lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-137-04

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 07.12.2004

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-137-04
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
07.12.2004
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1324
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtuasja number 3-2-1-137-04 Otsuse kuupäev Tartu, 7. detsember 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed P. Jerofejev ja L. Laarmaa Kohtuasi OÜ Pärlen A. K. pankrotiavaldus. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 18. juuni 2004. a määrus tsiviilasjas nr 2-2/948/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Lia Kure erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 15. november 2004. a, kirjalik menetlus Resolutsioon

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 18. juuni 2004. a määrus ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks
2.Erikaebus rahuldada.
3.Tagastada Jüri Kukele 6. juulil 2004 Lia Kure erikaebuselt tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Pärnu Maakohtu 23. veebruari 2004. a määrusega algatati võlgniku pankrotiavalduse alusel OÜ Pärlen A. K. pankrotimenetlus. Ajutiseks pankrotihalduriks nimetati Andrus Õnnik. Ajutine pankrotihaldur esitas 10. märtsil 2004. a pankrotimenetluses aruande, milles palus pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 alusel pankrotimenetluse lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, sest võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Võlgnikul on võlgu vähemalt 357 647 krooni 42 sendi eest, kuid võlgniku vara realiseerimisväärtus ei ületa 6 000 krooni. Tegevust taastada ei ole võimalik.
2.Pärnu Maakohus lõpetas 27. aprilli 2004. a määrusega pankrotimenetluse PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus luges ajutise pankrotihalduri aruande põhjal tuvastatuks, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ükski võlausaldaja ei nõustunud pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha maksma. Võlgnik nimetas esmase maksejõuetuse põhjustena kaupade tellimise ja realiseerimise sesoonsust ja Tallinna mnt remonti 1999. a kevad-suvisel hooajal. Ajutine haldur kinnitas seda põhjust kohtuistungil. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks peab ajutine haldur ebarahuldavat riski hindamist äriplaani koostamisel ja elluviimisel ning piisavate omavahendite puudumist. Ajutine haldur ei tuvastanud, et võlgniku juhatuse liige oleks oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu rikkunud. Võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või majanduskuriteo tunnuseid ei ilmnenud. Makseraskustest jagusaamiseks võeti ette uusi äriprojekte, millest ükski ei õnnestunud sellisel määral, et tasuda vanad võlad. Äriühingu sisulise tegevuse lõppemise järel 2002. aasta kevad-suvisel perioodil oli välja kujunenud võlgniku maksejõuetus.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
3.Pärnu Maakohtu määruse peale esitas võlausaldaja Lia Kurg erikaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asja samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Erikaebuse põhjenduste kohaselt oli OÜ Pärlen A. K. pankrotiseisundis sisuliselt juba 31. detsembril 2002. a, millest annab tunnistust osaühingu bilanss. Ettevõte oli maksejõuetu ilmselt ka kaebuse esitajaga rendilepingu sõlmimise ajal, sest tasuda ei suudetud ühegi kuu renti. Võlgnevuse tasumise kokkuleppe sõlmimisel 2000. aasta veebruaris võttis osaühingu juhatuse liige põhjendamatu riski, mis on raske juhtimisviga.

Osaühingu juhatuse liige ei järginud äriseadustiku (ÄS) §-s 176 sätestatud nõuet, mille kohaselt peab osaühingul olema netovara mitte vähem kui 50% osakapitalist. Selle langemisel alla ettenähtud suuruse peab juhatus ÄS § 171 kohaselt kokku kutsuma osanike koosoleku. Samuti ei täitnud juhatuse liige ÄS § 180 lg-s 5š sätestatud kohustust esitada viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavaldus, kui osaühing on maksejõuetu. Pankrotiavalduse esitamisega viivitamine oli äriühingu ja võlausaldajate huve kahjustav tegevus, mis on raske juhtimisviga. PankrS § 28 lg 2 kohaselt tulnuks kohtul lahendis märkida, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4.Tallinna Ringkonnakohus jättis 18. juuni 2004. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja erikaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldusega, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei olnud raske juhtimisviga pankrotiseaduse mõistes. Nii osaühingu netovara vähenemine alla seaduses ettenähtud alampiiri kui pankrotiavalduse esitamisega viivitamine ei ole sellisteks asjaoludeks. Asjas tuvastati, et võlgniku maksejõuetus oli tingitud mitmetest asjaoludest, mis ei välista juhatuse liikme vastutust oma kohustuste rikkumise eest. Pankrotiavalduse esitamisega viivitamine juhatuse liikme poolt võis olla äriühingut ja äriühingu võlausaldajate huve kahjustav, kuid nimetatud asjaolust ei tulene üheselt, et tegemist oleks raske juhtimisveaga PankrS § 28 lg 2 tähenduses.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5.L. Kurg esitas ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule erikaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Erikaebuse põhjenduste kohaselt on kohus ebaõigesti kohaldanud protsessiõiguse norme ning oluliselt rikkunud materiaalõiguse norme. Ringkonnakohus andis määruse kirjalikus menetluses ja kuna võlausaldajat esimese astme kohtus menetlusse ei kaasata, siis ei olnud tal võimalik osaleda protsessis, kus otsustati tema õiguste üle. Kui on selge, et tehti raske juhtimisviga, peab kohtumenetluses olema tõendatud, et raske juhtimisviga ei mõjutanud võlgniku võimalusi võlgade tasumiseks. Pankrotiavalduse õigeaegne esitamine oleks võimaldanud täita võlausaldajate nõudeid suuremas ulatuses. Pankrotiavalduse õigeaegne esitamata jätmine on raske juhtimisviga. Pankrotiavalduse esitamata jätmine mõjutas otseselt olulise osa vara vähenemist. Kohus ei või pankrotimenetluses jätta tähelepanuta võlausaldaja väiteid põhjusel, et tal on võimalik tõstatada juhatuse liikme vastutuse küsimust ÄS § 187 lg 2 alusel.
6.OÜ Pärlen A. K. erikaebuses tooduga ei nõustunud. Erikaebuse esitajal oli võimalus oma õigusi pankrotimenetluses kaitsta, kuid erikaebuse esitaja loobus sellest, jättes deposiitarvele vajalikud summad tasumata. PankrS § 28 lg-s 2 on kirjas, mida loetakse raskeks juhtimisveaks. Rasket juhtimisviga ei ole tuvastatud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu määrus tuleb tühistada pankrotiseaduse väära tõlgendamise tõttu ja asi saata samale kohtule uueks läbivaatamiseks
8.Ekslik on erikaebuse sisukoht, et ringkonnakohus poleks tohtinud L. Kure erikaebust läbi vaadata kirjalikus menetluses. Pankrotiseaduse § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 302 lg 5 kohaselt peab apellant juhul, kui ta soovib asja arutamist kohtuistungil, seda apellatsioonkaebuses märkima. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et ta soovib asja arutamist kohtuistungil, loetakse, et ta asja arutamist kohtuistungil ei soovi. TsMS § 302 lg 9 sätestab, et erikaebusele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui see ei ole erikaebuse olemusega vastuolus. Vastavalt TsMS § 316 lg-le 3 võib kohus vaadata erikaebuse läbi kirjalikus menetluses protsessiosalisi kohtusse kutsumata. Kolleegium leiab, et kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpetatakse PankrS § 28 lg 2 alusel ning pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitab erikaebuse võlausaldaja, tuleb kaebus läbi vaadata kohtuistungil, kui võlausaldaja on kaebuses märkinud, et ta soovib asja arutamist kohtuistungil. Kuna maakohtu määruse peale esitatud erikaebuses L. Kurg ei märkinud, et ta soovib kaebuse läbivaatamist kohtuistungil, siis oli apellatsioonikohtul õigus vaadata erikaebus läbi kirjalikus menetluses protsessiosalisi kohtusse kutsumata.
9.L. Kurg vaidlustas maakohtu määruse põhjusel, et kohus rikkus PankrS § 28 lõiget 2. Kaebaja leidis, et OÜ Pärlen A. K. maksejõuetuse põhjuseks oli raske juhtimisviga ning kohus oleks pidanud seda märkima määruses, millega ta pankrotimenetluse lõpetas. Kaebaja hinnangul rikkus võlgniku juhatuse liige ÄS § 171 lõiget 2 ja § 180 lõiget 5š, mida tuleb lugeda raskeks juhtimisveaks.
10.Kolleegium ei soostu ringkonnakohtu seisukohaga, et osaühingu netovara vähenemine alla seaduses ettenähtud alampiiri ja pankrotiavalduse esitamisega viivitamine ei saa olla pankrotiseaduse mõistes raskeks juhtimisveaks. Äriseadustiku § 171 lg 2 paneb osaühingu juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse juhul, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui sama seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus ja majandusaasta aruande kinnitamist otsustava osanike koosoleku toimumiseni jääb rohkem kui kaks kuud. Äriseadustiku § 180 lõike 5š kohaselt peab juhatus esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 28 lg 2 teine lause sätestab, et raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kolleegium on seisukohal, et ÄS § 171 lõikes 2 ja § 180 lõikes 5š sätestatud kohustuse tahtlikku või raske hooletuse tõttu rikkumist tuleb käsitada raske juhtimisveana. Sellise järelduse tegemisel arvestab kolleegium seda, et nende kohustuste täitmata jätmise eest on seadusandja ette näinud ka kriminaalvastutuse.
11.Kolleegium peab siinkohal vajalikuks märkida, et PankrS § 28 lg 1 kohaselt peab kohus juhul, kui

pankrotimenetluses ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatama sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

12.Asja uuel läbivaatamisel peab kohus võtma esmalt seisukoha, kas võlgniku juhatuse liige on tahtlikult või raske hooletuse tõttu rikkunud ÄS § 171 lõikes 2 või § 180 lõikes 5š sätestatud kohustust. Kui võlgniku juhatuse liige on neis sätetes märgitud kohustusi rikkunud, peab kohus hindama nende rikkumiste seost võlgniku maksejõuetuse tekkimisega. Kui võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kohustuste rikkumine, tuleb see ka PankrS § 28 lg 2 kohaselt kohtulahendis ära märkida. A. Kull, P. Jerofejev, L. Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.