X ning Y, C, Q, Z, G ja W kaebused Vabariigi Valitsuse
7.septembri 2023.a korralduse nr 228 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 3. oktoobri 2023. a määrus
Menetlusosalised
Kaebajad – X, esindajad v.adv Karl Kask ja v.adv Paul Keres Y, C, Q, Z, G ja W, esindaja v.adv Katrin Orav Vastustaja – Vabariigi Valitsus (Justiitsministeeriumi kaudu), esindaja AL Kaasamist taotlevad isikud – V, S, N, R ja M, esindaja v.adv Andrei Svištš
Menetluse alus ringkonnakohtus
V, S, N, R ja M määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse V, S, N, R ja M määruskaebus Tallinna Halduskohtu 3. oktoobri 2023. a määruse peale haldusasjas nr 3-23-2037.
Jätta V, S, N, R ja M määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu
3.oktoobri 2023. a määrus haldusasjas nr 3-23-2037 muutmata.
Määruse avaldamisel asendada kaebajate ja taotlejate nimed tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 21 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.Ameerika Ühendriikide (USA) Justiitsministeerium edastas Eesti Vabariigile 04.01.2023 väljaandmise taotluse kohtuasjas CR22-185-RSL. Taotlusele olid lisatud USA 27.10.2022 vahistamismäärus ning USA Washingtoni läänepiirkonna vandemeeste kogu poolt 27.10.2022 kohtuasjas nr CR22-185RSL väljastatud ja kohtuniku poolt 08.12.2022 kinnitatud süüdistusakt, mille kohaselt süüdistatakse X ja B järgmistes kuritegudes:
3-23-2037 1)
kuritegelik kokkulepe elektroonilise kelmuse toimepanekuks, rikkudes sellega USA seadustiku 18. jaotise § 1349, mille eest karistatakse kuni 20-aastase vangistusega;
2)
elektrooniline kelmus, rikkudes sellega USA seadustiku 18. jaotise § 1343, mille eest karistatakse kuni 20-aastase vangistusega;
3)
kuritegelik kokkulepe rahapesu toimepanekuks, rikkudes sellega USA seadustiku 18. jaotise § 1956(h), mille eest karistatakse kuni 20-aastase vangistusega.
2.Harju Maakohus rahuldas 15.03.2023 määrusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX Riigiprokuratuuri 10.01.2023 taotluse ning tunnistas Eesti Vabariigi kodaniku X väljaandmise USA-le kriminaalmenetluse jätkamiseks õiguslikult lubatavaks seoses USA-s esitatud süüdistusega USA seadustiku 18. jaotise §-s 1349, §-s 1343 ja §-s 1956(h) sätestatud kuritegudes. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.06.023 määrusega nr X-XX-XXXX X kaitsjate määruskaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu 15.03.2023 määruse muutmata.
3.Vabariigi Valitsus otsustas 07.09.2023 korraldusega nr 228 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 452 lg 1 ning „Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise väljaandmislepingu“ art 2 alusel anda X USA-le välja õigusega süüdistada teda USA poolt 04.01.2023 kriminaalasjas nr CR22-185RSL Eesti Vabariigile esitatud väljaandmistaotlusele lisatud süüdistustes kirjeldatud kuritegude toimepanemises. Xt ei saa ilma Eesti Vabariigi valitsuse nõusolekuta kriminaalvastutusele võtta ega karistada muude enne väljaandmist toime pandud kuritegude eest kui need, millega seoses esitati Eesti Vabariigile väljaandmistaotlus ning millega seoses luges Harju Maakohus 15.03.2023 määrusega väljaandmise õiguslikult lubatavaks.
4.Y, C, Q, Z, G ja W esitasid Tallinna Halduskohtule 15.09.2023 kaebuse Vabariigi Valitsuse 07.09.2023 korralduse nr 228 tühistamiseks (haldusasi nr 3-23-2037).
5.X esitas Tallinna Halduskohtule 17.09.2023 kaebuse Vabariigi Valitsuse 07.09.2023 korralduse nr 228 tühistamiseks (haldusasi nr 3-23-2039).
6.Tallinna Halduskohus liitis 27.09.2023 määrusega haldusasjad nr 3-23-2037 ja nr 3-232039 ühte menetlusse (liidetud haldusasi nr 3-23-2037).
7.V, S, N, R ja M esitasid Tallinna Halduskohtule 02.10.2023 taotluse enda kaasamiseks HKMS § 20 lg 1 alusel haldusasja nr 3-23-2037 menetlusse kolmandate isikutena. Eestis on algatatud menetlus kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX mh X suhtes karistusseadustiku § 209 lg 2 p 3 ja § 394 lg 2 p 3 tunnustel. Taotlejad on esitanud kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX taotluse nende kaasamiseks kriminaalmenetlusse kannatanutena. X väljaandmise otsustamine puudutab vahetult taotlejate õigusi, sest kui vaidlustatud korraldus jääb kehtima ja X antakse USA-le välja, siis kaotavad taotlejad sisulise võimaluse panna maksma neile tekitatud kahju hüvitamise nõuded. Äärmiselt tõenäoliselt ei saa kannatanud USA kriminaalmenetluses hüvitist, sest kannatanuid on sadu tuhandeid, kuid tsiviilõiguslikud küsimused jäetakse kõrvale, kui kannatanute arv on väga suur või kui hüvitise kindlaksmääramine oleks nii keeruline, et see raskendaks või pikendaks karistuse määramise protsessi (USA seadustiku 18. jaotise § 3663A). Lisaks ei toeta USA kohtupraktika Eesti kannatanutele kriminaalmenetluses hüvitise maksmist. Interneti vahendusel toime pandud kelmuse korral hüvitatakse kahju üksnes USA kodanikest kannatanutele ja välismaa kodanike kahjud jäävad hüvitamata (United States v. Elbaz). Seega, kui X antakse USA-le välja ja tema üle kohtumõistmine toimub USA-s, siis isegi tema süüdimõistmise korral ei oleks Eesti kodanikel võimalik saada mis tahes kahjuhüvitist. Samuti on Eesti kodanikel USA-s vähemalt keeruline kui mitte võimatu esitada edukat tsiviilhagi (vt Schwarzenegger v. Fred Martin Motor Co). Lisaks konfiskeeritakse kogu rahapesu objektina 2(5)
3-23-2037 käsitatav (sh Eestis paiknev) vara USA kasuks (USA seadustiku 18. jaotise § 982) ning selle tagajärjel puudub vara, mille arvelt Eesti kannatanute nõudeid Eestis rahuldada. X väljaandmise korral jäävad taotlejad seega neilt välja petetud summadest täielikult ilma.
8.Tallinna Halduskohus jättis 03.10.2023 määrusega taotluse rahuldamata. HKMS § 20 lg 1 eesmärgiks on kaasata menetlusse isikud, kes on n-ö kaebaja vastaspoolel ehk kelle olukord halveneks siis, kui kaebus rahuldataks. Taotlejad on sisuliselt leidnud, et Vabariigi Valitsuse 07.09.2023 korraldus nr 228 rikub nende õigusi, sest ei võimalda neil maksma panna oma õigusi kannatanutena. Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse (PS § 15 lg 1). Kui vaidlusalune haldusakt on isikutele üksnes koormav ja võimalik kohtulahend saaks nende õigusi ja kohustusi mõjutada ainult soodsalt, ei oleks nende kolmandate isikutena kaasamine õigustatud. Sellisel juhul oleks neil soovi korral võimalus oma õigusi kaitsta ise halduskohtule kaebust esitades (vt Riigikohtu 08.06.2022 määrus nr 3-21-150, p 17). Eeltoodust tulenevalt on taotlejatel võimalik oma õigusi kaitsta kohtusse kaebust esitades. Kolmanda isiku kaasamise eesmärgiks ei ole laiendada kaebeõiguse ulatust ega vältida kaebetähtaja kontrolli. Esineb ka sisuline kahtlus, kas taotlejatel on piisav seos vaidlustatud korraldusega. Taotlejad väidavad, et nad on kannatanud, kuid menetluslikult saab isik kannatanuks menetleja otsustuse tulemusel (vt Riigikohtu 11.04.2011 määrus nr 3-1-1-97-10, p 26). Mistahes võlaõiguslikust suhtest, mis võib taotlejal või muul isikul olla haldusakti adressaadiga, ei saa veel järeldada kaebeõigust ega ka vajadust olla kaasatud kolmanda isikuna, sh ka juhul kui neil on oma õigusi tulevikus raskem kaitsta. Selline puutumus ei ole avalik-õiguslikuks õiguseks, kohustuseks või suhteks HKMS-i mõttes. Taotlejatel on võimalik oma õigusi kaitsta ka tsiviilkohtumenetluse vahendite kaudu (vt mh KrMS § 274 lg 4).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.V, S, N, R ja M paluvad 11.10.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja kaasata nad menetlusse kolmandate isikutena. Kuigi HKMS § 20 lg 1 seob kolmanda isiku kaasamise küsimuse sellega, et kohtulahendiga võidakse otsustada isiku õiguste ja kohustuste üle, on seda normi peetud võimalikuks kohaldada ka olukorras, kus küsimuse all võib olla isiku õiguslikult kaitstav huvi, sh negatiivne ja positiivne mõju sellele huvile (Riigikohtu 12.11.2019 määrus nr 3-19-874, p 11; Tallinna Ringkonnakohtu 07.09.2023 määrus nr 3-23-1381, p 8). Seega on kolmanda isiku menetlusse kaasamise lävend võrdlemisi madal, eeldades üksnes võimalikku puutumust isiku õiguste, kohustuste või õiguslikult kaitstavate huvidega. Praeguses asjas piisab kolmandate isikute kaasamiseks sellest, kui korralduse mõju taotlejate varalisele olukorrale ei ole vähetõenäoline. Olukorras, kus kaebus jääb rahuldamata, kaotavad taotlejad õigusliku ja faktilise võimaluse nõuda Xlt oma nõuete täitmist. Kui X antakse USA-le välja, ei saa taotlejad tõenäoliselt USA kriminaalmenetluses hüvitist, sest kannatanuid on sadu tuhandeid, kuid tsiviilõiguslikud küsimused jäetakse kõrvale, kui kannatanute arv on väga suur või kui hüvitise kindlaksmääramine oleks nii keeruline, et see raskendaks või pikendaks karistuse määramise protsessi (USA seadustiku 18. jaotise § 3663A). Lisaks ei toeta USA kohtupraktika Eesti kannatanutele kriminaalmenetluses hüvitise maksmist. Interneti vahendusel toime pandud kelmuse korral hüvitatakse kahju üksnes USA kodanikest kannatanutele ja välismaa kodanike kahjud jäävad hüvitamata (United States v. Elbaz). Seega, kui X antakse USA-le välja ja tema üle kohtumõistmine toimub USA-s, siis isegi tema süüdimõistmise korral ei oleks Eesti kodanikel võimalik saada mis tahes kahjuhüvitist. Eesti kriminaalmenetlusse on taotlejad jäetud seni kaasamata tulenevalt sellest, et Eestis algatatud kriminaalmenetlus kavatsetakse USA-le üle anda. Olukord, kus kannatanutel puudub võimalus saada hüvitist nii Eesti kui ka USA kriminaalmenetluses, rikub ilmselgelt PS §-s 15 sätestatut. Eesti kodanikel on USA-s vähemalt keeruline kui mitte võimatu esitada ka edukat tsiviilhagi 3(5)
3-23-2037 (Schwarzenegger v. Fred Martin Motor Co). Lisaks konfiskeeritakse kogu rahapesu objektina käsitatav (sh Eestis paiknev) vara USA kasuks (USA seadustiku 18. jaotise § 982) ning selle tagajärjel puudub vara, mille arvelt Eesti kannatanute nõudeid Eestis rahuldada. X väljaandmise korral jääksid taotlejad neilt välja petetud summadest täielikult ilma. Taotlejate kaasamine menetlusse kolmandate isikutena on kooskõlas HKMS § 20 lg 1 eesmärgi ja menetlusökonoomia põhimõttega. Kaasamata jätmise korral ei ole taotlejatel võimalik enda õigusi halduskohtumenetluses kaitsta. Seadusel ei tugine halduskohtu seisukoht, et HKMS § 20 eesmärk on kaasata menetlusse isikud, kes on kaebaja vastaspoolel. Vaidlustatud korralduse adressaadiks on X. Kuigi korraldusel on otsene mõju taotlejate õigustele ja õiguslikult kaitstavatele huvidele, ei pruugi see tähendada kaebuse esitamise õiguse tekkimiseks vajalikku subjektiivsete õiguste riivet. Isegi kui taotlejatel oleks korralduse vaidlustamiseks kaebeõigus, ei anna see veel alust jätta neid kolmandate isikutena menetlusse kaasamata. Kolmanda isiku kaasamise regulatsiooni põhiseaduslikuks taustaks on PS § 24 lg-s 2 sätestatud igaühe õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Isegi juhul, kui isik võib esitada kohtule kaebuse, kuid otsustab seda mitte teha, võib ta siiski olla menetlusse kaasatud kolmanda isikuna. Halduskohtu viited kaebuse eseme laiendamisest ei ole asjakohased, sest määruskaebuse esitajad ei taotlegi korralduse õiguspärasuse kontrollimist nende subjektiivsete õiguste riivest lähtudes. Taotlejad ei soovi astuda vaidluses kaebaja positsioonile. Eeltoodu ei muuda aga asjaolu, et korraldus on kaalutlusotsus, mille õiguspärasus eeldab arvestamist kõikide asjas olulist tähtsust omavate asjaoludega (vt haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2). Mõistlikku vaidlust ei saa olla, et selliseks asjaoluks on mh kannatanute õiguste kaitse võimalikkus. Määruskaebuse esitajate välja toodud asjaolud annavad aluse rahvusvahelisest koostööst KrMS § 436 lg 1 p 2 alusel keelduda, kuna väljaandmisega rikutaks kannatanute põhiõigust kohtulikule kaitsele (PS § 15). Kui kannatanu õiguste kaitse võimalikkus ei ole KrMS § 436 või § 440 mõttes kaalutlusotsuse aluseks, siis on KrMS selles osas põhiseadusega vastuolus. Haldusasjaga nr 3-23-2037 samasisulise vaidluse algatamine taotlejate poolt oleks ilmses vastuolus ka menetlusökonoomia põhimõttega, eriti kui arvestada vaidlusaluse küsimuse kiireloomulisust (vt KrMS § 4521). Halduskohus omistas kaasamise küsimust lahendades põhjendamatult suurt tähtsust asjaolule, et taotlejaid ei ole veel kaasatud kriminaalmenetlusse kannatanutena. Halduskohtumenetlusse kaasamise seisukohalt ei oma taotlejate staatus kriminaalmenetluses tähtsust. Määruskaebuse esitajad vastavad KrMS § 37 lg-s 1 sätestatud kannatanu materiaalsele määratlusele, mistõttu puudub kriminaalasja menetlejal õiguspärane võimalus jätta nad kaasamata. Menetleja ei ole soovinud kriminaalmenetlusse uusi menetlusosalisi kaasata olukorras, kus esineb võimalus, et asi antakse üle USA-le. Lisaks on asjakohatu halduskohtu viide, et mis tahes võlaõiguslikust suhtest vaidlusaluse korralduse adressaadiga ei saa järeldada vajadust olla kaasatud menetlusse kolmanda isikuna. Määruskaebuse esitajate halduskohtumenetlusse kaasamise vajadus ei tulene võlasuhtest Xga, vaid vajadusest taastada kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga rikutud hüveolukord, mida vaidlusalune korraldus otseselt takistab.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 21 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
11.HKMS § 20 lg 1 kohaselt tuleb isik kaasata haldusasja menetlusse kolmanda isikuna, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Halduskohus on õigesti 4(5)
3-23-2037 tuginenud Riigikohtu 08.06.2022 määrusele nr 3-21-150 (p 17) ning selgitanud, et kolmandate isikutena on põhjendatud halduskohtumenetlusse kaasata üksnes sellised isikud, kelle olukord (õiguste ja kohustuste sisu või ulatus) võiks kaebuse rahuldamise korral halveneda. Kolmanda isiku kaasamise kontekstis ei ole viited PS § 15 lg-le 1 asjakohased. PS § 24 lg-s 2 sätestatud igaühe õigusest olla oma kohtuasja arutamise juures ei saa tuletada, et kolmandate isikutena tuleks kohtuasja kaasata kõik sellised isikud, kes võiksid põhimõtteliselt olla samuti huvitatud vaidlustatud haldusakti tühistamisest. Vastupidist ei saa järeldada asjaolust, et kolmandat isikut ei kaasata halduskohtumenetlusse kellegi poolel, vaid kolmas isik võib asuda kohtumenetluses toetama nii kaebaja kui ka vastustaja positsiooni ning menetluskulude jagamisel tuleb seda hiljem eraldi hinnata (HKMS § 108 lg 8). Määruskaebuse esitajate viide Riigikohtu 12.11.2019 määrusele nr 3-19-874 (p 11) ei ole asjakohane, sest kõnealusel juhul oli tegemist olukorraga, kus kaebuse rahuldamine (st vaidlustatud haldusakti tühistamine) oleks halvendanud kaasamist taotlenud isiku varalist olukorda. Praegu on aga olukord vastupidine, sest kaebuse rahuldamise korral taotlejate positsioon hoopis paraneks, kuna HKMS § 177 lg 2 kohaselt kehtib kohtuotsus haldusakti tühistamise osas kõigi isikute kohta (erga omnes mõju). Kaebuste rahuldamata jätmise korral taotlejate õiguste ja kohustuste sisu ja ulatus seevastu ei muutuks. Kui taotlejad soovisid saada õiguskaitset Vabariigi Valitsuse 07.09.2023 korralduse nr 228 vastu, tulnuks neil korralduse vaidlustamiseks esitada endil kaebus halduskohtule. Selle raames olnuks neil võimalik tõstatada kõik oma küsimused seonduvalt kannatanute õiguste ja õigustatud huvide arvestamisega väljaandmisotsuse tegemisel (sh väited KrMS §-de 436 ja 440 põhiseadusega vastuolust). Kolmandate isikutena kaasamist ei saaks iseseisvalt õigustada mh see, et taotlejate õiguste riive ei pruugi olla kaebeõiguse tekkimiseks piisav või kaebetähtaeg on juba möödunud.
12.Teiste potentsiaalsete kaebajate kohtumenetlusse kolmandate isikutena kaasamist ei tingi ka menetlusökonoomia põhimõte. Kui halduskohtule esitatakse mitu samasisulist kaebust, mille ühine menetlemine võimaldaks asja lahendada kiiremini ja lihtsamalt, siis on halduskohtul menetlusökonoomiast lähtudes vajaduse korral võimalik kaebused HKMS § 48 lg 1 alusel liita ühte menetlusse. Kaebuste liitmist ei takistaks kuidagi asjaolu, et KrMS § 4521 lg 2 kohaselt tuleb väljaandmisotsuse peale esitatud kaebus lahendada kiirkorras (sh on ka praeguses asjas liidetud X ja tema pereliikmete kaebused).
13.Kuna X ja tema pereliikmete kaebuste rahuldamine ei saaks kuidagi kahjustada taotlejate õiguslikku positsiooni ning sellest tulenevalt ei ole HKMS § 20 lg 1 järgi alust kaasata neid haldusasja menetlusse kolmandate isikutena, siis ei ole määruskaebuse lahendamiseks vaja analüüsida, kas X USA-le väljaandmise korral muutuks kannatanute õiguste kaitse oluliselt raskemaks või sootuks võimatuks. Kuna HKMS-s ja KrMS-s puuduvad erisätted, mis näeksid ette kannatanute kaasamise väljaandmisotsuse vaidlustamisse, siis ei oma mh tähtsust, miks ei ole taotlejaid seni kaasatud kriminaalasja menetlusse kannatanutena või kas taotlejad vastavad KrMS § 37 lg-s 1 sätestatud kannatanu määratlusele.
14.Eelneva põhjal jääb V, S, N, R ja M määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 03.10.2023 määrus muutmata.
15.Kaebajate ja taotlejate eraelu kaitseks tuleb määruse avaldamisel asendada nende nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.