Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk 16.09.2022, Tartu 3-22-1647 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ning kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Tartu Halduskohtu 03.08.2022. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus Puudutatud isik – X, esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.08.2022. a määrus muutmata.
2.Asendada arvutivõrgus avaldatavas ringkonnakohtu määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 02.08.2022 kell 03.30 Valgas kinni X (tuvastatud isiku ütluste alusel) koos kaaslasega. Isikul ei olnud kehtivat reisidokumenti ja tal puudus Eesti Vabariigis viibimiseks seaduslik alus. Isik esitas kontrollimisel politseile Y (sündinud xxx) nimele väljastatud Venemaa Föderatsiooni sisepassi ja X (sündinud xxx) nimele väljastatud välismaalase registreerimise kaardi (korea keeles). Isik avaldas kinnipidamisel soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks.
2.PPA esitas 03.08.2022 Tartu Halduskohtule taotluse anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks, kuna esinevad välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-des 1, 2, 4 ja 5 sätestatud alused. Taotluse põhjendused olid järgmised. Isik kinnitas, et saabus koos kaaslasega ebaseaduslikult Eesti Vabariiki ujudes üle Narva jõe Peipsi järve lähedal. Nad liikusid jalgsi Kauksisse, sealt bussiga Tartusse ning sealt edasi bussiga Valka. Väidetavalt soovisid isikud pääseda Venemaast võimalikult kaugele ja taotleda rahvusvahelist kaitset. Isikul puuduvad isikut tõendavad dokumendid ning ei ole võimalik
veenduda, et tegemist on isikuga, kes ta väidab end olevat. Ei ole välistatud, et tegemist võib olla ka mõne muu riigi kodanikuga ning ilma tõsikindlate tõenditeta ei ole võimalik selles veenduda. Isiku esitatud Vene Föderatsiooni sisepass on väidetavalt tema venna oma. Väidetavalt on isikul olemas ka Venemaa Föderatsiooni kodaniku pass, mille ta jättis koos temaga reisinud isiku ema juurde, kuna ei soovinud seda kaasa võtta põhjusel, et Vene Föderatsiooni piiri ääres liikudes ei tekiks probleeme, kui pass on kaasas, aga puudub viisa. Menetlustoimingute käigus tuvastas PPA isiku telefonist foto X nimele väljastatud Venemaa Föderatsiooni passi isikuandmete lehest, kuid ainuüksi foto põhjal pole võimalik tuvastada, et tegemist on sama isikuga. Väidetavalt on isik rahvuselt ukrainlane, ta on olnud tegevteenistuses mereväes ning teeninud merepiiri valvamisel Mustal merel. Isik põhjendas rahvusvahelise kaitse taotlemist sellega, et Vene Föderatsioonis ei ole piisavalt vabadust ja teda süüdistati alusetult ning ei lubatud vabalt lahkuda. Isiku väitel on ta varem Lõuna-Koreas poliitilistel põhjustel rahvusvahelist kaitset taotlenud ning selle saanud, kuid 2019. a läks ta tagasi Venemaale. Juba seetõttu on vältimatult vajalik isiku kinni pidamine menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Seda enam, et isik taotleb Eestis kaitset väidetavalt samadel põhjustel, mis Koreas, olles vahepeal tagasi pöördunud riiki, kelle eest ta kaitset taotleb. Isiku esialgsetest ütlustes nähtub, et ta otsustas Eestisse tulla peale seda, kui ei õnnestunud minna uuesti Koreasse ja Soome. Isik oli pigem lahkumas Eestist ning peale kohtumist politseiga esitas koheselt soovi taotleda varjupaika ja väitis, et oli teel tagasi Tartusse. Isiku suhtes esineb põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. Arvestades isiku selgitusi, millest nähtub, et algselt soovis ta minna Lõuna-Koreasse ja Soome, on alus arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud väljasaatmise vältimiseks. On ebausutav, et isik, kes on teeninud piirivalves, ei ole teadlik, et tal on võimalik koheselt öelda PPA ametnikele, et ta soovib siia jääda ega saa tagasi kodumaale pöörduda. Sellise avalduse tegi isik aga alles siis, kui selgus, et tema edasine liikumine on takistatud ning teda võidakse välja saata kodakondsusjärgsesse riiki. Puudub reisidokument, mida oleks võimalik hoiule võtta ning muud leebemad järelevalvemeetmed ei tagaks isiku kättesaadavust menetlustoiminguteks.
3.Tartu Halduskohus rahuldas 03.08.2022. a määrusega PPA taotluse ning andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 03.10.2022 (k.a). Halduskohus tegi kirjeldava ja põhjendava osaga määruse 04.08.2022. Halduskohus põhjendas loa andmist järgmiselt.
3.1.VRKS § 361 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaldamise eeldused on täidetud. Praegusel juhul on isikusamasus tuvastatud isiku enda ütluste järgi ning seega ei saa PPA-l ega kohtul olla ka kindlust tema isikusamasuses ega järelikult ka kodakondsuses. Isik on esitanud tema kinnipidamisel teise isiku Venemaa Föderatsiooni sisepassi ning koreakeelse registreerimiskaardi, mida PPA-l pole olnud võimalik veel tehnilistel põhjustel kontrollida. Ka ei saa piisavaks tõendiks pidada isiku telefonist leitud fotot X nimele väljastatud Venemaa Föderatsiooni passi isikuandmete lehest. Pelgalt vene keele rääkimine emakeelena ei anna alust järeldada Vene Föderatsiooni kodakondsust.
3.2.PPA taotluse kohaselt vajavad rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses väljaselgitamist Eestisse saabumise tegelikud motiivid ja asjaolud, samuti see, milles seisneb tagakius ja väidetav oht Vene Föderatsioonis. Isiku ütlused erinevate seletuses nimetatud intsidentide kohta ei ole millegagi veenvalt tõendatud ning väited vabaduste puudumise kohta riigis on üldsõnalised. Märkimisäärne ebaselgus isiku rahvusvahelise kaitse taotluse asjaoludega seoses viitab VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamise põhjendatusele.
3.3.Isik ei otsinud kohe Eestisse jõudes kontakti avaliku võimu esindajatega (politsei), et viivituseta esitada rahvusvahelise kaitse taotlus, vaid liikus sadu kilomeetreid Vasknarvast, peatudes Kauksis ja Tartus, ning suundudes Valka. Jääb arusaamatuks, miks tõsise soovi korral
rahvusvahelist kaitset saada, ei püüdnud isik vajalikku kontakti luua esimeses asustatud punktis või vähemalt Tartus, mis linna suurust silmas pidades ei saanud jätta kahtlust, et politseiga ühenduse võtmine on võimalik. Isiku selgitused, et üle jõe ujudes oli neil koos kaaslasega selja taga raske teekond ning nad olid külmunud ja märjad (istungil 00:19:54) on küll inimlikult mõistetav, kuid ei veena soovis esitada rahvusvahelise kaitse taotlus Eestis võimalikult varakult. Isikud esitasid rahvusvahelise kaitse taotlused alles pärast mõningast liikumist Eestis, kui puutusid kokku Valga bussijaamas isikuid kontrollivate politseiametnikega, ning neile selgus, et edasine liikumine on takistatud ja on võimalus päritoluriiki tagasisaatmiseks. Taotlusele lisatud tõenditest ja esitatud selgitustest ilmneb, et isik on eelnevalt soovinud Venemaalt lahkuda Lõuna-Koreasse ja Soome, kuid ebaõnnestunult. Eelnevat arvestades on põhjendatud PPA kahtlus, et vabaduses viibides võib isik Eestist lahkuda ega ole edasiseks menetluseks, sh tema rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks kättesaadav.
3.4.Kohtul puudub sarnaselt PPA-ga veendumus, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed täidaks puudutatud isiku puhul eesmärki samaväärselt kinnipidamisega. Isikul puuduvad isikut tõendavad dokumendid. Samuti puuduvad perekondlikud vm sidemed ning elupaik, kus elamiseks ja sealt registreerima käimiseks isikut kohustada. Isik kinnitas küll rahaliste vahendite olemasolu, mis võimaldaks endale korterit üürida, kuid kohtu hinnangul ei veena ülaltoodu, et võimalus elada ajutiselt üürikorteris oleks piisav abinõu isiku kättesaadavuse tagamiseks.
3.5.Puudutatud isiku puhul ei ole ilmnenud asjaolusid, mis annaks alust pidada tema kinnipidamiskeskusesse paigutamist ebaproportsionaalseks. Isiku kinnipidamise protokollist nähtuvalt on ta oma terviseseisundit hinnanud rahuldavaks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4.X esitas riigi õigusabi korras määratud advokaadi vahendusel 26.08.2022 määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 04.08.2022. a määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ning vabastada isik kinnipidamiskeskusest. Määruskaebuse kohaselt ei ole alust puudutatud isiku kinnipidamiseks tema isikusamasuse ja kodakondsuse kontrollimiseks. Samuti ei nõustu puudutatud isik sellega, et ta pole millegagi veenvalt tõendanud temaga seotud intsidente ning et tema ütlused vabaduse puudumise kohta riigis on üldsõnalised. Puudutatud isik selgitas, et ta soovib kaitset, kuna teda hakati tema isikuvabaduste kaitseks tehtud tegevuste tõttu kiusama ning tagakius oli pidev. Esineb reaalne oht, et tagakius Venemaale naastes jätkub. Seetõttu puudub isikul põhjus menetluse ajal Eestist lahkuda. PPA ja halduskohus ei põhjendanud põgenemisohu olemasolu ega seda, et kinnipidamiskeskusesse paigutamata ei pruugi isik rahvusvahelise kaitse menetluse toimingute lõpuleviimiseni kättesaadav olla. Puudutatud isik saab aru enda kohustustest olla menetluse käigus PPA-le kättesaadav. Jääb arusaamatuks, miks ei ole PPA ega halduskohus tõeseid asjaolusid välja selgitanud. Sellega rikkus kohus menetlusnormi ja jõudis vale otsuseni. Puudutatud isik ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust väljasaatmise vältimiseks. PPA ja kohus ei arvestanud isiku ütlustega ega teinud kindlaks ega arvestanud asjaoludega, miks isik oli sunnitud tegutsema nii nagu ta seda tegi. PPA ega kohus ei ole piisavalt põhjendanud, millest täpsemalt tuleneb isiku puhul põgenemisoht. Isik ei ole kellegi eest põgenenud. Põgenemisohtu tuleb hinnata konkreetsest isikust ja olukorrast lähtudes. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on ebaproportsionaalne. Hinnatud on ainult seadusest tulenevaid piiranguid, kuid arvestamata on jäetud tegelike eluliste asjaoludega. Määruskaebuse esitajal võiks lubada elada Vao vastuvõtukeskuses.
5.PPA palub vastuses määruskaebusele jätta määruskaebus rahuldamata ning vaidlustatud määrus muutmata. Käesolevas asjas tuvastatud asjaolud on oma kogumis sellised, mis õigustavad puudutatud isiku kinnipidamist. Tartu Halduskohus põhjendas oma 04.08.2022. a
määruses ammendavalt puudutatud isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise vajalikkust ja hindas kinnipidamise proportsionaalsusest. PPA nõustub halduskohtuga täielikult. Isikul puudusid kehtivad reisidokumendid, tal oli kaasas teisele isikule kuuluv Venemaa Föderatsiooni sisepass ja koreakeelne registreerimiskaart, mis kuidagi ei anna kindlust isiku tuvastamisel ja kodakondsuse väljaselgitamisel. Seega ametlikud ja tõsikindlad andmed isiku ja tema kodakondsuse kohta puuduvad ning isiku kinnipidamist VRKS § 361 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel ei saa pidada põhjendamatuks ja alusetuks. Vastustaja ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohtadega, et kohus ei ole arvestanud määruse tegemisel ja kinnipidamiseks loa andmisel kõiki isikuga seotud asjaolusid ning et isiku suhtes ei esine põgenemisohtu. Vastupidi, kohus arvestas põgenemisohu hindamisel isiku enda poolt antud selgitusi ja kohtus antud ütlusi ning põhjendas määruses, miks on PPA kahtlus põgenemise osas põhjendatud. Määruskaebuse esitaja heidab halduskohtule ja PPA-le ette, et ei kohus ega vastustaja pole arvestanud isikust tulenevate asjaoludega, kuid samas ei ole oma kaebuses välja toonud konkreetseid asjaolusid, mida tema hinnangul pole arvesse võetud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebuse kohaselt palub selle esitaja tühistada Tartu Halduskohtu 04.08.2022. a määruse. Haldusasja materjalidest nähtuvalt tegi halduskohus 03.08.2022. a määrusega teatavaks määruse resolutsiooni ning 04.08.2022. a määrusega tegi lisaks teatavaks määruse kirjeldava ja põhjendava osa. Ringkonnakohus on varasemalt (nt 10.10.2017. a määrus asjas nr 3-17-1839, p 10) leidnud, et kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsuse resolutsiooni ega ka hilisemat kirjeldava ja põhjendava osaga tehtud otsust ei käsitleta eraldiseisva otsustusena, vaid ühe ja sama otsusena. Ringkonnakohus jääb varasema praktika juurde. Seega tuleb Tartu Halduskohtu 03.08.2022. a ja 04.08.2022. a määrusi käsitada ühtse määrusena, mille põhjendused on esitatud 04.08.2022. a määrusena vormistatud dokumendis. Eelnevat arvestades tõlgendab ringkonnakohus määruskaebust selliselt, et see on esitatud 03.08.2022. a määruse vaidlustamiseks ja puudutatud isik taotleb Tartu Halduskohtu 03.08.2022. a määruse tühistamist.
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohus on piisaval määral põhjendanud, miks PPA taotluses nimetatud isiku kinnipidamine on vajalik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei ole määruskaebuse esitaja esitanud PPA-le usaldusväärseid tõendeid enda isiku ja kodakondsuse kohta. Haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et puudutatud isik esitas PPA-le teise isiku Venemaa Föderatsiooni sisepassi ja koreakeelse X nimele väljastatud välismaalase registreerimise kaardi ning et tal ei olnud kaasas reisidokumenti, s.o Venemaa Föderatsiooni kodaniku passi. Ka määruskaebusele ei ole vastavaid tõendeid lisatud. Seega ei saa pidada põhjendamatuks halduskohtu nõustumist PPA-ga, et määruskaebuse esitaja kinnipidamine võib olla vajalik VRKS § 361 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel isiku tuvastamiseks ja kodakondsuse väljaselgitamiseks.
10.Halduskohus märkis (määruse p-s 9), et rahvusvahelise taotluse menetlemiseks on vajalik välja selgitada täiendavalt asjaolusid, s.h rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta. Märkimisväärne ebaselgus isiku rahvusvahelise kaitse taotluse asjaoludega seoses viitab VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamise põhjendatusele. Seejuures halduskohus ka põhistas (määruse p 10) VRKS § 361
lg 2 p 5 kohaldamise põhjendatust. Halduskohus põhjendas määruses (p-d 11-12), miks on PPA kahtlus põgenemisohu osas põhjendatud. Seega on ebaõige määruskaebuse esitaja väide, et halduskohus ei ole põhjendanud põgenemisohu olemasolu. Määruskaebuse väited ei anna alust põgenemise ohtu ümber hinnata. Määruskaebuse esitaja jätab arvestamata, et põgenemise ohu hindamisel on tegemist prognoosotsusega, mille aluseks on nii objektiivsed asjaolud kui ka menetleva asutuse subjektiivne hinnang. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse esitaja ümber lükanud halduskohtu seisukohta põgenemisohu esinemise kohta.
11.Määruskaebuse esitaja väitel jääb arusaamatuks, miks ei ole PPA ega halduskohus tõeseid asjaolusid välja selgitanud, leides, et sellega rikkus halduskohus menetlusnormi ja jõudis vale otsuseni. Ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga ei nõustu. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks esmakordse loa andmisel piisavalt kontrollinud ja põhjendanud kinnipidamise aluste olemasolu. Ringkonnakohus viitab seejuures kohtupraktikas sedastatule, et esmakordse kinnipidamiskeskusesse paigutamise taotluse ja antud loa puhul kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded ei saa olla alati nii kõrged kui võimalike järgnevate taotluste ja lubade puhul, sest esmakordsel loa taotlemisel tuleb sageli tegutseda kasutades piiratud aega ning vallates piiratud, puudulikku ja kontrollimata informatsiooni. Tegemist on prognoosotsusega – seda nii kinnipidamise võimaliku kestuse kui ka isikust lähtuvate ohtude osas, kui viimasega põhjendatakse kinnipidamist (RKHKm 29.01.2015, 3-3-1-52-14, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul põhjendas PPA käesolevas asjas piisavalt, milliseid andmeid on vaja kontrollida ja välja selgitada seoses läbiviidava rahvusvahelise kaitse menetlusega ning halduskohus nõustus põhjendatult PPA-ga. Määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses eeltoodu osas ühtegi konkreetset vastuväidet esitanud.
12.Riigikohus on leidnud, et põgenemise ohu tuvastamisel ei suuda põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida majutamiskeskusesse paigutamine ning VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine. Põgenemise ohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne VRKS § 361 mõttes (RKHKm 29.01.2015, 3-3-1-52-14, p 18). Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse käesolevas asjas proportsionaalne meede. Halduskohus arvestas leebemate järelevalvemeetmete kaalumisel, et isikul puuduvad perekondlikud vm sidemed ning elupaik, kus elamiseks ja sealt registreerima käimiseks isikut kohustada. Samuti märkis halduskohus, et isiku kinnipidamise protollist nähtuvalt on ta oma terviseseisundit hinnanud rahuldavaks. Määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses vastupidiseid andmeid esitanud.
13.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.08.2022. a määruse muutmata.
14.VRKS § 13 lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kaitse menetlus ja ajutise kaitse menetlus ei ole avalikud. Ringkonnakohus asendab käesolevas määruses selle avaldamisel puudutatud isiku nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.