Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri Bergmann Puudutatud isik – X
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ja võtta asja materjalide juurde: haldusasjas nr 3-22-1647 04.08.2022 tehtud kohtumäärus ja 03.08.2022 PPA esitatud taotlus ning 16.09.2022 Tartu Ringkonnakohtu määrus nr 3-22-1647.
2.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 03.02.2023 (kaasa arvatud).
3.Määruse avaldamisel asendada isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 02.08.2022 kell 03.30 Valgas kinni X (tuvastatud isiku ütluste alusel) koos kaaslasega. Isikul ei olnud kehtivat reisidokumenti ja tal puudus Eesti Vabariigis viibimiseks seaduslik alus. Isik esitas kontrollimisel politseile X (sündinud XX XX XXXX) nimele väljastatud Venemaa Föderatsiooni sisepassi ja X (sündinud XX XX XXXX) nimele väljastatud välismaalase registreerimise kaardi (korea keeles). Isik avaldas kinnipidamisel soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks. PPA esitas 03.08.2022 Tartu Halduskohtule taotluse anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks, kuna esinevad välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-des 1, 2, 4 ja 5 sätestatud alused. Tartu Halduskohus rahuldas 03.08.2022 määrusega PPA taotluse ning andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni,
kuid mitte kauemaks kui 03.10.2022 (k.a). Halduskohus tegi kirjeldava ja põhjendava osaga määruse 04.08.2022. X esitas riigi õigusabi korras määratud advokaadi vahendusel 26.08.2022 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 04.08.2022 määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ning vabastada isik kinnipidamiskeskusest. Tartu Ringkonnakohus otsustas oma 16.09.2022 jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.08.2022 määrus muutmata.
2.26.09.2022 saabus Tallinna Halduskohtule PPA taotlus X kinnipidamise pikendamiseks kinnipidamiskeskuses. PPA taotleb luba X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks VRKS § 362 lg 5 alusel kuni neljaks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alus. Taotluses toodud ja selles viidatud põhjendused isiku kinnipidamise pikendamiseks on järgmised:
2.1.Isik kinnitas, et saabus koos kaaslasega ebaseaduslikult Eesti Vabariiki ujudes üle Narva jõe Peipsi järve lähedal. Nad liikusid jalgsi Kauksisse, sealt bussiga Tartusse ning sealt edasi bussiga Valka. Väidetavalt soovisid isikud pääseda Venemaast võimalikult kaugele ja taotleda rahvusvahelist kaitset. Isikul puuduvad isikut tõendavad dokumendid ning ei ole võimalik veenduda, et tegemist on isikuga, kes ta väidab end olevat. Ei ole välistatud, et tegemist võib olla ka mõne muu riigi kodanikuga ning ilma tõsikindlate tõenditeta ei ole võimalik selles veenduda. Isiku esitatud Vene Föderatsiooni sisepass on väidetavalt tema venna oma. Väidetavalt on isikul olemas ka Venemaa Föderatsiooni kodaniku pass, mille ta jättis koos temaga reisinud isiku ema juurde, kuna ei soovinud seda kaasa võtta põhjusel, et Vene Föderatsiooni piiri ääres liikudes ei tekiks probleeme, kui pass on kaasas, aga puudub viisa. Menetlustoimingute käigus tuvastas PPA isiku telefonist foto X nimele väljastatud Venemaa Föderatsiooni passi isikuandmete lehest, kuid ainuüksi foto põhjal pole võimalik tuvastada, et tegemist on sama isikuga. Väidetavalt on isik rahvuselt ukrainlane, ta on olnud tegevteenistuses mereväes ning teeninud merepiiri valvamisel Mustal merel. Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isik põhjendas rahvusvahelise kaitse taotlemist sellega, et Vene Föderatsioonis ei ole piisavalt vabadust ja teda süüdistati alusetult ning ei lubatud vabalt lahkuda. Isiku väitel on ta varem Lõuna-Koreas poliitilistel põhjustel rahvusvahelist kaitset taotlenud ning selle saanud, kuid 2019. a läks ta tagasi Venemaale. Juba seetõttu on vältimatult vajalik isiku kinni pidamine menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Seda enam, et isik taotleb Eestis kaitset väidetavalt samadel põhjustel, mis Koreas, olles vahepeal tagasi pöördunud riiki, kelle eest ta kaitset taotleb. Isiku esialgsetest ütlustes nähtub, et ta otsustas Eestisse tulla peale seda, kui ei õnnestunud minna uuesti Koreasse ja Soome. Isik oli pigem lahkumas Eestist ning peale kohtumist politseiga esitas koheselt soovi taotleda varjupaika ja väitis, et oli teel tagasi Tartusse. Isiku suhtes esineb põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. Arvestades isiku selgitusi, millest nähtub, et algselt soovis ta minna Lõuna-Koreasse ja Soome, on alus arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud väljasaatmise vältimiseks. On ebausutav, et isik, kes on teeninud piirivalves, ei ole teadlik, et tal on võimalik koheselt öelda PPA ametnikele, et ta soovib siia jääda ega saa tagasi kodumaale pöörduda. Sellise avalduse tegi isik aga alles siis, kui selgus, et tema edasine liikumine on takistatud ning teda võidakse välja saata kodakondsusjärgsesse riiki. Puudub reisidokument, mida oleks võimalik hoiule võtta ning muud leebemad järelevalvemeetmed ei tagaks isiku kättesaadavust menetlustoiminguteks. 2(6)
Käesolevaks ajaks on isikuga läbi viidud 9.09.2022 intervjuu ja järgmine oli planeeritud 29.09.2022, kuid lükkus kohtuistungi tõttu edasi oktoobri algusse. Esimesel intervjuul isik edastas hulgim materjale, mis on vaja ära tõlkida ja menetleja peab need ka läbi töötama. PPAle on teada, et isik on Venemaal viibinud vangistuses kuriteo toimepanemise eest. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Isik lubas varasemalt edastada PPA-le veel materjale, mis pidid olulised olema, aga käesolevaks ajaks ei ole neid esitanud Osad materjalid, mis PPA käsutuses on, on Venemaa piirivalve kirjad, kus on kirjas, et X on Venemaal alates 23.12.2021 tagaotsitav kahtlustatavana alaealise vägistamises. Ka need asjaolud vajavad selgitamist, et kas tegu on tagakiusamisega või on taotleja reaalselt need teod toime pannud. Teada on, et isik on Venemaal vanglas olnud sarnase süüteo eest. Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis on PPA seisukohal, et isikust tulenev põgenemise oht on jätkuvalt aktuaalne ning seetõttu ei ole võimalik järelevalvemeetmeid kohaldada. PPA toob veel välja, et alates kinnipidamisest oli selge, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita ja otsib muid viise kuidas saavutada endale sobilikum tulem. Isikust tulenevat põgenemisohtu on jaatanud nii Tartu Halduskohus oma 04.08.2022 määruses nr 322-1647 ja Tartu Ringkonnakohus oma 16.09.2022 määruses. Isiku kinnipidamise pikendamine kinnipidamiskeskuses kuni tema rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimiseks ning võimaliku Eesti Vabariigist väljasaatmiseni on põhjendatud, kuna isikul puuduvad sidemed Eesti Vabariigiga, tal ei ole Eestis elu- ja töökohta ning perekonnaliikmeid ning tal puuduvad rahalised vahendid Eestis toime tulekuks. Kuigi isiku kinnipidamise pikendamine riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, ei saa PPA hinnangul valitud abinõu pidada ülemääraseks, võttes arvesse isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis.
2.2.Kohtuistungil jäi PPA on taotluse juurde märkides täiendavalt, et käesolevaks hetkeks on kõrvaldatud kahtlused isiku identiteedi ja kodakondsuse suhtes. Samuti rõhutas PPA esindaja, et menetlus on pooleli, kuna isik on esitanud suures mahus võõrkeelseid dokumente, mis vajavad tõlkimist ja kontrollimist. Uus intervjuu on plaanitud nüüd 4. oktoobriks ja alles pärast sellel saadud andmete kontrollimist saab järgmiseid otsuseid teha. Samas peab isik kogu selle aja kättesaadav olema andmete kontrollimiseks ja tulenevalt isikuga seotud asjaoludest (näiteks 3 kriminaalkaristust) on põgenemisoht olemas ja seda on tuvastanud varasemalt ka Tartu Halduskohus ja Tartu Ringkonnakohus. Samuti ei lükka isiku väited ümber seda, et ta sisenes õigusvastaselt ja salaja Eesti territooriumile ning ei pöördunud kohe rahvusvahelise kaitse saamiseks politseisse. Sellest võimalusest oleks ta pidanud teadlik olema seoses enda varasema tööga piirivalvurina.
3.X selgitas istungil, et ta ei soovinud Valgasse minnes põgeneda, vaid et läks sinna eesmärgiga leida migratsioonipunkt ja esitada seal avaldus poliitilise varjupaiga saamiseks. Ta selgitas, et Hiina-Vene piiril teenides oli tava, et kätte saadud ebaseaduslikud piiriületajad pandi paati ja ülemuste kokkuleppel viidi lähtemaale üle jõe tagasi. Selle teadmise tõttu kardeti sama praktikat Eestis ja Valgasse mindi selleks, et neid ei saaks kohe tagasi saata, sest Valga asub piirist piisavalt kaugel. Ta sai alles Maria hotellis inimestega (seal peatunud ukrainlastega) rääkides teada, et Valgas migratsioonibürood ei ole ja tal tuleb koos kaaslasega tagasi Tartu minna. Selle teostamiseks läksid nad bussijaama, kus politsei nad kinni pidas. Kui nad põgeneda oleks soovinud, oleks nad end varjanud ja olnud hotellis ööd, mitte läinud avalikku bussijaama keset ööd. Isik tõi istungil ka välja, et PPA ei soovi temaga koostööd teha tema osas tõendite hankimisel Ta on palunud mitu korda aadressi, kuhu saaks Venemaalt tõendid saata. Seda talle antud ei ole. Samuti on 3(6)
tal Kahtlus, et Venemaa saab Eestist andmeid tema viibimise kohta KPK-s ja see viitab kuriteole, sest tema kohta neid edastada ei või tulenevalt rahvusvahelise kaitse menetlusest. Lisaks olevat FSB tema kontaktisiku kodu läbi otsinud ja osa olemasolevaid dokumente. Lisaks on PPA jätnud välja nõudmata tema viidatud teabe Maria Hotellist Valgas, mis näitaks, millised olid tea eesmärgid Valgasse minnes. Samuti seletas ta, et tema andmekandjal on ca 10000 dokumenti, kuid ta ei taha et neid kopeeritaks, sest protsessi käigus võivad need kaotsi minna ja siis on ta nendest ilma. LõunaKoreast lahkumist selgitas ta nii, et läks kõigepealt sinna, kuna kodulinnas kogutud materjalid ja korruptsiooni paljastamine muutsid elu ohtlikuks selle uurimise ajal. Samas tundus talle, et oht on möödunud, kui ametnikud vangi pandi ja ta tuli Venemaale siis tagasi. Kahjuks osutus see hinnang valeks, sest tema suhtes algatati alusetud kriminaalasjad ja ta mõisteti süüdi ning kandis karistuse ära. Isik selgitas, et ta ei soovi Eestist põgeneda, vaid aidata menetlust võimalikult kiiresti edasi kasutades telefoni ja internetti, millele ligipääs puudub ja lõpuks saada õiguslik alus siia jäämiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.VRKS § 36 1 lg 1 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 361 lg 2 p 4 ja p 5 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht ning kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. VSS § 68 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6). Samuti kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (VSS § 68 p 8).
5.Kohus nõustub Tartu Halduskohtu 04.08.2022 ja Tartu Ringkonnakohtu 16.09.2022 määrustes avaldatud seisukohtadega ning leiab, et isiku jätkuv kinnipidamine on põhjendatud rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise eesmärgil. Kuigi isikusamasus on käesolevaks ajaks tuvastatud, ei tähenda see, et isiku põgenemisoht oleks kadunud ja rahvusvahelise kaitse menetlus lõppenud kõigi vajalike asjaolude väljaselgitamisega. PPA taotluse kohaselt vajavad rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses jätkuvalt väljaselgitamist ja kontrollimist Eestisse saabumise tegelikud motiivid ja asjaolud, samuti see, milles seisneb tagakius ja väidetav oht Vene Föderatsioonis. Isiku ütlused erinevate seletuses nimetatud intsidentide kohta ei ole millegagi veenvalt tõendatud ning väited vabaduste puudumise kohta riigis on üldsõnalised. Isik on esitanud 09.09.2022 hulga faile PPA-le, mis tuleb tõlkida ja läbi töötada. Lisaks on isik avaldanud, et soovib esitada veel täiendavaid materjale, kuid taotluse esitamise seisuga ei ole seda veel teinud. Materjalide pinnalt on käesoleva hetkel seisuga teada üksnes see, et PPA käsutuses on Venemaa piirivalve kirjad, kus on kirjas, et X on Venemaal alates 23.12.2021 tagaotsitav kahtlustatavana alaealise vägistamises. Ka need asjaolud vajavad selgitamist, et kas tegu on tagakiusamisega või on taotleja reaalselt need teod toime pannud. Teada on, et isik on Venemaal vanglas olnud sarnase süüteo eest. 4(6)
PPA selgituste kohaselt on isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus sisuliselt pooleli, läbi on viidud üks intervjuu ja järgmine intervjuu on planeeritud 04.10.2022. Kohus leiab, et isiku esitatud varjupaigataotlus vajab põhjalikku sisulist hindamist. Selleks peab isik olema PPA-le asjaolude väljaselgitamiseks kättesaadav. Samuti peab isik olema kättesaadav juhuks, kui tema varjupaigataotlus osutub põhjendamatuks ja ta otsustatakse Eestist välja saata. Kohus leiab, et veenvad ei ole ka isiku selgitused, et ta vajab ligipääsu internetile, et esitada seal olevaid materjale. Kohus märgib, et teavitades PPA-d vastavate materjalide täpsest asukohast internetis, oleks saanud isik ise oluliselt kaasa aidata nende PPA kätte jõudmiseks. Selleks ei ole tal vaja ise internetis olla. Sisuliselt on selline väide väljapressimine – andke mulle internetiühendus ja alles siis annan ma enda põgenemisega seotud dokumendid. Selline käitumine ei ole mitte asjaolude selgitamisele kaasa aitamine, vaid selle kohustuse tahtlik täitmatajätmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ebaselgus isiku rahvusvahelise kaitse taotluse asjaoludega seoses viitab VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamise põhjendatusele.
6.Taotluses tuginetakse ka VRKS § 361 lg 2 p-le 5. Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditest ja selgitustest ilmneb, et isik ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust kohe Eestisse jõudes, vaid alles pärast mõningast liikumist Eestis, kui puutus kokku Valga bussijaamas isikut kontrollivate politseiametnikega, ning isikule selgus, et edasine liikumine on takistatud ja on võimalus päritoluriiki tagasisaatmiseks. Kohus märgib siinkohal, et peale isiku enda ütluste ei kinnita miski hetkel seda, et ta tegelikult soovis minna tagasi Tartusse. Need asjaolud vajavad veel selgitamist, millele viitas ka isik ise kohtuistungil, kui palus PPA-l võtta kontakti Maria hotelli inimestega ja küsida, millest seal räägiti.
7.Kohus nõustub ka PPA-ga, et on olemas põgenemisoht. Põgenemisohu aluseks on esiteks väljasaatmiskohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 68 p 6, et välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kohus märgib, et siinkohal tuleb arvestada võimalikku tulevikus tekkivat lahkumiskohustust, kui isik näiteks ei saa Eestis varjupaika. Põgenemisoht võib seisneda nii Eestist lahkumises kui ka selles, et ta ei ole Eestis PPA-le varjupaigataotluse asjaolude selgitamiseks kättesaadav. Tegemist on prognoosotsusega/hinnanguga, mis ei pea ole tõendatud. Arvestades Schengeni viisaruumis kehtivat liikumisvabadust on viisaruumi sees võimalik suhteliselt vabalt ja kontrollimatult ringi liikuda. Isik on alates kinnipidamisest korduvalt avaldanud, et ei soovi lahkumiskohustust täita ning tema eesmärgiks on saavutada talle sobivam muu tulem. Teiseks VSS § 68 p 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht mh kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Asjas ei vaielda selle üle, et puudutatud isik koos oma kaaslasega saabus Eestisse Venemaalt, ületades seejuures ebaseaduslikult riigipiiri (ujudes üle Narva jõe) ning tal puudus alus Eestis viibimiseks. Põgenemisohu hindamisel tuleb arvestada ka isiku eelneva käitumisega (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p-d 12 ja 13). Taotlusele lisatud tõenditest ja esitatud selgitustest ilmneb, et isik on eelnevalt soovinud Venemaalt lahkuda Lõuna-Koreasse ja Soome, kuid ebaõnnestunult. Isiku liikumine Eestis (Vasknarvast läbi Kauksi ja Tartu Valka) on tekitanud põhjendatud kahtluse soovist Eestist lahkuda. Riigikohus on pidanud põgenemisohu hindamisel oluliseks arvesse võtta, kui ebaseaduslikult piiri ületanud isik on kohe pärast Eestisse sisenemist ise politsei- või piirivalveametnike või muu avaliku 5(6)
võimu esindajatega ühendust võtnud ja veel samal päeval esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse. Riigikohtu hinnangul võib see asjaolu kinnitada isiku tegelikku ja juba Eestisse saabumise hetkel eksisteerinud tahet seadustada Eestis viibimine, mida kohtul tuleb isiku põgenemisohu hindamisel arvestada koostoimes teiste tõenditega (Riigikohtu 15. aprilli 2021. a määrus asjas nr 3-20-2119 p 18 ja seal viidatud praktika). Riigikohus on viidatud määruses asjas nr 3-20-2119 (p 20) hinnanud kinnipidamiskeskusesse paigutamise otsustamisel oluliseks, et isik on pidanud just Eestit turvaliseks sihtriigiks ja tundnud huvi siin rahvusvahelise kaitse taotlemise vastu. Samas leidis Riigikohus ka, et põgenemisohtu ei saa järeldada üksnes ebaseadusliku piiriületuse faktist. Praegusel juhul ei ole isik kohe Eestisse jõudes otsinud kontakti avaliku võimu esindajatega (politsei), et viivituseta esitada rahvusvahelise kaitse taotlus, vaid on liikunud sadu kilomeetreid Vasknarvast, peatudes Kauksis ja Tartus, suundudes Valka, kus väidetavalt soovisid politseiga ühendust võtta. Jääb arusaamatuks, miks tõsise soovi korral rahvusvahelist kaitset saada, ei püüdnud isik vajalikku kontakti luua esimeses asustatud punktis või vähemalt Tartus, mis linna suurust silmas pidades ei saanud jätta kahtlust, et politseiga ühenduse võtmine on võimalik. Isiku poolt Tartu Halduskohtu istungil antud selgitused, mida isik kordas ka käesolevas asjas peetud kohtuistungil, et üle jõe ujudes oli neil koos kaaslasega selja taga raske teekond ning nad olid külmunud ja märjad (Tartu Halduskohtu istungil 00:19:54) on küll inimlikult mõistetav, kuid ei veena soovis esitada rahvusvahelise kaitse taotlus Eestis võimalikult varakult. Lisaks ei ole eluliselt usutav, arvestades, et isik on väitnud, et on töötanud piirivalvurina ja tunneb seadust, et ta ei teadnud, et rahvusvahelist kaitset tuleb taotleda koheselt riiki sisenedes. Eelnevat arvestades on põhjendatud PPA kahtlus, et vabaduses viibides võib isik Eestist lahkuda ega ole edasiseks menetluseks, sh tema rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks kättesaadav.
8.Kohtule ei nähtu leebemaid järelevalvevahendeid, mida saaks isiku suhtes kohaldada. Kohtu hinnangul ei saa sellist usaldus isiku suhtes olla tekkinud, sest tema tegelikud motiivid Eestisse saabumise osas on ebaselged. Kohus leiab, et kuivõrd isikul puudub koht, kus ta võiks kindlaksmääratult elada ja kust ta võiks ennast registreerimas käia ning isiku suhtes puudub usaldus, siis ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud.
9.Isiku kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks. Ta on viibinud praeguseks kinnipidamiskeskuses pea 2 kuud. Isiku osas toimuva menetluse pikkust ei saa pidada põhjendamatult pikaks tulenevalt Venemaa agressioonisõjast Ukraina vastu ning sellest tulenevast PPA suuremast halduskoormusest. Isiku väited rahvusvahelise kaitse vajaduse osas vajavad kontrollimist. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3).
10.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et PPA taotlus tuleb VRKS § 362 lg 5 alusel rahuldada ja pikendada X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 03.02.2023 (kaasa arvatud). Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada.