Kaebaja MM esitas 26.10.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu. Kaebaja taotles tagastada talle tugikark, alternatiivselt lubada tal liikuda seinale toetudes ning järgida ravijuhendit „Alaseljavalu diagnostika ja ravi esmatasandil“ ja võimaldada kaebajale füsioterapeudi, taastusarsti, valuarsti, kliinilise psühholoogi või psühhiaatri vastuvõtt. Kaebuse kohaselt tegi Viru Vangla arst V. Pronevitš 23.05.2021 kaebaja tervisekaarti kande, et kaebaja ei vaja tugikarku. Kaebaja selle otsusega ei nõustu. Kaebajale ei ole võimaldatud ravijuhendis „Alaseljavalu diagnostika ja ravi esmatasandil“ ette nähtud eriarstide vastuvõtte.
2.Tartu Halduskohus tagastas kaebuse 17.02.2023.a määrusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast.
3.Riigikohus tühistas 08.02.2024.a määrusega kaebuse tagastamise ning saatis asja menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule. Riigikohus põhjendas, et kaebaja ei nõua haldusakti andmist või toimingu sooritamist haldusmenetluses, vaid tervishoiuteenuse osutamist. Sel juhul kohustusliku kohtueelse menetluse nõuet ei ole.
Riigikohus märkis, et 01.07.2024 jõustuvad vangistusseaduse (VangS) § 49-53 muudatused, mille kohaselt hakkab tervishoiuteenuse osutamist vanglas korraldama Eesti Haigekassa. Eelnõu seletuskirjast (Riigikogu XIV koosseisu 699 SE) nähtub, et seaduseelnõu koostajate eesmärk võib olla alates 01.07.2024 tekkivate vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidluste suunamine tagasi tsiviilkohtumenetlusse.
4.Vastustaja 28.03.2024.a avalduses on öeldud, et kaebaja on esitanud tulevikku suunatud kohustamiskaebuse, mis puudutab tervishoiuteenuse osutamist. On vähe tõenäoline, et kui menetlus toimub, siis selle lahend jõustub enne 01.07.2024. Alates 01.07.2024 võtab vanglas tervishoiuteenuse osutamise üle Tervisekassa ja tema lepingupartner ning vangla enam tervishoiuteenust ei osuta. Seetõttu ei saaks vangla kohtuotsust isegi hüpoteetilise kaebuse rahuldamise korral täita. Kohtu seisukoht
5.HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel on kohtul õigus kaebus tagastada, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
6.Halduskohus käsitles 17.02.2023.a määruses nii võimalust, et kaebaja taotleb vangla kui kinnipidamisasutuse kohustamist haldusakti andmiseks või haldusmenetluses toimingu tegemiseks, kui ka võimalust, et kaebaja taotleb vangla arsti kohustamist tegema kaebaja ravimisel kaebaja soovitud sisuga otsuseid. Riigikohus tegi 08.02.2024.a määruses kindlaks, et kaebaja taotleb kaebuses tervishoiuteenuse osutamist ning kaebaja ei taotle haldusakti andmist või toimingu sooritamist haldusmenetluses.
7.Tegemist on kohustamiskaebusega, mida kohus ei ole veel menetlusse võtnud. Kohustamisnõude eripäraks on, et nõude lubatavuse eeldused peavad olema täidetud nii kaebuse esitamise kui ka asja lahendamise ajal. Kohustamisnõue on oma olemuselt suunatud tulevikku. Kohustamisnõude lubatavust mõjutab see, kui õiguslik olukord pärast kaebuse esitamist muutub.
8.Kaebuse esitamise ajal sätestas VangS § 52 lg 1, et tervishoiuteenuseid osutab vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Sel ajal kehtinud õigusnormide ja nende alusel kujunenud kohtupraktika põhjal oli Viru Vangla õige vastustaja. Alates 01.07.2024 ütleb VangS § 52 lg 1, et tervishoiuteenuseid osutab vanglas tervishoiuteenuse osutaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Vanglateenistuse kodulehe andmetel osutab tervishoiuteenust Tallinna Vanglas Lääne-Tallinna Keskhaigla ja Viru Vanglas Ida-Viru Keskhaigla. Eespool viidatud seaduseelnõu seletuskirja 699 SE põhjal oli muudatuse eesmärgiks lahutada vangla kui kinnipidamisasutuse tegevus ja kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamine. Seletuskirjas on välja toodud, et kaebuste menetlemisel on tervishoiuteenuse osutaja ja vangla eraldamisel lihtsam eristada vangla kui avalik-õiguslikus formaadis tegutseva asutuse ja tervishoiuteenuse osutaja kui eraõigusliku lepingu alusel tegutseva asutuse pädevusi ning seega on ka kohtualluvuse määramine iga vaidluse puhul selgem. Iseloomult avalik-õiguslikud vaidlused jäävad halduskohtu pädevusse ja maakohus lahendab vaidlusi küsimustes, mis on
eraõiguslikud. Puudub põhjendus, et kohelda erinevates kohtumenetlustes kinnipeetavaid ja vabaduses viibivaid isikuid tervishoiuteenust puudutavate vaidluste lahendamisel erinevalt. Seda enam, et erinev kohtlemine võib samasisulise vaidluse puhul tuua kaasa erineva tulemuse.
9.Alates 01.07.2024 kehtiva Vabariigi Valitsuse määruse „Vanglas ja arestimajas kinni peetavale isikule tervishoiuteenuste osutamine“ § 5 lg 1 alusel võimaldatakse vanglas kinni peetavale isikule meditsiiniseadmeid ja abivahendeid arsti otsuse alusel ning lähtudes isiku meditsiinilisest vajadusest ja raha otstarbeka kasutamise põhimõttest. Määruse § 6 lg 1 p 3 ja 5 alusel kuuluvad vanglas tervishoiuteenuste hulka vanglas kinni peetavale isikule tervisetõendite väljastamine ning vanglas kinni peetavale isikule vanglas mittelubatud eseme tervislikel põhjustel väljastamise lubamine.
10.Kohus leidis eespool, et kaebuse esitamise ajal oli kaebaja eesmärgiks saavutada, et Viru Vangla arst teeb meditsiinilise otsuse, mille järgi kaebajale on näidustatud tugikargu kasutamine või erisused vanglas liikumisel ning ravib kaebajat tema soovitud viisil, s.h suunab kaebaja tema nõutud eriarstide juurde. Kohtul ei ole võimalik kohustada Viru Vanglat (vangla arsti) kaebaja soovitud otsuseid tegema. Esiteks ei paikne kaebaja enam Viru Vanglas, vaid on üle viidud Tallinna Vanglasse. Teiseks ei ole kohtul tulenevalt muutunud õiguslikust olukorrast võimalik kohustada vanglat (vangla arsti) selliseid otsustusi tegema, kuna vangla enam kinnipeetavale tervishoiuteenust ei osuta. Kohtul ei ole võimalik asendada käesolevas kohtuasjas vastustajat, kuna kaebaja soovitud otsustused kuuluvad tervishoiuteenuse osutamise hulka. Tervishoiuteenuse osutamine toimub eraõiguslikus suhtes. Seaduseelnõu seletuskirjas on rõhutatud, et tervishoiuteenuse osutamisel tekkiva vaidluse lahendamine peaks toimuma samamoodi olenemata sellest, kas tervishoiuteenust osutatakse kinnipeetavale või muule isikule. Üldreeglina lahendab vaidlusi tervishoiuteenuse osutamise üle maakohus. Eeltoodu tähendab, et kui kaebaja arvates ei ole arst talle näidustanud kohaseid abivahendeid või erisusi kinnipidamistingimustes või tema ravi ei vasta vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal, seda ei ole osutatud tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega või teda ei ole sellekohase vajaduse esinemise korral suunatud eriarsti juurde (võlaõigusseaduse § 762) ning kaebaja eesmärgiks on saavutada, et arst seda teeb, siis tuleb kaebajal esitada maakohtule hagi Lääne-Tallinna Keskhaigla vastu. Halduskohtul puudub pädevus lahendada vaidlusi tervishoiuteenuse osutamise üle.
11.Kokkuvõttes on täidetud HKMS § 121 lg 1 p 4 ja lg 2 p 2 kohaldamise eeldused. Vaidluses, milles vastustajaks on Viru Vangla, ei ole kaebajal võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Vaidlus, milles kaebaja esitab nõudeid Lääne-Tallinna Keskhaiglale, ei ole halduskohtu pädevuses. Kohus tagastab kaebuse.
12.Kaebuse tagastamise korral ei vaja lahendamist poolte menetluslikud taotlused (taotlused täiendavate tõendite kogumiseks). Kaebaja märkis 28.03.2024 esitatud avalduses, et kohus oleks juba ammu pidanud kohaldama esialgset õiguskaitset. Kohus ei käsitle seda esialgse õiguskaitse taotlusena, kuna kaebaja on halduskohtumenetluses väga kogenud ning sellekohase soovi korral oleks ta esitanud nõuetekohase esialgse õiguskaitse taotluse. Kohus märgib, et käesolevas kohtuasjas on kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusi juba lahendanud halduskohus 01.11.2022.a määrusega ja Riigikohus 02.11.2023.a määrusega.
13.Kuna kohus kohaldas kaebuse tagastamisel ka HKMS § 121 lg 1 p 4, siis tagastab kohus HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 20 eurot. Riigilõiv tagastatakse pärast käesoleva määruse jõustumist.
14.Kohus juhib veelkord kaebaja tähelepanu sellele, et teemasid, mida kaebaja on välja toonud käesolevas kohtuasjas esitatud avaldustes, käsitletakse paralleelselt toimuvas kohtuasjas 2-21978. Käesoleva asja juurde võetud ekspertiisiaktist nähtub, et kohtuasjas 2-21-978 käsitletakse sisuliselt küsimusi, kas kaebaja vajas kuni 11.02.2022 liikumise abivahendit (ühtib käesolevas kohtuasjas esitatud nõudega kohustada arsti näidustama kaebajale tugikargu kasutamist, kaebaja vaidlustab arsti 23.05.2021.a otsust) ja kas kaebaja ravimisel on tehtud raviviga (ühtib käesolevas kohtuasjas esitatud nõudega kohustada arsti järgima ravijuhendit ja suunama kaebaja eriarstide juurde). Kohtute infosüsteemi andmetel on kohtuasjas 2-21-978 kogutud arvukalt tõendeid, kuulatud tunnistajaid, toimunud neli kohtuistungit ja 23.10.2024 toimub järgmine kohtuistung. Kohtu arusaamisel saab kaebaja selles vaidluses tehtavast kohtuotsusest vastused enamusele küsimustest, mida kaebaja on samal ajal tõstatanud käesolevas kohtuasjas.
15.Kaebaja taotles asendada lahendi avaldamisel tema nimi initsiaalidega. Kohus rahuldab taotluse HKMS § 175 lg 3 alusel ning asendab sel juhul initsiaalidega ka RM nime. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.