Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.04.2019, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1994
Haldusasi
X kaebus kutse andmise asjus
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja v.adv Rando Antsmäe Vastustaja – MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit, volitatud esindajad v.adv Raini Nõu, Heiki Meos Vastustaja – MTÜ EESTI ASFALDILIIT, volitatud esindaja v.adv Raul Talts
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19.06.2018 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 10.04.2019
RESOLUTSIOON
Rahuldada MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 19.06.2018 otsus ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada X kaebus osaliselt.
3.Tunnistada MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit kutsekomisjoni 14.06.2017 istungi protokolli nr 3/1/2017 kantud otsuses X-le „Teedeinsener, tase 6“ teedeehituse eriala teedeehituse ja korrashoiu alleriala ametialadel „ehitustegevuse juhtimine“, „tee korrashoid“ ja „teetööde kirjelduste koostamine“ kutse andmisest keeldumise kohta põhjenduste esitamata jätmine õigusvastaseks.
Mõista MTÜ-lt Eesti Ehitusinseneride Liit (rk 80011934) välja X (ik XXXXXXXXX) esimese ja teise kohtuastme menetluskulude katteks 4507 (neli tuhat viissada seitse) eurot ja 50 senti.
Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.05.2019.
3-17-1994 Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit kutsekomisjonile taotluse 6. taseme teedeinseneri kutse saamiseks erijuhu alusel tee-ehituse ja korrashoiu alleriala ametialadel „ehitusjuhtimine“, „ehitustegevuse juhtimine“, „tee korrashoid“, „järelevalve“ ja „teetööde kirjelduste koostamine“.
2.MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit (EEL) kutsekomisjon otsustas 14.06.2017 istungi protokolli nr 3/1/2017 kantud otsusega anda X-le „Teedeinsener, tase 6“ kutse teedeehituse eriala teedeehituse ja korrashoiu alleriala ametialadel „ehitusjuhtimine“ ja „järelevalve“ ning jättis talle kutse andmata ametialadel „ehitustegevuse juhtimine“, „tee korrashoid“ ja „teetööde kirjelduste koostamine“. Protokolli kohaselt on X 1980. a lõpetanud Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumi (TEMT) ja talle on omistatud ehitustehniku diplom, mis vastab põhikooli baasil kesk-eriharidusele. Põhijuhul ei ole kehtiva kutsestandardi kohaselt alust omistada taotlejale 6. taseme kutset, kuna tal puudub kutse andmise korras nõutav kõrgharidus. Taotlejal on pikaajaline töökogemus teedeehituse alal ning ta on regulaarselt osalenud täiendkoolitustel. Taotleja töökogemus vastab sooviavalduse põhjal kutsestandardi 1. erijuhu kohastele töökogemuse miinimumnõuetele ning kutse andmise korras toodud töökogemuse kestuse nõuetele ametialadel „järelevalve“ ja „ehitusjuhtimine“.
3.EEL kutsekomisjon jättis 01.09.2017 vaideotsusega nr KS17/058 rahuldamata X vaide 14.06.2017 otsuse kehtetuks tunnistamiseks osas, milles tema taotlus jäeti rahuldamata.
4.X esitas 02.10.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus EEL kutsekomisjoni 14.06.2017 otsus tühistada osas, milles tema taotlus 6. taseme teedeinseneri kutse andmiseks jäeti rahuldamata, tühistada EEL kutsekomisjoni 01.09.2017 vaideotsus ja kohustada tema taotlust uuesti läbi vaatama. 1) Kaebaja esitas kutse taotlemiseks nõuetekohaselt täidetud dokumendid, milles oli piisav informatsioon kaebaja ametialase tegevuse kohta alates 1976. aastast. Kui kutsekomisjon leidis, et tõendid on ebapiisavad, oleks nad pidanud sellest kaebajat teavitama ja võimaldama tal esitada täiendavaid andmeid. Kaebajat ei kuulatud enne komisjoni otsuse tegemist ära. Kaebajale pole kontrollitav, kas vastustaja järgis uurimispõhimõtet. 2) Kutsekomisjoni otsuses pole esitatud kaebaja taotluse osalise rahuldamata jätmise aluseks olevaid põhjendusi. Komisjoni otsusest ega retsensioonidest ei nähtu kaalutlusõiguse teostamist ametialadel „ehitustegevuse juhtimine“, „tee korrashoid“ ja „teetööde kirjelduste koostamine“ kutse andmisest keeldumisel. 3) Kutsestandard ei esita kutse andmisel lisatingimusi töökogemuse pikkusele, vaid määrab üksnes perioodi. Ajalised nõuded kutse taotlemisel on toodud kutse andmise korras. Kuivõrd seadusest ei tulene töö tegemise perioodile mingeid lisatingimusi, ei ole lubatav kohaldada
2(13)
3-17-1994 seadusest alamalseisva aktiga ilma delegatsiooninormita kehtestatud normi, mis piirab kutse taotleja õigusi. 4) Haridusnõude osas kohaldub kaebajale kutsestandardi 1. erijuht. Kaebajal on standardis nõutav pikaajaline töökogemus: kaebaja on allerialal „teede ehitustegevuse juhtimine“ tegutsenud alates 1992. aastast, sh on kaebaja tegelenud teede ehitustegevuse ja korrashoiuga, järelevalvega ja teetööde kirjelduste koostamisega. Samuti on kaebaja täitnud kutsestandardist tulenevad täiendavad tingimused ehk läbinud nõutud mahus täiendkoolitusi. Lisaks on kaebaja ise koolitanud teisi kutse saanud isikuid. Kaebajal oli õiguspärane ootus, et tema pikaajalist kogemust võetakse arvesse ning tema tegevust ettevõtjana ei piirata ilma seadusest tuleneva aluseta. Kutse andmise korra p 1.3 kohaselt järgitakse kutse andmisel elukestva õppe põhimõtet. Kutse andmise sidumine otseselt tehtud töödega ei ole põhjendatud. 5) Kutsestandard ei sätesta, kui kaua peab isik olema töötanud taotletaval ametialal. Samuti ei tulene ühestki õigusaktist, et kutse taotlejal pole võimalik omandada töökogemust mitmel ametialal samaaegselt. Kaebaja tegutses kutse taotlemisele eelneva viie aasta jooksul kõigil viiel taotletud ametialal. 6) EEL on vaideotsuses nõustunud kaebajaga, et kutse andmise aluseks olevad dokumendid ei sätesta töökogemuse miinimumnõuet kutse saamiseks ametialal „teetööde kirjelduse koostamine“. Kaebaja esitatud dokumendid tõendavad töökogemuse olemasolu ka sellel ametialal. Maanteeamet väljastas kaebajale pädevustunnistuse, mis kehtis alates 16.05.2015 kuni 01.07.2018, mille kohaselt on kaebaja pädev tegutsema muu hulgas teede projekteerimise ja teetööde kirjelduse koostamise alal. 7) Hindamiskomisjon ei olnud objektiivne. Hindamiskomisjoni esimees Y valis retsensentideks oma alluvad Tallinna Teede AS-ist, mis on kaebaja ettevõtte konkurent. Retsensentidel polnud pädevust hinnata kaebaja vastavust töökogemuse nõudele nende ametialade puhul, milles neil endal kutse puudus.
5.MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Vastustaja ei rikkunud uurimispõhimõtet. Kutsekomisjonil ei tekkinud kaebaja taotlust lahendades küsimusi, mis oleks eeldanud kaebajalt täiendavate selgituste esitamist. Kaebaja oli kogu asjakohase teabe komisjoni otsuse tegemise ajaks juba esitanud. Vastustaja palus kaebajal 28.04.2017 e-kirjaga esitada diplomi koopia koos hinnetelehega ning pädevustunnistuste koopiad. EEL selgitas 12.05.2017 e-kirjas kaebajale, et kaebaja taotlus läheb kutsestandardi 1. erijuhu alla ning selle alusel võib teedeinseneri kutset taotleda siis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: taotlejal on vahetult kutse taotlemisele eelnev vähemalt 10-aastane töökogemus tee-ehituse erialal, millest on vahetult kutse taotlemisele eelnev vähemalt viieaastane pidev töökogemus kutset taotletaval allerialal ja ametialal, ning taotleja on viimase viie aasta jooksul kutset taotletaval erialal või sellele lähedasel erialal saanud täienduskoolituse kaudu kokku 80 täiendusõppe punkti, sh taotletaval erialal vähemalt 75 täiendusõppe punkti. 2) Kutseseaduse (KutS) § 5 lg 2 järgi kinnitab kutsestandardi kutsenõukogu. Kutse andmise korra töötab välja kutse andja konkursil osalev organ koos kutsekomisjoniga ning kinnitab kutsenõukogu (KutS § 16 lg 1). KutS § 5 lg 3 alusel haridus- ja teadusministri 28.11.2008 määrusega nr 69 kehtestatud „Kutsestandardite koostamise, muutmise ja vormistamise korra“ § 1 kohaselt on kutsestandard dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust, tööülesandeid ja keskkonda ning määratletakse vastava kutseala ja -taseme kompetentsusnõuded. Teedeinseneri kutse andmise kord ja kutsestandard on määrused haldusmenetluse seaduse (HMS) § 88 tähenduses (Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2009 otsus nr 3-09-655). Määrused on antud volitusnormi alusel ja selle piires pädeva organi poolt ning vastustajal polnud mingit alust jätta need praeguses asjas kohaldamata. 3(13)
3-17-1994 3) Kutse andmise korra järgi on 6. taseme teedeinseneri kutse taotlemisel erijuhu alusel minimaalne vajalik ametialase töökogemuse kestus viimase viie aasta jooksul vastavatel ametialadel järgmine: järelevalve – 20 kuud; ehitusjuhtimine – 15 kuud; ehitustegevuse juhtimine – 30 kuud; teede korrashoid – 30 kuud; teetööde kirjelduse koostamine (projekteerimise all) – 20 kuud. Viie aasta jooksul on arvestuslikku tööstaaži võimalik koguda maksimaalselt 55 kuud, arvestades, et üks kuu aastas on puhkus. Taotleja peab kattuvate tööde puhul tegema proportsionaalse jaotuse (kutse andmise korra lk 11, allmärkus 3). 4) Komisjon võttis otsuse tegemisel arvesse, et kaebaja on viimase viie aasta jooksul suure osa oma tööalasest tegevusest osutanud ehitus- ja omanikujärelevalve teenust ning olnud korduvalt riigihangetes tellija esindaja rollis. Kaebajal ei tuvastatud piisavat töökogemust teetööde kirjelduste koostamisel, tee korrashoiul ega ehitustegevuse juhtimisel. Kaebaja taotlusest nähtub, et ta on teetööde kirjelduste koostamisega tegelenud 4,5 kuud taotluse esitamisele eelneva viie aasta jooksul. Kutsestandard eeldab kutse taotlemisel pidevat ametialast tööd ja selle nõude punktuaalse täitmise korral on võimalik anda erijuhu järgi taotlemisel kutse reeglina ainult ühel ametialal. 5) Retsensentidele ja hindamiskomisjoni liikmetele ei ole kehtestatud tingimust, et nad ei tohiks olla tegutsevad samal alal, mis kutse taotleja. Vastasel juhul poleks võimalik hindajaid leida. Kaebaja pole välja toonud konkreetseid asjaolusid, mis viitaks retsensentide erapoolikusele. Hindamiskomisjoni liikmetel ei ole kutsekomisjoni istungil hääleõigust.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 19.06.2018 otsusega kaebuse. Halduskohus tühistas EEL teedeinseneride kutsekomisjoni 14.06.2017 protokollilise otsuse osas, millega jäeti kaebajale ametialadel „ehitustegevuse juhtimine“, „tee korrashoid“ ja „teetööde kirjelduste koostamine“ kutse andmata; tühistas 01.09.2017 vaideotsuse; tegi EEL-ile ettekirjutuse vaadata kaebaja taotlus eelnimetatud ametialadel kutse saamiseks uuesti läbi; ning mõistis EEL-ilt kaebaja menetluskulude katteks välja 9702,99 eurot. 1) EEL 14.06.2017 otsus on haldusakt, mis peab vastama HMS-is sätestatud nõuetele. Halduskohtul ei ole pädevust hinnata seda, kas kaebajale tuleks tema taotletud ametialadel kutse anda või mitte, vaid saab hinnata seda, kas otsus kutse mitteandmise kohta on põhjendatud ja kaalutletud ning kas selle tegemisel on järgitud haldusmenetluse põhimõtteid. Vastustaja ei andnud kaebajale enne kutsekomisjoni otsuse tegemist selgitusi anda ega täiendavaid tõendeid esitada. Seega rikuti kaebaja õigust ärakuulamisele. 2) Hindamiskomisjon soovitas kaebajale omistada kutse ametialadel „ehitusjuhtimine“ ja „järelevalve“, kuid ei põhjendanud oma seisukohta teistel taotletud erialadel kutse andmata jätmise kohta. Hindamiskomisjoni otsus ei ole kutsekomisjonile siduv ning viimane peab ise oma otsust põhjendama. Samas ei ole ka kutsekomisjon põhjendanud, miks ei saa kaebajale anda kutset kolmel tema taotletud ametialal. Otsusest ei nähtu, mis asjaolusid on kutsekomisjon keeldumisel hinnanud ning millistest õigusnormidest lähtunud. Vastustaja on otsuse tegemisel rikkunud põhjendamiskohustust. 3) 26.05.2015 kuni 26.05.2018 kehtinud Maanteeameti pädevustunnistuse kohaselt oli kaebaja pädev tegutsema järgmistel aladel: teede projekteerimine, teetööde kirjelduste tegemine ja teeprojektide ekspertiis, tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve. Märjamaa Vallavalitsus on 27.11.2017 kirjas kinnitanud kaebaja korrektset tegevust teede korrashoiu ja teetööde kirjelduse koostamise aladel.
7.MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. 1) EEL-i liikmetel puudub juriidiline ettevalmistus, mistõttu ei saa neilt eeldada selliste põhjenduste esitamist, nagu võiks kirja panna jurist. Seetõttu jättis halduskohus põhjendamatult kohaldamata HMS §-i 58. Võimalikud puudused vormi- ja menetlusnõuete järgimisel ei saanud mõjutada asja otsustamist. Kutsekomisjon lähtus kaebaja taotluses esitatud andmetest ning ei pidanud vajalikuks kaebajale täiendavaid küsimusi esitada. Kohus pole otsuses märkinud, millised asjaolud jättis vastustaja välja selgitamata ning millised tõendid kogumata. Kaebaja kuulati ära otsuse tegemisele järgnenud vaidemenetluses ning vastustaja esitas vaideotsuses kaebaja vastuväidetele oma seisukoha. Kohus ei põhjendanud, miks ei olnud vaideotsuses esitatud seisukohad asjakohased. 2) Halduskohus ei põhjendanud, miks polnud õige EEL-i väide, et ta pidi lähtuma kutse andmise korrast, mille kohaselt tuleb taotlejal kattuvate tööde puhul teha proportsionaalne jaotus ning arvestada 11 kuuga aastas. Olukorras, kus kaebaja taotluse põhjal nähtus, et tema puhul ei ole kutsestandardi ja kutse andmise korra järgsed nõuded täidetud, polnud hindamiskomisjonil ega kutsekomisjonil vajadust esitada pikemaid kaalutlusi. Kohus ei hinnanud tunnistaja Y kohtuistungil antud ütlusi ega retsensentide seisukohti. Samuti jättis kohus tähelepanuta kutsekomisjoni istungi protokollis märgitud asjaolu, et hääletamine toimus alles pärast arutelu. 3) Kutse taotleja näitab taotluses ise ära, kui palju ta mingil ametialal on töötanud. Kaebaja taotluse kohaselt tegeles ta teetööde kirjelduste koostamisega 4,5 kuud. Seega ei täitnud kaebaja sellel ametialal kutse omistamiseks nõutavat töökogemust (20 kuud viie viimase aasta jooksul). Kutsestandard eeldab kutse andmiseks pidevat ametialast tööd ja selle nõude range järgimise korral on reeglina võimalik erijuhu järgi taotlemisel isikule omistada kutse ainult ühel ametialal. Kutsekomisjoni otsus, millega kaebajale omistati kutse kahel ametialal, on seda arvestades vastutulek kaebajale. 4)
Kaebaja pole tõendanud, et retsensendid olid ebaobjektiivsed või ebapädevad.
5) Põhjendamatu on EEL-ilt kui mittetulundusühingult mõista välja vastaspoole menetluskulud. Halduskohus ei andnud hinnangut EEL vastuväidetele kaebaja menetluskulude kohta. Kohus lisas menetluskuludele käibemaksu, ehkki kaebaja on õigusabikulusid taotlenud käibemaksuta, arvestades, et kaebaja eest õigusabikulud kandnud äriühing on käibemaksukohustuslane.
8.X vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 1) Halduskohus on õigesti nõustunud kaebaja seisukohtadega ning oma otsust piisavalt põhjendanud. Vastustaja oleks pidanud andma kaebajale enne otsuse tegemist võimaluse täiendavaid tõendeid ja selgitusi esitada. Q retsensioonist nähtub, et kolmel taotletud tegevusalal polnud töökogemus piisavalt tõendatud. 2) KutS § 5 lg 1 kohaselt sätestatakse kompetentsusnõuded kutsestandardiga. Kaebaja vastab kutsestandardis esitatud nõuetele ning on seda oma taotlusega põhistanud ja tõendanud. Arvestades, et kaebajal on pikaajaline töökogemus ka ametialadel „ehitustegevuse juhtimine“, „tee korrashoid“ ja „teetööde kirjelduse koostamine“, oleks kaebajale tulnud omistada kutse ka nende osas. Kutsestandard ei sätesta, kui palju peab kutse taotleja olema konkreetsel ametialal ajaliselt töötanud. Samuti pole standardis sätestatud, et eri ametialadel ei saa töökogemust omandada samaaegselt. Kaebaja tegutses mitmel ametialal samaaegselt ning omandas kutse taotlemise eelneva viie aasta jooksul piisava töökogemuse kõigil taotletud ametialadel. 5(13)
3-17-1994 Kutsestandardist ega kutse andmise korrast ei tulene, et kutse taotleja puhul saab arvestada vaid 55 kuu jooksul omandatud töökogemust. Tunnistaja Y ütlustest ilmnes, et iga arvestatud kuu puhul arvestati töötamist vaid ühel ametialal. 3) EEL ei arvestanud kaebaja töökogemust erialase hariduse omandamise ajast. Töökogemuse miinimumnõuete kohaldamine on lubamatu, sest need ei ole kehtestatud delegatsiooninormi alusel. Vastustaja on teetööde kirjelduse koostamise ametiala puhul ebaõigesti kohaldanud projekteerimisele kehtestatud töökogemuse nõuet. Ühestki õigusaktist ei tulene sellele ametialale töökogemuse miinimumnõuet. Enne ehitusseadustiku jõustumist käsitles teetööde kirjelduse koostamist teeseadus ja selle alusel antud ministri määrus. Teetööde kirjelduse koostamise õigus oli omanikujärelevalve tegijal. Alates ehitusseadustiku jõustumisest ei ole sellel ametialal kutse andmiseks mingeid nõudeid ette nähtud. 4) Q retsensioon on allkirjastatud pärast hindamiskomisjoni protokolli koostamist ja allkirjastamist. Hindamiskomisjon peab kutse andmise korra järgi kujundama oma seisukoha alles pärast retsensioonide koostamist. Seega on oluliselt rikutud kutse andmise korda. Lisaks puudus retsensentidel pädevus kaebajat hinnata ning nad ei vastanud ka erapooletuse nõudele. 5) Kaebaja taotluse uuel menetlemisel tuleb lähtuda taotluse esitamise ajal kehtinud kutsestandardist ja kutse andmise korrast. Kui riik on korraldanud kutse andmise otsustamise selliselt, et enne taotluse kohta lõpliku otsuse tegemist või jõustumist võib kutse andja isik muutuda, siis tuleb sellega seotud asjaajamine korraldada haldusorganitel endil ning kutse taotleja õiguspositsioonid ei tohi sellest muutuda. 6) Asjaolu, et vastustaja on mittetulundusühing, ei välista temalt menetluskulude väljamõistmist.
9.MTÜ EESTI AFALDILIIT (EAL) palub EEL-i apellatsioonkaebus rahuldada ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. 1) EAL-il, kes on teedeehituse inseneeria alal kutse andja alates 06.12.2018, ei ole pädevust vaadata läbi kaebaja taotlust EEL-ile, kuna EAL ei ole viimase õigusjärglane. Kutse andmise kord kuulub selle välja töötanud kutse andjale, kes on avalikul konkursil saanud kutse andmise õiguse. Kutse andmise kord ei lähe kutset andva organi muutumisel uuele kutse andjale üle. Viimane saab kutsete andmisel lähtuda üksnes enda välja töötatud kutse andmise korrast. Hetkel kehtib arhitektuuri, geomaatika, ehituse ja kinnisvara kutsenõukogu 29.11.2018 otsusega kinnitatud kutse andmise kord. Ühe taotluse läbivaatamine vana korra alusel tekitaks EAL-ile suure kulu (sh kutsekomisjoni ja hindamiskomisjoni liikmete tasu), mida EAL ei saa kutse andmise tasust katta. Sellise kulu kandmiseks puudub EAL-il ka rahaline reserv. Kehtiv õigus ei võimalda panna EAL-ile kohustust võtta üle eelmise kutse andja kohustused. Kaebajal tuleb seega esitada EAL-ile uus taotlus kutse saamiseks, mille EAL vaatab läbi sõltumata praeguse haldusasja lahendusest. 2) Kaebaja haridus ei võimalda tal 6. taseme teedeinseneri kutset taotleda. Haridus, mille kaebaja omandas TEMT-is, vastab praegusel ajal keskharidusele. Kaebaja läbis TEMT-is põhiharidusele vastava õppekava, mida ei saa võrdsustada rakendusliku kõrgharidusega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
11.KutS § 5 lg 1 järgi on kutsestandard dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning esitatakse kompetentsusnõuded. Kutsestandardi kinnitab kutsenõukogu (KutS § 5 lg 2). Praeguses asjas tuleb lähtuda „Teedeinsener, tase 6“ kutsestandardist (I kd, tl 28-45p). KutS 6(13)
3-17-1994 § 15 lg 3 ja § 16 lg 2 p 8 kohaselt määratakse kompetentsuse hindamise viisid ja vormid kutse andmise korras. KutS § 9 lg 2 p 4 ja § 16 lg 1 alusel kinnitab kutse andmise korra kutsenõukogu. Kaebaja taotluse lahendamise ajal kehtis arhitektuuri, geomaatika, ehituse ja kinnisvara kutsenõukogu 23.01.2017 otsusega nr 5 kinnitatud „Kutse andmise kord teedeinseneride kutsetele“ (TIKAK; I kd, tl 46-55).
12.Vaidlustatud otsus on haldusakt (HMS § 55) ja see peab vastama haldusaktile esitatavatele nõuetele, sh põhjendamise nõudele (HMS § 56). TIKAK lisa 5 kehtestab hindamiskomisjoni protokolli vormi, mille kohaselt tuleb taotlejale kutse mitteandmisel või osalisel mitteandmisel esitada argumenteeritud põhjendused. Ringkonnakohus möönab, et kutsekomisjoni istungi 14.06.2017 protokollis (I kd, tl 10-10p) esitatud põhjendused – milleks on väljavõte hindamiskomisjoni protokollist (I kd, tl 59-59p) – on lakoonilised. Protokolli märgitust saab järeldada, et kaebaja vastab töökogemuse miinimumnõuetele ja TIKAK-is toodud töökogemuse kestuse nõuetele ametialadel „ehitusjuhtimine“ ja „järelevalve“. Eraldi ei ole välja toodud põhjendusi selle kohta, miks kaebajale ei omistata kutset ametialadel „ehitustegevuse juhtimine“, „teede korrashoid“ ja „teetööde kirjelduse koostamine“, kuid lugedes protokolli märgitut koos retsensioonidega, järeldub, et hindamiskomisjon ei pidanud kaebaja taotluse põhjal tema töökogemust nimetatud ametialadel kutse omistamiseks piisavaks. Põhjendamispuudused ei pea siiski tingimata tooma kaasa haldusakti tühistamist. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Riigikohus on erandjuhtudel pidanud võimalikuks põhjendamispuudustega kaalutlusõiguse alusel antava haldusakti tühistamata jätmist, kui on ilmselge, et haldusorgan peaks vaidlustatud haldusakti uuesti välja andma (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-29-12, p 19 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest haldusakti andmisel (samas, p 20). Praeguses asjas tuleb arvestada sellega, et kutse andmise otsustamisel lähtutakse isiku sooviavalduses märgitud andmetest ja sellele lisatud dokumentidest ning kutsestandardis esitatud nõuetest ja TIKAK-is toodud juhistest. Kutse andja peab hindama kutse taotleja vastavust esitatud tingimustele ning selles osas ei ole kutse andja kaalutlusruum reeglina väga suur. Seega ei tähenda põhjenduste lakoonilisus automaatselt seda, et kutse mitteandmise otsus poleks tagantjärele tõhusalt kontrollitav. Kohus saab hinnata seda, kas taotluses toodud andmete põhjal oli isikule kutse andmisest keeldumine õigustatud.
13.Kutsestandardi kohaselt võidakse ühe taotluse raames anda teedeinseneri kutse mitmel allerialal ja ametialal. Teedeinsener peab vastavalt TIKAK-ile tõendama oma spetsialiseerumisele vastavat töökogemust ühel või mitmel ametialal (standardi p B.2.2). Kutse taotleja sobivust hinnatakse kutsekomisjonile esitatud dokumentide alusel vastavalt TIKAK-ile, arvestades tema kompetentsust kui tervikut. EEL kutsekomisjon leidis, et kuna kaebaja haridus ei vasta standardis esitatud nõuetele, kuid arvestades tema pikaajalist töökogemust tee-ehituse alal, rakendub talle kutse taotlemise 1. erijuht, s.o kutse taotleja on lõpetanud keskharidusel põhineva kesk-eriharidust andva kooli (nt Tallinna Tehnikakõrgkooli eelkäija TEMT või TKTK) teedeehituse alase eriala ning tal on ette näidata pikaajaline töökogemus teedeehituse valdkonnas taotletava ametialal (standardi lisa 8). 1. erijuhul võib teedeinseneri kutset taotleda siis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: taotlejal on vahetult kutse taotlemisele eelnev vähemalt 10-aastane töökogemus tee-ehituse erialal, millest vahetult kutse taotlemisele eelnev vähemalt viieaastane pidev töökogemus kutset taotletaval allerialal ja ametialal; taotleja on viimase viie aasta jooksul kutset taotletaval erialal või sellele lähedasel erialal saanud täienduskoolituse kaudu kokku 80 täiendusõppe punkti, millest taotletaval erialal vähemalt 75 7(13)
3-17-1994 täiendusõppe punkti. Standardi lisa 8 järgi selgitatakse kutsete andmisel eritingimustel erilise hoolikusega eri- ja ametialase töökogemuse vastavus ning kutsete andmine võib sisaldada täiendavaid protseduure, mida on kirjeldatud TIKAK-is.
14.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on täitnud täiendusõpet puudutava tingimuse ning tal on vähemalt 10-aastane töökogemus tee-ehituse erialal. Pooled on aga eri meelt viimase viie aasta töökogemust puudutava tingimuse osas. Kaebaja arvates on tal olemas nõutav töökogemus kõigil viiel taotletud tee-ehituse ja korrashoiu alleriala ametialal. EEL-i hinnangul tuleb aga arvestada TIKAK lisas 2 toodud töökogemuse arvestamise juhendit, mis näeb selles loetletud ametialadele ette töökogemuse miinimumnõuded.
15.Õige ei ole kaebaja seisukoht, et EEL ei saanud lähtuda TIKAK-is sätestatud töökogemuse miinimumnõuetest. TIKAK on pädeva haldusorgani poolt volitusnormi alusel vastu võetud õigusakt. TIKAK lisas 2 on esitatud erialase, allerialase ja ametialase töökogemuse arvestamise põhimõtted. Nimetatud lisa näol ei ole tegemist töökogemuse kestusele täiendavate tingimuste seadmisega võrreldes standardiga, mis nõuab kutse omistamise eeldusena viie aasta pikkust töökogemust taotletaval ametialal. TIKAK lisa 2 puhul on tegemist kutse taotleja kutsealase kompetentsuse hindamise viisi kirjeldusega, mis muu hulgas täpsustab ametialade kaupa töökogemuse kestuse nõuded juhuks, kui kutset taotletakse samaaegselt mitmel allerialal või ametialal.
16.TIKAK lisas 1 on toodud kutse saamise sooviavalduse vorm, millesse tuleb muu hulgas märkida iga projekti kohta ajaline töömaht ehk isiklik panus inimkuudes (lk 11). Siinkohal on allmärkuses (p 3) täpsustatud, et kattuvate tööde puhul tuleb teha proportsionaalne jaotus: aastas töötab inimene maksimaalselt 11 kuud. Sooviavalduse vormil esitatud täpsustused on kutse andmise korra lahutamatu osa, millest tuleb lähtuda nii kutse taotlejal kui ka hindamis- ja kutsekomisjonil. Vormil esitatud juhisest lähtudes on EEL õigesti leidnud, et viie aasta jooksul on võimalik koguda arvestuslikku tööstaaži maksimaalselt 55 kuud. Sooviavalduse vormi järgi tuleb mitme projektiga samaaegselt tegeledes teha jaotus vastavalt sellele, kui suur osa ajast on ühele või teisele projektile kulunud. Näiteks kui kutse taotleja tegeles ühe kuu jooksul kahe projektiga, millest mõlemale kulus ligikaudu sama palju tema tööajast, saab kummagi projekti puhul arvestada tööaega 0,5 kuud. Isik ei saa loogiliselt ühe kuu jooksul omandada kahele või enamale kuule vastavat töökogemust. Töökogemuse arvestamise metoodikat on kaebajale selgitatud EAL juhatuse esimehe C 20.07.2017 vastuskirjas (I kd, tl 60-61p). Arvestades ka hindamiskomisjoni esimehe ja EAL esindaja kutsekomisjonis Y poolt halduskohtu istungil antud ütlusi, võib pidada usutavaks, et hindamiskomisjon lähtus kaebaja taotluse hindamisel kirjeldatud metoodikast.
17.TIKAK lisa 2 järgi on järelevalve ametialal kutse taotlemisel erijuhu alusel minimaalne töökogemuse kestus 20 kuud, ehitusjuhtimise puhul 15 kuud, ehitustegevuse juhtimise puhul 30 kuud ning teede korrashoiu (teehoolde) puhul 30 kuud.
18.Teetööde kirjelduse koostamise alal ei ole TIKAK lisas 2 ette nähtud minimaalse töökogemuse kestust, nagu ka EEL on vaideotsuses nentinud. Samas ei saa sellest järeldada, et nimetatud ametialal saaks kutse omistada isikule, kes on teetööde kirjelduse koostamisega viimase viie aasta jooksul tegelenud vaid mõne kuu jooksul. See ei vastaks standardist tulenevale nõudele, mille kohaselt peab taotlejal nii vastaval allerialal kui ka ametialal olema pikaajaline töökogemus. Iseäranis oluline on töökogemus kutse taotlemisel erijuhu alusel. Asjaolu, et isikul on pikaajaline töökogemus teedeehituse ja korrashoiu allerialal, ei tähenda, et talle saaks kutse omistada kõikidel selle alleriala ametialadel, sealhulgas nendel ametialadel, millega isik on viimase viie aasta jooksul vähe tegelenud.
8(13)
3-17-1994
19.Standardi lisa 6 (töökogemuste miinimumnõuded) järgi eeldab tee-ehituse ja korrashoiu allerialal teetööde kirjelduse koostamise ametialal kutse omistamine töökogemust teeremondi teetööde kirjelduse koostamisel. Enne ehitusseadustiku jõustumist kehtinud teeseaduse § 19 lg 2 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.2010 määruse nr 35 „Teetööde kirjeldusele esitatavad nõuded ning teetööde kirjelduse järgi tehtavate teetööde liigid ja loetelu“ § 1 lg 1 esimese lause kohaselt võib teetööde kirjelduse järgi teha avalikult kasutatava tee koosseisu kuuluva rajatise remonti. Määrusest järeldub, et teetööde kirjelduse näol on tegemist lihtsamal kujul projektiga, mille alusel võib teha vähemkeerukaid, tee-ehitusprojekti koostamist mittenõudvaid töid. Teetööde kirjelduse koostamisel tuli lähtuda teeseaduse § 19 lg 2 alusel kehtestatud projekteerimisnormidest. Teetööde kirjelduse sisu on ka pärast teeseaduse kehtetuks tunnistamist jäänud suuresti samaks (vt nt Märjamaa valla hanketeade katteta teede remonditööde teetööde kirjelduse koostamiseks1). EEL on kohtumenetluses leidnud, et teetööde kirjelduse koostamise puhul saab lähtuda projekteerimise kohta kehtestatud töökogemuse miinimumnõudest, mis on 20 kuud. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui mitte lähtuda teetööde kirjelduse koostamise puhul projekteerimise alal esitatavast töökogemuse miinimumnõudest, siis on sellegipoolest tegemist võrdlemisi keeruka tööga, millel kutse andmine eeldab viimase viie aasta jooksul vähemalt 15 kuu pikkust töökogemust, mis on erijuhu alusel kutse taotlemisel minimaalne töökogemuse nõue.
20.Standardi lisa 6 järgi eeldab tee-ehituse ja korrashoiu allerialal ehitustegevuse juhtimise ametialal kutse omistamine töökogemust ühel tegevusalal järgmistest: tee-ehitusobjekti insenerimeeskonda kuulumine tee ehitamisel või rekonstrueerimisel; tee-ehitusmaterjalide tootmise juhtimine. Ehitusjuhtimine eeldab töökogemust tee-ehituse ühe osa ehitamise juhtimisel tellija esindajana. Tegemist on erinevate ametialadega, millel tegutsedes omandatud töökogemust ei saa võrdsustada, omistades ühel nimetatud ametialal tegutsevale isikule kutse ka teisel ametialal. Teede korrashoiu ametialal on nõutav töökogemus ühel tegevusalal järgmistest: töötamine teehoolde korraldajana hooldajaettevõttes või tellija esindajana; teede inspekteerimine.
21.Kaebaja on oma sooviavalduses (I kd, tl 77-83) toonud välja töökogemuse alates 2001. aastast. Taotletud erialadel kutse omistamiseks tuleb eelkõige vaadata kaebaja töökogemust alates 2012. aastast. Kaebaja ei ole kattuvate tööde puhul esitanud proportsionaalset ajalist jaotust, vaid on taotluse kohaselt omandanud selle esitamisele eelneva viie aasta jooksul enam kui 70 kuud töökogemust. Seejuures nähtub taotlusest, et kaebaja on nende aastate jooksul tegelenud peamiselt ehitusjuhtimise ja järelevalvega. Teetööde kirjelduse koostamisega on kaebaja tegelenud kokku 4,5 kuu jooksul (tabelis tööd nr 15, 22 ja 23). Kaebaja on lisaks osalenud teede ehituse ja korrashoiu hanke korraldamisel (kokku 4 kuud), koostanud teede remondi ja korrashoiu kava (4 kuud), tegelenud teede korrashoiu juhtimise ja korraldamisega (kokku 5 kuud) ning osaleb alates 2017. aasta aprillist projektijuhina teede ja tänavate korrashoiu ja remondi töödel. Ringkonnakohus märgib, et kõik nimetatud tööd ei vasta standardi lisas 6 teede korrashoiu all nimetatud tegevustele ning ka kokku arvestatuna ei täida sellel ametialal nõutava töökogemuse miinimumnõuet. Kaebaja sooviavaldusest ei nähtu, et kaebaja oleks viimase viie aasta jooksul tegelenud ehitustegevuse juhtimisega nõutavas või sellele ligilähedaseski mahus. Isegi kui lähtuda kaebaja taotluses toodud töökogemusest, mida on kokku oluliselt rohkem kui reaalselt võimalik 55 kuud, ei oleks alust kaebajale omistada kutset ehitustegevuse juhtimise, teetööde kirjelduse koostamise ja teede korrashoiu ametialadel. Praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus nõutavast töökogemusest jääks veidi puudu ning
3-17-1994 oleks põhjust hinnata, kas muud asjaolud (nt varasem pikaajaline töökogemus vastaval ametialal) võiks seda kompenseerida.
22.Pidevalt muutuvas ja arenevas ehitusvaldkonnas spetsialistina tegutsev isik peab end regulaarselt täiendama ja erialase tööga tegelema, et säilitada oma pädevus. Kui isik on mingi valdkonnaga, millega ta võib ehk olla aastaid tagasi kokku puutunud, viimase viie aasta jooksul vähe tegelenud, ei saa tal eeldada selles valdkonnas kutse andmiseks vajalikku pädevust. Seega ei saa kaebajale omistada kutset kõigil taotletud ametialadel üksnes kaebaja pikaajalisest töökogemusest lähtudes. Kutse saamiseks peab kaebaja omama igal taotletud ametialal miinimumnõudele vastavat töökogemust ka taotluse esitamisele eelneva viimase viie aasta jooksul. Kaebajale Maanteeameti poolt teeseaduse alusel väljastatud pädevustunnistus (I kd, tl 76) anti kutse omistamisega võrreldes erinevatel tingimustel ning see ei olnud kutsekomisjonile otsuse tegemisel siduv. Varasem kutse omistamine või pädevustunnistuste andmine ei saa isikul tekitada õiguspärast ootust kutse saamiseks, kui ta ei vasta asjaomases õigusaktis esitatud nõuetele. Isegi kui kaebaja on varasemalt oma töid korrektselt teinud, ei kinnita see tema edaspidist pädevust ega kompenseeri töökogemuse puudujääki.
23.TIKAK p 3.1 järgi hinnatakse taotleja kompetentsust lisaks dokumentidele, retsensentide arvamustele ja taustauuringule ka vajaduse korral taotleja küsitlemise teel – eelkõige erijuhtude korral. EEL on selgitanud, et ei näinud kaebaja puhul vajadust koguda täiendavaid tõendeid või teda küsitleda. KutS § 1 lg 3 järgi kohaldatakse selles seaduses ettenähtud menetlusele HMS sätteid, arvestades KutS-is sätestatud erisusi. HMS § 40 lg 3 p 2 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul oli praegusel juhul tegemist sellise olukorraga. Hindamis- ja kutsekomisjon lähtusid kaebaja sooviavaldusest, milles olid olemas kõik kutse taotlemiseks vajalikud andmed. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et EEL oleks pidanud andma kaebajale võimaluse enne otsuse tegemist oma seisukoht esitada, tuleb märkida, et kaebaja ei ole täpsustanud, milliseid tõendeid või selgitusi oleks ta täiendavalt esitanud, kui talle seda võimaldatud oleks. Kaebaja ei ole ka kohtumenetluses esitanud tõendeid või andmeid, mis võinuks mõjutada asja otsustamist.
24.KutS § 19 lg 4 kohaselt peavad hindamiskomisjoni liikmed olema sõltumatud ning vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega. TIKAK p-s 9.1 on toodud hindamiskomisjoni liikmetele (sh retsensendid) esitatavad nõuded. Hindamiskomisjoni liikmetel peab olema: vähemalt erialane kutsealane kompetentsus; diplomeeritud inseneri kutse, mis ei või olla madalam taotletavast/hinnatavast kutsetasemest; kutsesüsteemialane kompetentsus ning hindamisalane kompetentsus. TIKAK p 9.2 järgi peavad hindamiskomisjoni liikmed olema sobivate isikuomaduste ja hoiakutega ning tegutsema erapooletult. KutS-ist ega TIKAK-ist ei tulene, et hindamiskomisjoni liikmetel peaks olema omistatud kutse kõigil taotletavatel ametialadel. Kaebaja sooviavaldust hinnanud retsensendid olid mõlemad 7. taseme diplomeeritud teedeinsenerid tee-ehituse ja korrashoiu allerialal, D-le on omistatud kutse ehitusjuhtimise ja ehitustegevuse juhtimisel ametialadel (I kd, tl 185) ning Q-le järelevalve ametialal (I kd, tl 184). Seda arvestades ei nõustu ringkonnakohus kaebajaga, et retsensentidel puudus kaebaja hindamiseks piisav kompetents. Asjaolu, et hindamiskomisjoni liikmed töötavad väidetavalt kaebaja ettevõttega konkureerivas ettevõttes, ei anna automaatselt alust kahelda nende erapooletuses. Vastasel juhul oleks pädevate hindamiskomisjoni liikmete leidmine äärmiselt keeruline, kuna pea kõik samal allerialal kutset omavad ja tegutsevad isikud konkureerivad suuremal või vähemal määral omavahel. Kaebaja ei ole viidanud mingitele muudele asjaoludele, mis viitaks, et hindamiskomisjoni liikmed olid asja lahendusest isiklikult huvitatud ning ka ringkonnakohtule 10(13)
3-17-1994 ei nähtu selliseid asjaolusid. Arvestada tuleb ka sellega, et hindamiskomisjon teeb üksnes ettepaneku kutsekomisjonile, kes teeb lõpliku otsuse (TIKAK p 5.1), ning hindamiskomisjoni liikmed ei saa osaleda kutset taotlevale isikule kutse andmise otsustamisel (KutS § 18 lg 3 p 1). Vaidlustatud otsuse õiguspärasust ei mõjuta see, et Q retsensioon on allkirjastatud pärast hindamiskomisjoni protokolli (I kd, tl 96-97) koostamist. Hindamiskomisjoni protokollist nähtub, et Q hinnanguga on komisjoni seisukoha kujunemisel arvestatud. Q allkirjastas retsensiooni enne kutsekomisjoni istungi toimumist.
25.Ringkonnakohus leiab kokkuvõttes, et EEL kutsekomisjoni otsuse tühistamiseks pole alust, kuid samas ei saa jätta tähelepanuta kutse osalise mitteandmise kohta põhjenduste esitamata jätmist. Otsuse kujunemise aluseks olevaid kaalutlusi ei ole sisuliselt esitatud ka vaideotsuses. EAL on vastuseks kaebaja pöördumisele enne kaebuse esitamist küll selgitanud töökogemuse arvestamise metoodikat, kuid tegemist on teise juriidilise isiku kirjaga, mis ei saa asendada EEL enda põhjendusi. Seega tunnistab ringkonnakohus EEL otsuse ametialadel „ehitustegevuse juhtimine“, „teede korrashoid“ ja „teetööde kirjelduse koostamine“ kaebajale kutse mitteandmise kohta põhjenduste esitamata jätmise osas õigusvastaseks. Muus osas jääb kaebus rahuldamata. Sellest tulenevalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks võtta seisukohta EAL väidete osas, mis puudutavad kohustamisnõuet.
26.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4).
27.EEL-i ja EAL-i kui haldusorganite esindajakulud jäävad nende endi kanda (vt Riigikohtu 21.06.2012 otsus asjas nr 3-3-1-26-12, p 30). Võtnud endale vabatahtlikult avaliku ülesande täitmise, allutasid vastustajad ennast haldusorgani kohta käivatele sätetele nii õiguste kui ka kohustuste ja vastutuse osas.
28.Kuna ringkonnakohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada vaid osaliselt, tuleb vastavalt muuta ka esimese kohtuastme menetluskulude jaotust. Kaebaja taotles halduskohtus 10 048,33 euro suuruse menetluskulu, sh riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulud 10 033,33 eurot (ilma käibemaksuta), hüvitamist. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja esimese kohtuastme menetluskulud ülepaisutatud – asi ei ole niivõrd mahukas ja keerukas, et õigustada sellises suuruses kulusid. Vastustaja õigusabikulud olid oluliselt väiksemad: 3369,60 eurot (sh käibemaks). Näiteks on esindaja kulutanud ebamõistlikult palju aega retsensentide andmete varjamist puudutavate menetlusdokumentide koostamisele (osa 27.11.2017 menetlusdokumendist, 20.12.2017 menetlusdokument, 29.01.2018 menetlusdokument), arvestades, et samas küsimuses on esitatud ka määruskaebus, millele esindajal on kulunud 4 h 30 min. Samuti on esindaja kulutanud ülemääraselt palju aega retsensioonide digitaalallkirja kinnituslehtede väljatrükkide saamisega seotud toimingutele (arve nr 2018/04/01) ning kohtuistungi toimumise järgsetele toimingutele (arve nr 2018/05/01). Ringkonnakohus leiab, et kaebaja esimese kohtuastme põhjendatud õigusabikuludeks saab lugeda 6000 eurot. Arvestades, et kaebaja taotles õigusabikulusid ilma käibemaksuta, ei lisandu sellele summale käibemaksu. Lähtudes sellest, et kaebaja peamisteks nõueteks on 14.06.2017 otsuse tühistamise nõue ja kohustamisnõue ning vaideotsus iseseisvalt kaebaja õigusi ei riku ning selle tühistamine pole vajalik kaebuse eesmärgi saavutamiseks, leiab ringkonnakohus, et 14.06.2017 otsuses kutse osalise mitteandmise kohta põhjenduste esitamata jätmise õigusvastasuse tuvastamisega tuleb kaebus lugeda rahuldatuks 50% ulatuses.
11(13)
3-17-1994 HKMS ei välista menetluskulude väljamõistmist vastustajaks olevalt mittetulundusühingult, kes on võtnud täita avaliku võimu kanda ülesandeid. Seega tuleb EEL-ilt kaebaja esimese kohtuastme menetluskulude katteks välja mõista 3007,5 eurot (6015×0,5).
29.Ringkonnakohtus taotleb kaebaja menetluskulude hüvitamist 10 908,32 euro suuruses summas (ilma käibemaksuta), EEL 15 euro suuruses summas ning EAL 3584 euro suuruses summas. Arvestades, et EEL apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele vaid osaliselt, tuleb vastustajal kanda 50% kaebaja põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest, mis on seotud EEL apellatsioonkaebusega. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja õigusabikulud tugevasti ülepaisutatud. EEL on apellatsioonimenetluses jäänud samade seisukohtade juurde, mis halduskohtus, ning kaebaja on vastuses apellatsioonkaebusele suuresti refereerinud halduskohtu otsust ning korranud esimeses kohtuastmes esitatud vastuväiteid. Samuti on kaebaja esindaja kulutanud ebamõistlikult palju aega erinevate kohtuväliste toimingute tegemisele (suhtlemine kliendiga, täiendava teabe kogumine, kohtutoimiku ja erinevate dokumentidega tutvumine jms). Ringkonnakohus leiab seda arvestades, et EEL apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kaebaja mõistlikud menetluskulud ei saa ületada 3000 eurot. See summa ei sisalda käibemaksu, kuna kaebaja on taotlenud menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Ringkonnakohus mõistab EEL-ilt kaebaja kasuks välja 50% põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest ehk 1500 eurot (3000×0,5). EAL seisukohtadele vastamisega seonduvad kulud jäävad kaebaja enda kanda, kuna kohustamisnõuet puudutavas osas kaebus rahuldamisele ei kuulu.
30.Kokkuvõttes tuleb EEL-ilt kaebaja kahe kohtuastme menetluskulude katteks välja mõista 4507,5 eurot. Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tühistatud osaliselt Riigikohtu 28.12.2021 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. aprilli 2019. a otsus osas, milles kaebus jäi rahuldamata.
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Tühistada MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liidu kutsekomisjoni 14. juuni 2017. a istungi nr 3/1/2017 protokollilise otsuse punkt 1 osas, milles jäeti X-le andmata teedeinseneri 6. taseme kutse teedeehituse erialal tee-ehituse ja korrashoiu allerialal ehitustegevuse juhtimise, tee korrashoiu ja teetööde kirjelduste 12(13)
3-17-1994
koostamise ametialadel. Tühistada MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liidu
1.septembri 2017. a vaideotsus nr KA17/058. Kohustada MTÜ-d Eesti Taristuehituse Liit X 28. aprilli 2017. a kutse andmise taotlust ehitustegevuse juhtimise ja tee korrashoiu ametialade osas uuesti läbi vaatama.
4.Mõista menetluskulude katteks X kasuks MTÜ-lt Eesti Ehitusinseneride Liit välja 8765 eurot ning MTÜ-lt Eesti Taristuehituse Liit 2750 eurot. Jätta ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
5.Tagastada kautsjon.
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.