Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri Bergmann Puudutatud isik – X
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ja võtta asja materjalide juurde: haldusasjas nr 3-22-1649 04.08.2022 tehtud kohtumäärus ja 03.08.2022 PPA esitatud taotlus ning 30.08.2022 Tartu Ringkonnakohtu määrus nr 3-22-1649.
2.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 03.02.2023 (kaasa arvatud).
3.Määruse avaldamisel asendada isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri isiku kinnipidamise protokolli kohaselt peeti Valgas Jaama pst 12 juures 02.08.2022 kl 03.30 kinni X. Isikul puudus Eesti Vabariigis viibimiseks seaduslik alus. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA esitas 03.08.2022 Tartu Halduskohtule taotluse anda luba Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 2 kuuks, kuna esinevad välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-des 1, 2, 4 ja 5 sätestatud alused. Tartu Halduskohus rahuldas 03.08.2022 määrusega PPA taotluse ning andis loa Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 03.10.2022 (k.a). 04.08.2022 tegi halduskohus täiendavalt kirjeldava ja põhjendava osaga määruse. X esitas 26.08.2022 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu määrus ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata. 1(6)
Tartu Ringkonnakohus otsustas oma 30.08.2022 määrusega jätta Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.08.2022 määrus muutmata.
2.26.09.2022 saabus Tallinna Halduskohtule PPA taotlus Xi kinnipidamise pikendamiseks kinnipidamiskeskuses. PPA taotleb luba Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks VRKS § 362 lg 5 alusel kuni neljaks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alus. Taotluse põhjendused on järgmised:
2.1.Isik kinnitas, et saabusid ebaseaduslikult Eesti Vabariiki ujudes üle Narva jõe Peipsi järve lähedal. Liikusid jalgsi edasi Kauksi ja sealt bussiga edasi Tartusse. Sooritasid Tartus sisseoste riietuse ja toidu näol ja liikusid bussiga edasi Valka. Väidetavalt soovisid pääseda Venemaast võimalikult kaugele ja taotleda rahvusvaheist kaitset. Isiku esmased antud ütlused ja seletused lisatud eraldi seletuskirjas. Vaidlust ei ole selles, et Xil puuduvad isikut tõendavad dokumendid ning PPA-le ei ole võimalik veenduda, et tegemist on isikuga, kellena ta väidab end olevat. PPA hinnangul ei ole ka välistatud, et Xi näol võib olla ka tegemist mõne muu riigi kodanikuga ning ilma tõsikindlate tõenditena ei ole võimalik PPA-l selles ka veenduda. Väidetavalt omab isik ka Venemaa Föderatsiooni kodaniku passi, mille jättis ta koju oma ema juurde. Väidetavalt ei soovinud ta seda kaasa võtta, et VF piiriääres liikudes ei tekiks probleeme kui see kaasas aga puudub viisa. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et X saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Ka isik ise kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Isik ei proovinud seaduslikult Eestisse tulla rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. PPA hinnangul on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isik on toonud rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjusena välja, et Vene Föderatsioonis ei ole piisavalt vabadust ja teda sunniti andma valeütluseid ja ei olnud võimalik õpinguid lõpetada, mis PPA hinnangul ei ole käesoleval ajal kuidagi tõendatud ega anna automaatselt alust arvata, et isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. PPA hinnangul on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, kuivõrd isiku tabamisel nähtub, et isik oli pigem lahkumas Eestist ja esitas koheselt peale kohtumist politseiga soovi taotleda rahvusvahelist kaitset poliitilise taga kiusu tõttu ning avaldas soovi jääda Eestisse. Isikud (saabus koos Y haldusasi nr 3-22-1647) on planeerinud reisi ja kaitse taotlemist, kuid pole väidetavalt täpsemalt uurinud kuidas saab taotleda rahvusvahelist kaitset. Väidetavalt liikus Ida-Virumaalt Tartusse ja sealt edasi Valka, et taotleda seal kaitset ning peale kohtumist politseiga esitas koheselt soovi taotleda varjupaika ja väitis, et olid teel tagasi Tartusse. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. Isik tuli Eestisse koos teise isikuga kes olnud tegevteenistuses mereväes ja teeninud merepiiri valvamisel Mustal merel ning kellel kaasas dokumendid mis ei kuulu isikule. Vaidlust ei ole selles, et käesoleval ajal puudub Xil seaduslik alus riigis viibimiseks ja teda ei ole riiki lubatud. Isikul puudub kehtiv reisidokument. 25.08.2022. viidi isikuga läbi esmane intervjuu, kus isik esitas tõendeid ja väiteid, millega menetleja peab tutvuma. PPA hinnangul ei saa käesoleval juhul olemasoleva informatsiooni pinnalt otsustada, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks või mitte. Alates kinnipidamisest oli selge, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita ja otsib muid viise kuidas saavutada endale sobilikum tulem. 2(6)
Isikust tulenevat põgenemisohtu on jaatanud nii Tartu Halduskohus oma 04.08.2022 määruses nr 322-1649 ja Tartu Ringkonnakohus oma 30.08.2022 määruses. PPA hinnangul on X esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Nimelt isik saabus Eesti Vabariiki ebaseaduslikult, ei pöördunud viivitamatult peale saabumist politseisse ja ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust Politsei- ja Piirivalveametile viivitamatult peale saabumist (VRKS § 14 lg 1). PPA hinnangul võis olla isiku soov pigem Eestist lahkumine ja peale isiku tabamist ja edasise liikumise tõkestamisel esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse. Arvestades isiku poolt antud selgitusi, millest nähtub, et algselt soovis isik minna Soome, on PPA hinnangul alus arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud väljasaatmise vältimiseks. PPA hinnangul on ebausutav, et isik ei ole teadlik, et tal on võimalik koheselt öelda PPA ametnikele, et soovib siia jääda ega saa tagasi kodumaale pöörduda. Sellise avalduse tegi isik aga alles siis, kui selgus, et tema edasine liikumine on takistatud ning teda võidakse välja saata kodakondsusjärgsesse riiki. Sellest tulenevalt puudub PPA-l alus arvata, et isik vabaduses viibides oleks ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. PPA hinnangul ei ole võimalik isiku suhtes kohaldada VRKS § 29 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid, kuivõrd isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isiku kinnipidamise pikendamine kinnipidamiskeskuses kuni tema rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimiseks ning võimaliku Eesti Vabariigist väljasaatmiseni on põhjendatud, kuna isikul puuduvad sidemed Eesti Vabariigiga, tal ei ole Eestis elu- ja töökohta ning perekonnaliikmeid ning tal puuduvad rahalised vahendid Eestis toime tulekuks. Kuigi isiku kinnipidamise pikendamine riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, ei saa PPA hinnangul valitud abinõu pidada ülemääraseks, võttes arvesse isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis. Kokkuvõtvalt on PPA seisukohal, et isiku jätkuv kinnipidamine kuni tema rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni ning tulevikus sunniviisiliseks väljasaatmiseks on vajalik, kuna isikuga seotud asjaolud ei ole veel väljaselgitatud ja rahvusvahelise kaitse menetlus on pooleli. Praegusel hetkel käib taotleja esitatud tõendite ja päritolumaa infoga tutvumine ning analüüs kuidas see seostub taotleja enda ütlustega. Lähiajal on plaanis isikuga läbi viia täiendav intervjuu. Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis on PPA seisukohal, et isikust tulenev põgenemise oht on jätkuvalt aktuaalne ning seetõttu ei ole võimalik järelevalvemeetmeid kohaldada.
2.2.Kohtuistungil jäi PPA on taotluse juurde märkides täiendavalt, et käesolevaks hetkeks ei ole enam kahtlust isiku identiteedis. PPA esindaja selgitas, et esimene intervjuu varjupaigataotlejaga oli 25.08.2022 ja järgmine, millel isiku osalemine on vajalik, on kavandatud oktoobri keskpaika. PPA esindaja selgitas, et vaidlust ei ole, et isik tuli Eestisse ebaseaduslikult ja Eesti ei olnud tema esmane valik. Selleks oli ka ta enda sõnade kohaselt algul Lõuna-Korea ja siis Soome, kuid sinna minek muutus Venemaa aktiivsete piirivalvealaste meetmete tõttu ohtlikuks. Samuti ei taotlenud isik rahvusvahelist kaitset koheselt Eestisse saabudes ega ka mitte Tartus, kus selleks oli kindlasti võimalus olemas. Sellest võimalusest pidi ta aru saama, sest ta liikus koos endise piirivalvuriga. PPA leiab, et ei ole välistatud, et pärast 2 intervjuud võib menetleja mingi aja jooksul teha otsuse ja isiku staatus võib muutuda ja teda võib olla võimalik paigutada Vao keskusse, kuid seni peab vajalikuks isiku kohalolu tagamist. PPA esindaja rõhutas ka asjaolul, et käesoleval juhul tuleb arvestada muuhulgas Vene agressioonisõda Ukraina vastu ja sellest tulenevalt peab Eesti olema veendunud, et isik on ohutu ja väärib rahvusvahelist kaitset.
3.X selgitas istungil, et tal pole mingit soovi põgeneda mujalt kui Venemaalt. Eestis liikus isik pikalt, et vältida enda üleandmist Venemaale ja ka seetõttu, et ei teadnud, kus on võimalik rahvusvahelise kaitse taotlust esitada. Sellest saadi aru alles Valgas. Samuti ei uskunud ta eriti, et põgenemine korda läheb ja seetõttu detailseid plaane ei teinud. Valgas oldi bussijaamas, sest hotellis ei olnud kohti ja 3(6)
muid kohti ta ei teadnud ööbimiseks. Isik väitis, et ta pakkus abi oma selgituste kontrollimiseks, kuid uurija oli teatanud, et tal puudub õigus internetist tõendeid otsida. Seetõttu oleks talle vaja ligipääsu internetile ja telefonile, mida saab näiteks Vao keskuses. Isik märkis, et menetleja ei ole tõendite kogumisel teda piisavalt aidanud ja ta on suutnud ise mõned tõendid hankida. Seoses tingimustega kinnipidamiskeskuses kurtis isik, et talle ei ole võimaldatud kahe kuu jooksul ligipääsu günekoloogile ja silmaarstile. Muus osas hetkel pretensioone pole.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.VRKS § 36 1 lg 1 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 361 lg 2 p 4 ja p 5 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht ning kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. VSS § 68 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6). Samuti kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (VSS § 68 p 8).
5.Kohus nõustub Tartu Halduskohtu 04.08.2022 ja Tartu Ringkonnakohtu 30.08.2022 määrustes nr 3-22-1649 avaldatud seisukohtadega ning leiab, et isiku jätkuv kinnipidamine on põhjendatud rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise eesmärgil. PPA taotluse kohaselt vajavad rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses väljaselgitamist Eestisse saabumise tegelikud motiivid ja asjaolud, samuti see, milles seisneb tagakius ja väidetav oht Vene Föderatsioonis. Isiku ütlused erinevate seletuses nimetatud intsidentide kohta ei ole hetkel millegagi veenvalt tõendatud ning väited vabaduste puudumise kohta riigis on üldsõnalised. PPA selgituste kohaselt on isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus sisuliselt pooleli, läbi on viidud üks intervjuu ja järgmine intervjuu plaanitakse läbi viia lähiajal oktoobri keskel. Kohus leiab, et isiku esitatud varjupaigataotlus vajab põhjalikku sisulist hindamist ja selles esitatud asjaolud kontrollimist. Selleks peab isik olema PPA-le asjaolude väljaselgitamiseks kättesaadav. Samuti peab isik olema kättesaadav juhuks, kui tema varjupaigataotlus osutub põhjendamatuks ja ta otsustatakse Eestist välja saata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ebaselgus isiku rahvusvahelise kaitse taotluse asjaoludega seoses viitab VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamise põhjendatusele.
6.Taotluses tuginetakse ka VRKS § 361 lg 2 p-le 5. Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditest ja selgitustest ilmneb, et isik ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust kohe Eestisse jõudes, vaid alles pärast mõningast liikumist Eestis, kui puutus kokku Valga bussijaamas isikut kontrollivate politseiametnikega, ning isikule selgus, et edasine liikumine on takistatud ja on võimalus päritoluriiki tagasisaatmiseks. 4(6)
7.Kohus nõustub ka PPA-ga, et on olemas põgenemisoht. Põgenemisohu aluseks on esiteks väljasaatmiskohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 68 p 6, et välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kohus märgib, et siinkohal tuleb arvestada võimalikku tulevikus tekkivat lahkumiskohustust, kui isik ei saa Eestis varjupaika. Põgenemisoht võib seisneda nii Eestist lahkumises kui ka selles, et ta ei ole Eestis PPA-le varjupaigataotluse asjaolude selgitamiseks kättesaadav. Tegemist on prognoosotsusega/hinnanguga, mis ei pea ole tõendatud. Arvestades Schengeni viisaruumis kehtivat liikumisvabadust on viisaruumi sees võimalik suhteliselt vabalt ja kontrollimatult ringi liikuda. PPA on leidnud, et isiku käitumisest saab alates tema kinnipidamisest järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita ning tema eesmärgiks on saavutada talle sobivam muu tulem. Isik on kinnitanud, et ta ei soovi Vene Föderatsiooni naasta. Teiseks VSS § 68 p 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht mh kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Asjas ei vaielda selle üle, et puudutatud isik koos oma kaaslasega saabus Eestisse Venemaalt, ületades seejuures ebaseaduslikult riigipiiri (ujudes üle Narva jõe) ning tal puudus alus Eestis viibimiseks. Põgenemisohu hindamisel tuleb arvestada ka isiku eelneva käitumisega (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p-d 12 ja 13). Taotlusele lisatud tõenditest ja esitatud selgitustest ilmneb, et isik on eelnevalt soovinud Venemaalt lahkuda Soome, kuid ebaõnnestunult. Isiku liikumine Eestis (Vasknarvast läbi Kauksi ja Tartu Valka) on tekitanud põhjendatud kahtluse soovist Eestist lahkuda. Kohtu hinnangul vajavad isiku Valgas viibimise asjaolud täiendavat kontrollimist PPA poolt. Riigikohus on pidanud põgenemisohu hindamisel oluliseks arvesse võtta, kui ebaseaduslikult piiri ületanud isik on kohe pärast Eestisse sisenemist ise politsei- või piirivalveametnike või muu avaliku võimu esindajatega ühendust võtnud ja veel samal päeval esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse. Riigikohtu hinnangul võib see asjaolu kinnitada isiku tegelikku ja juba Eestisse saabumise hetkel eksisteerinud tahet seadustada Eestis viibimine, mida kohtul tuleb isiku põgenemisohu hindamisel arvestada koostoimes teiste tõenditega (Riigikohtu 15. aprilli 2021. a määrus asjas nr 3-20-2119 p 18 ja seal viidatud praktika). Riigikohus on viidatud määruses asjas nr 3-20-2119 (p 20) hinnanud kinnipidamiskeskusesse paigutamise otsustamisel oluliseks, et isik on pidanud just Eestit turvaliseks sihtriigiks ja tundnud huvi siin rahvusvahelise kaitse taotlemise vastu. Samas leidis Riigikohus ka, et põgenemisohtu ei saa järeldada üksnes ebaseadusliku piiriületuse faktist. Praegusel juhul ei ole isik kohe Eestisse jõudes otsinud kontakti avaliku võimu esindajatega (politsei), et viivituseta esitada rahvusvahelise kaitse taotlus, vaid on liikunud sadu kilomeetreid Vasknarvast, peatudes Kauksis ja Tartus, suundudes Valka, kus väidetavalt soovisid politseiga ühendust võtta. Jääb arusaamatuks, miks tõsise soovi korral rahvusvahelist kaitset saada, ei püüdnud isik vajalikku kontakti luua esimeses asustatud punktis või vähemalt Tartus, mis linna suurust silmas pidades ei saanud jätta kahtlust, et politseiga ühenduse võtmine on võimalik. Eelnevat arvestades on põhjendatud PPA kahtlus, et vabaduses viibides võib isik Eestist lahkuda ega ole edasiseks menetluseks, sh tema rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks kättesaadav.
8.Kohtule ei nähtu hetkel ka leebemaid järelevalvevahendeid, mida saaks isiku suhtes kohaldada. Kohtu hinnangul ei saa sellist usaldus isiku suhtes olla tekkinud, sest tema tegelikud motiivid Eestisse saabumise osas on ebaselged.
5(6)
Kohus leiab, et kuivõrd isikul puudub koht, kus ta võiks kindlaksmääratult elada ja kust ta võiks ennast registreerimas käia ning isiku suhtes puudub usaldus, siis ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud.
9.Isiku kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks. Ta on viibinud praeguseks kinnipidamiskeskuses umbes 2 kuud. Isiku osas toimuva menetluse pikkust ei saa pidada praegust suuremat halduskoormust arvestades põhjendamatult pikaks. Isiku väited rahvusvahelise kaitse vajaduse osas vajavad kontrollimist. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3). Kohus märgib, et istungil kinnitas PPA esindaja, et isikul on kinnipidamiskeskuses igapäevaselt ligipääs vältimatult vajalikule arstiabile ja et reeglina saavad kinnipidamiskeskuses viibivad isikud ligipääsu eriarstiabile kiiremini, kui tavalised Eesti elanikud.
10.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et PPA taotlus tuleb VRKS § 362 lg 5 alusel rahuldada ja pikendada Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 03.02.2023 (kaasa arvatud). Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada.