Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-15-2961 18. detsember 2017 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi ja Jüri Põld Texpo OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 19. oktoobri 2015. a maksuotsuse nr 12.2-3/033959-5 tühistamiseks Kaebaja Texpo OÜ, esindaja vandeadvokaat Tanel Molok Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Miiko Vainer Tallinna Ringkonnakohtu 4. mai 2017. a otsus Texpo OÜ ja Maksu- ja Tolliameti kassatsioonkaebused Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kassatsioonkaebused osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 4. mai 2017. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule.
3.Tagastada kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) jättis 19. oktoobri 2015. a maksuotsusega nr 12.2-3/033959-5 rahuldamata Texpo OÜ (edaspidi kaebaja) 19. juuni 2015. a käibemaksu tagastusnõude summas 101 214, 13 eurot ning kohustas kaebajat tasuma maksusumma 119,04 eurot. Maksuotsuse kohaselt soetas kaebaja 2015. a maikuus korteriomandid Tallinnas Kentmanni 6-26 ja Kentmanni 6-73 ning arvestas kontrolliperioodi sisendkäibemaksu hulgas nimetatud soetuselt tasutud käibemaksu 101 333,17 eurot. Korteriomandite puhul on tegemist eluruumidega, mille kasutamine kaebaja äritegevuseks pole tõendatud. Seega ei teki korteriomanditega seoses maksustatavat käivet käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 2 p-de 2 ja 3 ning lg 3 p-de 1 ja 2 järgi. Kuna korteriomandid polnud soetatud kaebaja maksustatava käibe tarbeks, polnud tal KMS § 29 lg 1 kohaselt õigust kajastada käibemaksuarvestuses korteriomandite soetamise arvel märgitud käibemaksu.
2.Texpo OÜ taotles halduskohtule esitatud kaebuses maksuotsuse tühistamist, leides, et korteriomand Kentmanni 6-26 soetati 50% ulatuses äriühingu kontoriks ning korteriomand Kentmanni 6-73 plaanitakse välja rentida äriruumina. Kaebajal on juba kontor Tallinnas Tartu maanteel, kuid ruumipuuduse tõttu pole seal võimalik korraldada ärikohtumisi ja koosolekuid. Seega on näidatud ulatuses tegemist maksustatava käibe tarbeks soetatud korteriomanditega.
3.Tallinna Halduskohus rahuldas 31. märtsi 2016. a otsusega kaebuse osaliselt ja tühistas maksuotsuse osas, millega vähendati kaebaja sisendkäibemaksu seoses korteriomandi Kentmanni 6-73 soetamisega. Kohus põhjendas otsust järgmiselt.
3-15-2961 Maksuotsus tugineb järeldusele, et Texpo OÜ soetatud korteriomandid on eluruumid ja nende kasutamine maksustatava käibe tarbeks ei ole tõendatud. Vaidlust ei ole, et korteriomandite reaalne kasutama hakkamine kaebaja kirjeldatud viisil (s.o äriruumina väljaüürimine ja äriühingu kontorina kasutamine) annaks aluse korteriomandite soetamisel tasutav käibemaks sisendkäibemaksuna maha arvata. Kuna tegemist on tulevikuks planeeritavate sündmustega, kehtib paratamatult mõnevõrra madalam tõendamisstandard kui juba aset leidnud sündmuste puhul. Kaebaja on Kentmanni 6-73 osas tõendanud kavatsust see üürile anda, esitades maksuhaldurile korterit üürile pakkunud maakleri postkasti ekraanipildid korteriga seotud e-kirjavahetuse kohta ning kinnisvaraportaalis avaldatud üürikuulutuste internetiaadressid. Puudub alus arvata, et kaebaja juhatuse liikmed asuvad samaaegselt kasutama mitut korterit enda isikliku elukohana. Kaebaja esitas kohtule üürilepingu ja arve, millest selgub, et Kentmanni 6-73 on antud äripinnana üürile alates
2.novembrist 2015 ning ka see viitab, et maksuhalduri kahtlused äriplaani realiseerumise ja elulise usutavuse osas polnud põhjendatud. Pealegi pole maksuotsust põhjendatud asjaoluga, et korteriomandi kasutamine ilma selle kasutusotstarvet muutmata oleks seadusega vastuolus. Korteriomandi Kentmanni 6-26 puhul pole kaebaja veenvalt tõendanud oma kavatsust asuda seda 50% ulatuses kasutama kontorina. Kaebaja maksumenetluses antud seletustest jääb mulje, et kaebajal polnud teadmist, kas ja milleks on teine kontor vajalik. Vaatluse käigus viitas kaebaja nii võimalusele, et vajalikuks võib osutuda kaks kontorit, kui ka võimalusele, et vajadus on ühe kontori järele. Eriarvamuses viitas kaebaja vajadusele mitme kontori järele seoses tegevuse laienemisega. Täpsemaid selgitusi või tõendeid (äriplaani) majandustegevuse laienemise ja mitme kontorina kasutatava korteri soetamise tasuvuse kohta kaebaja ei esitanud. Maksumenetluses toimunud vaatluse käigus ei tuvastatud, et korteris oleks tehtud ettevalmistusi, mis eristuvad selgelt eluruumi väljaehitamisest ja viitavad kavatsusele asuda korterit kasutama (osaliselt) äripinnana. Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ei anna alust üldsõnaline selgitus, et enam kui 500 000 eurot maksev korter on planeeritud pooles ulatuses äriühingu teiseks kontoriks. Kuna kaebaja on kinnitanud lisaks kavatsust kasutada Kentmanni 6-26 korterit juhatuse liikmete ööbimiskohana/elukohana Tallinnas, võib pidada põhjendatuks maksuhalduri järeldust, et Kentmanni 6-26 kontorina kasutamise plaan ja vajadus on piisavalt põhjendamata ning asjaolud viitavad pigem eesmärgile kasutada korterit juhatuse liikmete elukohana Eestis. Olukorras, kus maksukohustuslasel puudub korteri soetamise ja selle sisustamise ajal selge äriplaan, on käibemaksuseaduse mõttega enam kooskõlas arusaam, et korteri soetamise perioodil sisendkäibemaksu ei arvestata ning majandusaasta(te) lõpus hinnatakse reaalset kasutust ja tehakse vajadusel ümberarvestus KMS § 32 lg-te 3–42 alusel. Maksuhaldur ei saanud ega pidanud maksumenetluses arvestama kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud täiendavaid tõendeid hiljem aset leidnud sündmuste kohta, mis kaebaja hinnangul kinnitavad äriühingu tegevuse laienemist ja mitme kontori vajalikkust. Majandustegevuse laienemine ei saa ühtlasi olla asjaoluks, mis igal juhul põhjendab reaalset vajadust mitme kontori järele.
4.Texpo OÜ ja MTA esitasid kohtuotsuse vaidlustamiseks apellatsioonkaebused.
5.Tallinna Ringkonnakohtu 4. mai 2017. a otsusega jäeti menetlusosaliste apellatsioonkaebused rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kohus põhjendas otsust järgmiselt. Maksuhaldur on tuginenud asjaolule, et Kentmanni 6-73 korteriomandi kasutusotstarbeks on eluruum ning kaebaja dokumenteerimata kavatsus korteri ettevõtluses maksustatava käibe tarbeks kasutamiseks ei ole käsitatav usutava äriplaanina. Kinnisvarainvesteeringu puhul, mis seisneb ühe korteriomandi soetamises selle äriruumina väljaüürimise eesmärgil, ei pruugi dokumenteeritud äriplaani koostamine olla tavapärases äritegevuses üldse tingimata vajalik, eriti olukorras, kus kinnisvara ostu ei finantseerita näiteks krediidiasutuselt laenatava kapitali arvelt. Tegemist on 2(6)
3-15-2961 Tallinna südalinnas asuva uue ja esindusliku hoone kolmandal korrusel paikneva 108,8 m2 suuruse korteriga, mille väljaüürimine ei ole keerukas. Tavapärase majanduskeskkonna ja tavakasutuse tingimustes säilib ka korteriomandi turuväärtus küllaltki pikka aega soetamisaegsega vähemalt lähedasel tasemel, mistõttu ei ole investeering väga suure riskiga. Korterit üürile pakkunud maakleri postkasti ekraanipildid korteriga seotud e-kirjavahetuse kohta ning kinnisvaraportaalis avaldatud üürikuulutuste internetiaadressid kinnitavad koostoimes kaebaja seletustega piisavalt veenvalt kaebaja kavatsust üürida korter välja äriruumina. Ka isiku hilisem tegevus võib kinnitada, et tegelik kavatsus korteriomandi kasutamiseks maksustatava käibe tarbeks esines juba maksuotsuse andmise hetkel (vt ka lahend nr 3-3-1-53-16, p 22). Kuigi kohus asus seisukohale, et tulevikus planeeritavate sündmuste puhul kehtib leebem tõendamisstandard, ei nähtu kohtuotsusest, et kohus oleks tegelikult leebemast standardist lähtunud. Kohtumenetluses on MTA täiendavalt rõhutanud, et kaebaja äriplaani realiseerumiseks esineb seaduslik takistus, sest soetatud korteriomandite kasutusotstarve on eluruum ja selle kasutamine äriruumina väljuks omandi tavakasutusest (vt lahendi nr 3-2-1-3-15, p 18; lahendi nr 3-2-1-90-13, p 15). Kinnistusraamatu ja ehitisregistri andmetel (tl 187–190) on Kentmanni 6 ehitise puhul küll tegemist äri- ja eluhoonega (eluruumide pind 8933,6 m2 ja mitteeluruumide pind 1704,1 m2), kuid korter nr 73 on siiski eluruum. Olenemata sellest, et eluruumi kasutamine (sh väljaüürimine) büroona ei vastaks korteriomandi ehitusõiguslikule kasutusotstarbele, ei ole alust omistada sellele maksuõiguslikult määravat tähendust ja lähtuda tuleks tegelikust kasutusest (vt lahendi nr 3-3-1-47-15 p-d 15-16 ja nr 3-3-1-53-16 p 18). Lisaks ei ole MTA maksuotsuses tuginenud kasutusotstarbest tulenevale võimatusele äriplaani elluviimiseks. Kentmanni 6-26 korteriomandit soovib kaebaja väidetavalt kasutada 50% ulatuses äriühingu kontorina. Kaebaja seletused teise kontoripinna vajalikkuse ja selle kavandatava kasutuse kohta ei ole olnud järjekindlad ning tõenäolisemaks tuleb pidada korteri soetamist juhatuse liikmete elukohaks nende Eestis viibimise ajal. Ka vaatluse käigus ei tuvastatud, et korterit oleks sisustatud eluruumist erinevalt (mh sisaldusid korteris täissisustusega köök ja vann). Eluliselt ei ole usutav äripartnerite või klientide võõrustamine juhatuse liikmete elukohas 50% korteri kasutuse mahus. Iseseisvat tähendust ei ole sellel, et Kentmanni 6-26 korter on äriregistri teabesüsteemi kohaselt Texpo OÜ registrijärgne aadress. Kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud andmetest oma tegevuse laiendamise kohta (st kokkulepete sõlmimine erinevate toodete Eesti turul esindamise kohta, tl 17–19p; tl 35–41p; tl 146– 155p) ei saa automaatselt järeldada, et see tingiks vajaduse omada kahte kontoripinda.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Texpo OÜ kassatsioonkaebuses palutakse rahuldada kaebus tervikuna. Kaebaja leiab, et on selgelt ja järjepidevalt olnud seisukohal, et 50% Kentmanni 6-26 korterist (üks tuba ja köögiosa) saab olema kasutuses äriühingu kontorina. Korteri sisustamine oli kontrolli tegemise ajal alles algusjärgus ning seepärast ei ole õige teha järeldusi nõupidamisruumile kohase mööbli puudumise või köögi ja vannitoa sisustamise järgi. Praegu on kaebaja mõlemad kontorid kasutuses, Tartu maantee kontoris tegeletakse igapäevase tööga ja Kentmanni tänaval, kus on esinduslikumad ruumid, peetakse koosolekuid ja ärikohtumisi. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud oma seisukohta, et korteri kasutamine 50% ulatuses kontorina pole eluliselt usutav. Maksuhaldur oleks pidanud lähtuma kaebaja kavatsusest ja lubama sisendkäibemaksu kohe maha arvata.
6.Maksu- ja Tolliamet leiab kassatsioonkaebuses, et kohtuotsus tuleb tühistada osas, milles kaebus rahuldati. Arvestades kohtupraktikat, pole kaebaja suulised seletused käsitatavad äriplaanina, asjas pole esitatud sellise sisuga dokumente, millest saaks järeldada äriplaani olemasolu. Äriplaanist peab olema tuletatav realistlik kavatsus kinnistut pärast soetamist kasutada maksustatava käibe tarbeks, arvestades ka KMS § 16 lg 2 p-dega 2 ja 3 ning § 16 lg 3 p-dega 1 ja 2. Ringkonnakohus leidis, et 3(6)
3-15-2961 kaebaja tegi väikese riskiga investeeringu, sest kahe korteri väljaüürimine Tallinna kesklinnas on väga lihtne. Selle seisukohaga ei saa nõustuda. Kaebaja jaoks oli kahe korteri soetamise puhul tegemist suure pikaajalise investeeringuga, arvestades näiteks tema majandusaasta aruandest nähtuvat kahjumit 2015. aastal ja meedias kajastatud probleeme äriruumide väljarentimisel. Isegi kui äriplaani puudumine kõrvale jätta, ei ole mitte ühestki allikast tuletatav seaduslike või muude takistuste puudumine äriplaani teostamiseks. Korteriomandi kasutusotstarve on eluruum nii formaalselt kui ka sisuliselt. Varasemast kohtupraktikast ei saa järeldada, et kaebaja planeeritud tegevus oleks eluruumis võimalik. Rõhutada tuleb, et arvestades asjas nr 3-2-1-3-15 Riigikohtu otsuse seisukohti , on elamu kasutusotstarbevastane tegevus keelatud sõltumata sellest, kas see naabreid tegelikult mõjutab. Sellest tulenevalt ei ole alust lubada kaebajal kinnistu soetamisel tasutud käibemaksu maha arvata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et kohtuotsus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada ja asi saata uueks arutamiseks ringkonnakohtule (HKMS § 230 lg 4). Kohtud on rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust ning kohtu siseveendumuse kujunemine pole seetõttu jälgitav (HKMS § 165 lg 1 p 4). HKMS § 61 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb kõiki tõendeid hinnata igakülgselt, täielikult ning vastastikuses seoses. Ka seda nõuet pole kohtud järginud ning see võis mõjutada asja lahendamise tulemust.
8.KMS § 29 lg 1 näeb ette, et tasutava käibemaksusumma arvutamisel ei võeta arvesse maksuvaba käibe tarbeks (KMS § 16) tehtud tehingutelt tasutud käibemaksu. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas kaebaja soetatud korteriomandid, mille kasutusotstarbeks oli eluruum, on kaebaja väiteid ja esitatud tõendeid arvestades soetatud maksustatava käibe tarbeks. Kui korteriomandid on soetatud maksuvaba käibe tarbeks, puudub kaebajal õigus käibemaksu mahaarvamiseks ning tagastusnõude rahuldamisest keeldumine oli õige.
9.Riigikohus leidis haldusasjas nr 3-3-1-47-15 tehtud otsuses (p 16), et korteri ehitusõiguslikust kasutusotstarbest lähtumine ei pruugi käibemaksuseaduse kontekstis eluruumide ja mitteeluruumide eristamisel viia alati õigele tulemusele ning maksukohustuslasele tuleb anda võimalus selgitada ja esitada tõendid näitamaks, et korter soetati majandustegevuse tarbeks. Seejärel tuleb hinnata, kas kavandatav tegevus kujutab endast maksustatavat käivet ning kas esitatud äriplaan on usutav. Kui äriplaani teostumiseks pole õiguslikke või muid takistusi ning äriplaan on usutav, tuleb maksukohustuslasele anda võimalus arvata sisendkäibemaks kohe maha.
10.Sama otsuse p-s 12 võttis Riigikohus kinnisasja soetamisega seotud maksuvabastused kokku järgmiselt: "KMS § 16 lg 2 p 2 ja lg 3 p 1 tõlgendamisel saab teha järelduse, et majutusteenuse pakkumine pole kunagi maksuvaba ja eluruumi üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmine on alati maksuvaba, muu kinnisasja või selle osa kasutusse andmine on maksuvaba, kui maksukohustuslane pole maksuvabastusest loobunud. Seega tuleks eluruumi soetamine maksustatava käibe tarbeks kõne alla juhul, kui see soetatakse eesmärgiga osutada neis ruumides majutusteenust."
11.Kohtud on käesolevas asjas asunud seisukohale, et kinnisasja väljaüürimine kontorina või kasutamine äriühingu kontorina annab aluse korteriomandite soetamisel tasutava käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. See seisukoht ei ole täies kooskõlas seadusega. Kinnisasja üürile andmine on üldjuhul maksuvaba käive. Üksnes siis, kui maksukohustuslane on maksuvabastusest loobunud, esitades enne käibe toimumist kirjaliku teate maksuhaldurile, on tegemist maksustatava käibega.
4(6)
3-15-2961
12.Kuni 30. juunini 2015 kehtinud ehitusseaduse (EhS v. r.) § 26 lõike 5 alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri 4. detsembri 2012. a määruse nr 78 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu" nägi ette hoonete kasutamise kas elamuna (kood 11000 ja järgnevad) või mitteelamuna, sealhulgas büroona (kood 12200). Samas viidatud määruse § 1 lg 5 kohaselt võis külaliskorterit või kodumajutust pakkuva ehitise liigitada lisaks majutushoonele kui mitteelamule ka ühepereelamu või korterelamu alla.
13.Seega majutusteenuse pakkumine on kehtiva õiguse kohaselt lubatav nii elamus kui ka mitteelamus, bürooruumid võivad asuda aga mitteelamu kasutusotstarbega hoones või ruumides. Selles seisnebki käesoleva asja asjaolude oluline erinevus asja nr 3-3-1-47-15 asjaoludest: kui viimati nimetatud asjas kavatseti kasutada eluruumi kasutusotstarbega kinnisasja majutusteenuse osutamiseks, siis käesolevas asjas kontoriruumidena.
14.Kaebaja soetas korteriomandid, mille reaalosa kasutusotstarbeks on 23. märtsil 2015 väljastatud ehitise kasutusloal määratud eluruum. Hoonele kasutusloa väljaandmise ajal kehtinud EhS v. r. § 32 lg 3 kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud kasutamise otstarbel. Riigikohus on 17. juuni 2015. a otsuses asjas nr 3-2-1-3-15 leidnud, et kaaskorteriomanike nõudeõigus lõpetada korteriomandi kasutamine tegevuseks, mis on vastuolus hoone kasutusloas märgitud ehitise kasutamise otstarbega, tuleneb viidatud EhS v. r. § 32 lõikest 3 ja korteriomandiseaduse § 10 lõikest 1 ja § 12 lõikest 3. Hoone kasutusotstarvet määravate haldusaktide olulisust ruumide majandusliku otstarbe tuvastamisel, eriti olukorras, kus ruume pole kasutusele võetud, on Riigikohus rõhutanud ka
9.novembri 2017. a määruses asjas nr 2-16-6354. Kehtiva ehitusseadustiku § 50 lg 3 kohaselt määratakse kasutusloaga ehitise kasutamise otstarve. EhS §-le 139 näeb ette karistuse selle eest, kui ehitist kasutatakse ilma kasutusloata.
15.Maksukorralduse seaduse (MKS) § 150 lg 1 kohaselt lasub maksukohustuslasel maksuotsuse vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohtupraktikas on rõhutatud, et tõendamiskoormus läheb maksukohustuslasele üle vaid siis, kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud (vt lahend nr 3-3-1-27-15, p 20). Vaidlustatud maksuotsuses on maksuhaldur tagastusnõude rahuldamata jätmist põhjendades viidanud konkreetsetele kontrollakti punktidele, kus sisaldub põhjalik tõendite analüüs ja neist tehtud järeldused. Kontrollaktis on rõhutatud, et kuna tegemist on veel kasutusele võtmata ehitisega, tuleb kinnisasja tegeliku kasutuse määramisel tugineda ruumides vaatluse ajal tuvastatud esemetele (sisseehitatud kööginurk, vann, saun) ning registrites toodud ruumide kasutuse sihtotstarbele, mis on eluruum. Seega pole õige kohtute seisukoht, et maksuhaldur pole maksuotsust põhjendanud asjaoluga, et äriplaani teostamist takistab ka korteriomandile määratud kasutusotstarve. Nagu nähtub kaebaja poolt maksumenetluses antud selgitustest (vt kontrollakti lk 5), oli kaebajale selge, et äriplaani teostamine vajab korteriomandi kasutusotstarbe muutmist. Vastasel korral poleks ta väitnud, et dokumendid kasutusotstarbe muutmiseks on juba pikemat aega menetluses. Vaatamata maksuhalduri korduvatele nõuetele ei ole sellekohaseid dokumente maksumenetluse käigus ega ka kohtule esitatud.
16.Tõendamiskoormus ehitusõiguslikule kasutusotstarbele mittevastava äriplaani realistlikkuse osas lasub MKS § 150 lg 1 kohaselt kaebajal ning sõltumata sellest, et tegemist on kavatsuse tõendamisega, ei kehti siin tavapärasest leebem tõendamisstandard. Ringkonnakohus on õigesti juhtinud tähelepanu, et ei maksumenetluse ega kohtumenetluse normid ei anna leebema tõendamisstandardi kasutamiseks alust.
17.Praegusel juhul on kohtud lugenud maksuotsuse järeldused korteri nr 73 osas ümber lükatuks kaebaja juhatuse liikme seletusega tulevase kasutusotstarbe kohta, maakleri kinnitusega, et kaebaja oli tema klient ning ta püüdis korterit üürile anda alates aprillist 2015, ja 28. oktoobril 2015 sõlmitud üürilepinguga, millega anti korter bürooruumina üürile 1370 euro eest kuus, millele pidi lepingu 5(6)
3-15-2961 kohaselt lisanduma seaduses ette nähtud käibemaks. Haldusakti, millega määrati korteri kasutusotstarve, on ringkonnakohus lükanud kõrvale väitega, et lähtuda tuleb korteri tegelikust kasutusest. See väide ei ole asjakohane, sest maksuotsuse õiguspärasust hinnatakse selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 ls 2) ning sel ajal korter tegelikus kasutuses ei olnud. Kui äriplaani elluviimiseks esineb seadusandlikke takistusi, ei pruugi see olla üldse elluviidav. Kui sellised takistused on kõrvaldatavad, saab äriplaani usutavuse hindamisel arvesse võtta seda, kas kaebaja on astunud samme takistuste kõrvaldamiseks ja millal neid samme astuti.
18.Maksukohustuslane peaks eelduslikult näitama, milliseid abinõusid ta on rakendanud või planeerib rakendada, et eluruumi kasutusotstarvet muuta kavandatava kasutusotstarbega kooskõlas olevaks. Nende abinõude realiseeritavuse hindamisel tuleb arvestada ka kolmandate isikutega seotud õiguslikke riske, nt korterelamu kaasomanike õigust ja huvi takistada kasutusotstarbe muutmist või kasutusotstarbele mittevastavat kasutust.
19.Kohtud on tõendina arvestanud ka kaebaja poolt pärast maksumenetluse lõppu sõlmitud lepingut, leides õigesti, et ka isiku hilisem tegevus võib kinnitada, et tegelik kavatsus korteriomandi kasutamiseks maksustatava käibe tarbeks esines juba maksuotsuse andmise hetkel. Samas, leping ei saa vabastada ehitusõigusliku kasutusotstarbe järgimise kohustusest. Seega ei tähenda lepingus mitteeluruumile vastava kasutusotstarbe kokkuleppimine vältimatult, et korteri kasutamine mitteeluruumina on õiguslikult võimalik.
20.Nagu käesoleva otsuse punktis 10 märgitud, on kinnisasja üürile andmine üldjuhul maksuvaba käive. Seega selleks, et tegemist oleks maksustatava käibega, pidi maksukohustuslane enne tehingu tegemist maksuvabastusest loobuma kirjaliku teatega maksuhaldurile. Sellist tõendit asjas esitatud ei ole. Kui selline teade maksuhaldurile siiski esitati, võib äriplaani usutavust suurendada see, kui teade esitati enne maksuhalduri kontrollitoiminguid. KMS § 16 lg 3 lubab teate esitada enne käibe toimumist samal maksustamisperioodil või varem. Seega on teate esitamine põhimõtteliselt võimalik ka ajal, mil kinnisasi soetati.
21.Kaebaja on leidnud, et kohus pole piisavalt põhjendanud, miks ta ei pea eluliselt usutavaks seda, et 50% ulatuses soetas kaebaja korteri nr 26 selleks, et kasutada seda äriühingu kontorina. Kolleegium nõustub kaebajaga, et kohus pole veenvalt põhjendanud, milline erinevus asjaoludes tingib ühe korteri maksustatava käibe tarbeks kasutamise elulise usutavuse ja teise korteri puhul mitte.
22.Seega tühistab kolleegium ringkonnakohtu otsuse ja saadab asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule (HKMS § 230 lg 5 p 2). Kaebaja on esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamiseks summas 889,8 eurot. Menetluskulude jaotus otsustatakse koos vaidluse lahendamisega.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.