Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-20-2362 7. juuni 2021 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi ja Nele Parrest Tänavapuhastuse AS kaebus Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsuse 8. oktoobri 2020. a korralduse osaliseks tühistamiseks Kaebaja Tänavapuhastuse AS, esindaja vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper Vastustaja Tallinna linn, esindajad vandeadvokaat Tarmo Peterson ja vandeadvokaadi abi Keidi Kõiv Kolmandad isikud Keskkonnahooldus Eesti OÜ, Keskkonnahoolduse OÜ ja RIAB Teedeehitus OÜ, esindaja vandeadvokaat Kristina Laarmaa Tallinna Ringkonnakohtu 15. märtsi 2021. a otsus Tänavapuhastuse AS kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. märtsi 2021. a otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2. Saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
3.Tagastada kautsjon.
4.Jätta Keskkonnahooldus Eesti OÜ, Keskkonnahoolduse OÜ ja RIAB Teedeehitus OÜ taotlus Tänavapuhastuse AS trahvimiseks rahuldamata.
1.Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsus viis läbi avatud hankemenetluse „Kristiine linnaosa kõrvaltänavate ja haljasalade hooldustööd“ (viitenumber 224083). Riigihanke esemeks on järgmised teenused: tänavapuhastus, tänavapühkimine, lumekoristus, jääkoristus, haljasalade istutus ja hooldus, spordiväljakute hooldus ning puude ja heki pügamine. Hankija korraldas riigihanke pöördmenetlusena. Tähtpäevaks esitasid pakkumused Eesti Keskkonnateenused AS, Tallinna Kommunaalteenused OÜ, Tänavapuhastuse AS (kaebaja), ühispakkujad Keskkonnahooldus Eesti OÜ, Keskkonnahoolduse OÜ ja RIAB Teedeehitus OÜ (kolmandad isikud) ning ühispakkujad OÜ Kesklinna Pargid ja Hong OÜ.
2.Kristiine linnaosa vanem tunnistas 8. oktoobri 2020. a korraldusega nr 1-7/14 Eesti Keskkonnateenused AS, kaebaja, Tallinna Kommunaalteenused OÜ ja kolmandate isikute pakkumused vastavaks, lükkas ühispakkujate OÜ Kesklinna Pargid ja Hong OÜ pakkumuse tagasi, tunnistas kolmandate isikute pakkumuse edukaks, sest see sai hindamiskriteeriumide alusel kõige
3-20-2362 rohkem väärtuspunkte ja oli kõige soodsam, jättis kolmandad isikud hankemenetlusest kõrvaldamata ning tunnistas nad kvalifitseerimistingimustele vastavaks.
3.Kaebaja esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hankija
8.oktoobri 2020. a korralduse peale osas, millega tunnistati kolmandate isikute pakkumus vastavaks ja edukaks, jäeti nad kõrvaldamata ja kvalifitseeriti. Kaebaja esitas järgmised põhiväited.
3.1.Riigihanke alusdokumendi (RHAD) p-d 5.3.2 ja 5.3.3 nägid ette ristsubsideerimise keelu, mida kolmandate isikute pakkumus rikub.
3.2.Kolmandatel isikutel puuduvad teenuse osutamiseks nõutud masinad ja seadmed või ei ole nende kasutusse võtmise võimalus nõuetekohaselt tõendatud (vastuolu RHAD p-ga 5.7).
3.3.Hankija ei ole teinud sisulisi arvutusi kontrollimaks, kas kolmandate isikute baasi asukohta ja nende pakutud masinaid arvestades on võimalik libedustõrjet nõutud aja jooksul teha. Kaebaja ligikaudsete arvutuste kohaselt ei ole kolmandate isikute pakutud masinatega võimalik teha libedustõrjet kõigil hooldatavatel sõiduteedel ja parklates 8 h jooksul.
3.4.Kolmandate isikute pakkumuse maksumus erineb teiste pakkumuste maksumustest märkimisväärselt. Hankija pidanuks maksumuse põhjendatust kontrollima.
3.5.Kolmandate isikute pakutud prügihunnikute likvideerimise ja äraveo ühikuhind ei kata ladestustasu ning on kordades väiksem teiste pakkujate pakutud hindadest. Kolmandate isikute pakutud hind prügikastide ja koerte ekskremendikastide tühjendamiseks ei kata tööde omahinda.
3.6.Kolmandate isikute pakutud hinnaga ei ole võimalik teha nõuetekohaselt talihooldustöid. Hooldatavat pinda ning hooldussõidukite ja töötajate arvu arvestades kataks kolmandate isikute pakutud hind küll miinimumpalga maksmisega kaasnevad kulud, kuid tegelikult kolmandad isikud töötajatele miinimumpalka ei maksa. Ülejäävast summast ei ole aga võimalik katta veel libedustõrjeks kasutatavate graniitsõelmete ja ülejäänud talihoolduse kulu.
3.7.Kui kolmandad isikud on teinud pakkumuse 2016. a hinnataseme järgi, näitab see, et tegu on põhjendamatult madala maksumusega. Praeguses hankes on hooldatavate objektide maht suurem, kergliiklusteede lume- ja libedustõrje hooldustsükli aeg lühenenud, sõelmete kohta on kehtestatud lisatingimused ning palgad on kolmandiku võrra kõrgemad.
3.8.Kolmandate isikute põhjendused viitavad sellele, et teenust kavatsetakse osutada vastuolus hankelepinguga. Kolmandad isikud plaanivad väidetavalt võimalikult suure osa jäätmetest üle anda sorteerituna, kuid neil pole selleks jäätmeluba. Kolmandad isikud kavatsevad piirkonnajuhid panna ka hooldustöid tegema, kuid sel juhul pole neil samal ajal võimalik täita juhi ülesandeid. Kolmandad isikud kavatsevad tegutseda ka vastuolus hankelepingu p-dega 7.1.1.2 (sõelmete nõutav kogus) ja 7.1.6.5 (teepinna niisutamiseks kasutatav aine).
4.VAKO jättis 17. novembri 2020. a otsusega nr 212-20/224083 vaidlustuse rahuldamata järgmistel põhjustel.
4.1.RHAD-s ei ole kehtestatud ristsubsideerimise keeldu.
4.2.Hankija sai kontrollida pakkumuse vastavust RHAD p-le 5.7 üksnes viisil, et kontrollis pakkuja esitatud masinate ja seadmete vastavust lisas 4 kehtestatud seadmete loetelule ja nõuetele ning samas 2(17)
3-20-2362 positsioonis esitatud nõuetele. Kui kaebaja leidis, et lisas 4 kehtestatud parameetritele vastavad masinad ja seadmed ei ole sobivad hankelepingu täitmiseks, oli tal võimalik RHAD vaidlustada. Kolmandate isikute pakkumuse lisas 4 esitatud masinad ja seadmed vastavad RHAD nõuetele ning kolmandad isikud on nende kasutamise võimalust tõendanud.
4.3.Kolmandate isikute pakkumus oli kõige madalama kogumaksumusega ja ka kõigi hindamiskriteeriumi komponentide maksumused olid oluliselt madalamad pea kõigi teiste pakkumuste vastavate komponentide maksumustest. Kuna hankes pole kehtestatud ristsubsideerimise keeldu ühikuhindade vahel, ei saa pakkumuse maksumuse põhjendatuse tuvastamisel olla määrav see, kui teatav osa ühikuhindadest ei kata konkreetse töö tegemise kõiki kulusid. Hankija hindas kolmandate isikute pakkumuse maksumust põhjalikus kontrollimenetluses ning esitas põhjendused ja kaalutlused, mille alusel jõuti järeldusele, et pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal. Hankija leidis, et kolmandate isikute pakkumuse maksumus on tänavate hooldustööde maksumuse osas 33% kõrgem seni kehtinud lepingute alusel nende tööde eest makstavast tasust. Arvestades üldist majanduskeskkonda ja -prognoose, ei saa eeldada, et lepingu täitmise perioodil kulud järsult kasvaksid – pigem on oodata tööjõu- jm kulude langust. Hankija järeldus on põhimõtteliselt õige. Ta on järginud pakkumuse maksumuse kontrollimisel menetlusnorme ega ole teinud ilmset kaalutlusviga.
4.4.Kaebaja keskendub oma argumentatsioonis, et kolmandate isikute pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, vaid 12 ühikuhinna võimalikule mittevastavusele tööde omahinnale. Kaebajal on tõendamiskoormus näitamaks, et pakutud hind on liiga madal. Kaebaja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et kolmandate isikute pakkumuse kogumaksumus või isegi hindamiskriteeriumi komponentide maksumused oleks põhjendamatult madalad. Ühikuhindade põhjendatusele oleks asjakohane tugineda, kui ristsubsideerimine oleks keelatud.
5.Tänavapuhastuse AS esitas halduskohtule kaebuse, milles nõudis vastustaja 8. oktoobri 2020. a korralduse tühistamist osas, millega tunnistati kolmandate isikute pakkumus vastavaks ja edukaks, jäeti nad kõrvaldamata ja kvalifitseeriti. Kaebaja jäi vaidlustusmenetluses esitatud väidete juurde. Vastuseks VAKO-le märkis kaebaja, et ta põhjendas kolmandate isikute pakkumuse maksumuse madalust piisavalt ja üksikasjalikumaks argumentatsiooniks polnud tal võimalust, sest dokumendid on kaetud ärisaladusega. Vastustaja kontroll ei olnud terviklik, muu hulgas on jäetud kontrollimata kolmandate isikute selgituste vastavus nende esitatud teenuse osutamise kavale. Kaebaja palus kaasata eksperdi, kes tõendaks, et kolmandate isikute esitatud tehnikaga ei ole võimalik teha libedustõrjet ohtlikes kohtades 4 h ja ülejäänud puhastuspiirkonnas 8 h jooksul.
6.Tallinna Halduskohus jättis 15. jaanuari 2021. a otsusega eksperdi kaasamise taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1), rahuldas kaebuse ja tühistas vaidlustatud korralduse osas, millega tunnistati kolmandate isikute pakkumus vastavaks ja edukaks, jäeti nad kõrvaldamata ja kvalifitseeriti (p 2), ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud (p 3). Halduskohtu põhjendused olid lühidalt järgmised.
6.1.RHAD p-st 5.3.2 ei tulene hankesisest ristsubsideerimise keeldu. Piisab sellest, kui ühikuhinnad kogumis katavad lepingu täitmise kulud.
6.2.Pakkumus vastas RHAD p-le 5.7 ja selle alapunktidele. Kolmandad isikud on pakkumuse lisas 4 toonud välja kogu minimaalselt vajamineva masinapargi ja lisanud pakkumusele nende masinate/seadmete ostu-müügi- või rendilepingud. Masinatele ei saa pakkumuste hindamise käigus juurde mõelda tingimusi, mida RHAD-s kehtestatud ei olnud.
3(17)
3-20-2362
6.3.Kolmandate isikute pakkumuses esitatud hooldusteenuse osutamise baas vastab RHAD p 5.6 nõuetele (puhastuspiirkonnast kuni 30-minutilise sõidu kaugusel).
6.4.Kolmandate isikute pakutud masinatest võib piisata libedustõrje tegemiseks 8 h jooksul, kuid tööjõukulude arvestamisel on tehtud ilmselgeid vigu, mis mõjutasid pakkumuse maksumust.
6.5.Arvutuste kohaselt kulub sõidukil tänavate libedustõrjeks umbes 6 h. Arvutustes on aga tehtud ilmne viga, kuna arvestatud ei ole puistematerjali juurde laadimise ajakulu (edasi-tagasi sõit baasi vahet 5–12,5 h, laadimisaeg). Vastustaja ei ole kolmandate isikute pakkumust selles osas kontrollinud ega pakkumuse tõsiseltvõetavuses kahelnud. Pakkumuses toodud hinnang, et tänavate libedustõrjet on võimalik teha ühe masinaga vähem kui 8 h jooksul, on ilmselgelt vale. Vaidlustusmenetluses esitasid kolmandad isikud tabelid, milles on kogu tänavate ja parklate pindala jagatud viie masina vahel. Ka siin pole arvestatud sõelmete juurde laadimise ajakuluga. Usutav pole, et kolmandad isikud oleks pakkumuse esitamisel arvestanud sellega, et nad toovad puistematerjali muude masinatega Kristiine linnaossa, et seda sealsetes parklates ümber laadida. See väide esitati alles vaidlustusmenetluses, kuid eeldatavasti oleks sellele teenuse osutamise kavas viidatud. Linna keskel elumajade läheduses asuvas parklas ei pruugi sõelmete ümberlaadimine olla müra ja tolmu tõttu aktsepteeritav, samuti ei pruugi suured koormaautod sinna mahtuda. Ka selle tegevuskava teostatavuse korral tulnuks lisaks arvestada puistematerjali transpordimasinate edasi-tagasi sõidu ajaga.
6.6.RHAD p 5.8 järgi tuleb alltöövõtu kasutamise korral esitada info alltöövõtja kohta (riigihangete seaduse (RHS) § 122 lg 1). Kolmandad isikud märkisid pakkumuse lisas 3, et ei plaani kasutada alltöövõtjaid. Teisalt on teenuse osutamise kava p-s 2.5 aga märgitud, et raskete ilmaolude korral kasutatakse lisaks lisas 4 nimetatud tehnikale alltöövõtjate tehnikat. Seega on pakkumus alltöövõtu osas vastuoluline. Vastustaja pole sellele tähelepanu pööranud.
6.7.Vastustaja ei seadnud hankemenetluses kahtluse alla kolmandate isikute tänavate talvise hooldusega seotud tööjõukulusid ega küsinud nende kohta selgitusi. Vaidlustusmenetluses esitatud tööajagraafiku kohaselt on tänavate lume- ja libedustõrjeks planeeritud kolm marsruuti ja igale marsruudile korraga üks tööline, töötajate vahetusi arvestades on igale marsruudile arvestatud kolm töötajat (üks töötaja igal marsruudil on renditööline). Kui arvestada vaidlustusmenetluses esitatud arvutusi, mille kohaselt tuleb kasutada korraga viit masinat, eeldab see vähemalt viie töötaja üheaegset rakendamist, arvestamata puistematerjali juurde toovate masinate juhtidega. Veel lisandub kaks töötajat, kui kasutusele võetakse kaks täiendavat masinat. Renditöötajate kasutamist teenuse osutamise kavas välja ei toodud, seega on tegu tagantjärele otsitud väitega. Mehhanismijuhte pole võimalik vabast vahetusest tööle rakendada, sest nad on just olnud 12 h vahetuses tööl. Isegi kui eeldada, et igal marsruudil kasutatakse ühte renditöötajat, ei piisa sellest kõigi vajaminevate masinatega töötamiseks.
6.8.Ka kõnniteede libedustõrje puhul ei ole arvestatud puistematerjali laadimiseks baasi ja hoolduspiirkonna vahel sõitmise ajaga. Usutav on siiski, et see on nõutava 8 h jooksul võimalik. See eeldab aga ühte täiendavat masinat ja töölist.
6.9.Kolmandate isikute teenuse osutamise kava ei kinnita hilisemat väidet, et hooldusmasinate juhtimisel kasutatakse ka kvaliteedijuhti või töödejuhatajat. Neil peaks selleks olema vastavad oskused ja load; teisalt ei saaks kvaliteedi eest vastutav isik ise töid tehes enda kontrollimisega seotud ülesandeid täita.
4(17)
3-20-2362
6.10.Kulude kalkulatsiooni kohaselt on talvise hoolduse hinna arvutamise aluseks tööaeg 386,48 h kuus. Rakendades valmidust 24/7 ja arvestades teenuse osutamise kava järgset normtundide arvu 176 h töötaja kohta, tähendab see, et kolmandad isikud on plaaninud kasutada 2,2 töötajat. Kui lähtuda sellest, et tänavahoolduse töötajaid võib vajaduse korral kasutada ka haljastustöödel ja inventari hoolduses, siis nendeks töödeks arvestatuga kokku oleks tööajaks 655,36 h, s.o 3,72 töötajat. Sellest ilmselgelt ei piisa viie tänavate hooldusmasina ja ühe kõnniteede hooldusmasina üheaegseks kasutamiseks (lisaks veel väidetavad sõelmete transpordimasinad).
6.11.Kolmandate isikute kulu sõelmetele ei saa pidada ilmselgelt ebapiisavaks.
6.12.Prügihunnikute likvideerimise ja äraveo hind ei kata Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS segaolmejäätmete vastuvõtu hinda. Materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks seda hinda kontrollinud.
6.13.Prügi sorteerimiseks enne saaduste jäätmekäitlejale viimist pole jäätmeluba vaja.
6.14.Kolmandad isikud pole prügikastide ja koerte ekskremendikastide tühjendamise tööde omahinnas ilmseid vigu teinud. Seda kulu kaetakse ka haljastuse hoolduse kulude arvel.
6.15.Puistematerjali koristamise kulu tulnuks arvata talviste hooldustööde jäätmekoguste ja -kulude hulka. Vastustaja pole selle kulu puudumist tähele pannud. Ühe kuu arvestuslik kulu 7050 eurot on liiga suur summa, et sellega arvestamata jätmist võiks pidada väheoluliseks.
6.16.Eeltoodud valekalkulatsioonid võisid põhjendada, miks oli kolmandate isikute pakkumuses tänavate hooldustööde maksumus tunduvalt madalam kui teistes pakkumustes. Asjakohane pole kasumist loobumise väide, sest maksumus pidi sisaldama kõiki teenuse osutamise kulusid. Kolmandad isikud pole osutanud selle, et talviste hooldustöödega seoses kasutatakse hankesisest ristsubsideerimist. Tegu ei ole ebaolulise ühikuhinnaga, mida saaks kerge vaevaga katta teiste teenuste hindade arvel. Ka kolmandate isikute pakutud teised ühikuhinnad olid madalad. Teenuse osutamise kava sisaldas nii masinate kui ka töötajate planeerimisel olulisi vigu, mis pidanuks vastustajale arusaadavad olema, kuid on jäetud tähelepanuta. Olulisi vigu arvestades esineb lepingu mittetäitmise risk. Kuigi hinda on põhjendatud sellega, et see on 33% suurem kehtivas lepingus toodud hinnast, ei piisa sellest argumendist, kui vastustaja algatas maksumuse põhjendatuse kontrolli.
7.Vastustaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse resolutsiooni p-d 2 ja 3 tühistada ning kaebuse rahuldamata jätta.
8.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 15. märtsi 2021. a otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas halduskohtu otsuse resolutsiooni p-d 2 ja 3 ning tegi uue otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 1). Kohus jättis kaebaja menetluskulud tema enda kanda ning mõistis temalt vastustaja kasuks välja riigilõivu ja kolmandate isikute kasuks õigusabikulud (p 2). Otsuse põhjendused olid järgmised.
8.1.RHAD p-s 5.3.2 ei sisaldu hankesisest ristsubsideerimise keeldu, vaid selles on üksnes nõutud, et pakkumus oleks tervikuna kulupõhine. Nõude mõtteks on välistada nende pakkumuste esitamine, mis on miinushinnaga, kuna see seaks kahtluse alla lepingu nõuetekohase täitmise. Ristsubsideerimise keeld tuleb kehtestada selgelt. Kulupõhisuse nõuet on järgitud ka siis, kui pakkumuses esitatud ühe töö ühikuhind ei kata konkreetselt selle töö kulu. Hankega ostetakse kompleksteenust, mis koosneb paljudest väiksematest töödest. Tööde ühikuhinnad kogumis, millest omakorda sõltub pakkumuse maksumus, peavad katma hangitava teenuse kulu.
5(17)
3-20-2362
8.2.RHAD p-ga 5.7 oli seatud pakkujale nõue omada vähemalt lisa 4 vormil märgitud seadmete ja masinate valdust. Kohustus näidata täiendavaid seadmeid ja masinaid lasus pakkujal ainult juhul, kui tema hinnangul ei oleks lisa 4 vormil loetletud seadmete ja masinate hulk teenuse osutamiseks piisav. Kolmandad isikud on nõutavad andmed esitanud. RHAD p 5.7 ei sätesta nõudeid kõnni- ja jalgteid puhastavate masinate laiusele ega kaalule ning tegu on kehtiva tingimusega. Samuti ei tulene RHAD p-st 5.7 nõuet, et lisas 4 kajastatud masinatega peab olema võimalik teha libedustõrjet 8 h jooksul.
8.3.Halduskohtu seisukohad pakkumuse maksumuse põhjendatuse ja pakkumuse vastavuse kohta ei ole selgesti jälgitavad. Näiteks hindas kohus pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontekstis pakkumuse vastavust RHAD p-le 5.8.
8.4.Pakkumuse põhjendamatult madalat maksumust käsitleva RHS § 115 aluseks on mh Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta art 69, mille kohaselt võib hankija pakkumuse tagasi lükata, mitte ei pea seda tegema, kui esitatud tõendid ei õigusta rahuldaval määral väljapakutud madalat hinda või kulusid (art 69 lg 3 teine lause). Seda tõlgendust toetab ka direktiivi põhjendus 103. Hankijal on kohustus pakkuja kõrvaldada juhul, kui pakkumuse madal hind on põhjustatud sotsiaal-, töö- või keskkonnaõiguse normide täitmata jätmisest. RHS § 115 lg 8 aga ei näe pakkujale ette kaalutlusõigust olukorras, kus pakkuja esitatud tõendid ei õigusta rahuldaval määral pakutud madalat hinda. Selles osas võib RHS § 115 lg 8 olla vastuolus EL õigusega ning teatud juhtudel võib esineda vajadus jätta säte kohaldamata. Direktiiv ei nõua ka, et pakkumus peaks alati olema kindla maksumusega, millest madalama hinnaga pakkumist ei tohi esitada (Euroopa Kohtu kohtujuristi ettepanek asjas C-367/19 Tax-Fin-Lex, p 76). Tegemist on määratlemata mõistega (Euroopa Kohtu otsus asjas C-568/13 Data Medical Service, p 49). Asjade ja teenuste hinnad kujunevad üldjuhul turutingimustes nõudluse ja pakkumise alusel. Iseseisvaks kaitstavaks hüveks pole seega pakkumuse kindel maksumus, vaid tõsiseltvõetava pakkumuse esitamisega hankelepingu nõuetekohane täitmine (samas, p 48). Teatud olukordades võib esitada ka nullhinnaga pakkumuse (Euroopa Kohtu otsus viidatud asjas Tax-Fin-Lex, p-d 31–36). Seega, kui pakutud hind on küll madal, aga pakkuja selgitused ja tõendid lubavad kinnitada sellise hinnaga esitatud pakkumuse tõsiseltvõetavust ja hankelepingu nõuetekohast täitmist, ei ole hankijal kohustust kaaluda pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamist.
8.5.Määratlemata õigusmõiste „põhjendamatult madala maksumusega pakkumus“ nõuab mh hinnangu andmist selle kohta, kas esitatud pakkumuse alusel on võimalik hankelepingut selle kehtivusaja jooksul nõuetekohaselt täita (prognoos). Selle hinnangu annab esmajoones hankija, kes on valdkonnas eeldatavasti asjatundlikum ja kogenum kui kohus, ning sellest tulenevalt on ka kohtulik kontroll selle hinnangu puhul piiratum. Teenust ei telli ega asja osta kohus hankija asemel. Põhjendamatult madala maksumuse normide mõtteks on esmajoones kaitsta pakkujat selle eest, et hankija ei kõrvaldaks tema pakkumust meelevaldselt pakkumuse maksumuse tõttu (Euroopa Kohtu otsus asjas C-599/10 SAG ELV Slovensko jt, p 29).
8.6.Hankija on kolmandatelt isikutelt pakkumuse maksumuse kohta selgitusi küsinud ja saanud, seega pole ta jätnud kontrolli teostamata.
8.7.RHAD p-de 5.4–5.4.8 järgi tuli pakkumusega koos esitada teenuse osutamise kava, mis pidi sisaldama pakkuja kirjeldust, kuidas teenust osutatakse. Selle otstarbeks oli aidata hankijal hinnata pakkuja usaldusväärsust, kas pakkuja on võimeline lepingut nõuetekohaselt täitma. Kavas ei pidanud nimetama puistematerjali laadimise ajakulu, masinate puistematerjali mahutavust ega puistematerjali ümberlaadimise kohta. Samuti ei saa kolmandate isikute esitatud kava p 2.3.1 alap-st 2 järeldada, et libedustõrjet kavatseti teha ainult ühe masinaga – jutt on vähemalt ühest puisteseadmest. Sellest, et vaidlustusmenetluses esitasid kolmandad isikud andmed viie masina ja seadme kasutamise kohta, ei 6(17)
3-20-2362 järeldu, et kavas esitatud arvutused oleks ilmselgelt valed. Kõik vajalikud masinad olid lisas 4 kajastatud ning lõplik tööprotsess kujuneb töö käigus lähtuvalt ilmaoludest.
8.8.Teenuse osutamise kava p 1.3.3 alap-st 2 pole võimalik järeldada, mitut inimest kolmandad isikud tööde tegemiseks kasutavad. Lähtutud on üksnes marsruutide ja normtundide arvust. Kolmandad isikud on 8. veebruaril 2021 esitatud tõendites selgitanud, et tegu oli informatiivse näitajaga kolmandate isikute endi jaoks. Kavas esitatud tunnimäär ei hõlma renditööjõukulu. Rakendatavate töötajate arv on sõltuvalt tööde mahust iga päev erinev. Kaasatakse osalise tööajaga töötajaid, kelle töötundide arv on veel väiksem. Kolmandad isikud esitasid kolm graafikut, millest üks kajastas masinate ja tööjõu kasutamist raskete ilmaolude korral (selliseid päevi on prognoositud vähe), teine graafik pehmete ilmaolude korral (enamik päevadest) ja kolmas graafik statistilist keskmist, mille alusel tehti kuluarvestus.
8.9.Hankija on kolmandate isikute selgituste ja prognoosidega tutvunud. Ringkonnakohtu hinnangul ei luba need järeldada, et pakkumuse maksumus oleks kujundatud tööõiguse valdkonda reguleerivaid norme rikkudes. Tööjõuressursi suunamisest vajadusest lähtudes ei saa järeldada pakkumuse maksumuse ilmselget põhjendamatust, eriti olukorras, kus lisas 4 on kajastatud hankija nõutud minimaalne hulk tehnikaühikuid. RHAD ei nõua, et pakkujal peab olema sõlmitud tähtajatu tööleping kindla arvu töötajatega. Ilmaprognooside ja riskide realiseerumine on esmajoones hankija hinnata, kes peab mh arvestama maksumaksja raha võimalikult säästliku ja otstarbeka kasutusega (RHS § 3 p 5).
8.10.RHAD p 2.5 nõue, et pakkuja peab ise tegema piirkonna tänavate talihooldustööd, ei välista renditööjõu kasutamist. Pakkujateks pole kolmandate isikute lepingulised töötajad, vaid kolmandad isikud kui äriühingud. Renditööjõu kasutamise korral tehakse töö kolmandate isikute nimel.
8.11.Kuna igal talvekuul ei ole vaja libedustõrjet teha, ei saa kolmandate isikute kalkuleeritud sõelmete kulu pidada ilmselgelt ebapiisavaks.
8.12.Kolmandad isikud selgitasid hankijale pärast halduskohtu otsust prügihunnikute likvideerimise ja äraveo hinna põhjendatust võrdluses ladestustasuga. Kolmandate isikute selgitused ei ole vastuolulised. Kolmandad isikud on kavandanud prügi kokku koguda, eelsorteerida ja seejärel anda üle edasiseks käitlemiseks Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusele. Kolmandad isikud on seejuures esitanud erinevate jäätmete kaupa ühikuhinnad, kogused, maksumused, mahud ja mahukaalud. Esitatud kalkulatsioonide tulemusena ei ületaks ladestustasu pakutud ühikuhinda ka siis, kui prügi ei eelsorteeritaks. Siiski on jäätmete kogumise ja vedamisega hõlmatud ka nende eelsortimine ja eelladustamine, samuti mehaaniline töötlemine, kui jäätmete koostist ja olemust sellega ei muudeta ning tegevuse eesmärgiks lõppastmes on vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta (jäätmeseaduse (JäätS) § 14 lg 1 ja § 73 lg-d 1 ja 2).
8.13.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et prügikaste ja koerte ekskremendikaste on võimalik tühjendada haljastuse hooldamise käigus ning selleks pole vaja lisatööjõudu ega -masinaid.
8.14.Kohtul pole alust kahelda kolmandate isikute selgitustes puistematerjali kokkukogumise kulude kohta.
8.15.Kaebaja hinnangul rikuksid kolmandad isikud hankelepingu p 7.1.6.5, kuna nad kasutaksid kevadkoristuse ajal üksnes vett. Hankeleping ei võimalda siiski teha järeldust, et kevadkoristusel tuleb tingimata NaCl või CaCl2 kasutada, vaid seda tehakse üksnes vajaduse korral. Kaebaja seisukohtadest ei saa ka järeldada, et see kulu mõjutaks oluliselt pakkumuse maksumust. 7(17)
3-20-2362
8.16.Hankija on pidanud kolmandate isikute selgitusi piisavaks ning ringkonnakohtul puudub alus järeldada, et hankija oleks hinnangu andmisel pakkumuse tõsiseltvõetavuse ja hankelepingu nõuetekohase täitmise kohta ilmselgelt eksinud. Kuigi kaebaja sõnul on kõnniteede ja parklate puhastamise maht suurenenud, ei saa hankijale ette heita, et ta võttis arvesse asjaolu, et kolmandate isikute pakkumuse maksumus on eelmise perioodi pakkumuse maksumusest ~33% kõrgem. Võrdlus varasema perioodiga aitab hinnata pakutava hinnaga lepingu nõuetekohast täitmist.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsuse ja jätta jõusse halduskohtu otsuse ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse õigusabikulud. Kassatsioonkaebuse põhiväited on järgmised.
9.1.Ringkonnakohtu otsus on vastuolus materiaalõiguse normidega (RHS §-d 114 ja 115, töölepingu seaduse (TLS) §-d 48, 51 ja 52) ning selle tegemisel on rikutud oluliselt kohtumenetluse norme (mh halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-t 4, § 157 lg-t 1, § 201 lg-d 2 ja 3).
9.2.Teenuse osutamise kava on hankelepingu täitmisel siduv. Hankelepingu tingimuste täitmiseks vajalikud ressursid ja nende kasutamise määras suuresti kindlaks pakkuja, kes pidi seda tegema pakkumuses. Seejuures ei olnud pakkuja seotud RHAD lisas 4 loetletud tehnika miinimumnõuetega, vaid tagada tuli teenuse osutamine kooskõlas lepinguga. Hankija pidi pakkumuste vastavust hinnates mh kontrollima, kas pakutud meeskonna, tehnika jm vahenditega on võimalik lepingutingimustele vastavat teenust osutada.
9.3.Ringkonnakohus asus seisukohale, et RHAD p-st 5.3.2 tuleneb, et kogu pakkumuse maksumus peab katma teenuse osutamise kulud. Hankija, VAKO ega ringkonnakohus ei ole aga selle tingimuse täidetust kontrollinud. RHAD p 5.3.2 nõuab siiski, et ka iga ühikuhind sisaldaks selle teenuse osutamise kulusid. Lisaks tingimuse sõnastusele viitavad sellele ka muud asjaolud. Pakkumuse kogumaksumus hõlmab mh RHAD lisas 2_2 nimetatud lisateenuseid. Hankija võib, aga ei pea neid tellima. Seetõttu ei saa nende arvel kanda põhiteenuste (lisa 2_1) osutamiseks vajalikke kulusid. Samuti on hankijal hankelepingu p 3.2 järgi õigus nii suurendada kui ka vähendada põhiteenuste mahtu ühikuhindade alusel. Pakkumuste hindamiskriteeriumide järgi hinnati eraldi pakkumuse kolme osamaksumust. Kui leiab kinnitust, et kolmandad isikud pole kõigi teenuse osutamiseks vajalike kuludega arvestanud, siis on pakkumus nii RHAD p-le 5.3.2 mittevastav kui ka põhjendamatult madala maksumusega.
9.4.Pakkumuse maksumuse kontrollimisel tuleb arvestada kogumis kõiki asjassepuutuvaid fakte ja hanke tingimusi. Neid asjaolusid võis kontrollida ka halduskohus. VAKO ja kohtud peavad ka hankeasjas juhinduma uurimispõhimõttest ning tagama omal initsiatiivil kõigi oluliste asjaolude väljaselgitamise (Riigikohtu otsus nr 3-20-924/24, p 26) ning kohtu roll peab olema aktiivsem, kui andmeid on kaebaja eest ärisaladuse kaitseks varjatud (samas, p 29). Ringkonnakohus ei lükanud ümber halduskohtu põhjenduste õigsust, vaid asendas need seisukohaga, et kolmandate isikute pakkumuse maksumus põhineb prognoosil, mille hindamine on hankija ainupädevuses.
9.5.Hankija algatas küll formaalselt RHS § 115 lg-s 1 sätestatud kontrolli, kuid halduskohtu tuvastatut arvestades jättis ilmselged vead avastamata või pidas neid põhjendamatult ebaoluliseks. Kolmandad isikud on vaidlustus- ja kohtumenetluse käigus esitatud selgitustega sisuliselt oma pakkumust muutnud. Pakkumus peab olema läbi mõeldud esitamise hetkeks, mitte kujundatud vastavalt tõstatatud küsimustele.
8(17)
3-20-2362
9.6.RHAD p 2.5 keelab renditööjõu kasutamise. Renditööjõud ei erine olemuselt alltöövõtust.
9.7.Kevadkoristusel on tolmu minimeerimiseks lubatud kasutada ainult hankelepingu p-s 7.1.6.5 nimetatud lahuseid, kolmandad isikud on selle tingimusega vastuolus arvestanud puhta veega. Kehtiva tingimuse puhul ei ole asjakohane uurida selle põhjendatust.
9.8.Ringkonnakohus jättis põhjendamatult kohaldamata RHS § 115 lg 9. Kaebaja jääb varasemas menetluses esitatud seisukoha juurde, et prügi sorteerimiseks on vaja keskkonnaluba. Lisaks nähtub kolmandate isikute selgitustest TLS rikkumine. Kaebaja palus ringkonnakohtul kontrollida TLS §-de 51 ja 52 nõuete järgimist. Kolmandate isikute esitatud graafikutest 1 ja 3 nähtub, et puhkeaja nõudeid ei ole järgitud ühegi renditöötaja puhul, ning graafiku 2 järgi pole seda tehtud ka oma töötajate puhul (ükski ajavahemik, mil töötaja ei ole kas tööl või valves, pole pikem kui 24 h).
9.9.Samuti palus kaebaja ringkonnakohtul kontrollida, kas töö- ja valveaja arvestused on esitatud, lähtudes planeeritud tehnikast ja hooldusmarsruutidest. Hankelepingu järgi tuli 24/7 teenuse osutamine tagada kogu kuuekuulisel talveperioodil (p-d 6.2.1 ja 6.3.1). Graafikus 2 ei ole osal marsruutidel arvestatud sellega, et töid tuleb teha 24/7.
9.10.Olukorras, kus vaidlustatud otsus osutub õiguspäraseks alles apellatsioonimenetluses esitatud põhjendusi arvestades, on kaebajalt hankija ja kolmandate isikute menetluskulude väljamõistmine ilmselgelt alusetu ja ebaõiglane (HKMS § 108 lg 61, lg-d 10 ja 11).
10.Kolmandad isikud vaidlevad kassatsioonkaebusele vastu ning paluvad jätta selle rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Lisaks esitasid kolmandad isikud Riigikohtule taotluse trahvida kaebaja esindajat Tallinna Ringkonnakohtu 10. veebruari 2021. a määruse eiramise eest. Kolmandate isikute põhiväited on järgmised.
10.1.Vaidluse ese ja kohtulik kontroll kolmandate isikute pakkumuse vastavuse kontrollimisel ei või väljuda vaidlustuse piiridest. VAKO-le esitatud vaidlustuses pidas kaebaja kolmandate isikute pakkumust mittevastavaks RHAD p-dele 5.3.2 ja 5.3.3, mis kaebaja hinnangul kehtestasid ristsubsideerimise keelu, ning p-le 5.7, kuna kolmandate isikute pakkumuse lisas 4 loetletud masinad ei ole sobilikud libedustõrje tegemiseks ja kolmandate isikute võimalus need kasutusele võtta pole tõendatud. Asjakohatud on hilisemad väited, mis puudutavad vastavust RHAD muudele punktidele. Hankelepingu projekti tingimused ei ole võrdsustatavad vastavustingimustega.
10.2.RHAD p-des 5.3.2 ja 5.3.3 ei ole sätestatud hankesisese ristsubsideerimise keeldu.
10.3.Kolmandate isikute pakkumus vastab RHAD p-le 5.7. Kaebaja etteheide seisneb tegelikult selles, et tema hinnangul ei ole RHAD lisas 4 kehtestatud tehnilised parameetrid masinatele ja seadmetele sobivad, et tagada hankelepingu nõuetekohane täitmine rasketes ilmaoludes. Sel juhul tulnuks RHAD p 5.7 aga vaidlustada, mida kaebaja ei teinud. Samas on kohtud tuvastanud, et kolmandate isikute loetletud seadmetega on võimalik nõuetekohaselt teenust osutada.
10.4.Kaebaja on oma argumendid põhjendamatult madala maksumuse kohta rajanud valele eeldusele, et ristsubsideerimine on keelatud. Kaebaja pole väitnud ega tõendanud, et kolmandate isikute pakkumuse kui terviku maksumus oleks põhjendamatult madal. Põhjendamatult madala maksumuse kohtulik kontroll peab põhinema pakkumuse kogumaksumuse põhjendatuse kontrollimisel ja peab piirduma üksnes hankija ilmsete kaalutlusvigade tuvastamisega.
9(17)
3-20-2362
10.5.Kolmandate isikute selgitused renditööjõu ja talvise hoolduse töötundide kohta ei muuda pakkumust. Halduskohtu järeldus kolmandate isikute plaanitava libedustõrje ajakulu kohta oli ekslik. Libedustõrje tööajakulu ei pea kajastama ainuüksi sellel pakkumuse maksumuse vormi real, mis puudutab libedustõrjet. Hankelepingu kui terviku täitmiseks vajalikke tööjõukulusid võib ristsubsideerimise keelu puudumist arvestades kajastada ükskõik millisel pakkumuse maksumuse vormi real.
10.6.RHAD p 2.5 ei keela renditööjõu kasutamist. Pealegi kavatsevad kolmandad isikud renditööjõuna kasutada ühispakkuja RIAB Teedeehitus OÜ töötajaid, st ühispakkujate endi töötajaid.
10.7.Keskkonnavaldkonna rikkumisi ei esine ja jäätmeluba pole vajalik.
10.8.Kaebaja väited tööõiguse normide rikkumise kohta põhinevad õigusvastase teoga saadud infol – kolmandate isikute esitatud tööajagraafikute osas on asja menetlus kuulutatud kinniseks ärisaladuse kaitseks. Kaebaja tegevuses esinevad nii süüteo tunnused (karistusseadustiku § 3315) kui ka alus tema trahvimiseks HKMS § 248 alusel.
10.9.Kaebaja väited tööõiguse normide rikkumise kohta on ka sisuliselt valed. Need põhinevad ekslikul eeldusel, et tööajagraafikutes näidatud vahetused on fikseeritud pikkusega vastavalt 12 h või 8 h. See on tegelikult üksnes vahetuse maksimaalne pikkus. Vahetuste pikkus kujuneb sõltuvalt ilmaoludest ja tööde tegemise vajadusest. Graafik 2 kajastab seejuures situatsiooni, kus lumeveo ja libedustõrje vajadus ettenähtavalt ja ilmselgelt puudub. Kolmandate isikute pakutud talvise hoolduse ühikuhinnaga on võimalik vajaduse korral katta ka 18 töötaja minimaalne kohustuslik tööjõukulu, nagu möönis ka kaebaja vaidlustuses.
11.Vastustaja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata, esitades järgmised vastuväited.
11.1.Kaebaja vaidlustas vastustaja otsuse VAKO-s kolmandate isikute mittevastavuse tõttu RHAD p-dele 5.3.2, 5.3.3, 5.7 ja RHAD lisale 4 ning alternatiivselt põhjusel, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Hilisemad väited muudele RHAD p-dele mittevastavuse kohta tuleb jätta tähelepanuta, sest nende vaidlustamiseks on kaebaja kaebetähtaja mööda lasknud.
11.2.Samad puudused, mida kaebaja heidab ette kolmandate isikute teenuse osutamise kavale, on ka tema enda esitatud teenuse osutamise kaval.
11.3.Kohtud on õigesti tuvastanud kolmandate isikute pakkumuse vastavuse RHAD nõuetele. Vastavustingimuste kontrolli osaks ei ole hankelepingu täitmise kontroll. Hankija jaoks ei tohi hankemenetluse läbiviimine ja tõendite kontrollimine muutuda võimatuks või ebamõistlikult kulukaks. Seega on hankijal õigus valida sellised tingimused, mis aitavad kaasa hankelepingu eesmärgi saavutamisele, kuid tekitavad hankijale võimalikult vähe halduskoormust. Lisaks on kohtud tuvastanud, et vastavustingimustega seotud minimaalsetele nõuetele vastavate seadmete ja masinatega on võimalik ka hankelepingut edukalt täita.
11.4.RHAD p-st 5.3.2 ei tulene hankesisest ristsubsideerimise keeldu. Üksnes pakkumuse hind tervikuna pidi katma kõik teenuse osutamiseks vajalikud kulud.
11.5.Vastustaja kontrollis kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust piisavalt ja korrektselt. Kaebaja on Riigikohtu praktikat valesti tõlgendanud. Ringkonnakohus leidis õigesti, et hinnangu maksumuse põhjendatusele annab esmajoones hankija, kellel on valdkonnas eeldatavasti 10(17)
3-20-2362 suurem asjatundlikkus ja kogemus kui kohtul, mistõttu on kohtulik kontroll selle hinnangu puhul piiratum. Kaebaja oleks pidanud tõendama, et kolmandate isikute pakkumuse kogumaksumus on põhjendamatu, kuid ei ole seda teinud.
11.6.Pakkumuse vastavaks tunnistamist ja põhjendamatult madala maksumuse kontrolli ei tohi võrdsustada. Tegu on hankemenetluse erinevate etappidega.
11.7.Kolmandad isikud ei ole oma pakkumust muutnud. Renditööjõu kasutamise kavatsus oli teada juba enne vaidlustust ega ole vastuolus RHAD p-ga 2.5. Renditöötaja allub kasutajaettevõtja juhtimisele ja kontrollile (TLS § 6 lg 5). Täiendavate selgituste arvesse võtmine kohtumenetluses on mõistlik ja kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega, kuna vastasel korral tühistataks hankija otsus olukorras, kus samasisuline otsus tuleks uuesti teha.
11.8.Kaebaja etteheited seoses kevadkoristusega on asjatundmatud.
11.9.Jäätmete eelsorteerimine ei nõua jäätmeloa olemasolu. JäätS § 14 lg 1 järgi hõlmab jäätmete kogumine nende eelsorteerimist ning see tegevus ei vaja jäätmekäitlusluba (JäätS § 73 lg-d 1 ja 2).
11.10.Ringkonnakohus tuvastas õigesti, et asjaoludest ei nähtu tööõiguse normide rikkumist. Kaebaja lähtus ekslikult eeldusest, et graafikutes esitatud renditöötajate arv võrdub faktiliselt sama hulga renditöötajate isikutega. Tööjõurendi korral on renditöötaja tööandjaks rendileandja, kes peab järgima töö- ja puhkeaja norme. Lisaks on kaebaja tähelepanuta jätnud, et vahetuste pikkuseks on märgitud „kuni“ 8 või 12 tundi. Pealegi on kõik graafikud hüpoteetilised ja nende realiseerumine sõltub konkreetsetest ilmaoludest. Pakutav hind sisaldab selles osas äririski.
12.Kaebaja esitas 26. aprillil 2021 täiendavad seisukohad, milles märkis, et ei ole vaidlustanud kolmandate isikute pakkumuse vastavust RHAD p-dele 5.4–5.4.8, 5.5–5.5.2 ja 5.6, vaid põhjendanud viidetega neile tingimustele, et kolmandate isikute pakkumuses ei ole arvestatud kõigi hanke objektiks oleva teenuse osutamiseks vajalike kuludega ning pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohtulik kontroll ei võinud piirduda ilmselgete vigade kontrolliga. Hankija ei teinud kolmandate isikute pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamisel keerukat majanduslikku otsust. Halduskohus tuvastas pakkumuses ilmselged valekalkulatsioonid, millele hankija tähelepanu ei pööranud. Tööõiguse normide rikkumist ei kõrvalda kolmandate isikute väide, et töötajate vahetused võivad tegelikult olla lühemad kui 8 või 12 tundi. Summeeritud tööaja rakendamisel peab töötajale olema teatavaks tehtud tööajakava (TLS § 6 lg 6) mõistliku aja jooksul enne arvestusperioodi algust, tööaeg ei saa sõltuda ilmaoludest. Seoses trahvitaotlusega selgitas kaebaja, et ei ole rikkunud ringkonnakohtu 10. veebruari 2021. a määrust, millega piirati kaebaja õigust toimikuga tutvuda. Vaidlusalune dokument tehti kaebajale e-toimiku vahendusel kättesaadavaks 8. veebruaril 2021, kui kaebaja lepinguline esindaja edastas selle e-toimikust ka enda ja kliendi e-posti aadressile. Juurdepääs dokumendile lõpetati
9.veebruaril 2021. Seega pole kaebaja esindaja saanud dokumendile ligipääsu määruse kehtivusajal, vaid enne seda; määrus ei piiranud tutvumist tagasiulatuvalt. Samuti ei ole kaebaja teavet avalikustanud, vaid avaldanud selle üksnes kohtule ja menetlusosalistele, kellel on dokumendile nagunii ligipääs.
13.Kolmandad isikud esitasid 29. aprillil 2021 täiendavad seisukohad, milles jäävad selle juurde, et kaebaja seostab lubamatult pakkumuse vastavuskontrolli põhjendamatult madala maksumuse kontrolliga. Kolmandad isikud juhivad tähelepanu, et hankelepingu täitmisel ei pea kasutama vaid täistööajaga töötajaid. Kolmandad isikud tõid esile, et kaebaja on varasemas 11(17)
3-20-2362 menetluses, sh ringkonnakohtule 22. veebruaril 2021 esitatud seisukohtades ja ringkonnakohtu istungil väitnud, et tal puudub ligipääs kolmandate isikute poolt kohtule esitatud tööajaarvestusele, eksitades seega teadlikult kohut. Kaebaja esindaja selline tegevus oli ebaeetiline ja tegu oli menetlusõiguste ilmse kuritarvitamisega. Kolmandad isikud jäävad trahvitaotluse juurde.
14.Vastustaja esitas 29. aprillil 2021 vastuse kaebaja seisukohtadele, kus leiab, et kontrollis piisava põhjalikkusega kolmandate isikute pakkumuse maksumust. Pakkumuse maksumuse kontrolli käigus pole põhjendatud kontrollida kõiki kulusid detailselt. Selline kohustus rikuks olulisel määral pakkuja ettevõtlusvabadust ja hinnakujundusõigust. Eeldus, et pakkumuse maksumus peab olema tervikuna kulupõhine, ei välista hankija õigust kontrollida kahtlust äratavaid ühikuhindasid. Detailne kontroll tekitaks pakkujate ebavõrdse kohtlemise ohu. Hankija ei või väljuda enda kehtestatud vastavustingimuste raamidest. Põhjendamatult madala maksumuse hindamisel ei ole otsustav võrdlus pakkumuste keskmise hinnaga, vaid see on hankijale eeskätt indikatsiooniks riskist, et pakkumuse maksumus võib olla liiga madal. Põhjendatud ei ole etteheited, et tööjõukulude arvestamisel on tehtud valekalkulatsioonid. Pikaajalise teenuse osutamise lepingu puhul tuleb arvestada, et pakutav hind põhineb ettevõtja prognoosil ja sisaldab äririski. Arvestades Eesti ilmastikku, võib töötundide ja töötajate hulk ning tööde osutamise graafik kuude ja nädalate lõikes märkimisväärselt erineda. Kõik masinad ja töötajad ei pea töötama iga päev ega täistööajaga. Kuna kõik kolmandate isikute esitatud tööajagraafikud on hüpoteetilised, ei ole tuvastatav ka tööõiguse normide rikkumine.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
15.Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ning saadab asja samale ringkonnakohtule uueks lahendamiseks (HKMS § 230 lg 5 p 2).
16.Kolleegium lahendab esmalt kolmandate isikute trahvitaotluse ning vastab vastustaja ja kolmandate isikute seisukohale, et kaebaja kassatsioonkaebuse väited väljuvad vaidluse piiridest (I). Seejärel analüüsib kolleegium kolmandate isikute pakkumuse vastavuse (II) ja põhjendamatult madala maksumusega (III) seonduvat. I
17.Kolmandad isikud esitasid Riigikohtule taotluse kaebaja trahvimiseks HKMS § 248 lg 1 alusel põhjusel, et kaebaja võib olla saanud õigusvastase teoga ligi kolmandate isikute 8. veebruari 2021. a menetlusdokumendi lisale 1, millele kolmandate isikute taotluse alusel piiras Tallinna Ringkonnakohus 10. veebruari 2021. a määrusega kaebaja ligipääsu. Täpsemalt oli selle määruse resolutsiooni p 3 sõnastus järgmine: „Kuulutada haldusasja nr 3-20-2362 menetlus kinniseks ning piirata Tänavapuhastuse AS ja tema esindaja õigust tutvuda haldusasja toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju käesoleva määruse resolutsiooni p-s 1 nimetatud dokumendi osas.“ Vastuseks selgitas kaebaja, et vaidlusalune dokument tehti talle e-toimiku vahendusel kättesaadavaks juba 8. veebruaril 2021, kui kaebaja lepinguline esindaja edastas selle e-toimikust nii enda kui ka kliendi e-posti aadressile. Juurdepääs dokumendile lõpetati 9. veebruaril 2021. Sama nähtub ka Kohtute Infosüsteemist (vt Registrite ja Infosüsteemide Keskuse IT-abi 27. aprilli 2021. a kiri Riigikohtule).
18.HKMS § 248 lg 1 alusel saab kohus trahvi määrata kohtulahendi täitmata jätmise eest. Olukorras, kus kohus lõi kaebajale ligipääsu dokumendile enne, kui tegi määruse, millega piiras tema õigust tutvuda toimikuga selle dokumendi osas, ei saa kaebajale ette heita kohtulahendi täitmata
12(17)
3-20-2362 jätmist. Kohus piiras üksnes edasiulatuvalt kaebaja õigust toimikuga tutvuda ja sellest ärakirju saada. Seetõttu tuleb trahvitaotlus jätta rahuldamata.
19.Vastustaja ja kolmandad isikud on kassatsiooniastmes tuginenud sellele, et kaebaja on kohtumenetluses esitanud selliseid väiteid kolmandate isikute pakkumuse mittevastavuse kohta RHAD-le, mida ta VAKO-le esitatud vaidlustuses ei esitanud, ja leidnud, et need väljuvad vaidluse piiridest. Kolleegium sellega ei nõustu. Kaebaja esitas VAKO-le vaidlustuse hankija
8.oktoobri 2020. a korralduse peale osas, millega tunnistati kolmandate isikute pakkumus vastavaks ja edukaks, jäeti nad kõrvaldamata ja kvalifitseeriti. Kaebaja tugines sellele, et kolmandate isikute pakkumus ei vasta RHAD-le ja et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Vaidluse eseme piiritlevad kaebuse nõue ja alus (HKMS § 41 lg 1), mitte kaebaja õiguslikud väited (kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-16-14, p 14). Kaebaja esitatud uued väited on valdavalt tingitud sellest, et kohtumenetluse kestel kolmandate isikute esitatud selgitustest pakkumuse maksumuse põhjendamiseks on selgunud uusi asjaolusid nende pakkumuse kohta, mis kaebaja hinnangul ei võimalda teenust RHAD-ga kooskõlas osutada. Kaebajal on õigus esitada vastuväiteid kohtumenetluse kestel selguvatele uutele asjaoludele. II
20.RHAD p 5.3.2 näeb ette: „Pakkuja esitatud ühikuhinnad ja maksumus peavad sisaldama kõiki alusdokumentides ja selle lisades kirjeldatud teenuse osutamiseks ja tööde teostamiseks tehtavaid kulutusi.“ Kolleegium nõustub vastustaja ja kohtute seisukohaga, et selle sättega ei ole kehtestatud hankesisest ristsubsideerimise keeldu, vaid üksnes nõue, et pakkumuse maksumus peab katma kõik teenuse osutamise kulud, st hankeväline ristsubsideerimine on keelatud. Kolleegium möönab, et viidatud tingimus ei ole sõnastatud üheselt mõistetavalt, arvestades, et selles on lisaks pakkumuse kogumaksumusele eraldi nimetatud ka ühikuhindu. Kohtute tõlgendust toetab siiski see, et ristsubsideerimise keeld on pigem erandlik sekkumine ettevõtja tegevusse, mis tuleks sätestada üheselt mõistetavalt (vt ka kolleegiumi otsus nr 3-20-924/24, p 22).
21.Samuti nõustub kolleegium kohtutega selles, et kolmandate isikute pakkumus vastab RHAD p-le 5.7, ega pea vajalikuks korrata nende põhjendusi (HKMS § 231 lg 6). Selle sätte teine lause nõudis täiendavate masinate ja seadmete kohta andmete esitamist lisaks RHAD lisas 4 loetletule ainult juhul, kui pakkuja pidas teenuse osutamiseks täiendavaid masinaid ja seadmeid vajalikuks. Praegusel juhul ei ole vaidlust selle üle, et kolmandad isikud pidasid RHAD lisas 4 loetletut teenuse osutamiseks piisavaks, mistõttu vastas nende pakkumus RHAD p-le 5.7, kui nad tõendasid lisas 4 loetletud masinate ja seadmete kasutamise õigust.
22.Pakkumusele lisatavat teenuse osutamise kava ja selle sisu käsitlevad RHAD p 5.4 ja selle alapunktid. RHAD p 5.4 järgi peab kava olema koostatud vastavalt RHAD lisas 1 toodud tehnilisele kirjeldusele (lepingu projektile). Alapunktides 5.4.1–5.4.8 on loetletud teenuse osutamise kava kohustuslikud elemendid. Vaidlust ei ole selle üle, et kolmandate isikute teenuse osutamise kava vastas iseenesest neile tingimustele. Kaebaja väitel ei sobitu kavas kirjeldatuga aga kolmandate isikute hiljem pakkumuse maksumuse põhjendamiseks antud selgitused teenuse osutamise kohta. Kolleegium on seisukohal, et hiljem lisandunud selgitused ei muuda pakkumust mittevastavaks RHAD p-le 5.4. Küll aga saab hilisemate selgituste kooskõla teenuse osutamise kavas märgituga võtta arvesse selgituste tõsiseltvõetavuse ja usutavuse hindamisel.
23.Samuti on kaebaja väitnud, et vaidlustusmenetluses selgunud kolmandate isikute kavatsus kasutada hanke objektiks oleva teenuse osutamisel renditööjõudu on vastuolus RHAD p-ga 2.5. Selle sätte kohaselt peab pakkuja ise tegema tänavate talihooldustööd, et tagada piirkonna hooldusobjektide 13(17)
3-20-2362 heakorra ühetaolisus ja järjepidevus, tööde eri osade omavaheline kooskõla ja koordineeritus. Kolmandad isikud on selgitanud, et üks ühispakkujatest, Keskkonnahooldus Eesti OÜ, kavatseb teenuse osutamisel kasutada renditööjõudu, kes renditakse teiselt ühispakkujalt, RIAB Teedeehitus OÜ-lt. Kui teenust osutavad ühispakkujad koostöös, on RHAD p 2.5 tingimused täidetud sõltumata sellest, millises vormis ühispakkujad omavahel koostööd teevad (vt ka RHS § 7 lg 6). RHS § 110 lg 4 järgi loetakse ühispakkujate ühise pakkumuse esitamisel, et hankelepingu täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt.
24.Eeltoodud põhjustel nõustub kolleegium ringkonnakohtu lõppjäreldusega selle kohta, et hankija on õiguspäraselt leidnud, et kolmandate isikute pakkumus vastas RHAD tingimustele. III
25.RHS § 115 lg 8 ei anna hankijale kaalutlusõigust pakkumuse tagasilükkamise üle otsustamisel juhul, kui ta tuvastab, et pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega (otsus nr 3-20-924/24, p 25). Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et seetõttu on säte vastuolus direktiivi 2014/24/EL art 69 lg-ga 3. Küllaldase paindlikkuse annab hankijale RHS § 115 lg-s 8 kasutatud määratlemata õigusmõiste „põhjendamatult madal maksumus“. Isegi kui pakkumuse maksumus on sedavõrd madal, et see tekitab kahtluse, millest ajendatuna hankija peab vajalikuks pakkumuse maksumust kontrollida (RHS § 115 lg 1), võib ta jätta pakkumuse tagasi lükkamata, kui ta peab pakkumuse maksumust pakkuja selgitustest lähtudes realistlikuks. Muu hulgas võib selgelt alla omahinna tehtud pakkumus teatud juhtudel osutuda tõsiseltvõetavaks – eelkõige kui lubatud on ristsubsideerimine pakkuja hankevälise tegevuse arvel ja pakkuja näitab veenvalt, et ta on suuteline sel teel hankelepingu täitmise kulud katma (vt ka otsus nr 3-20-924/24, p 22).
25.1.Hankija peab pakkumuse maksumuse põhjendatust hinnates tegutsema objektiivselt ja mittediskrimineerivalt (otsus nr 3-20-924/24, p 25). Pakkumus tuleb tagasi lükata, kui tuvastatakse mõni RHS § 115 lg-s 9 nimetatud asjaolu. Samuti on pakkumuse tagasilükkamine vajalik näiteks siis, kui esineb tõsine oht, et leping jääb täitmata; kui pakkuja suudab lepingut täita vaid õigusrikkumise teel saadud eelise tõttu; kui selle aluseks on ilmselge valekalkulatsioon või kohatu lootus, et lepingu hinda õnnestub tulevikus ebaseadusliku muutmise abil tõsta; kui tegu on ilmse konkurentsi kahjustamise katsega (samas, p 26).
25.2.Kuna hankijal ei ole põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse tagasilükkamisel kaalutlusõigust, ei piira kohtuliku kontrolli ulatust HKMS § 158 lg 3. Määratlemata õigusmõistet saab sisustada ka kohus, sekkumata seejuures halduse kaalutlusruumi (vt nt kolleegiumi otsus nr 3-20-924/24, p 32). Küll aga võib kohus määratlemata mõiste sisustamisel olla vaoshoitud, kui selleks tuleb kasutada spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi (kolleegiumi otsus nr 3-20-1198/58, p 14). Hankevaidluste puhul on kolleegium pidanud hinnanguliste otsuste kohtuliku kontrolli ulatuse määramisel oluliseks mh hanke eeldatavat maksumust ja küsimust, kas tegu on avatud hankemenetlusega (otsus nr 3-20-1198/58, p 16). Arvestades, et praegusel juhul on vaidlus ülalpool rahvusvahelist piirmäära korraldatud avatud hanke üle, ei tohtinud VAKO ega kohtulik kontroll piirduda ilmselgete vigade testiga, vaid hinnata tuli hankija otsuse ratsionaalsust.
25.3.Lisaks eeltoodule tuleb praeguses asjas, nagu ka asjas nr 3-20-924, tähele panna asjaolu, et kaebaja eest on valdav osa kolmandate isikute pakkumusest ja hilisematest selgitustest ärisaladuse kaitseks varjatud. Sellises olukorras peab kohtu roll olema aktiivsem, et piirangut tasakaalustada ja tagada tõhus õiguskaitse (otsus nr 3-20-924/24, p 29 ja seal viidatud varasem praktika).
14(17)
3-20-2362
26.Kolleegiumi hinnangul rikkus ringkonnakohus eeltoodud põhjustel menetlusnorme, piirdudes ilmselguse testiga ja jättes sisuliselt kontrollimata vastustaja poolt kolmandate isikute pakkumuse maksumuse põhjendatusele antud hinnangu. Muu hulgas ei nähtu ringkonnakohtu otsusest, et kohus oleks sisuliselt kontrollinud isegi seda, kas pakkumuse maksumus on tingitud tööõiguse normide eiramisest, mis on üks imperatiivsetest alustest pakkumuse tagasilükkamiseks. Isegi kui pakkumus mitmeaastase kestusega teenuse osutamise lepingu täitmiseks sisaldab paratamatult prognoose ja riske ning täpsed kulud ei ole täielikult ettenähtavad, peab pakkumus sellegipoolest põhinema konkreetsetel kalkulatsioonidel. Ainuüksi viide äririskile ei õigusta nende kalkulatsioonide kontrollimata jätmist olukorras, kus kaebaja oli oma kahtlusi põhjendanud ning vahe võimalike kulude ja kolmandate isikute pakkumuse vahel oli oluline. On õige, et prognoositava asjaolu tõenäosuse hindamine eeldab spetsiifilisemaid teadmisi ja kogemusi valdkonnast (nt küsimus, kui palju raskete ja kui palju pehmete ilmaoludega päevi lepingu kehtivusaja jooksul keskmiselt ette tulla võib). Prognoosist lähtuvatele kalkulatsioonidele see tõdemus ei laiene – kui arvutustes on vigu või on jäetud olulisi faktilisi või õiguslikke asjaolusid arvesse võtmata, siis seda peab kahtluse korral hindama ka kohus.
27.Ringkonnakohtu seisukohtadega kolmandate isikute pakkumuse maksumuse kohta võib nõustuda järgmistes küsimustes: 1) sõelmete kulu; 2) prügihunnikute likvideerimise ja äraveo hind; 3) prügikastide ja koerte ekskremendikastide tühjendamise kulu; 4) puistematerjali kokkukogumise kulu; 5) kevadkoristusel teede niisutamise kulu. Seoses jäätmete eelsorteerimisega enne nende vedamist kogumiskohta peab kolleegium vajalikuks kohtute seisukohti täpsustada. Asja materjalide hulgas olev jäätmeluba on Keskkonnahoolduse OÜ-le antud jäätmeseaduse kuni
31.detsembrini 2019 kehtinud redaktsiooni § 73 lg 2 p 6 alusel olmejäätmeveoks majandus- või kutsetegevusena. Kehtiva redaktsiooni järgi selleks enam luba vaja ei ole, vaid piisab jäätmekäitlejana registreerimisest (vt ka JäätS § 987 lg 2 p 2). Kohtud leidsid õigesti, et kolmandate isikute kavandatav tegevus on hõlmatud JäätS § 14 lg-s 1 määratletud jäätmete kogumise mõistega. See säte defineerib jäätmete kogumise kui nende kokkukorjamise, sh eelsortimise ja eelladustamise ning mehaanilise töötlemise ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata. Seejuures ei hõlma JäätS § 14 lg 2 kohaselt jäätmete vedamine JäätS § 14 lg-s 1 nimetatud toiminguid. Ka jäätmete kogumine majandus- ja kutsetegevusena eeldab JäätS kehtiva redaktsiooni § 987 lg 2 p 3 järgi jäätmekäitlejana registreerimist, kuid mitte jäätmeluba. Arvestades, et RHAD ei nõudnud registreeringu olemasolu juba pakkumuse esitamise ajal ja et registreering otsustatakse 30 päeva jooksul taotluse esitamisest (JäätS § 9810 lg 1), ei loo kolmandate isikute põhjendus jäätmeveokulude kohta RHS § 115 lg-s 9 käsitletud keskkonnaõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramise ohtu.
28.Kolleegiumi hinnangul ei ole ringkonnakohtu otsuses aga lükatud ümber kõiki halduskohtu otsuses ja kaebaja avaldustes esitatud seisukohti nii ilmsete valekalkulatsioonide kui ka tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramise kohta.
29.Halduskohus tõi ühe olulise puudusena kolmandate isikute kalkulatsioonides esile selle, et teenuse osutamise kavas ei olnud arvestatud libedustõrje ajakulu hulka aega, mis kulub puisturi killustikuga laadimisele ja laadimiskohta (tugibaasi) sõitmisele. Kolmandad isikud on väitnud, et neil ei ole kavas lasta puisturil tugibaasis laadimas käia, vaid killustik tuuakse muude masinatega kohale ja laaditakse ümber Kristiine linnaosa avalikes parklates. Masinate laadimise aeg on hiljem esitatud arvutustes hooldusmarsruudi läbimise ajale lisatud.
29.1.Halduskohus pidas eeltoodud teenuse osutamise viisi teostamatuks seetõttu, et sõelmete ümberlaadimine linna keskel elumajade läheduses asuvas parklas võib olla müra ja tolmu tõttu mitteaktsepteeritav ning parklate mõõtmeid arvestades keerukas. Vastustaja seevastu on pidanud sellist laadimisviisi lubatavaks ja ei ole selle teostatavuses kahelnud. Arvestades, et kaebaja pole 15(17)
3-20-2362 näidanud õhukvaliteedi piirnormide rikkumise ohtu sellise laadimisviisi korral, ei ole kohtul tingimata vaja selles küsimuses hankija hindamisruumi sekkuda. Olukorras aga, kus halduskohus oli küsimust juba analüüsinud, tulnuks ringkonnakohtul halduskohtuga mittenõustumist põhjendada.
29.2.Ka hilisematest apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses esitatud selgitustest ei nähtu, kas kolmandad isikud on tööjõukulude arvestuses raskete ilmaolude korral (8. veebruari 2021. a menetlusdokumendi lisas esitatud graafik 1) lisaks libedustõrjega hõivatud masinate juhtidele arvestanud ka sõelmete transpordimasinate juhtidega. Isegi kui hinnang sellele, kui palju raskete ilmaoludega päevi keskmiselt talve jooksul esineb, on suures osas prognoos, on kolmandad isikud oma prognoosist lähtudes koostanud konkreetsed arvutused, kus graafikuid 1 (rasked ilmaolud) ja 2 (pehmed ilmaolud) aluseks võttes on välja arvutatud keskmised tööjõukulud (graafik 3). Juhul kui prognoosi põhjal keskmise arvutamisel aluseks võetud graafikutes 1 ja 2 esitatud lähteandmed tööjõukulude kohta on ekslikud, ei saa ka lõpptulemus olla õige. Seetõttu tuleb ringkonnakohtul asja uuel arutamisel kontrollida, kas kolmandad isikud on pakkumust tehes nende kuludega arvestanud. Kolleegium märgib ka, et hoolimata ühikuhindadevahelise ristsubsideerimise võimalikkusest praegusel hankel ei piisa võimaliku valekalkulatsiooni õigustamiseks üldsõnalisest viitest sellele, et hankelepingu täitmiseks vajalikke tööjõukulusid on lubatud kajastada mis tahes pakkumuse maksumuse vormi real. Kolmandatel isikutel tuleb konkreetselt ära näidata, millise rea arvel kavatsetakse võimalikud talihoolduse tööjõukulude arvestuses kajastamata kulud katta, ning väide peab olema realistlik, arvestades vastava teenuse enda osutamise kulusid.
30.Nagu eespool märgitud, jättis ringkonnakohus otsuses kontrollimata ka kaebaja väite selle kohta, et kolmandate isikute talihoolduse tööjõukulude arvestusest võib nähtuda tööõiguse sätete eiramine. Kohus piirdus kolmandate isikute selgituste refereerimise ja üldsõnalise nentimisega, et selgitused ei luba järeldada, et pakkumuse maksumus oleks kujundatud tööõiguse norme rikkudes (otsuse p 23.4), põhjendamata seda järeldust. Isegi kui põhjendamine eeldanuks kolmandate isikute ärisaladuse kajastamist, oleks ringkonnakohus võinud menetluse ka selle analüüsi osas kinniseks kuulutada, nagu ta tegi teiste ärisaladust sisaldavate punktidega. Kolleegium nõustub kaebaja seisukohaga, et kolmandate isikute esitatud tööajagraafikutest järeldatavat TLS normide rikkumise kahtlust tuleb kontrollida.
30.1.TLS § 51 lg 1 nõuab töötajale 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 11 tunni pikkuse järjestikuse puhkeaja ja TLS § 52 lg 2 töötajale summeeritud tööaja arvestuse korral seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 tunni pikkuse järjestikuse puhkeaja tagamist. Seejuures ei ole lubatud teha erisust valveaja korral: ka valveaja kohaldamisel tuleb töötajale tagada igapäevase ja iganädalase puhkeaja kasutamise võimalus (TLS § 48 lg 2).
30.2.Usutavaks võib pidada kolmandate isikute selgitust selle kohta, et graafikutes 1 ja 3 kajastatud renditöötajate puhul ei pruugi olla igas vahetuses tegemist samade füüsiliste isikutega, mistõttu graafikutest ei saa tingimata järeldada, et renditöötajate puhul eiratakse eeltoodud tööõiguse norme. Kaebaja on aga õigesti tähelepanu juhtinud asjaolule, et graafikust 2 ei nähtu 36-tunnise järjestikuse puhkeaja tagamist Keskkonnahooldus Eesti OÜ enda töötajatele. Asjakohane ei ole väide, et graafikus on käsitletud „kuni“ 8- või 12-tunniseid vahetusi ja tegelikkuses võib sõltuvalt ilmaoludest piisata lühemast tööajast. Graafik 2 käsitleb kolmandate isikute selgituste kohaselt tööjõukulu kõige pehmemate ilmaolude korral, kusjuures graafiku järgi peavad need juhid ka sel juhul olema 24/7 valmisolekus (kolmandate isikute vastuse lk 2, dtl 1526). Arvestades, et graafikus 2 on enamiku 12-tunniste ajavahemike puhul kajastatud korraga ainult ühe töötaja tööl- või valvesolekut, ei ole nende ajavahemike lühendamine mõeldav, sest vastasel korral ei oleks 24/7 valmisolek tagatud.
16(17)
3-20-2362
30.3.Kolmandatel isikutel tuleb asja uuel läbivaatamisel konkreetselt selgitada ning vastustajal ja ringkonnakohtul hinnata, kas kolmandate isikute pakkumuse madal maksumus on tingitud tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramisest (RHS § 115 lg 9).
31.Kuna Riigikohus ei tee asjas lõplikku lahendit, vaid menetlus jätkub ringkonnakohtus, ei esita kolleegium menetluskulude jaotust. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)
17(17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.