X kaebus Eesti Töötukassa 02.03.2021 otsuse nr TVH/21/011062 ja Eesti Töötukassa 13.04.2021 vaideotsuse nr 1198 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja 09.11.2020 taotlus töövõime hindamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Töötukassa
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
3.Avaldatavas kohtuotsuses asendada kaebaja ees- ja perekonnanimi tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 30.09.2021. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.X esitas 09.11.2020 Eesti Töötukassale töövõime hindamise taotluse.
2.Eesti Töötukassa 02.03.2021 otsusega nr TVH/21/011062 tuvastati, et Xl on osaline töövõime kestusega üks aasta (10.02.2021 - 09.02.2022). Otsuse kohaselt on Xl mõõdukad tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Kirjeldatud piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on hinnatud koos 1(14)
3-21-787 abivahendi (prillid) kasutamisega ning sellest lähtuvalt ei ole tegutsemisvõime piiratud. Piirangud muude tervisehäirete osas ei ole tervise infosüsteemi andmetel töövõimet mõjutavad. Kirjeldatud piirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkondades ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Taotlejal on emotsionaalse labiilsuse, impulsiivse käitumise (raske on oma käitumist kontrollida) ja tahteaktiivsuse alanemise (initsiatiivi vähesus, kiire väsimine) tõttu piiratud igapäevatoimingute tegemine, stressiga toimetulek, suhtlemine ja suhtekäitumise reguleerimine. Arvestades taotleja tervisekahjustuse muutlikku iseloomu, on tema töövõime 1 aasta jooksul raskesti prognoositav. Taotleja kirjeldatud piirangud vajavad terviseandmete alusel täpsustamist. Enne korduvhindamisele tulemist on vajalik, et X pöörduks nende kaebustega oma perearstile, kes otsustab edasiste uuringute, eriarstidele suunamise ja ravi vajaduse üle.
3.10.03.2021 esitas X 02.03.2021 otsuse peale vaide otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja esitatud taotluse uuesti läbi vaatamiseks. Sisuliselt leiab X vaides, et tema töövõime on puuduv.
4.13.04.2021 vaideotsusega nr 1198 jättis Eesti Töötukassa X vaide rahuldamata.
5.X esitas 14.04.2021 Tallinna Halduskohtule Eesti Töötukassa 13.04.2021 otsuse peale kaebuse.
6.19.04.2021 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ning kohustas kaebajat täpsustama oma nõuet, esitama täiendavad tõendid (so kaebuses viidatud röntgenpildid ja MRT pildid) ning täpsustama kaebuse asjaolusid. Kohus selgitas, et kaebaja eesmärgi saavutamiseks on tõhusam, kui kaebaja esitab kohtule lisaks vaideotsuse tühistamise nõudele ka Eesti Töötukassa 02.03.2021 tühistamise nõude ning kohustamiskaebuse Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja 09.11.2020 taotlus töövõime hindamiseks.
7.29.04.2021 esitas kaebaja kohtule täiendavad selgitused. Kaebaja täpsustas, et soovib vaidlustada järgmise otsuse: Jätta rahuldamata X vaie Eesti Töötukassa 02.03.2021 otsusele nr TVH/21/011062 Töövõime hindamine. Samuti nõuab kaebaja, et osalise töövõime asemel määratakse talle puuduv töövõime nagu see oli algselt.
8.Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 03.05.2021 määrusega menetlusse Eesti Töötukassa 02.03.2021 otsuse nr TVH/21/011062 ja Eesti Töötukassa 13.04.2021 vaideotsuse nr 1198 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja 09.11.2020 taotlus töövõime hindamiseks ning tunnistas vastustajaks Eesti Töötukassa.
9.Kaebaja esitas täiendavad menetlusdokumendi kohtule 08.05.2021, 02.06.2021 ning 17.06.2021. Vastustaja esitas seisukoha kaebusele 01.06.2021.
10.Tallinna Halduskohus määras 14.06.2021 määrusega asja lahendamisele kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
11.Kaebaja leiab, et otsus TVH/21/011062 on õigusvastane, kuna ekspertarst on andnud hinnangu võttes aluseks arstide ebaõiged ja vastuolulised sissekanded. Eksperdiarvamus on väär ja otsus on ebaõigesti tehtud. Ekspertarst ei ole teinud otsust vastavalt tõesele informatsioonile. Kaebaja vastused tegutsemispiirangutele on muudetud ja pole kõik sellised nagu kaebaja ütles. Otsuse tegemisel ei ole pööratud tähelepanu kaebaja antud tõenditele.
12.18.09.2018 A. Lehtmetsa sissekandes on arsti väide „Teeb enda rahustamiseks kanepit“ kidakeelne ning pole märgitud üles, et tegemist on legaalse CBD tüüpi kanepiga, mida kaebaja tarvitab harva iga paari kuu tagant. Valvetöötajana tööl käies ei suutnud kaebaja tihti ühistransporti kasutades püsida korrektselt teadvusel ega ka seista. A. Peterselli 06.08.2019 2(14)
3-21-787 sissekanne on väga lühike ning vastuoluline (väites kaebaja äärmiselt ärritatud olekut samaaegselt rahuldava põhimeeleoluga). Arst on kirjeldanud kaebaja tervislikku seisundit kergekäeliselt ja lühidalt. 18.03.2021 visiidil tehtud sissekanne „Hindamisel patsient närviline, kasutab ebatsensuurseid väljendeid“ on imelik, arsti nimeta ning alusetu ja laimav. Seda sissekannet ei saa kasutada hinnangu andmisel.
13.Vale ja ebaõige on vastustaja väide, et taotluses kirjeldatud piirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkondades ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust, samuti väide, et tegemist ei ole kehalise tegutsemisvõime piiranguga. Kaebajal on raskusi liikumisega ja käelise tegutsemisega, mis on tingitud traumadest, mis tekitavad kaebajale üle keha füüsilisi krampe. Kaebaja ei suuda seista pikaajaliselt. Kõige rohkem esinevad valukrambid kaebaja kätel.
13.1.Väide, kus TTO ekspertarst märgib, et "Füsioterapeudi hinnangul üldiselt kogu keha lihaskond hästi arenenud." on vale. Kaebajal on skolioos ja lampjalgsus. Väide, et "Liikuvustestid lülisambas vastavad normile ja on valuvabad." on samuti vale. Kaebajal tekivad mõnda liigutust tehes lihasvalud ning seda on selgitatud ka füsioterapeudile, kuid ta ei suvatsenud kuulda võtta.
13.2.Ebaõige on ka TTO ekspertarsti väide, et:"Kõnnimuster ja liikumistempo normipärane (kõnd jalanõude ja taldadega)." Kaebaja lonkab vasakust jalast ning arst ei saa järeldust teha, kui ta pole oma silmaga kaebajat õues liikumas näinud. Samuti on ebaõige väide, et:"Trepist üles ja alla liigub vahelduvsammuga ja käsipuud ei vaja." Kaebaja ei liikunud kliinikus trepist üles ja alla, ja vajab käsipuud, sest liikumisega on raskused. Vale on väide: "Väsimust ja hingeldust ei ilmne.", sest selle lühikese seansi ajal tekkis kaebajal väsimus ja hingeldus. Ebaõige on järeldus, et käte sirutamise võtmetegevuses piirang puudub. Kaebajal tekivad käte sirutamisel probleemid, sest tema vanem vend murdis põhikooli ajal käeluud küünarnukkidest ning peale seda on kaebajal küünarnukkides lihasvalud, mistõttu on raskendatud käte sirgelt ette panemine.
13.3.Ebaõiged on ka järeldused, et asjade liigutamise võtmetegevuses ning käteosavuse võtmetegevuses piirangud puuduvad. Kaebajal on suuri raskusi raskete esemete liigutamisel. Sõrmedes on valusad krambid ja need muutuvad tuimaks, eriti just vasakul käel, sest põhikooli alguses sai kaebaja löögi kuvaldaga vastu vasaku käe sõrmi selliselt, et luu tükid lendasid lihast välja. Kaebaja vasaku käe sõrme luud ei ole ühtlase kujuga ning on peale nimetatud traumat deformeerunud juba lapseeas. Ka kaebaja vasaku käe pöial sai lapseeas raskelt, kui vasak pöial jäi auto ukse vahele. Kuigi röntgeni peal vigastust nii palju ei esine, on tegemist rohkem füüsilise lihasvaluga, mis tekitab pöidlale kramplikku seisundit. Ka parema käe pöial sai lapseeas raskelt viga, sest jäi korteri ukse vahele – tagajärjeks kramplik lihasvalu ja vigane motoorika. Kaebaja sõrm ei ole paranenud ega taastu täielikult. Kaebaja perearst on keeldunud röntgeni tegemisest. Kaebaja näpud on saanud viga lapseeas ka haamri löögi tõttu ning keskmisele sõrmele tekkis jäädav vigastus.
13.4.Ebaõige on ka väide, et kaebaja tõstab käte tõstmise dünaamilisel testimisel 5 kg hantleid vilunult 10 korda järjest üles mõlema käega. Kindlasti ei toimunud 5kg hantli tõstmine vilunult ning kaebaja ei tõstnud hantleid korraga mõlema käega, vaid üks hantel ja üks käsi korraga.
14.Ebaõige on ka väide, et „Vaide esitaja digiloo andmed ja füsioterapeudi hinnang ei kinnita kehalisi häireid, mis piiraksid vaide esitaja töövõimet. Vaide esitajal on vaimse tervise osas häireid, aga ravi ei tarvita.“. Kaebaja halb tervislik seisund on tingitud just füüsiliselt seisundist, mis toob kaasa kaebaja halva vaimse tervise.
15.Kaebajal on olnud ka mitu rasket peatraumat. Kaebajat löödi terava esemega selja tagant ning kaebaja on ka kukkunud teadvusetuks ilma, et saaks isegi aru. Ortopeed ei ole kaebaja sellest murest välja teinud ega vaadanud lähemalt kaebaja keha ja vigastusi. 3(14)
3-21-787 Kaebajal esineb sageli lühiajalist mälukaotust. Vahepeal esineb mälukaotust ka pikema aja peale. Kaebajal on raske püsida teadvusel ning see nõuab suure osa kaebaja energiast.
16.Kaebajal on halb silmanägemine juba lapseeast.
17.Esmakordsel töövõime hindamisel määrati kaebajale puuduv töövõime ning kaebaja ei saa aru, miks on toimunud muutus ja määrati osaline töövõime. Kaebaja soovib temale puuduva töövõime määramist. Vastustaja seisukohad
18.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. ETK 02.03.2021 otsus nr TVH/21/011062 ja 13.04.2021 vaideotsus nr 1198 on õiguspärased.
19.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema enda poolt 05.02.2021 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi kantud terviseandmed. Kaebaja ise on 05.02.2021 esitatud töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise, suhtlemise valdkondades. Lisaks on kaebaja kirjeldanud muudest tervisehäiretest põhjustatud piiranguid. Tervishoiuteenuse osutaja (TTO) Qvalitas Arstikeskus AS ekspertarst dr Kristiine Reede, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas 27.02.2021 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. TTO ekspertarst hindas 27.02.2021 eksperdiarvamuses kaebajal valdkondade võtmetegevused järgmiselt: Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna võtmetegevused: tegevuste õppimine – arvväärtusega 0, tegevuste alustamine ja lõpetamine – arvväärtusega 2, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0. Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevused: väljaskäimine – arvväärtusega 0, riski või ohu tajumine – arvväärtusega 0, toimetulek muutustega – arvväärtusega 2; muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0. Suhtlemise valdkonna võtmetegevused: suhtlemisega hakkamasaamine – arvväärtusega 2; kohane käitumine – arvväärtusega 0; suhtlemisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0. Teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud.
20.Eksperdiarvamuse koostanud TTO ekspertarst kutsus kaebaja vaidemenetluse raames 18.03.2021 enda juurde visiidile, et hinnata tema tegutsemis- ja osalusvõimet vaatluse ja kaebaja selgituste abil. TTO ekspertarst analüüsis vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele, vaides kirjeldatud asjaolusid ja visiidil tuvastatut ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt on kaebajal osaline töövõime, sh et kaebajal on mõõdukad tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired (20.03.2021 koostatud eksperdiarvamus). TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst. Eeltoodu alusel koostati vaidlustatud vaideotsus nr 1198. Vastustaja rõhutab, et juhul, kui isik vaidlustab töövõime hindamise otsuse töötukassas, vaatab kehtiva praktika kohaselt vaidemenetluses isiku taotluse, TIS-i terviseandmed, vaide ja TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse alati üle ka töötukassa ekspertarst. Antud juhul vaatas vaidemenetluses kõik eeltoodud andmed üle töötukassa töövõime hindamise ekspertarst, kes nõustus TTO ekspertarsti toodud põhjendustega eksperdiarvamuses.
21.Emotsionaalse labiilsuse, impulsiivse käitumise (raske on oma käitumist kontrollida) ja tahteaktiivsuse alanemise (initsiatiivi vähesus, kiire väsimine) tõttu on häiritud kaebaja 4(14)
3-21-787 igapäevatoimingute tegemine, stressiga toimetulek, inimestega suhtlemine, suhtekäitumise reguleerimine. Kaebaja ei vaja igapäevaselt kõrvalabi. Psühhiaatri sissekande alusel ei kasuta kaebaja ühtegi ravimit, kasutab enda rahustuseks kanepit. Ravi puudumine on fikseeritud 11.08.2020 psühhiaater Andres Lehtmetsa epikriisis 23.03.2020 sissekandes, retseptikeskuse andmetel on viimane psüühikahäire retsept koostatud 11.08.2020 psühhiaater Eduard Maron poolt, 3-kordsest retseptist on üks originaal ostetud välja, kaks ülejäänud annulleeritud. Avalikes kohtades liikumisega seotud ärevust ei ole TIS-is kirjeldatud. Kaebaja liigub väljaspool kodu iseseisvalt. Ka visiidipõhilisele hindamisele tuli kaebaja üksi. Pingetaluvus on langenud, ärritub kergesti. Täpsemad võtmetegevuste kirjeldused ja põhjendused on välja toodud töötukassa ekspertarsti vastuses.
22.Kaebaja kirjeldatud piirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkondades ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Tegemist ei ole kehalise tegutsemisvõime piiranguga, kuna terviseandmete alusel ei ole kaebajal kehalist haigust, mis võiks püsivalt seismist, istumist, liikumist, käelist tegevust takistada. Tuginedes töövõime hindamise metoodikale, esineb eri tasapindadel, konarlikel tasapindadel või muudel mittesiledatel pindadel liikumine, mis nõuab jalgade tõstmist kõrgemale kui tavapärasel astumisel, ei ole lihtsasti teostatav. Seismise ja istumise võtmetegevuse hindamisel ei eeldata püsivat seismist või istumist (vähemalt 60 minutit) ning asendeid võib muuta. Ortopeedi (25.02.2021 ortopeed Nadežda Plaunova epikriis, röntgenuuringud 26.01.2021) poolt on tehtud röntgen lülisamba erinevatest osadest ja patoloogiat ei sedasta. Ortopeed ühtegi kehalist haigust ei diagnoosinud. Neuroloogil, reumatoloogil pole vaide esitaja käinud. Füsioterapeudi hinnangul üldiselt kogu keha lihaskond hästi arenenud. Liikuvustestid lülisambas vastavad normile ja on valuvabad.
23.Visiidipõhisele hindamisele 18.03.2021 (mille viis läbi füsioterapeut Cristina Lõokene) saabus kaebaja üksinda, väljas liikus iseseisvalt, abivahenditest kasutab individuaalselt valmistatud tallatugesid. Kõnnimuster ja liikumistempo normipärane (kõnd jalanõude ja taldadega). Tasasel pinnal kõnnil kohmakust ei tähelda. Trepist üles ja alla liikus vahelduvsammuga ja käsipuud ei vaja. Siirdumistel kükki, selili lamangusse, ette painutamisel ja püstumisel kõrvalekaldeid normist ei tähelda. Laskus kükki ja püsi ilma käte abita (>10 x). Väsimust ja hingeldust ei ilmne. Kõndis nii kandadel kui ka varvastel.
24.Käte sirutamise võtmetegevuses piirang puudub. Selle tegevuse juures hinnatakse eelkõige õlavöötme, õlaliigese ning küünarliigese seisundist tulenevaid tegutsemispiiranguid. Antud tegevuse juures hinnatakse võimet tõsta käsi erinevatele kõrgustele ja nende painutamist, et teostada erinevaid tegevusi Asjade liigutamise võtmetegevuses piirang puudub. Asjade ülestõstmine ja liigutamise all mõistetakse esemest kätega kinni haaramist ja soovitud kohta tõstmist või nihutamist keha lähedal. Selle tegevusega hinnatakse ülajäseme jõudu, liigeste liikuvust ja ka koordinatsiooni. Käteosavuse võtmetegevuses piirang puudub. Selle tegevusega hinnatakse labakäte ja sõrmede ning randmete funktsiooni, käte ja sõrmede täppisliigutusi, väikeste asjade liigutamist, hoidmist, sõrmitsemist. Ühe käe probleem selle tegevuse juures üldjuhul olulist piirangut ei põhjusta. Tegevust hinnatakse abivahendi olemasolul (ortoos) koos kasutatava abivahendiga. Kaebajal ei ole diagnoositud haigusi, mis takistaksid käelisi tegevusi, on käinud ortopeedil. Tehtud röntgen õlaliigestest, mis patoloogiata. Samuti ei ole visiidipõhisel hindamisel leitud olulisi kõrvalekaldeid käelisel tegevusel. Neuroloogil, reumatoloogil pole käinud. Käte distaalset jõudu mõõdetud manuaalse dünamomeetriga – sin 19 kg ja dex 24 kg (keskmine 35 kg). Peenmotoorikas olulisi kõrvalekaldeid normist ei ilmne. Sõrmede vastandamine normipärane, väikeste esemete ülesvõtmiseks kasutab pinsethaaret. Füsioterapeudi hinnang: X IK: 39404220852 FUNKTSIONAALNE HINDAMINE JA MOTOORSE VÕIMEKUSE MÄÄRAMINE 26 aastane mees. Kaebuseks pidev väsimus, käelihaste nõrkus ja peenmotoorikahäired. Visiidile saabub üksinda, väljas liigub iseseisvalt, abivahenditest kasutab individuaalselt valmistatud tallatugesid. Kõnnimuster ja liikumistempo normipärane (kõnd 5(14)
3-21-787 jalanõude ja taldadega). Tasasel pinnal kõnnil kohmakust ei tähelda. Trepist üles ja alla liigub vahelduvsammuga ja käsipuud ei vaja. Siirdumistel kükki, selili lamangusse, ette painutamisel ja püstumisel kõrvalekaldeid normist ei tähelda. Laskub kükki ja püstub ilma käte abita (>10 x). Väsimust ja hingeldust ei ilmne. Kõnnib nii kandadel kui ka varvastel. Rühi vaatlusel lülisambas lumbaalosas skolioos vasakule. Üldiselt kogu keha lihaskond hästi arenenud. Liikuvustestid lülisambas vastavad normile ja on valuvabad. Seljalihase jõudluse testimiseks kasutatud Biering-Sörenseni testi 72 sek. Tulemus keskmine. Labajalgadel pöia pikivõlvid lamenenud. Säärelihaste jõudluse testimisel tõuseb 25 x pöiale, mis vastab normile. Käte lihaste jõudluse testimiseks kasutatud käte staatilist testi. Suudab 5 kg (norm on 10 kg) hantlit hoida ees 15 sek, tulemus keskmisest nõrgem. Käte tõstmise dünaamilisel testimisel tõstab 5kg hantleid vilunult 10 korda järjest üles mõlema käega. Ebakindlust ja võimalikku eseme käest pillamist ei ilmne. Käte distaalset jõudu mõõdetud manuaalse dünamomeetriga – sin 19 kg ja dex 24 kg (keskmine 35 kg). Peenmotoorikas olulisi kõrvalekaldeid normist ei ilmne. Sõrmede vastandamine normipärane, väikeste esemete ülesvõtmiseks kasutab pinsethaaret. Hindamisel patsient närviline, kasutab ebatsensuurseid väljendeid. Koostas: Cristina Lõokene 18.03.2021.
25.Kaebaja kirjeldatud piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on hinnatud koos abivahendi (prillid) kasutamisega ning sellest lähtuvalt ei ole tegutsemisvõime piiratud. Visus mõlemapoolselt 1,0: HEDY-REET ÜBNER töötervishoid 10.10.2018: lähedale prillita od 1,0 lähedale prillita os 1,0 kaugele prillita od 0,27 kaugele prillita os 0,83 värvusmeel N vaateväli od N os N.
26.Kaebaja kirjeldatud piirangud (laktoositalumatus) muude tervisehäirete osas ei ole TIS-i andmetel töövõimet mõjutav.
27.Eeltoodust tulenevalt hinnati nimetatud valdkonnad arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Teistes valdkondades piiranguid ei märkinud kaebaja ega tuvastanud TTO ekspertarst.
27.1.Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 6. Määruse § 8 lg 1 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamisel § 8 lg 1 nimetatud kaalutlusõiguse kasutamisel, arvestab eksperdiarvamuse andja eelkõige taotleja tegutsemisvõimet mõjutavate järgnevate asjaoludega: erinevates valdkondades isikul esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatus, kulg, raskusaste ja esinemise sagedus, isiku haiguskriitika ja -teadlikkus, ravisoostumus ning piirangute mõju igapäevategevustele. TTO ekspertarst hindas kaalutlusõigust kasutades kaebaja töövõime osaliseks, kuna tema igapäevategevused ei ole täielikult takistatud.
27.2.Eelnevast tulenevalt on vastustaja 02.03.2021 otsuses nr TVH/21/011062 õigesti märgitud, et kaebajal esinevad mõõdukad tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. TTO ekspertarst hindas kaebaja töövõime osaliseks ja 1 aasta jooksul raskesti prognoositavaks, kuna olemasolevate terviseandmete alusel ei ole võimalik seisundit pikemalt prognoosida. Vajalik on uus psühhiaatri konsultatsioon ja ravi määramine.
28.Kohtuasja raames on töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Kaarina Ristmägi läbi vaadanud kõik kaebaja terviseandmed ja kaebaja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud ning koostanud 01.06.2021 oma seisukoha.
29.TVTS § 5 lg 3 p 2 kohaselt on isikul osaline töövõime, kui isiku töötamine on tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes osaliselt takistatud. Kaebaja terviseseisundist tulenevad 6(14)
3-21-787 tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu oleks tal tuvastatav puuduv töövõime. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. TTO ekspertarsti hinnangul ei sobi kaebajale suur vaimne pinge, vastutusrikas töö.
30.Kaebaja on töövõime hindamise taotluse esitanud töötukassa esinduses koha peal töötukassa töötaja abil. Kaebaja ei ole välja toonud, milliseid tema vastuseid on väidetavalt muudetud ja millised need vastused oleks pidanud siis olema. Vastustaja kinnitab, et töötukassa töötaja ei ole kaebaja selgitusi tema töövõimele muutnud.
KOHTU PÕHJENDUSED
31.Vaadanud läbi poolte seisukohad ja hinnanud esitatud tõendeid, leian, et X kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
32.Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 1 lg-st 1 tuleneb, et töövõime hindamise süsteem on suunatud nende isikute abistamisele, kelle tervisekahjustus on pikaajaliselt püsiv. Abistatavad on need isikud, kes ei ole tervisekahjustuse teatud ulatuse tõttu võimelised tööd tegema, iseseisvalt tööd leidma ega omale sissetulekut tagama. Seadusandja on soovinud pakkuda isikutele seega abi ja toetust tööturul osalemiseks, arvestades individuaalselt iga isiku vajadusi ja barjääre, kusjuures töövõime hindamine toetab sobivate tööturuteenuste pakkumist ja terviseseisundile vastava töö leidmist.
32.1.TVTS § 5 lg 1 kohaselt töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku terviseseisundile (määratud diagnoosidele) lisaks ka tema reaalset funktsionaalset ja tööalast võimekust, s.o isiku tegutsemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui tema töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud. Sama §-i lg 3 p-de 2 ja 3 kohaselt tuvastatakse isikul osaline töövõime, kui tema töötamine on osaliselt takistatud, või puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline töötama.
32.2.Eelviidatud sätetest nähtuvalt ei anna osalise või puuduva töövõime tuvastamisele alust pelgalt asjaolu, et isikul on pikaajaline tervisekahjustus. Kui nimetatud tervisekahjustus isiku igapäevaelus osalemist ja tegutsemist pidevalt või oluliselt ei sega ning ta on võimeline töötama, siis ei ole tema töövõime vähenenud. Kui tervisekahjustus takistab töötamist vaid osaliselt, ei ole alust tuvastada töövõime puudumist. Puuduva töövõime tuvastamine on põhjendatud vaid juhul, kui terviseseisundist tulenevad tegutsemise piirangud, prognoos ja eeldatav kestus võimaldavad järeldada, et isik ei ole võimeline töötama. Seega tuleb töövõime hindamisel hinnata, kas ja kuivõrd isikul olev tervisekahjustus talle igapäevaelus piiranguid seab.
33.TVTS §-dest 6 ja 7 ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ §-dest 3 ja 5–7 tulenevalt toimub töövõime hindamine selliselt, et esiteks annab isik taotluses omapoolse hinnangu teatud kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes piirangute esinemise või puudumise kohta. Taotlejal on seega võimalik taotluses loetleda üles kõik tema töövõimet välistavad seisundid, märkida üksikasjalikult üles kõik tema tegutsemispiirangud. Seejärel koostatakse isiku töövõime hindamiseks ekspertarvamus, mis lähtub isiku enda hinnangust, isiku kohta tervise infosüsteemis (TIS) olevatest andmetest ning vajaduse korral täiendavalt, kas ekspertidelt saadud või isiku vastuvõtu käigus saadud andmetest. Ekspertarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta valdkondade võtmetegevuste kaupa seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas 7(14)
3-21-787 (liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhtes), kusjuures võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse skaalal 0 kuni 4, kus 0 väljendab seda, et piiranguid ei tuvastatud, 1 seda, et piirang ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast, 2 seda, et piirang takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25– 50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel, 3 seda, et piirang segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav ning 4 seda, et piirang on täielik ehk vastavat tegevust pole võimalik sooritada. Viimaks summeeritakse võtmetegevuste raskusastmed, välja arvatud raskusastmed 0 ja 1.
34.Taotleja poolt vormikohases taotluses märgitud andmed peavad üldjuhul võimaldama vastustajal vajaliku otsuse tegemist ning tuleb eeldada, et vastustajale esitatakse taotluse lahendamiseks piisavad usaldusväärsed ja tegelikkusele vastavad andmed. Tervise infosüsteemis kajastatud andmetele lisaks on vajalik täiendavaid andmeid koguda (sh suunata taotleja arsti vastuvõtule) üksnes juhul, kui tervise infosüsteemist nähtuvad andmed on vastuolulised või nende andmete alusel ei ole võimalik isiku töövõimet hinnata (TVTS § 7 lg 3 ja määruse nr 39 § 5 lg 1). Seega ei pea vastustaja eeldama, et kaebaja terviseandmed on puudulikud või ebaõiged ning seetõttu ei ole vastustajal kohustust suunata taotleja ka igal juhul täiendavale arstivisiidile.
35.Kuna kaebaja töövõime hindamine oli tervise infosüsteemist saadavate terviseandmete ja kaebaja taotlusest saadud andmete alusel võimalik, ei pidanud vastustaja suunama antud juhul kaebajat täiendavale arsti vastuvõtule. Kaebaja väited aluseks võetud terviseandmete ebaõigsuse kohta ei ole seejuures kinnitust leidnud.
35.1.Väited, et arvestatud ei ole kaebaja peatraumadega ning lapsepõlves kogetud käte traumadega ja nendest tulenevate piirangutega, ei ole põhjendatud. Kaebaja terviseandmed lapsepõlves kogetud traumadest tulenevaid piiranguid ega tagajärgi ei kinnita. Ka ei ole kaebaja viidanud lapsepõlves kogetud traumadele ja neist tingitud tagajärgedele ka vastustajale esitatud töövõime hindamise taotluses. Kaebaja küll viitab taotluses traumast tulenevatele valudele õlgades ja küünarnukkides, kuid seda ei ole kinnitanud terviseandmed (vt alljärgnevad punktid). Juhin siinkohal tähelepanu ka TVTS § 6 lg-le 4, millest tuleneb, et isik peab olema kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul. Seega tuleneb seaduse mõttest üheselt, et töövõime hindamisel tuleb lähtuda eeskätt isikut ravinud arsti poolt tuvastatud asjaoludest ning neist asjaoludest saab lähtuda eelkõige juhul, kui isik on töövõime hindamise taotluse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul käinud asjakohase arsti vastuvõtul asjakohase kaebusega. Seega ei saa kaebaja vastustajale ette heita terviseandmetega arvestamata jätmist olukorras, kus kaebaja ei ole ise mõne kirjeldatud piirangu ja trauma osas asjakohase arsti vastuvõtule läinud või eriarsti vastuvõtu andmed väidetud terviseprobleeme ei kinnita.
35.2.Juhin siinkohal tähelepanu, et vastustaja on viidanud kohtule esitatud seisukohas ka 25.02.2021 ortopeedi Nadežda Plaunova 25.02.2021 epikriisile ja tema poolt teostatud röntgenuuringutele lülisamba erinevatest osadest, labakätest ning õlaliigestest. Andmed patoloogiat ei sedasta ning ortopeed ühtegi kehalist haigust ei diagnoosinud. Neuroloogil, reumatoloogil pole kaebaja käinud.
35.3.Asjaolu, et kaebaja teiste eriarstide vastuvõtule ei ole läinud ja terviseandmed kaebaja füüsilisi piiranguid ei kinnita, ei tähenda, et vastustaja oleks töövõime hindamisel eksinud või jätnud arvestamata oluliste asjaoludega. Seejuures on kaebaja kirjeldatud piiranguid liikumise ja käelise tegevuse valdkondades hinnatud siiski veel ka vaidemenetluse raames (visiidipõhine hindamine füsioterapeudi juures 18.03.2021). Selgitan ka, et töövõime hindamise taotluses 8(14)
3-21-787 esitatud andmed ja kirjeldatud piirangud ning seisundid on küll olulised, kuid nendest ei saa lähtuda olukorras, kus terviseandmed neid piiranguid ja seisundeid ei kinnita.
36.Kaebaja on 09.11.2020 taotluses piirangute esinemise märkinud valdkonna „liikumine“ osas vastavalt eritasapindadel liikumise alapunktis märkinud, et ta ei suuda raskusteta ringi liikuda ja trepist käia (hindas eritasapindadel liikumise piirangu raskusastme skaalal väärtusega 9) ning märkis, et võimekus liikuda pikka vahemaad on muutlik, põhjendades seda järgmiselt: „Esineb energiapuudus pidevalt, migreenid. Väsin väga kiiresti, lihtsalt võhma pole. On päevi, kus ma olen lihtsalt voodis pikali, siis kuskile ei lähe.“ ning treppidel liikumise suutlikkust järgmiselt:“ Võhma pole. Pidev väsimus. Liigun aeglaselt ja väsin äärmiselt kiiresti, jalad hakkavad valutama. Lisaks on mul skolioos ja lamppöidsus. Liikumine on valulik. On päevi, kus ma olen lihtsalt voodis pikali.“. Liikumise valdkonna seismist ja istumist puudutavas alapunktis on kaebaja hinnanud piirangu raskusastme skaalal väärtusega 4 ning märkis, et ta ei suuda kehaasendeid raskusteta ja valu tundmata vahetada ja säilitada ning suudab ühel kohal seista või istunda valu ja väsimust tundmata vähem kui 1 tund põhjendades seda järgmiselt: „Sundasendis olemine on takistatud. Ma ei saa kaua seista ega istuda. Ma pigem olen kodus lamavas seisundis.“. Samas alapunktis on kaebaja märkinud, et ta ei suuda kehaasendeid vahetada, põhjendades seda järgmiselt: „Ühelt toolilt teisele istumisel püsti tõustes ja uuesti istudes tekivad valusööstud, küünarnukkides on tugev valu.“.
36.1.27.02.2021 Qvalitas Arstikeskus AS ekspertarst dr Kristiine Reede ekspertarvamuse kohaselt ei ole kaebaja kirjeldatud piirangud liikumise valdkonnas leidnud TIS andmetel kinnitust, Terviseandmete alusel ei ole kaebajal kehalist haigust, mis võiks püsivalt takistada seismist, istumist, liikumist. Ekspert järeldas, et liikumise valdkonnas piirangud puuduvad (hindas piirangu raskusastme skaalal väärtusega 0).
37.Valdkonna „Käeline tegevus“ osas on käte sirutamise alapunktis kaebaja hinnanud piirangu raskusastme skaalal väärtusega 3 ning märkinud, et ta ei suuda raskusteta käsi tõsta, põhjendades seda järgnevalt: „Käte üles tõstmine on takistatud. Kätes puudub jõud. Süveneb valu küünarnukkides ja mõlemas õlas. Trauma tagajärjel on minu käeline tegevus tõsiselt häiritud“. Asjade liigutamise alapunktis on kaebaja hinnanud piirangu raskusastme skaalal väärtusega 2 ning märgib, et ei suuda asju kätega raskusteta liigutada, põhjendades seda järgmiselt: „Käe ja õlalihased on väga nõrgad, asjad lihtsalt kukuvad käest. Nt poes on mul hakanud asjad käest maha kukkuma. See tekitab palju probleeme. Ma ei saa seda kontrollida, kõik juhtub ootamatult.“. Käteosavust puudutavas alapunktis on kaebaja hinnanud piirangu raskusastme skaalal väärtusega 3 ning märgib, et ta ei suuda raskusteta käsi ja sõrmi kasutada, põhjendades seda järgmiselt: „Käed on kogu aeg kramplikud. Ei saa sõrmedega eriti midagi teha. Peenmotoorika häiritud. Asjade haaramine on problemaatiline, asjad kukkuvad käest.“.
37.1.27.02.2021 ekspertarvamuse kohaselt ei leidnud kaebaja poolt taotluses kirjeldatud piirangud käelise tegevuse osas TIS andmetel kinnitust ning digiloo andmed käelisi piiranguid ei kinnita. Ekspert järeldas, et käelise tegevuse valdkonnas piirangud puuduvad (hindas piirangu raskusastme skaalal väärtusega 0).
38.Valdkonna „Teabe edastamine ja vastuvõtmine“ osas on kaebaja teabevahetusega seotud muude piirangute osas märkinud, et tema silmanägemine on -0,75.
38.1.27.02.2021 ekspertarvamuse kohaselt ei ole kirjeldatud piirang TIS andmetel töövõimet mõjutav. Ekspert järeldas, et teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas piirangud puuduvad (hindas piirangu raskusastme skaalal väärtusega 0).
39.Valdkonna „Õppimine ja tegevuste sooritamine“ osas on kaebaja märkinud tegevuste alustamist ja lõpetamist puudutavas alapunktis piirangu raskusastme skaalal väärtusega 3, märkides, et ta ei suuda saada raskusteta hakkama igapäevategevustega, põhjendades seda 9(14)
3-21-787 järgmiselt: „Väsimus ja jõuetus mõjutavad võimet tegeleda igapäevaste tegevustega, järgida kokkuleppeid jms. Sageli ma ei suuda, ei taha ega jaksa teha igapäevaseid tegevusi. Tahte puudumine, pigem loobun, ärritun, Lihtsalt võhma pole. Väsin kiiresti ja siis valdab masendus ja meeleheide.“.
39.1.27.02.2021 ekspertarvamuse kohaselt on hinnatud õppimiste ja tegevuste sooritamisega seotud piirang raskusastme skaalal väärtusega 2. Ekspert võttis arvesse kaebaja diagnoosi F25.1 – depressiivne skisoafektiivne häire ning põhjendas, et emotsionaalse labiilsuse, impulsiivse käitumise (raske on omakäitumist kontrollida) ja tahteaktiivsuse alanemise (initsiatiivi vähesus, kiire väsimine) tõttu on häiritud igapäevatoimingute tegemine. Piirangut põhjustab psüühikahäire.
40.Valdkonna „Muutustega kohanemine ja ohu tajumine“ osas on kaebaja märkinud väljaskäimist puudutavas alapunktis, et ta ei suuda käia väljas emotsionaalse või vaimse pingeta (hindas piirangu raskusastme skaalal väärtusega 3), põhjendades seda järgmiselt:“ Tunnen ärevust. Kodust lahkudes tekkib ärevus ja hirm, tunnen ennast kindlalt ainult kodus. Väldin üldse kuskile minemast, eriti rahvarohketesse paikadesse.“, samuti, et „Tunnen ärevust, tekib hirmutunne. Kodust lahkudes tekkib ärevus ja hirm, tunnen ennast kindlalt ainult kodus.“. Samas valdkonnas muutustega toimetulekut käsitlevas alapunktis on kaebaja märkinud, et ta ei saa raskusteta hakkama muutustega igapäevelus (hindas piirangu raskusastme skaalal väärtusega 2), põhjendades seda järgmiselt: „Kui igapäevaelus tekivad ootamatud muudatused, siis ärritun kergesti. Lähen endast välja.“.
40.1.27.02.2021 ekspertarvamuse kohaselt on hinnatud õppimiste ja tegevuste sooritamisega seotud piirang raskusastme skaalal väärtusega 2. Ekspertarvamuse kohaselt ei leidnud TSI andmetel kinnitust kaebaja väidetud piirangud väljaskäimise osas, sest avalikes kohtades liikumisega seotud ärevust ei ole terviseandmetes kirjeldatud. Ekspertarst järeldas, et kaebaja kirjeldatud piirangud muutustega toimetuleku osas vastavad kaebaja kirjeldatud raskusastmele. Ekspert võttis aluseks kaebajale määratud diagnoosi (F25.1 – depressiivne skisoafektiivne häire) ning järeldas, et emotsionaalse labiilsuse, impulsiivse käitumise (raske on oma käitumist kontrollida) ja tahteaktiivsuse alanemise (initsiatiivi vähesus, kiire väsimine) tõttu on häiritud stressiga toimetulek. Piirangut põhjustab psüühikahäire.
41.Valdkonna „Suhtlemine“ osas märgib kaebaja suhtlemisega hakkamasaamise alapunktis, et ei saa liigset ärevust või hirmu tundmata suhtlemisega hakkama (hindas piirangu raskusastme skaalal väärtusega 3), põhjendades seda järgmiselt: „Mulle ei meeldi inimestega suhelda, eriti võõraste inimestega, ei taha kedagi näha. On päevi (väga sageli), kus eiran igasugust suhtlemist. Väldin üldse kuskile minemast, eriti rahvarohketesse paikadesse.“. Sama valdkonna kohase käitumise alapunktis märgib kaebaja, et ei suuda kontrollida oma emotsioone ja käitumist (hindas piirangu raskusastme skaalal väärtusega 4), põhjendades seda järgmiselt: „Mul on raske kontrollida oma emotsioone eriti viimasel ajal kuid ka varasemalt. Ma ärritun tühiste asjade peale.“.
41.1.27.02.2021 ekspertarvamuse kohaselt on hinnatud suhtlemise valdkonnaga seotud piirang raskusastme skaalal väärtusega 2. Kokkuvõtvalt järeldas ekspert, et emotsionaalse labiilsuse, impulsiivse käitumise (raske on oma käitumist kontrollida) ja tahteaktiivsuse alanemise (initsiatiivi vähesus, kiire väsimine) tõttu on häiritud stressiga toimetulek. Piirangut põhjustab psüühikahäire. Ekspertarst järeldas, et kaebaja kirjeldatud piirangud suhtlemisega hakkamasaamise osas vastavad raskusastme skaalal väärtusele 2. Ekspert võttis aluseks kaebajale määratud diagnoosi (F25.1 – depressiivne skisoafektiivne häire) ning järeldas, et kaebaja pingetaluvus on langenud, ärritub kergesti ning kõrvalabi ei vaja. Kohase käitumisega seotud piirangute osas hindas ekspertarst piirangu raskusastmeskaalal väärtusega 0, märkides, et kirjeldatud piiranguid on hinnatud suhtlemise valdkonnas. 10(14)
3-21-787
42.Muude tervisehäirete valdkonnas on kaebaja kirjeldanud tegutsemisraskustena ka laktoositalumatust. Muid piiranguid ei ole kaebaja kirjeldanud ning selle üle puudub pooltel ka vaidlus.
42.1.27.02.2021 ekspertarvamuse kohaselt ei mõjuta laktoositalumatust puudutav kaebus kaebaja töövõimet.
43.Eelnevast nähtub, et ekspertarst on 27.02.2021 hinnangus arvestanud peamise kaebajale piiranguid põhjustava diagnoosina „depressiivne skisoafektiivne häire“, millest tulenevalt on kaebajal mõõdukas tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ja suhtlemise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Kaebajal on piiratud igapäevatoimingute tegemine, stressi ja muude psüühiliste koormustega toimetulek, elementaarne inimestevaheline lävimine ning suhtekäitumise reguleerimine. Ekspertarst märkis, et kaebajal on raskesti prognoositav seisund kehtivusega 1 aasta, kuna olemasolevate terviseandmete põhjal ei ole võimalik seisundit pikemalt prognoosida ning vajalik on uus psühhiaatri konsultatsioon. Töötingimuste osas märkis ekspert, et kaebajale ei sobi suur vaimne pinge ja vastutusrikas töö. Asjas esitatud tõendite kohaselt on 27.02.2021 eksperdiarvamuse koostanud TTO ekspertarst kutsunud kaebaja ka visiidipõhisele hindamisele ning analüüsis veelkord ka kaebaja terviseandmeid koostades selle tulemuste kohta 20.03.2021 eksperthinnangu1, milles jäi varasemalt tuvastatu juurde. 20.03.2021 ekspertarvamus tugineb mh füsioterapeudi Cristina Lõokene 18.03.2021 hinnangule, mille eesmärgiks oli funktsionaalne hindamine ja motoorse võimekuse määramine, samuti ortopeedi sissekannetele ning viitab ka röntgen- ja MRT uuringutele.
43.1.Liikumise valdkonnas eritasapindadel liikumise alapunktis on ekspertarst täiendavas eksperthinnangus füsioterapeudi visiidipõhise hinnangust välja toonud, et kaebaja saabus visiidile üksinda, väljas liigub iseseisvalt, abivahenditest kasutab individuaalseid tallatugesid, kõnnimuster ja liikumistempo normipärane, tasasel pinnal kõnnil kohmakust ei tähelda, trepist üles ja alla liigub vahelduvsammuga ja käsipuud ei vaja. Seismise ja istumise alapunktis on ekspertarst visiidi kohta märkinud järgmist: „Siirdumistel kükki, selili lamangusse, ette painutamisel ja püstumisel kõrvalekaldeid normist ei tähelda. Laskub kükki ja püstub ilma käte abita (>10 x). Väsimust ja hingeldust ei ilmne. Kõnnib nii kandadel kui ka varvastel.“. Liikumise valdkonnas on lisaks eeltoodule kirjeldatud ka füsioterapeudi visiidi järgmised tulemused: „/../Rühi vaatlusel lülisambas lumbaalosas skolioos vasakule. Üldiselt kogu keha lihaskond hästi arenenud. Liikuvustestid lülisambas vastavad normile ja on valuvabad. Seljalihase jõudluse testimiseks kasutatud Biering-Sörenseni testi 72 sek. Tulemus keskmine. Labajalgadel pöia pikivõlvid lamenenud. Säärelihaste jõudluse testimisel tõuseb 25 x pöiale, mis vastab normile/../. Lisaks on täiendavas ekspertarvamuses viidatud ka ortopeed Nadežda Plaunova 2021 ja MRT andmetele, mille kohaselt on ortopeedi poolt tehtud röntgen lülisamba erinevatest osadest ja patoloogiat ei sedasta. Ortopeed ühtegi kehalist haigust ei diagnoosinud. Neuroloogil, reumatoloogil pole käinud Taotleja töötab täiskohaga turvatöötajana. Füsioterapeudi hinnangul –üldiselt kogu keha lihaskond hästi arenenud. Liikuvustestid lülisambas vastavad normile ja on valuvabad. Digiloo haigusjuhtumi nr A14753 2021. Ambulatoorne epikriis nr 80367274 versioon 1 NADEŽDA PLAUNOVA ortopeedia .26.01.2021 RÖ. kahes suunas. Vaadeldavas osas traumaatilisi muutuseid ei näe. Lülikehad tavalise kõrgusega ja tagaservadest ühisel joonel. Luulises spinaalkanalis stenoose ei sedasta, kaelaosa lordoos lamenenud. Lõpp-plaadid subkondraalse skleroosiga. Lülivahemikke ahenemist ei esine. Proc.uncinatused teravatipulised. Kaelal lisaroideid ei sedasta. 26.02.2021 LÜLISAMBA LUMBOSACRAALOSA RÖNTGENOGRAMMID KAHES SUUNAS. Lülikehad tavalise kõrgusega ja tagaservadest
Vastustaja 01.06.2021 seisukoha lisas 7
11(14)
3-21-787 ühisel joonel. Luulises spinaalkanalis stenoose ei sedasta. Lülisamba lordoos lamenenud. Kerge lülisambaniverdus vasakule. Lülivahed L5-S1 ahenenud, lülikehade lõpp-plaadid siledad, subkondraalse skleroosiga. Intervertebraalliigesed tavalised. Leid: Discopathia L5-S1. Radioloog: Irina Rõbakova 25.02.2021 - RTG, MRT-Patoloogiat ei ole.
43.2.Käelise tegevuse valdkonnas on käte sirutamise alapunktis ekspertarst täiendavas eksperthinnangus füsioterapeudi visiidipõhise hinnangust välja toonud, et „Käte lihaste jõudluse testimiseks kasutatud käte staatilist testi. Suudab 5 kg (norm on 10 kg) hantlit hoida ees 15 sek, tulemus keskmisest nõrgem. Käte tõstmise dünaamilisel testimisel tõstab 5kg hantleid vilunult 10 korda järjest üles mõlema käega. Ebakindlust ja võimalikku eseme käest pillamist ei ilmne.“ ning asjade liigutamise ja käteosavuse alapunktis, et „Käte distaalset jõudu mõõdetud manuaalse dünamomeetriga – sin 19 kg ja dex 24 kg (keskmine 35 kg). Peenmotoorikas olulisi kõrvalekaldeid normist ei ilmne. Sõrmede vastandamine normipärane, väikeste esemete ülesvõtmiseks kasutab pinsethaaret.“. Lisaks on viidatud ka järgmistele terviseandmetele: ambulatoorne epikriis nr 80367274 versioon 1 NADEŽDA PLAUNOVA ortopeedia .26.01.2021 26.01.2021 RÖNTGENOGRAMMID MÕLEMAST ÕLALIIGESEST. Luulised struktuurid intaksed. Traumaatilisi või destruktiivsed muutusi ei sedasta. Caput humeri on liigeskoopas ja luulised liigespinnad siledad, liigespilu tavalise laiusega. Subakromiaalruum tavalise kõrgusega. AC liiges tavaline. Liigese piirkonnas pehmetes osades (liigeskapsli ligidal) lubikoldeid ei sedasta.
44.Selgitan, et kohtu pädevus töövõime hindamise käigus koostatava ekspertarvamuse sisulisel hindamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida, kas ekspertarvamus vastab määruse nr 39 §-s 7 toodud nõuetele ning kas ekspert on hinnanud kõiki kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes esinevaid piiranguid, mida isik on oma taotluses kirjeldanud. Kohus ei saa sisuliselt kontrollida ekspertarvamuses esitatud meditsiiniliste hinnangute õigsust. See tähendab, et kui pädeva isiku poolt koostatud ekspertarvamuses on meditsiinialastele erialateadmistele tuginevalt asutud seisukohale, et isikul esinevad kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes teatud intensiivsusega piirangud, siis saab kohus sellise hinnangu ebapädevaks tunnistada vaid juhul, kui toimikus olevatest andmetest nähtub, et eksperdiarvamuse koostaja ei ole arvesse võtnud kõiki olulisi asjaolusid, ent arvesse võtmata jäetud asjaolude arvesse võtmise korral oleks võinud eksperdi lõppjäreldus osutuda teistsuguseks.
45.Kaebaja väidete ning vastustaja poolt esitatud kaebaja terviseandmete pinnalt ei saa väita, et ekspertarst oleks eksperthinnangu andmisel teinud ilmseid hindamisvigu või jätnud mõned kaebaja töövõimet puudutavad olulised asjaolud tähelepanuta. Kaebaja väidete pinnalt ei teki põhjendatud kahtlust ekspertarsti meditsiiniliste hinnangute usaldusväärsuses. Kuna hindamise lähtekohaks on isiku enda poolt taotluses antud hinnangud, ei pea eksperdiarvamus käsitlema neid valdkondi ja võtmetegevusi, mille osas isik ise piiranguid märkinud ei ole.
46.Eeltoodust tulenevalt on selge, et vastustaja ja ekspertarst on lõppkokkuvõttes arvestanud kõigi kaebajal diagnoositud ja kaebuses viidatud seisunditega ning visiidipõhisel hindamisel on uuritud täiendavalt mh kaebaja väiteid käelise tegevuse ja liikumisega seotud valdkondades. Vastustaja on lähtunud ka kaebaja enda poolt töövõime hindamise taotluses antud hinnangutest ja tervise infosüsteemi andmetest, sh on andnud vastustaja ekspertarst andnud põhjaliku seisukoha ka kohtumenetluses2. Seetõttu ei ole alust asuda seisukohale, et töövõime hindamisel on olulised asjaolud arvesse võtmata jäetud või hindamine sooritatud pealiskaudselt. Küsimus, kas olemasolevad andmed on piisavad või ebapiisavad, on meditsiinialastel erialateadmistel
Vastustaja 01.06.2021 menetlusdokumendi lisas 9; täiendav ekspertarsti seisukoht vastustaja 23.07.2021 menetlusdokumendi lisas
12(14)
3-21-787 põhinev otsustus. Antud juhul on eksperdiarvamuse koostanud arst leidnud, et kaebaja tervise kohta olemasolevad andmed olid hinnangu andmiseks piisavad ning pidas vajalikuks viia vaidemenetluses veel läbi ka täiendav visiidipõhine hindamine. Asjaolu, et eksperdi hinnangul puuduvad kaebaja väidetud piirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkondades, ei tähenda, et nendega seotud asjaolusid poleks arvesse võetud. Vastustaja ei saanud lähtuda vaid kaebaja taotlusest ega väidetest, kui kaebaja terviseandmed seda ei kinnita. Täiendavas kohtumenetluse vältel koostatud Eesti Töötukassa ekspertarsti seisukohas on ekspertarst välja toonud üheselt, et terviseandmetes puuduvad kehalised haigused, mis võiks põhjustada piiranguid käteosavusel (sh väide, et näpud on deformeerunud ja valutavad ning luud on nii kõvasti löödud, et killud väljas, samuti teised viidatud käte traumad, ei leidnud kinnitust). Ekspertarst viitab perearsti Riin Lanno 28.05.2019 sissekandele, kus muuhulgas on kirjeldatud sõrmede vanasid traumasid ja funktsioonihäiret, kuid neid ei kinnita 02.03.2020 röntgenülesvõtted, töötervishoiuarsti HedyReet Übner epikriisi 10.10.2018 sissekanne (kus tuvastati, et käelise tegevuse, sh peenmotoorika piiranguid ei esine) ega 18.03.21 visiidipõhise hindamise tulemused. Samuti on viidatud perearsti R. Lanno 19.05.2017 sissekandele, kus on kirjeldatud valu paremas küünarliigeses kiirgumisega küünarvarde, kuid seda ei kinnita töötervishoiuarsti 10.10.2018 epikriis ega 02.11.2020 röntgenülesvõtted ülajäsemetest, samuti ortopeedi 25.02.2021 epikriis. Kaebaja väidetud keskendumisraskuste osas on ekspertarst viidanud üldarst Helena Lassi 18.06.2012 epikriisile, kus küll kirjeldati keskendumisraskuseid ja meeleolulangust, kuid hilisemates sissekannetes neid ei kirjeldata. Kaebaja viidatud skolioosi osas selgitab ekspertarst, et 14.12.2017 on taastusraviarsti epikriisis kirjeldus röntgenülesvõttest seljast, kus leiti rinnaosa kerge niverdus vasakule, traumaatilisi ega destruktiivseid muutusi ei sedastatud, raviks soovitati füsioterapeudi teenust, mida kaebaja ei kasutanud, millest omakorda järeldub, et haigus tõsiseid vaevusi ja töövõimet mõjutavaid piiranguid ei põhjusta. Veel on ekspertarst välja toonud, et kaebaja viidatud nägemisteravuse langus kompenseeritakse prillidega ning seetõttu pole haigus hinnatav piirangute põhjustajana. Ekspertarst on viidanud samas seisukohas, et TIS-s ei ole kirjeldatud arme ega armivalu kaebaja pea piirkonnas, samuti teadvusel püsimisega seotud piiranguid.
47.Kaebaja töövõime hindamise otsus tugineb ekspertarsti arvamusel. Ekspertarst on nõuetekohaselt ja vaidemenetluses ka täiendavalt ja põhjalikult hinnanud kaebaja enda poolt tema tegutsemispiirangutele antud hinnanguid ning kokkuvõttes leidnud, et mõõdukad piirangud esinevad õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkonnas, kusjuures tegelikud piirangud on kaebaja enda hinnatutega võrreldes väiksemad. Käelise tegevuse ja liikumise valdkonnas kirjeldatud piiranguid ei tuvastatud. Kaebaja tõstatatud kahtlused erialaarstide järelduste osas ei ole põhjendatud. Kohtul ei ole alust kahelda arstide tuvastatu asjaoludes. Seetõttu ei ole põhjust kahelda ka ekspertarsti seisukoha õigsuses ning kohtu pädevuses ei ole eksperdi erialateadmistel põhineva hinnangu sisuline kontrollimine. Eksperdiarvamuse põhjendused on loogilised ja lõppjärelduse kujunemine jälgitav. Kohtumenetluses on vastustaja ekspertarst täiendavalt analüüsinud kaebaja väiteid ja terviseandmeid ning leidnud põhjendatult, et kaebaja väiteid ei kinnita TIS andmed.
48.Eeltoodud järeldusi ei lükka ümber ka asjaolu, et minevikus tuvastati kaebaja töövõime hindamisel puuduv töövõime. Selgitan, et ekspertarstid ja töötukassa ei ole otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega, seda liiatigi olukorras, kus terviseseisund võib muutuda. Eesti Töötukassa ekspertarst on viidanud, et kaebajal on osaline töövõime alates 12.06.2018, ta on töötanud tisleri ja turvamehena. Seega ei ole osaline töövõime tuvastatud kaebajal esmakordselt. Rõhutan, et kaebaja osaline töövõime on tuvastatud kehtivusega 1 aasta ning ekspertarvamuses on viidatud seejuures vajadusele uueks psühhiaatri konsultatsiooniks ja ravi määramiseks.
13(14)
3-21-787
49.Selgitan, et kui kaebaja terviseseisund muutub ja kui terviseseisundi muutumist kinnitavad tervise infosüsteemis olemasolevad või muul moel tõendatavad terviseandmed, on kaebajal võimalik esitada uus taotlus tema töövõime hindamiseks.
50.Ülaltoodud põhjendustel jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
51.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad kummagi poole kulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.