Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-39-04 Tartu, 8. aprill 2004. a Eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Tampuu Irina Knjazeva hagi OÜ B & D vastu saamatajäänud palga, palgaviivise, koondamis- ja puhkusehüvitise ning lõpparve ja tööraamatu kinnipidamise eest hüvitise saamiseks Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. novembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/1173/2003 Irina Knjazeva kassatsioonkaebus 8. märts 2004. a, kirjalik menetlus Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
20.novembri 2003. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmis Irina Knjazeva 2. jaanuaril 2001. a AS-ga B & D (praegune OÜ B & D) tähtajatu töölepingu nr 26. Lepingu järgi asus hageja samast päevast kostja juures tööle spetsialisti ametikohal põhipalgaga 7 500 krooni kuus. Kostja ei maksnud hagejale kokkulepitud tasu, vaid alampalka 1 600 krooni kuus. Hageja palus kostjalt välja mõista 30. jaanuari 2002. a seisuga vähem makstud palga 70 800 krooni ja palga maksmisega viivitamise eest viivise 64 457 krooni 50 senti.
30.jaanuaril 2002. a lõpetati hagejaga tööleping koondamise tõttu TLS § 86 p 3 alusel ja maksti välja lõpparve 7 088 krooni 60 senti. Hageja leidis, et temale on lõpparve väljamakstud saadaolevast 35 216 krooni 63 sendi võrra väiksemas ulatuses ning palus nimetatud summa kostjalt välja mõista. Hageja palus kostjalt välja mõista ka hüvitise lõpparve kinnipidamise eest 7 500 krooni ning hüvitise tööraamatu kinnipidamise eest 44 642 krooni 50 senti. Kohtuistungil suurendas hageja hüvitise nõuet tööraamatu kinnipidamise eest ja palus kostjalt seisuga 20. mai 2002. a välja mõista 169 641 krooni 50 senti.
2.
Vastuses hagiavaldusele ei tunnistanud kostja hagi. Vastuväidete kohaselt ei ole kostja seaduslik esindaja näinud hageja esitatud 2. oktoobri 2000. a AS B & D nõukogu koosoleku protokolli, mille kohaselt otsustati sõlmida hagejaga vaidlusalune tööleping. Samuti ei ole kostja seaduslik esindaja näinud väidetavalt 2. jaanuaril 2001. a sõlmitud töölepingut nr 26. Nimetatud numbri all on registreeritud hoopis 1. oktoobril 2001. a sõlmitud tööleping A. Kuroviga. Hagejaga kui kostja nõukogu liikmega oli 1. veebruaril 2001. a sõlmitud leping nr 17, mille järgi hageja asus kostja juures tööle direktorina töötasuga 1 600 krooni kuus. Nimetatud lepingu järgi on kostja oma kohustused täitnud. Hageja tööraamatut pole kostja käes olnud. Väidetava töölepingu nr 26 sõlmimise ajal oli hageja AS B & D nõukogu liige ja pooltevahelisele suhtele ei saanud TLS § 7 p 10 kohaselt laieneda töölepingu seaduse sätted. Aktsiaseltsi nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine on ÄS § 298 lg 1 p 9 ja § 305 järgi aktsionäride üldkoosoleku pädevuses. Hageja esitatud tööleping nr 26 on sel ajal kehtinud TsÜS § 103 lg 1 ja § 66 lg 2 kohaselt tühine, sest AS B & D ainuaktsionär I. Skljar ei ole volitanud juhatuse liiget A. Akopjani sõlmima
hagejaga vaidlusalust töölepingut.
3.Tallinna Linnakohtu 5. juuni 2003. a otsusega rahuldati hagi osaliselt. Linnakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja vähemmakstud palga 70 800 krooni, palga maksmisega viivitamise eest viivise 64 457 krooni 50 senti, lõpparvena vähem makstud summa 35 216 krooni 63 senti ja lõpparve kinnipidamise eest hüvitise 7 500 krooni. Linnakohus jättis rahuldamata hageja nõude hüvitise saamiseks tööraamatu kinnipidamise eest. Linnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt reguleerib pooltevahelist õigussuhet töölepingu seadus. Hageja lepingulised kohustused ei kujutanud endast nõukogu liikme kohustuste täitmist TLS § 7 p 10 mõttes. Seadus ei keela juhatuse või nõukogu liikmel teha samas äriühingus töölepingu alusel täiendavat tööd. Hagejaga 2. jaanuaril 2001. a sõlmitud tööleping nr 26 tuleb lugeda kehtivaks lepinguks. Kostja selleaegne seaduslik esindaja A. Akopjan oli tulenevalt ÄS § 306 lg-st 1 õigustatud nimetatud lepingut sõlmima ja selline volitus oli talle antud ka kostja nõukogu koosoleku 2. oktoobri 2000. a otsuse alusel. Asjaolu, et kostja praegune seaduslik esindaja ei ole lepingut näinud, on aktsiaseltsi sisemine küsimus ega muuda lepingut kehtetuks. Asjas puuduvad tõendid vaidlusaluse töölepingu kehtetuks tunnistamise kohta. Hagejale tuleb TLS §-de 35, 49 ja 119 lg 2 alusel hüvitada kehtivast töölepingust tekkinud rahalised nõuded. Nõue tööraamatu kinnipidamise eest hüvitise saamiseks ei kuulu rahuldamisele, sest hageja ei ole tõendanud, et vaatamata tema soovile keeldus kostja talle tööraamatut kätte andmast.
4.Kostja esitas Tallinna Linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ja palus tühistada linnakohtu otsuse täies ulatuses ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Hageja palus vastuapellatsioonkaebuses tühistada linnakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue hüvitise saamiseks tööraamatu kinnipidamise eest. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas oma 20. novembri 2003. a otsusega linnakohtu otsuse osas, millega Irina Knjazeva hagi rahuldati ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi kõigi nõuete osas rahuldamata. Ringkonnakohus ei välistanud, et äriühingu nõukogu liige võib olla äriühinguga ka töösuhetes, kuid leidis, et 2. jaanuaril 2001. a hagejaga sõlmitud töölepingu sisu ja pooltevahelisi alluvussuhteid arvestades ei saa nimetatud lepingut pidada töölepinguks TLS § 1 mõttes. Ringkonnakohus tuvastas, et hageja oli samaaegselt kahes erinevas teineteist välistavas rollis. Nõukogu liikmena korraldas hageja äriühingu juhtimist ja kontrollis juhatuse tegevust. Samal ajal allus hageja töölepingu järgi spetsialisti ülesandeid täites äriühingu juhatuse juhtimisele ja kontrollile ning töölepingu järgi olid hagejal samaaegselt ka juhatuse korraldavad funktsioonid. Seega ei saa töölepingus sisalduvat vaadelda lahusseisvana hageja kohustustest äriühingu nõukogu liikmena. Vaidlusalusele töölepingule ei saa TLS § 7 p 10 järgi kohaldada töölepingu sätteid. Pooltevahelist lepingut tuleb käsitada kokkuleppena nõukogu liikmega lepingus sätestatud tööde tegemiseks ja sellisele lepingule kohaldatakse äriseadustikus sätestatut. Seega tuleb töölepingu seadusest tulenevad hageja nõuded
jätta rahuldamata. Tulenevalt ÄS § 298 lg 1 p-st 9 oli kostjaga 2. jaanuaril 2001. a töölepingu nr 26 sõlmimiseks vajalik aktsionäride üldkoosoleku otsus. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ainuaktsionär ei ole kunagi otsustanud hagejaga lepingu sõlmimist ega andnud selleks volitust juhatuse liikmele A. Akopjanile. Samuti pole ainuaktsionär vaidlusalust lepingut hiljem heaks kiitnud. Seega on poolte vahel
2.jaanuaril 2001. a sõlmitud tehing TsÜS § 103 lg 1 järgi tühine. Kostjale ei tulene tühisest kokkuleppest kohustust tasuda hagejale töötasu 7 500 krooni kuus. Kuna pooltevahelisele suhtele ei laiene töölepingu seadus, siis ei ole hagejal alust nõuda TLS § 119 lg-s 1 sätestatud hüvitist tööraamatu kinnipidamise eest. Seega tuleb nimetatud nõude osas muuta linnakohtu põhjendusi. Pooled ei ole esitanud nõudeid tuginedes hagejaga 1. veebruaril 2001. a sõlmitud lepingule nr 17. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul vajadust hinnata nimetatud lepingu kehtivust.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kassatsioonkaebuses palub hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse täies ulatuses ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Töölepingu seadust tuleb kohaldada juhtumil, kui töö, mida juhatuse või nõukogu liige teeb töölepingu alusel, ei kujuta endast juhatuse või nõukogu liikme kohustuste täitmist. Ringkonnakohus ei leidnud, et nõukogu liikme kohustuste täitmine oleks samastatav töölepingus sätestatud kohustustega. Seega tuli kohaldada töölepingu seadust. Ringkonnakohus jättis oma seisukoha põhjendamata kui leidis, et vaidlusaluse töölepingu järgi oli hagejal rida tööülesandeid, mis olid kostja põhikirja kohaselt juhataja ülesanneteks. Samas jättis kohus tähelepanuta asjaolu, et hagejal oli ka muid tööülesandeid, mis ei olnud juhataja ülesanneteks. Ringkonnakohus tõlgendas vääralt ÄS § 298 lg 1 p 9, sest nimetatud säte ei sisalda keeldu töölepingute sõlmimiseks. Ringkonnakohtu seisukohast lähtudes ei kuuluks ÄS § 298 lg 1 p 9 kohaldamisele ka juhul, kui vaidlusalune tööleping oli leping nõukogu liikmega tööde tegemiseks. Ringkonnakohus pidi kohaldama ÄS § 326. Aktsiaseltsi üldkoosoleku otsuse puudumine hagejaga lepingu sõlmimiseks võib kaasa tuua juhatuse vastutuse, kuid pole aluseks tehingu tühisusele. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 229 lg 2 väljudes apellatsioonkaebuse lahendamise piiridest, kui leidis, et pooltevaheline õigussuhe ei ole tööõigussuhe. Ringkonnakohtu otsus on vastuoluline. Ühel juhul käsitab kohus vaidlusalust lepingut kehtivana, leides, et sellele ei kohaldata töölepingu seaduse sätteid. Teisel juhul leiab kohus, et tegemist on tühise lepinguga, mis ei tekita kostjale õigusi ega kohustusi. Ringkonnakohtu otsus ei vasta TsMS § 228 ja § 231 lg 5 nõuetele. Kostja palus apellatsioonkaebuses tühistada linnakohtu otsuse täielikult. Ringkonnakohus ei rahuldanud kostja apellatsioonkaebust täielikult, kuid märkis kohtuotsuse resolutsioonis, et rahuldas kaebuse täies ulatuses.
7.Vastuses kassatsioonkaebusele peab kostja ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks ning leiab, et hageja kassatsioonkaebus on alusetu.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks.
9.Seadus ei keela äriühingu juhatuse või nõukogu liikmel täita samas äriühingus töölepingu alusel talle pandud kohustusi. Kolleegium on oma 26. novembri 2002. a otsuses 3-2-1-134-02 (RT III 2002, 35, 385) selgitanud, milline on selliste lepingute õiguslik iseloom ja nende suhtes kohaldatav seadus. Kolleegium leidis, et äriühingu juhatuse liige võib samas äriühingus töötada ka töölepingu alusel, kui tehtav töö ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist. Sama põhimõte on kohaldatav ka äriühingu nõukogu liikmele. Kolleegium märgib, et TLS § 7 p 10 sätestab, et töölepingu seaduse sätted ei laiene juriidilise isiku organi liikme suhetele juriidilise isikuga. Tulenevalt tsiviilõiguse dispositiivsusest võivad juriidiline isik ja selle organi liige viimase poolt juriidilise isiku organi liikme kohustuste täitmiseks sõlmitavas lepingus kokku leppida nende töölepingu seaduse sätete kohaldamises, mis pole ainuomased töölepingule ja vastuolus juriidilise isiku tegevust sätestava seadusega.
10.Ringkonnakohus on põhjendatult leidnud, et pooltevaheline leping ei vasta äriseadustikus sätestatud nõuetele ning on tühine. Äriseadustiku § 298 lg 1 p 9 järgi on nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine ja tehingus aktsiaseltsi esindaja määramine aktsiaseltsi üldkoosoleku pädevuses. Nimetatud sätte kohaselt ei ole oluline, kas nõukogu liikmega sõlmitakse tööleping või leping, millele kohaldatakse äriseadustiku sätteid, või mõni muu leping. Seega oli ÄS § 298 lg 1 p 9 alusel hageja kui kostja nõukogu liikmega tehingu tegemiseks nõutav kostja üldkoosoleku sellekohane otsus. Kohtud on tuvastanud, et kostja ainuaktsionär ei ole otsustanud hagejaga vaidlusaluse lepingu sõlmimist ning pole volitanud selleks ka kostja juhatuse liiget. Tehing, mille teise isiku nimel on teinud isik, kellel ei olnud volitust või kes volituse piire ületas, on TsÜS § 103 lg 1 (kuni 01.07.2002 kehtinud redaktsioon) järgi tühine.
11.Ringkonnakohus ei ole asja lahendamisel rikkunud protsessiõiguse norme. Ebaõige on hageja seisukoht, et ringkonnakohus on vastuolus TsMS § 229 lg-ga 2 rajanud otsuse asjaolule, mida pool ise ei ole asja läbivaatamisel esitanud. Ringkonnakohus jättis hageja nõude rahuldamata tuginedes õiguslikule hinnangule, mitte aga seoses faktiliste asjaolude tuvastamisega. Kolleegium nõustub kassaatori väitega ringkonnakohtu otsuse vastuolulisusest seoses 2. jaanuari 2001. a lepingu liigi määratlemisega. Leides, et vaidlusalune leping on tühine, puudus ringkonnakohtul vajadus analüüsida lepingu õiguslikku iseloomu lähtudes eeldusest, et leping on kehtiv. H. Jõks, J. Luik, T. Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.