliste osade tasuta ülemineku kostja omandisse; vaidlusalused korterid ei kuulunud võlgniku ja kostja seltsinguvara hulka; kostja oli võlgniku võlausaldajate kahjustamisest teadlik, kuna ta oli tsiviilasja nr 2-14-54623 menetluse ajal võlgniku lähikondne; poolte vahel ei olnud sõlmitud seltsingulepingut. Ringkonnakohus järgib maakohtu põhjendusi nimetatud osas ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6).
15.Kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata maakohtu järeldusi ümber. Maakohus leidis õigesti, et seltsingulepingu sõlmimine ei leidnud tõendamist, mistõttu ei oma asja lahendamisel ka tähendust kostja töötamine P-s, kostja tööst saadud võimalik tulu, kostja võimalik osalus või töötamine AS-s W ja Valgas KKK asuva korteri kasutada andmine. Kostja ei tõendanud oma väiteid, et korteriomandite I–III võlgniku nimele omandamine oli seltsinglaste kokkulepe, mistõttu ei saanud maakohus nende väidetega arvestada. Põhjendatud ei ole kostja apellatsioonkaebuse väide, et võlausaldajate huvide mittekahjustamist kinnitab
8(12)
asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-15 -17685 ei võtnud Riigikohus hageja teistmisavaldust menetlusse. Riigikohus on käesolevas asjas tehtud otsuses märkinud, et nimetatud teistmisavalduse menetlusse võtmata jätmisest ei saa järeldada ei kohtute otsuste õigsust ega ka seltsingu olemasolu võlgniku ja kostja vahel. Apellatsioonkaebuse väidet, et poolte kooselu lõppes juba enne seltsingu lõppemist 2014 veebruaris, ei ole kostja tõendanud. Kostja tsiviilasjas 2-1454623 esitatud hagiavalduses (I kd, tl 170-173) ja tsiviilasjas 2-15-17685 esitatud hagiavalduses (III kd, tl 66-68) on kostja esile toonud, et kostjal ja võlgnikul oli alates 1996. aasta sügisest ühine majapidamine, elati koos Valgas, XXX kuni otsustati seltsing lõpetada; seltsing lõppes samade hagiavalduste kohaselt veebruaris 2014. Nimetatust on võimalik järeldada, et poolte kooselu kestis kuni väidetava seltsingu lõppemiseni. On eluliselt usutav, et kostja oli teadlik võlausaldajate huvide kahjustamisest ka seeläbi, et korteriomandite, mille 1⁄2 mõtteliste osade üleandmist kostja 18.07.2014 esitatud hagis nõudis, olid seatud hüpoteegis Q pankrotihaldurite kasuks ja nimetatu pidi kostjale nähtuma kinnistusraamatust (AÕS § 55 lg 2).
16.Seega leidis maakohus lõppjäreldusena õigesti, et hageja nõue tunnistada kehtetuks hagi õigeksvõtmine võlgniku poolt tsiviilasjas 2-14-54623 kuulub rahuldamisele. II
17.Pooled vaidlevad, kas kehtetuks tunnistatud tehingu alusel üleantud korteriomandite mõtteliste osade tagastamine on PankrS § 119 lg 3 mõttes võimatu, kui korteriomanditele on seatud keelumärge.
18.PankrS § 119 lg 1 kohaselt, kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt tagasivõidetud tehingu alusel saadu hävimise või kahjustumise korral, samuti juhul, kui saadu väljaandmine on muul põhjusel võimatu, peab teine pool hüvitama saadu väärtuse või selle vähenemise, kui ta teadis või pidi teadma tagasivõitmise aluseks olevatest asjaoludest.
19.Tagasivõitmise korras tehingu kehtetuks tunnistamisel peab teine pool tagasivõidetud tehingu järgi üleantud vara tagastama selles seisus, nagu see tagasivõidetud tehingu alusel teisele poolele kuulub, sh parendused, viljad ja muu kasu (PankrS § 119 lg 1). Tagasivõitmise hagi rahuldamise tõttu on kostjal kohustus tagastada võlgnikule korteriomandite I-III mõttelised osad, andes nõusoleku vastava asjaõigustehingu sõlmimiseks ning kinnistusraamatu kannete muutmiseks.
20.Maakohus leidis põhjendatult korteriomandi I puhul, et kostjat tuleb kohustada andma tahteavaldus korteriomandi I 1⁄2 mõttelise osa omandiõiguse üleminekuks võlgnikule, andma vajalik nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks ja vastavad tahteavaldused tuleb asendada kohtuotsusega. Korteriomandite II ja III puhul mõistis maakohus kostjalt välja nende mõtteliste osade väärtuse PankrS § 119 lg 3 järgi, kuna leidis, et kostjal on korteriomandite II ja III mõtteliste osade tagastamine PankrS § 119 lg 3 mõttes võimatu.
21.Vaidlust ei ole poolte vahel selles ja nimetatu on tõendatud hageja poolt maa- ja ringkonnakohtus esitatud kinnistusraamatu väljavõtetega ( I kd, tl 179-180 ja 185-188, IV kd, tl 163-165), et nii hagi esitamise ajal kui ka käesoleval ajal on korteriomandid II ja III koormatud hüpoteekidega Swedbanki ja Q pankrotihaldurite kasuks ning kostjale kuuluvatele mõttelistele osadele on seatud käsutamise keelumärked kohtutäitur Elin Vilippuse ja Swedbanki kasuks. Korteriomandi I kinnistusraamatu väljavõttega seisuga 12.04.2016 (I kd, tl 181-184) on tõendatud, et see on tervikuna koormatud hüpoteekidega SEB Pank ja Q
9(12)
pankrotihaldurite kasuks ning sisse on kantud märkus võlgniku kui kinnistu omaniku pankroti väljakuuulutamise kohta ja sama korteri kinnistusraamatu väljavõttega seisuga 24.04.2018 on tõendatud, et kostjale kuuluvale osale on seatud käsutamise keelumärge kohtutäitur Elin Vilippuse ja Q pankrotihaldurite kasuks. Vaidlust ei ole selles, et maakohtus asja lahendamise hetkel olid kõikide korteriomandite kostja mõttelistele osadele kohtutäituri taotluse alusel seatud keelumärked.
22.Riigikohtu suuniste kohaselt käesolevas asjas ei ole ainuüksi keelumärgete kinnistusraamatusse kandmise tõttu alust asuda seisukohale, et saadu tagastamine oleks võimatu PankrS § 119 lg 3 mõttes. Kohtutäituri avalduse alusel täitemenetluses sissenõudja kasuks kinnistusraamatusse kantud keelumärkele saab kohaldada analoogia alusel TsMS § 378 lg-t 6, mille järgi võib hageja käsutada hagi tagamisest talle tulenevaid õigusi, eelkõige õigusest loobuda või anda nõusoleku tehingu tegemiseks, mis käsutuskeelust tulenevalt oleks keelatud. See tähendab, et keelumärke järgi õigustatud isik võib anda kinnisasja omanikule nõusoleku tehingute ja toimingute tegemiseks, mida keelumärge üldiselt takistab. Seejuures võib keelumärke järgi õigustatud isik olla kohustatud andma vajalikud tahteavaldused, kui tema õigusi sellega ei kahjustata (mh on tagatud, et vahepeal ei tehtaks kinnistusraamatusse õigustatud isikut kahjustavaid kandeid), ning neid tahteavaldusi võib ka kohtulahendiga asendada. Samadel tingimustel võib sissenõudjalt nõuda tahteavaldust kinnisasja ajutiseks arestist vabastamiseks. Võlgniku kinnisasja võõrandamine ei kahjusta hüpoteegipidaja õigusi.
23.Seega on käesolevas asjas üleantud korteriomandite II ja III, s.o XXX ja CCC korteriomandite 1⁄2 mõtteliste osade tagastamiseks vaja kinnistusraamatusse kantud õigustatud isikute, st kostja, kohtutäituri ja sissenõudjate nõusolekuid võlgniku omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks. Sellest iseenesest ei järeldu, et korteriomandite 1⁄2 mõttelise osa tagastamine oleks võimatu.
24.PankrS § 119 lg 3 järgi väärtuse hüvitamise nõude eelduseks on saadu väljaandmise võimatus, mida peab TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendama hageja. Hüvitise väljamõistmiseks peab saadu tagastamine olema PankrS § 119 lg 3 mõttes võimatu. Nimetatu osas on tõendamiskoormis hagejal. Kui hageja ei tõenda TsMS § 230 lg 1 järgi asja uuel läbivaatamisel, et nende mõtteliste osade tagastamine on võimatu, ei ole kohtul võimalik tuvastada ka kostja kohustust anda korteriomandite II ja III kohta nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks. III
25.Riigikohtu suuniste järgi tuli anda hagejale võimalus ka hagi täiendada.
26.Hageja taotles 24.04.2018 menetlusdokumendis nõusolekut hagi eseme muutmiseks korteriomandite II ja III mõttelisi osi pudutavate nõuete osas, kohustades kostjat andma nimetatud korteriomandite 1⁄2 mõtteliste osade omandiõigus üle võlgniku pankrotivarasse, kohustada kostjat andma nõusolek vastavate korterite registriosadesse tehtud omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse registriosadesse ainuoamnikuna võlgnik ning asendada kostja tahteavaldused kohtuotsusega; kohustada kostjat esitama kõigi puudutatud isikute nõusolekud tehtud omanikukannete kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks, millega kantaks vastavatesse registriosadesse ainuomanikuna võlgnik hiljemalt ühe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest; eelnimetatud tähtajaks puudutatud isikute nõusolekute mitteesitamise puhuks mõista kostjalt välja võlgniku pankrotivarasse rahaline hüvitis 95 000 eurot korteriomandi II 1⁄2 mõttelise osa eest ja 57 812,50 eurot korteriomandi III mõttelise osas eest. Nimetatuga esitas hageja asja väljaandmisnõude ja alternatiivselt (selle
10(12)
võimatuse puhuks) rahalise nõude, samuti sooritusnõuded kostja vastu anda tahteavaldus ja kohustada kostjat esitama teiste õigustatud isikute nõusolekud.
27.Kostja vaidles hageja taotlusele vastu ja leidis, et kui kohus lubab hagejal hagi muuta, soovib ta esitada täiendavad vastuväited.
28.Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole hagi muutnud ja nõudeid tuleb seetõttu menetleda. Hagi muutmiseks ei peeta esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist (TsMS § 376 lg 4 p 3). Käesoleval juhul soovib hageja esmase nõudena asja väljaandmist, milleks on vaja kostja tahteavaldust ja kolmandate isikute nõusolekuid, ka hagis taotletava kohustuse täitmiseks või teo tegemiseks tähtaja andmine ei ole hagi muutmine. Asja väljaandmise ja selle võimatuse korral hüvitise nõude saab hagis esitada alternatiivselt ja hageja saab käesoleval juhul esitada esialgselt esitatud rahalise nõude asemel 24.04.2018 menetlusdokumendis esitatud nõuded, jättes esialgselt esitatud nõude teisena lahendatavaks alternatiivnõudeks, kui asja väljaandmise nõuet pole võimalik rahuldada. Kuivõrd tegemist pole hagi muutmisega, hageja ei muuda hagi alust, ei ole vajalik kostjale apellatsioonimenetluses täiendava tähtaja andmine hagi muutmisele vastamiseks. Kostja on saanud vastata hageja taotlusele 04.05.2018 esitatud menetlusdokumendis, milles ta on jäänud apellatsioonkaebuses toodud seisukohtade juurde.
29.Ringkonnakohtu istungil kinnitas kostja, et tal ei oleks võimalik saada kohtutäituri ja panga nõusolekuid korteriomandite II ja III keelumärgete kustutamiseks. Nimetatuga võttis kostja ringkonnakohtu hinnangul sisuliselt õigeks, et saadu tagastamine pole PankrS 119 lg 3 kohaselt võimalik ja hageja ei pea seda täiendavalt tõendama. Seega on hageja nõue kostjalt hüvitise väljamõistmiseks korteriomandite II ja III omandi mõttelise osa kaotuse eest põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. IV
30.Riigikohtu suuniste kohaselt, kui kinnistu mõttelise osa tagastamise asemel tuleb PankrS § 119 lg 3 järgi hüvitada selle väärtus tehingu kehtetuks tunnistamise aja seisuga, siis tuleb saadu väärtuse hüvitamisel arvestada ka kinnisasja koormanud hüpoteeki. Kinnisasja väärtuse hindamiseks tuleb välja selgitada, kas ja kui suurt nõuet hüpoteek tagab.
31.Asjas esitatud Tartu Makohtu 16.05.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-17796 (I kd, tl 124148) on tõendatud, et nimetatud otsuse resolutsiooni p 4 kohaselt mõisteti võlgnikult välja 02.06.2009 lepingu alusel saadu 256 800,20 eurot Q kasuks. Võlgniku 04.11.2015 nõuete kaitsmise koosoleku protokolliga (I kd, tl 203-210) on tõendatud, et Swedbank ja SEB Pank esitasid võlgniku pankrotimenetluses nõuded vastavalt 182 892,27 euro ja 48 154,57 euro ulatuses ja neid nõudeid tunnustati I järgus. Swedbanki nõudeavaldusega (I kd, tl 221-223) on tõendatud, et nimetatud panga poolt võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõue 182 892,27 eurot tulenes laenulepingutest nr 04-604356-EL ja nr 07-037939. SEB panga nõudeavaldusega pankrotimenetluses (I kd, tl 224-226) on tõendatud, et nimetatud panga poolt võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõue 48 154,57 eurot tulenes laenulepingust nr L050012574. Swedbanki täitmisavaldusega (I kd, tl 227-228) on tõendatud, et Swedbank esitas eelnimetatud nõuded vastavas suuruses sundtäitmisele. Pooled ei vaidle, et korteriomandeid koormavad hüpoteegid tagavad üksnes hüpoteegipidajate nõudeid võlgniku vastu.
32.Põhjendatud on hageja käsitlus, et täitemenetluses korteriomandite võõrandamisel lähevad hüpoteegipidajate nõuded võlgniku vastu seaduse alusel (AÕS § 349 lg 3, VÕS § 173 lg 3) kostjale üle ja korteriomandite turuhinnast hüpoteekide summa või nendega tagatavate nõuete
11(12)
summa mahaarvamine viiks käesoleval juhul kostja rikastumiseni hageja arvel, kuna kostja on saanud korteriomandite mõtteliste osade omanikuks ilma vastusoorituseta ja omandab lisaks (juhul kui mõttelisi osi pole võimalik pankrotivarasse arvata) seaduse alusel võlgniku vastu samuti nõude ilma vastusoorituseta. Kostja ei ole väitnud, et temale potentsiaalselt seaduse alusel üleminev nõue oleks väärtusetu, kuna seda ei oleks võimalik täita. Seetõttu ei ole hüpoteegisummade mahaarvamine saadu väärtuse hüvitamisel käesoleval juhul põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada korteriomandite II ja III osas hageja poolt nõutud hüvitise ulatuses. V
33.Kokkuvõttes jääb maakohtu otsus hagi rahuldavas osas muutmata ja hagi tuleb jätta rahuldamata korterite II ja III osas ulatuses, milles hageja täiendas oma nõuet ringkonnakohtu menetluses asja väljaandmise, kostja tahteavalduse kohtuotsusega asendamise ja kostja kohustamise nõudega puudutatud isikute tahteavalduste esitamiseks. Maakohus on rahuldanud hagi osaliselt, jättes otsuses märkimata hagi rahuldamata jätmise ulatuse. Ringkonnakohus esitab kohtuotsuse selguse ja arusaadavuse huvides kohtuotsuse tervikresolutsiooni, märkides selles samuti ära hageja maakohtus esitatud hüvitisnõude rahuldamata jätmise ulatuse 7950 eurot (TsMS § 442 lg 5).
34.Maakohus jättis põhjendatult hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud 96,97% ulatuses kostja kanda. Arvestades, et ringkonnakohus ei rahulda apellatsioonkaebust ja hageja nõue kuulub majanduslikus mõttes rahuldamisele korterite II ja III osas 100% ulatuses, jäävad apellatsioonimenetluse kulud täies ulatuses kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.