Aktsiaseltsi Generaator kaebus Keskkonnaameti 05.02.2016.a korralduse nr 1-3/16/241 tühistamise, alternatiivselt tühisuse kindlakstegemise ja vee erikasutusloa taotluse uueks otsustamiseks kohustamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kohtuistung 05.01.2017
Menetlusosalised
Kaebaja aktsiaselts Generaator, esindajad advokaadid Allar Jõks ja Britta Pärk ning juhatuse liige Jan Niilo Vastustaja Keskkonnaamet, esindajad advokaat Martin Triipan, Rein Urman, Jane Adler ja Maret Vildak
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.03.2017.a. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Aktsiaselts Generaator esitas 15.10.2010.a Keskkonnaametile (KKA) vee erikasutusloa taotluse (I kd tl 36-37, edaspidi taotlus) Kunda I paisul Kunda jõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks. 23.02.2011.a algatas KKA keskkonnamõju hindamise.
2.Keskkonnaamet lõpetas 05.02.2016.a korraldusega nr 1-3/16/241 (I kd tl 65 pöördel - 86, edaspidi vaidlustatud korraldus) Kunda hüdroelektrijaama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise ja jättis rahuldamata vee erikasutusloa taotluse Kunda I paisul Kunda jõe paisutamiseks, hüdroenergia kasutamiseks ja kalapääsu rajamiseks. KKA leidis, et taotlusega on kaetud ka kalapääsu rajamine. KKA põhjendas otsust järgmiselt.
2.1.KKA leidis, et tal on õigus lõpetada keskkonnamõju hindamise menetlus (KMH). KMH läbiviimine on menetlustoiming vee erikasutusloa andmise menetluses. Haldusorganil on õigus määrata menetlustoimingu vorm ja muud menetluse üksikasjad. KMH oli vaidlustatud otsuse tegemise ajaks kestnud 5 aastat ning viimasest aruande heaks kiitmata jätmise otsusest oli möödunud 2 aastat. Kuna kaladele läbipääsu tagamise tähtajaks oli 01.01.2013 ning kehtestatud on ka jõe hea keemilise seisundi ja ökoloogilise potentsiaali saavutamise tähtaeg, siis ei saa KKA aktsepteerida põhjendamatut viivitamist. KMH aruande heakskiitmiseks esitamiseks määrati vastavalt kaebaja soovile tähtaeg 02.11.2015. KKA hoiatas oma 07.09.2015.a kirjas kaebajat, et aruande esitamata jätmisel lõpetab KKA vee erikasutusloa taotluse menetluse. KMH aruande koostaja OÜ Alkranel leidis, et tähtaeg ei ole reaalne, kuid ei osanud öelda, millal on aruande esitamine võimalik. KMH aruande heakskiitmiseks esitamise ootamine ei ole eesmärgipärane. KKA võttis menetluse läbiviimisel aluseks kõik teadaolevad Kunda jõega seotud andmed ja dokumendid. KKA tugines kokku 16 eksperthinnangu ja töö andmetele ja tulemustele, loetelu on toodud vaidlustatud korralduse punktis 2.1.9.
2.2.Taotluse lahendamisel omab tähendust veekogu seisundi muutmise ökoloogilismajanduslik põhjendus. Alates 01.01.2013.a kehtib nõue, et taotlus peab sisaldama veekogu paisutamise ökoloogilis-majanduslikku analüüsi. KKA selgitas 07.09.2015.a, et kuna KKA hinnangul on taotlus perspektiivitu, siis ei ole seda analüüsi kaebajalt nõutud, kuid kui kaebaja soovib menetlusega jätkata, siis tuleb see analüüs esitada. Analüüsi ei ole esitatud.
2.3.Taotlust ei saa rahuldada, kuna kavandatav tegevus ohustab otseselt keskkonda (VeeS § 9 lg 10 p 1). Vabariigi Valitsuse 01.04.2010.a korraldusega nr 118 kinnitatud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas leiti, et vooluveekogumi Kunda_3 (Kunda I ja III paisu vahel), millel asub Kunda I pais, seisund on kesine, eesmärgiks seati saavutada 2015. aastaks seisundiks hea. 2014. aasta vahehinnangu põhjal oli seisund endiselt kesine. Keskkonda ohustab esiteks kalade läbipääsu puudumine üles- ja allavoolu. See killustab jõe, isoleerib populatsioonid ja on rändetõkkeks. Teineteisest isoleeritud jõelõikude vahel ei toimu kalastiku liikumist, sest paisud seda ei võimalda. Siirdekalad ei pääse merre toituma ning merest ei saa siirdekalad jõkke kudema. Selle tulemusel on kalastiku liikide hulk ja arvukus kahanenud kesise seisundi klassini. Kaebaja on KMH käigus käsitlenud kamberkalapääsu rajamise võimalust. Mistahes tüüpi kamberkalapääs ei ole jõe tüübispetsiifilisi liike silmas pidades efektiivne lahendus kalade läbipääsu tagamiseks, kui kasutatakse hüdroenergiat. Allapääsulahendusi käsitleti KMH-s liiga üldsõnaliselt. Laskujad satuvad turbiinidesse ja hukkuvad. Planeeritud 20 mm avadega resti paigaldamine on küll piisav lõheliste vastsetele, kuid on silmuvastsete jaoks liiga suur. Ei saa olla kindel, et ette nähtud voolukiirus on efektiivne kõigi liikide ja suuruste puhul. Kui veekogumil ei ole tagatud kalade läbipääs, siis ei ole võimalik ka veekogumi seisundi paranemine. Seisund võib seetõttu veelgi halveneda. Parim võimalus läbipääsu tagamiseks on tehiskärestiku rajamine ja paisutuse likvideerimine. Kamberkalapääsu efektiivsusele avaldavad mõju ka vähimad järeleandmised selle rajamisel, hooldamisel ja kasutamisel. Kunda jõel kui elupaigatüübil ja kaitsealuste liikide elupaigal on suur taastamispotentsiaal. Teiseks jäävad paisjärvede alla parimad kudealad - kruusased, kivised, kiirevoolulised ja külmaveelised lõigud. Paisutamise jätkumisel uputatud kärestikud ei taastu. Paisjärved kui
soojaveelised ja aeglase vooluga veekogud ei sobi jõe tüübiomaste liikide elupaigaks ning pidurdavad rännet. Kolmandaks on hüdroenergia kasutamisel ohuks veerežiimi muutused. Elektrijaam kasutab vett tsükliliselt, jättes paisualuse elustiku perioodiliselt veevaesesse olukorda ja seejärel üle ujutades. Kogu jõeelustikule on selline hüdroloogilise režiimi ebastabiilsus otseselt hukatuslik.
2.4.Kaebaja soovib vee erikasutusluba hüdroenergia kasutamiseks, muud alternatiivid kaebaja huve ei rahulda. Kaebaja eelistab sellise tegevusalternatiivi elluviimist, millega kaasneb praeguseks väljakujunenud veetaseme 22 m abs tõstmine kuni 25,15 m abs. See on vastuolus looduskaitseseaduse § 51 lg 1.
2.5.Kokkuvõttes leidis KKA, et nii keskkonnakaitse eesmärgid kui ka Kunda jõe hoiuala ja Sirtsi loodusala kaitse-eesmärgid on võimalik tagada vaid paisutuse likvideerimise korral. Seetõttu ei saa paisutamist ja hüdroenergia kasutamist Kunda I paisul lubada. Kuna kaebaja tingimata soovib hüdroenergia kasutamise võimalust, siis ei ole taotluse osaline rahuldamine võimalik. Kunda jõe hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide - hariliku võldase (Cottus gobio), hariliku hingi (Cobitis taenia), lõhe (Salmo salar) ja paksuseinalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. Sirtsi loodusala puhul on I lisas nimetatud kaitstavaks elupaigatüübiks muuhulgas jõed ja ojad (3260) ning II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on muuhulgas harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).
2.6.Muinsuskaitseliste huvide kohta leidis KKA, et muinsuskaitseliste aspektidega arvestamiseks ei saa eeldada vältimatut hüdroenergia kasutamist. Korraldusega ei nähta ette arhitektuurimälestise likvideerimist. Paisutuse likvideerimine tähendab veetaseme alandamist. KKA märkis, et antud juhul esineb mitmeid erinevaid huve – arhitektuurimälestise säilimine, Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide tagamine, keskkonnaeesmärkide saavutamine ja hüdroenergia kasutamine. Kultuuripärandi säilimise huvides ei saa eirata negatiivset mõju kaitse- ja keskkonnaeesmärkidele. Kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, peab keskkonnamõju hindamisel eelkõige arvestama ala kaitseeesmärki. KKA leidis, et vaadeldavas hüdroelektrijaamas hüdroenergia tootmise puhul ei esine üldiste avalike huvide seisukohast eriti tähtsat ja mõjuvat põhjust kavandatava tegevuse lubamiseks. Ei saa väita, et piirkonna elektrienergiaga varustamiseks puuduvad alternatiivid.
3.Aktsiaselts Generaator esitas 07.03.2016.a Tartu Halduskohtule kaebuse (I kd tl 2-9) ja 19.12.2016.a täiendavad seisukohad (II kd tl 32-37). Kohus võttis kaebuse menetlusse Keskkonnaameti 05.02.2016.a korralduse nr 1-3/16/241 tühistamise ja vee erikasutusloa taotluse uueks otsustamiseks kohustamise nõudes. Kohtuistungil täpsustas kohus, et kaebaja alternatiivseks nõudeks on vaidlustatud korralduse tühisuse kindlakstegemine.
3.1.Kaebaja leidis, et vastustaja ei oleks tohtinud teha vee erikasutusloa menetluses otsust ilma keskkonnamõju hindamise menetluse lõpuleviimiseta.
Vastustaja on vaidlustatud korralduses ise hinnanud taotletava tegevuse keskkonnamõju, kuid vastustajal puudub selline õigus ja pädevus. Keskkonnamõjusid võib hinnata üksnes litsentseeritud keskkonnaekspert. Korraldus ei sisalda kõiki KMH aruande sisu olulisi elemente. Ammendavalt ei ole käsitletud tegevuse ja selle alternatiivide võimaluste keskkonnamõju. Korralduses ei ole toodud erinevate keskkonnavaldkondade mõjude käsitlust. Puudub arusaam sellest, kuidas ja milliseid meetodeid kasutades on vastustaja järeldused teinud. Korralduse avalikustamisel ei ole järgitud KMH aruande avalikustamise reegleid. KMH menetluse lõpetamiseks puudub õiguslik alus. Menetluse lõpetamist ei saa põhjendada veeseaduses toodud tähtaegadega, kuna 07.01.2016.a kinnitatud uue veemajanduskava kohaselt on Kunda jõe hea seisund vaja saavutada aastaks 2021. Menetluse lõpetamist ei saa põhjendada ka menetluse pikkusega. Vale on vastustaja arvamus, et KMH-d korraldab isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia (arendaja). KMH esitamata jätmine oli tingitud KMH eksperdist, kaebaja ei saanud eksperdi tegevust mõjutada. Kalapääsude küsimuse oleks saanud lahendada taotluse menetlemise käigus. Vastustaja ise väitis Kunda Linnavalitsusele 17.12.2015 saadetud kirjas, et menetluses tuleb oodata ära KMH tulemused. Kaebaja ei nõustu sellega, et KMH aruande valmimise venimine on tema süü. Vastustaja palus 12.05.2015 teavet KMH aruande koostamise ja edasise protsessi läbiviimisega seoses, kaebaja vastas 22.05.2015. Alates 10.07.2015 asus vastustaja kaebajat veenma, et tegevus on perspektiivitu ning aruande täiendamiseks vajadus puudub. 17.08.2015 teavitas vastustaja, et keelduv otsus on juba ettevalmistamisel ja 07.09.2015 ütles uuesti, et KMH aruannet pole vaja täiendada. Sisuliselt oli vastustajal juba 10.07.2015 otsus tehtud ning seda ei oleks muutunud KMH aruande esitamine. Menetluse läbiviijaks oli vastustaja. Aruande esitamine ei kuulu kaebaja mõjusfääri, kuna selle esitab ekspert. Kaebaja teavitas 02.11.2015 vastustajat, et KMH ekspert ei ole määratud tähtajaks aruannet esitanud. Ka ökoloogilis-majandusliku hinnangu esitamist pidas vastustaja ise ebavajalikuks. 30.09.2015 toimunud kohtumisel lepiti kokku, et hinnangu koostamiseks puudub vajadus. Hiljem jättis vastustaja selle kokkuleppe vee erikasutusloa eelnõus kajastamata. Kaebaja oli nõus hinnangu esitama, kui vastustaja on seisukohta muutnud. Seda arvesse võttes on vastustaja esitanud ise vastukäivaid juhiseid hinnangu vajalikkuse osas.
3.2.Kaebaja on välja selgitanud, et Kunda jõe morfoloogiat arvesse võttes ei olegi ajalooliselt selles asukohas olnud võimalik kõigi kalaliikide ränne. Ilma ulatuslike kaeve- või isegi lõhkamistöödeta Natura alal ei ole võimalik rajada ka väidetavalt kõigile liikidele sobivat tehiskärestikku. Seega ei saa õiged olla 2007. aasta KMH järeldused, millele suures ulatuses tugines vastustaja otsus. Ka Muinsuskaitseameti hinnangul on uurimispõhimõttega vastuolus kõigi teiste kalapääsude välistamine. Tegemist on seni käsitlemata asjaoluga, mis võiks ka iseseisvalt olla menetluse uuendamise aluseks. 16.07.2016 jõustus veeseaduse (VeeS) § 17 lg 4 1, mis annab vastustajale võimaluse leevendada kalapääsudega seotud rangeid nõudeid, kui seda õigustab muinsuskaitseline või muu huvi.
3.3.Vastustaja ei ole otsuse tegemisel kaalunud kõiki olulisi huve ja ei ole arvestanud kolmandate isikute arvamustega. Kunda Linnavalitsus otsustas 08.04.2015.a toimunud koosolekul, et ei näe võimalust Kunda I paisu lammutamiseks, tiigi pindala vähendamiseks ja jõe ümber suunamiseks. Muinsuskaitseamet selgitas 20.11.2015.a kirjas, et KMH menetluse jätkamine on oluline. Eesti Veeühing pidas vajalikuks, et Keskkonnaamet peataks Kunda I paisu vee erikasutusloa menetlemise avalikustamisele esitatud kujul, sest selles toodud nõuded ja selgitused ei arvesta kõiki vajalikke asjaolusid.
Vastustaja väidab, et on kaalunud muinsuskaitselisi aspekte, kuid tegelikult tugineb otsus üksnes looduskaitselistele argumentidele. Veekaitsealaste eesmärkide täitmisel peab arvestama ka kultuuripärandi kaitsega. Vastustaja jättis arvestamata ka avaliku huvi seoses hüdroenergia tootmisega ning olemasoleva ettevõtluse jätkamisega.
3.4.Menetluse lõpetamine on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. Kaebaja tegutses looduskaitsealal juba enne seda Natura alaks hõlmamist. Kaebaja ei soovi alustada uut tegevust, vaid jätkata olemasoleva tegevusega. Kehtiv õigus ei ole kunagi keelanud hüdroenergia tootmist ning jõgede paisutamist. Nendes asjaoludes ei ole valdkonna õigusaktid ega Kunda jõe seisund peale menetluse alustamist muutunud. Vastustaja väljastas 31.12.2010 vee erikasutusloa eelnõu, kuid tegi 25.01.2011 ootamatu otsuse menetluse tähtaja pikendamiseks ja algatas 23.02.2011 KMH. 10.07.2015 teavitas vastustaja ootamatult taas vee erikasutusloa taotluse menetluse uuendamisest. Praeguseks on vastustaja menetluse lõpetanud. Tegemist on põhjendamatu ressursi ja rahaliste vahendite raiskamisega. Just kaebaja on olnud see, kes kandnud KMH-ga seotud kulutused.
3.5.Vaidlustatud korraldus võib olla tühine. Vee erikasutusloast keeldumine on põhjustanud olukorra, kus kaebaja on kohustatud panema toime õigusvastase teo ehk lammutama arhitektuurimälestiseks oleva paisu.
4.Vastustaja esitas 14.04.2016.a vastuse kaebusele (I kd tl 146-153) ja 28.12.2016.a täiendavad seisukohad (II kd tl 82-88). Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata.
4.1.Vastustajal oli õigus lõpetada ebamõistlikult pikaks veninud KMH menetlus ning teha ise kõiki asjakohaseid asjaolusid hinnates põhjendatud otsus vee erikasutusloa andmisest keeldumise kohta. Vee erikasutusloa menetlus oli kestnud juba üle 5 aasta. Kaebaja ei esitanud nõuetekohast KMH aruannet, sh jättis korduvalt aruande puudused kõrvaldamata. Kaebajal oli puuduste kõrvaldamiseks ja aruande esitamiseks piisavalt võimalusi. Vastustajal oli õigus määrata menetlustoimingu vorm ja muud haldusmenetluse üksikasjad. KMH menetluses on menetlusosalisel kaasaaitamiskohustus ning kaebaja seda ei täitnud. Vastustaja on juba vee erikasutusloa menetluse algusetappidest alates viidanud kaebaja taotluse perspektiivitusele. Haldusmenetluse pikk kestus omas otsest keskkonnakaitselist dimensiooni, kuna paisul ei ole kalade üles- ja allavoolu liikumine tagatud. Kõnealusel paisul peaks juba olema kalapääs või alternatiivselt peaks paisutus olema likvideeritud ja üldisemalt veekogu hea seisund saavutatud. Vastustaja pidi menetluse korraldamisel arvestama sellega, et konkreetse paisutuse ja selle tuleviku osas peab mõistliku ajaga saabuma selgus, et aidata kaasa seaduses keskkonnakaitse eesmärgil sätestatud tähtaegade järgimisele ja seatud eesmärkide saavutamisele. Kaebaja vee erikasutusloa taotluses esinesid puudused, mille kõrvaldamise vajadusele ja tähtajale vastustaja korduvalt viitas, kuid mida kaebaja täiel määral ei kõrvaldanud. Kaebaja taotluses puudus ökoloogilis-majanduslik analüüs. Vastustaja ei ole võtnud endale KMH eksperdi rolli. Vastustaja uuris tulenevalt uurimispõhimõttest välja menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja kogus selleks tõendeid. Vee erikasutusloa andmise peab vastustaja otsustama kaalutlusõiguse alusel. Õigusakti kohaldamine haldusakti andmise otsustamiseks ei kujuta endast KMH eksperdi rolli võtmist. Sisuliste hinnangute andmine ja keskkonnamõjuga seotud küsimustes seisukohtade võtmine on keskkonnavaldkonnas otsuste langetamise loomulik osa. Neid hinnanguid anda ja
seisukohti tuleb kujundada ka siis, kui haldusorganil on heakskiidetud KMH aruanne otsustamisel kasutada. KMH aruanne on vee erikasutusloa andmise menetluses üheks tõendiks. Vee erikasutusloa taotluse menetlus ei ole peatunud, kuna nii KMH kui ka vee erikasutusloa menetlused lõpetas vaidlustatud korraldus.
4.2.Vastustaja leidis, et põhjendatud on jätta taotlus rahuldamata (vastustajal oli ka võimalus jätta taotlus läbi vaatamata). Aastaid kestnud menetlus ei ole kummutatud vastustajal menetluse kestel kujunenud seisukohta, et kaebaja poolt soovitud vee erikasutusluba ei saa anda. Vaidlustatud korralduses toodud põhjendustel leidis vastustaja, et taotletav tegevus kujutab endast ohtu keskkonnale. Vaidlusalusel paisul on täitmata kohustus tagada kalade läbipääs üles- ja allavoolu, mis tuli täita hiljemalt 01.01.2013. Saavutamata on jõe hea keemiline seisund ja ökoloogiline potentsiaal, mille tähtaeg oli 22.12.2015, selle üheks põhjuseks on vaidlusalune paisutus. Kuna veemajanduskava 2009-2015 perioodil jäid Kunda jõe veekogumitele seatud eesmärgid saavutamata, pikendati veemajanduskavas 2015-2021 Kunda_1, Kunda_2 ja Kunda_3 veekogumite hea seisundi saavutamise eesmärki kuni aastani 2021. See ei tähenda, et olukord on nüüd veeseadusega kooskõlas. Uue pikendatud tähtaja näol on tegemist erandiga, mis nähti ette, kuna algseks tähtajaks ei suudetud eesmärke täita. Need asjaolud toetavad vastustaja seisukohta, et põhjendatud oli teha vee erikasutusloa andmisest keelduv otsus, et võtta sisuline seisukoht ja luua selgus kaebaja poolt soovitud tegevusvariantide lubatavuse osas. Vastustaja on vaidlustatud korralduses selgitanud, miks ta on seisukohal, et vaidlusalusel paisul hüdroenergia kasutamisel ja ka jõe paisutamisel ei ole ühegi seni väljapakutud meetmega võimalik piisavalt kõrvaldada kahtlust ohu osas Natura 2000 ala kaitse-eesmärgile ja terviklikkusele. Kahtluse korral tuleb lähtuda ettevaatusprintsiibist, vältida keskkonnakahju tekkimise ohtu ja mitte lubada kavandatud tegevust kuni teadusliku ebakindluse kõrvaldamiseni.
4.3.Vastustaja on vaidlustatud korralduses märkinud, et antud juhul esineb mitmeid erinevaid huvisid: arhitektuurimälestise säilimine, Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide tagamine, keskkonnaeesmärkide saavutamine ja hüdroenergia kasutamine. Neid erinevaid huvisid on vastustaja vaidlustatud korralduse tegemisel läbivalt arvesse võtnud. Eraldi on analüüsitud muinsuskaitseseadusest tulenevaid kohustusi, selgitades samas ka Muinsuskaitseameti seisukohti. Kaebaja soovis alustada ettevõtlusega. Seetõttu oli vee erikasutusloa andmise üle otsustamisel vajalik omavahel eelkõige kaaluda majanduslikke huve hüdroenergia kasutamiseks ning looduskaitselisi huve. Erinevate asjaolude ja lahenduste kaalumisel jõudis vastustaja järeldusele, et soovitud vee erikasutusluba ei ole võimalik anda, kuna ühegi kaebaja poolt võimalikuks peetud lahendusvariandiga ei ole võimalik kõrvaldada kahtlust, et kavandatav tegevus mõjub negatiivselt Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärgile. Kaebaja väide, et vastustaja ei ole kõiki huvisid kaalunud, on ebaõige. Hüdroenergia kasutamine ei ole muinsuskaitseliste aspektidega arvestamise vältimatuks eelduseks. Mälestised ei ole alati kasutuses oma algses funktsioonis. Lisaks ei ohusta vaidlusalune korraldus muinsuskaitselisi huve ka paisu kui ehitise osas, sest korraldusega ei kohustata kaebajat arhitektuurimälestist likvideerima. Hüdroenergia tootmisega alustamine ei ole kõnealuses piirkonnas selline avalik huvi, mis oleks pidanud üles kaaluma looduskaitselised huvid.
4.4.Vee erikasutusloa taotlejal ei saa olla õiguspärast ootust, et ta kahtlemata vee erikasutusloa saab. Kaebaja viited vastustaja väidetavale ootamatule käitumisele ei ole asjakohased. Kaebaja väide, et vastustaja otsus algatada KMH oli ootamatu, ei ole asjakohane, kuna vaidluse all ei ole KMH algatamine ega selle õiguspärasus. Lisaks ei saanud see tulla kaebajale ootamatult, kuna kaebajale pidi olema teada, et Kunda jõgi kuulub Natura 2000 võrgustikku. Vastustaja viitas juba 20.01.2012.a kaebajale, et tema taotlus on perspektiivitu. Vastustaja selgitas kaebajale mitmel korral, et jätab tema taotluse läbi vaatamata, kui kaebaja nõuetekohast KMH aruannet ei esita. Nendest seisukohtadest pidi kaebaja mõistma, et tema taotluse positiivseks lahendamiseks on tal vaja esitada veenvad asjaolud ja tõendid, mille alusel vastustaja võiks oma esialgse seisukoha ümber vaadata, sealhulgas välistaks ebasoodsa mõju Natura 2000 ala terviklikkusele ja kaitseeesmärgile. Lubade andmise menetlus iseenesest põhineb otsustaja diskretsioonil, mida kasutades otsustaja hindab, kas antud asjaolusid arvestades on võimalik taotlejale tema taotletud luba anda või mitte. Otsustamisel tuleb seejuures arvestada aja jooksul lisanduvat teavet tegevuse ja selle mõjude kohta. Seetõttu ei saa vee erikasutusloa taotlejal põhimõtteliselt esineda õiguspärast ootust seoses loa saamisega.
4.5.Kaebaja väide, et ta on kohustatud panema toime õigusvastase teo, on täiesti asjakohatu. Vaidlustatud korraldus ei ole kohustav haldusakt. Vaidlusalune korraldus iseenesest ei sisalda kaebajale ühtegi kohustust ega ettekirjutust, seetõttu ei saa kohustada kaebajat panema toime õigusrikkumist. Kuna vastustaja keeldus kaebajale vee erikasutusloa andmisest, on kaebaja tõepoolest kohustatud paisutuse likvideerima. Oluline on märkida, et kaebaja on kohustatud likvideerima paisutuse ehk alandama veetaset, mitte tingimata täielikult lammutama paisu kui ehitise. See, kuidas ja millal toimub paisutuse likvideerimine, ei kuulu vaidlustatud korralduse reguleerimisalasse.
4.6.Kaebaja täiendavalt esitatud andmed ei olnud vastustajale vaidlustatud käskkirja andmisel kättesaadavad ja neid ei saa käskkirja õiguspärasuse hindamisel arvestada. Kohtu seisukoht
5.Kaebaja esitas taotluse Kunda I paisul Kunda jõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks. Vastustaja leidis, et taotlusega on kaetud ka kalapääsu rajamine. Kohtu hinnangul lahendas vastustaja vaidlustatud korraldusega kaebaja taotluse jõe paisutamiseks hüdroenergia tootmise eesmärgil, hüdroenergia kasutamiseks ja kalapääsu rajamiseks eeltoodud eesmärgi saavutamiseks tehtavate ehitustööde (restaureerimise) käigus. Kuna praeguses kohtuasjas hindab kohus vaidlustatud korralduse õiguspärasust, siis puutuvad asjasse üksnes sellised asjaolud ja kaalutlused, mis omavad tähtsust nende küsimuste lahendamisel. Kohus ei käsitle poolte väiteid, mis jäävad sellest ringist väljapoole. Eeltoodu alusel jääb praeguse kohtuasja piiridest välja muuhulgas see, mida tuleb kaebajal teha olukorras, kus vaidlustatud korraldus jääb kehtima. Vaidlustatud korralduse kehtima jäämine tähendab kaebaja jaoks seda, et kaebajal puudub vee erikasutusluba jõe paisutamiseks, kaebajal puudub õigus asuda tootma hüdroenergiat ning kalade läbipääsu tagamise küsimus vaidlusaluse menetluse käigus lahendust ei leidnud. On selge, et kaebajal tuleb täita VeeS § 171 lg 4 tulenev kohustus paisutus likvideerida ja VeeS § 17 lg 4 tulenev kohustus tagada kalade läbipääs üles- ja allavoolu (kui kaebajale ei tehta VeeS § 17 lg 4 1 sätestatud erandit). Nende kohustuste täitmisel vaidlustatud korralduse kehtima jäämise korral on aga tegemist korralduses käsitletud olukorrast suuresti erineva olukorraga. VeeS § 17 1 lg 6 alusel eelneb paisutuse likvideerimisele eraldi haldusmenetlus. Kalapääs rajatakse olukorras,
kus paisutust ei ole ning väljaspool neid ehitustöid, mida kaebaja kavatses teha paisu kasutusele võtmise ja hüdroenergia toomise eesmärgil. Võimalusi paisutuse likvideerimiseks ja kalade läbipääsu tagamiseks selles uudses olukorras ei ole käsitletud ja ei saanudki käsitleda vaidlusaluses menetluses. Seega väljuvad need küsimused ka praeguse kohtumenetluse raamidest.
6.Kohtu hinnangul tuleb praeguse asja lahendamisel kohaldada Eesti õigust. Vee kasutamine ja kaitse, Natura 2000 alade kaitse ja keskkonnamõju hindamine on küll valdkonnad, mis on reguleeritud Euroopa Liidu õigusega, praegusel juhul puutuvad asjasse eelkõige direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (loodusdirektiiv), direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (veedirektiiv) ja direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta. Kuid tegemist on direktiividega, mis tuleb üle võtta siseriiklikku õigusse. Kohus palus istungil pooltel selgitada, kas nende arvates esineb praeguses asjas alus tugineda otse Euroopa Liidu õigusele, sh kas pool väidab, et mõni asjasse puutuv direktiiv on üle võtmata või valesti üle võetud. Pooled selliseid väiteid esitada ei soovinud. Kaebaja esitas kohtule ingliskeelse dokumendi „Information note on recent requests concerning cultural heritage and water (DOC WD/2016-1/8)” (II kd tl 70-71), milles soovitatakse leida ajaloolisi vesiveskeid ja muid ajaloolisi ehitisi puudutavates olukordades tasakaal veekaitse ja kultuuripärandi kaitse vahel. Kohtu hinnangul ei kujuta see dokument endast õigusakti, tegemist on nõupidamisel või arutelul koostatud memoga. Seda kõrvale jättes ei käsitle see dokument ka praeguses kohtuasjas vaadeldavat olukorda. Dokument räägib veedirektiivi kohaldamisest. Praegusel juhul on tegemist Natura 2000 alaga ehk olukorraga, mida reguleerivad loodusdirektiivi artikli 6 lõiked 3 ja 4, mis on üle võetud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 29 lg 2 ja 3.
7.Pooltel ei ole vaidlust selles, et - Kunda jõe hoiuala võeti looduskaitse alla 15.09.2005.a; - Kunda jõgi kuulub Sirtsi loodusala koosseisus Natura 2000 alade võrgustikku, Sirtsi loodusala esitati Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja 05.08.2004.a; - Kunda jõgi on kogu ulatuses lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogu ning kuulub sellesse nimistusse alates 15.06.2004.a; - Kunda I pais e Kunda tsemendivabriku hüdroelektrijaama hoone, tamm ja algne turbiin koos ülekandemehhanismiga tunnistati kultuurimälestiseks 04.09.2008.a. KMH lõpetamine
8.Kaebaja põhiline etteheide vaidlustatud korraldusele seisneb selles, et vastustaja ei oleks tohtinud anda korraldust ilma KMH menetluse lõpuleviimiseta. Kohtupraktikas on leitud, et keskkonnamõju hindamine ei ole eraldiseisev menetlus, vaid loamenetluse raames toimuv menetlustoiming (Riigikohtu lahend 3-3-1-35-13 p 22). Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 1 sätestab, et menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. KeHJS teistsugust regulatsiooni ei sisalda.
9.Vastustaja põhjendas vajadust jõuda vaidlusaluses menetluses lõpliku otsuseni sellega, et pikale veninud menetlus takistas seadusest tulenevate keskkonnaeesmärkide saavutamist. VeeS § 35 lg 2 kohaselt tuli pinna- ja põhjavee hea seisund, kaasa arvatud tehisveekogumite ning tugevasti muudetud veekogumite hea keemiline seisund ja hea ökoloogiline potentsiaal
saavutada 22.12.2015.a. Kunda jõe lõigu Kunda_3 puhul hinnati seisundiks nii 2009. kui 2015. aastal kesine. VeeS § 17 lg 4 ja § 401 lg 13 alusel pidi paisu omanik või valdaja tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu hiljemalt 01.01.2013.a, see kohustus oli täitmata ja selle võimaluse puudumine on vastustaja hinnangul üks Kunda jõe kesise seisundi põhjuseid.
10.Kohus leiab, et KeHJS ei reguleeri ammendavalt vastustaja (KeHJS tähenduses otsustaja) tegevust menetluse juhtimisel. KeHJS ei näe küll ette tähtaegu KMH aruande koostamiseks või esitamiseks või seda, et otsustaja peaks selliseid tähtaegu määrama, kuid reeglina ei olegi see vajalik. Üheks KMH menetluses osalejaks on arendaja ehk isik, kes soovib ellu viia mingit tegevust ja taotleb selleks luba ning kellel on seetõttu huvi KMH menetluse efektiivse läbiviimise vastu. On täiesti võimalik, et haldusorganil ei olegi mingit huvi selle vastu, kui kaua KMH menetlus kestab. Praeguses asjas ei ole tegemist sellise olukorraga. Kaebaja väitis, et veeseaduses sätestatud jõe hea seisundi saavutamine oli ülesandeks tehtud riigile. Kohus nõustub sellega, kuid see ühtlasi tähendab, et riik, tegutsedes muuhulgas vastustaja kaudu, pidi jõe seisundi parandamiseks tegutsema. Vastustaja on piisavalt ja usutavalt põhjendanud, miks oli määramatu olukord vaidlusalusel paisul takistuseks jõe seisundi parandamisel ja miks ei olnud sellest lähtudes võimalik tähtajatult oodata KMH aruande valmimist. KMH menetluse lõpetamine oli selles olukorras menetlustoiminguna mõistlik ja vajalik. Eeltoodut ei muuda see, et Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016.a kinnitatud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavaga pikendati veekogumi Kunda_3 hea seisundi saavutamise tähtaega aastani 2021. Jõe seisundit saavad parandada ainult konkreetsed teod ning ilmselgelt ei järgne seisundi paranemine neile tegudele päevapealt. Positiivsed arengud võivad aega võtta aastaid. Praeguseks on tähtaja pikendamisel lisatud kuuest aastast üks möödas, tegelik olukord vaidlusalusel paisul ei ole veel muutunud. Vastustajale ei saa ette heita seda, et talle seatud eesmärkide saavutamiseks asus ta tegutsema kohe.
11.Kaebaja väitel ei saanud ta mõjutada KMH eksperdi (aruande koostaja) tegevust, kuna ekspert on erapooletu ja kaebajal puudus võimalus teda mõjutada. KeHJS § 14 lg 5 sätestab, et juhtekspert ja eksperdirühma liikmed peavad olema kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamisel erapooletud ja objektiivsed, kajastades keskkonnamõju hindamise aruandes kõiki asjaolusid, mis on tulenevalt keskkonnamõju hindamise eesmärgist olulised. Eeltoodu tähendab eksperdi kohustust olla erapooletu andmete kogumisel ja sisulise otsuse tegemisel. Eksperdi kohustus olla erapooletu ei tähenda seda, et puudub võimalus kohustada eksperti tegema oma tööd või tegema seda tähtaegselt. Kohtuistungil kinnitas kaebaja, et tema valis eksperdi ja sõlmis temaga lepingu. Seega oli kaebajal võimalus paika panna ka tehtava töö ajakava ning nõuda selle täitmist või vajadusel lõpetada leping selle eksperdiga ja leida uus. Kuna eksperdil oli lepinguline suhe kaebajaga, siis puudus selline võimalus vastustajal. Pooled ei ole seadnud kahtluse alla vaidlustatud korralduses sisalduvaid faktilisi andmeid menetluse käigu kohta. Selle põhjal esitas kaebaja KMH aruande esimest korda heakskiitmiseks 22.11.2011 ja teist korda 15.07.2013, mõlemal korral tagastas vastustaja aruande puuduste kõrvaldamiseks. Aruande teisel tagastamisel ei nõustunud kaebaja esialgu sellega, et aruanne on puudustega, kuid 09.01.2014.a toimunud koosolekul leppisid pooled kokku konkreetsetes valdkondades, milles aruannet parandada ja täiendada. 22.05.2015.a teatas kaebaja, et aruanne on endiselt täiendamisel. 10.07.2015.a määras vastustaja aruande
esitamiseks tähtaja 27.08.2015. 30.09.2015 toimus taas poolte kohtumine ning aruande esitamise tähtajaks määrati vastavalt kaebaja soovile 02.11.2015. See näitab, et kaebajal oli soovi korral piisavalt võimalusi korraldada aruande koostamine ja vastustajale esitamine, sh vajadusel vahetada eksperti.
12.Kohus ei nõustu sellega, et vastustaja on menetlust läbi viies kaebajat eksitanud. Praeguses menetlusstaadiumis ei ole kohased kaebaja väited, et vastustaja algatas KMH menetluse 2011. aastal ootamatult. Vastustajale ei saa ette heita seda, et ta võimalikult varases menetlusstaadiumis juhtis tähelepanu taotluse võimalikule perspektiivitusele. KeHJS § 1 lg 1 sätestab keskkonnamõju hindamise eesmärgina eelkõige keskkonna kahjustamise vältimise. KeHJS § 24 lg 1 näeb ette, et otsustaja peab tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemisel arvestama keskkonnamõju hindamise tulemusi, kuid sama paragrahvi lg 2 näeb ette ka võimaluse jätta hindamise tulemused motiveeritud põhjendusega arvestamata. Eeltoodust tuleneb esiteks, et KMH aruanne ei ole eesmärk omaette, vaid üksnes töövahend võimalikult põhjalike ja täielike andmete saamiseks ning erinevate võimaluste analüüsimiseks, ja teiseks, et vaidlustatud korraldus ei saa olla õigusvastane üksnes seetõttu, et otsustaja ei lähtunud KMH aruandest. See, et vastustaja andis vaidlustatud korralduse KMH aruandeta, ei tähenda seda, et vastustaja võttis endale KMH eksperdi rolli. VeeS § 9 lg 5 kohaselt oli vastustajal ainupädevus otsustada vee erikasutusloa andmine või sellest keeldumine ning nagu eespool öeldud, ei ole KKA seejuures üheselt seotud KMH aruandes toodud seisukohtadega. Ka kaebaja ise väidab seda, et vastustaja pidi vastu võtma otsuse, kaaludes seejuures kõiki andmeid, asjaolusid ja huve. Kokkuvõttes leiab kohus, et vastustajal oli praeguse kohtuasja asjaoludel õigus lõpetada KMH menetlus ja teha otsus loa andmisest keeldumise kohta KMH aruandeta. Kõigi oluliste huvide kaalumine
13.HMS § 4 lg 1 ja 2 kohaselt on kaalutlusõigus (diskretsioon) haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel ning kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ja ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. VeeS § 9 lg 10 p 1 kohaselt keeldutakse vee erikasutusloa andmisest, kui vee erikasutus ohustab otseselt inimese tervist või keskkonda. KeHJS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt võib Natura 2000 võrgustiku ala mõjutava tegevuse korral anda tegevusloa, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki. Kui hoolimata kavandatava tegevuse eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on see tegevus alternatiivsete lahenduste puudumisel siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel, võib tegevusloa anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul.
14.Kaebaja soovis luba vee paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks Natura 2000 võrgustiku alal, kusjuures ala kaitse-eesmärgiks on jõe kui elupaiga ja mitmete jões elavate
liikide kaitse. Kohtu hinnangul tuleneb KeHJS § 29 lg 2 kui erisättest, et sellise loa andmisel tuleb esmalt veenduda, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust või kaitse eesmärki. Kui selline ebasoodne mõju on olemas, siis puudub tegelikult vajadus muude asjaolude ja huvide kaalumiseks, kuna tegevusloa andmine on igal juhul välistatud. Praegusel juhul leidis vastustaja kolmel erineval põhjusel (vt otsuse punkti 2.3), et kavandatav tegevus avaldab otsest ebasoodsat mõju Natura 2000 alal kaitse-eesmärgile. Sel juhul ei saanud mistahes muude asjaolude või huvide kaalumine viia tulemuseni, kus tegevusluba oleks saanud anda. Eeltoodust ühtlasi tuleneb, et praeguses asjas on võimalik taotluse perspektiivitus ehk see, et otsustajale on selge arendaja kavatsuste ja Natura 2000 alal kaitse-eesmärkide ühildamatus.
15.Kaalumise jätkamine pärast seda, kui oli kindlaks tehtud võimalik ebasoodne mõju Natura 2000 alale, oleks olnud põhjendatud ainult juhul, kui oleksid esinenud KeHJS § 29 lg 3 sätestatud erandlikud asjaolud ehk alternatiivsete lahenduste puudumine ning kavandatud tegevuse vajalikkus avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel. Kohtule ei ole praeguses asjas sellised asjaolud äratuntavad ja neid ei ole välja toonud ka kaebaja. Kaebaja on üksnes üldsõnaliselt viidanud sellele, et hüdroenergia tootmine on avalikes huvides, kuid ei ole selgitanud, millised on need äärmiselt kaaluvad põhjused, miks tuleb hüdroenergiat toota just vaidlusalusel paisul ja milles väljendub praegusel juhul alternatiivsete võimaluste puudumine. Kokkuvõttes heidab kaebaja asjatult vastustajale ette, et vastustaja on eelistanud Natura 2000 ala kaitse vajadusest tulenevaid kaalutlusi teistele. Õigusaktid kohustavad vastustajat sellist eelistust tegema.
16.Kaebaja viidatud Euroopa Kohtu 14.05.2016.a otsuse C346/14 seisukohad ei ole praeguses asjas kohaldatavad, kuna kohtuasja asjaolud ei ole võrreldavad praeguse vaidluse asjaoludega. Asjas C346/14 ei ole esiteks tegemist Natura 2000 alaga. Teiseks sooviti selles asjas rajada hüdroelektrijaama jõele, mille seisukord võis selle tulemusena muutuda väga heast heaks ehk olukorraga, mida otseselt reguleerib veedirektiivi art 4 lg 7 (pinnaveekogu langemine väga heast seisundist heasse seisundisse tuleneb inimeste uuest püsivast arendustegevusest ning on täidetud samas sättes toodud lisatingimused).
17.Muinsuskaitseline huvi puutub praeguse kohtuasja lahendamisel asjasse ainult sedavõrd, et vaidlustatud korralduse kehtima jäämise korral ei ole kultuurimälestiseks tunnistatud ehitiste kompleks kasutusel tema algsel otstarbel. Muinsuskaitseameti seisukohast (I kd tl 88-90) tuleneb, et Muinsuskaitseamet eelistaks olukorda, kus mälestis on sihtotstarbelises kasutuses, kuid möönab võimalust, et see ei ole looduskaitselistel põhjustel võimalik. Samuti eelistaks Muinsuskaitseamet paisjärve säilimist, et mälestis oleks vaadeldav talle iseloomulikus keskkonnas. Kohtu hinnangul on vastustaja õigesti leidnud, et need argumendid ei kaalu üles võimalikku ohtu Natura 2000 ala kaitseeesmärkidele, sh arvestades, et paisjärve olemasolu kui selline halvendab oluliselt kaitsealuste liikide elutingimusi (vt otsuse punkti 2.3). Kohus märgib, et hüdroelektrijaama ehitised tunnistati arhitektuurimälestiseks neli aastat pärast seda, kui Kunda jõgi arvati Natura 2000 alade koosseisu. Kuigi sellele asjaolule ei saa omistada määravat tähendust, võiks sellest siiski eeldada teadlikkust, et muinsuskaitselised eesmärgid tuleb praegusel juhul ühildada Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidega.
Vastuolu õiguspärase ootuse põhimõttega
18.Kaebaja väitel tulnuks vaidlustatud korralduse andmisel arvestada seda, et kaebaja ei soovi alustada uue, vaid jätkata olemasoleva tegevusega. Kaebaja väitis, et ta tegutses looduskaitsealal juba enne seda Natura alaks hõlmamist ning et ta on varem paisu majandanud OÜ GENERAATOR E&K õigusjärglane. Vaidlusalusel paisul omas 12.03.2002-04.10.2007 vee erikasutusluba OÜ GENERAATOR E&K, registrikood 10420499. Kohus tegi äriregistri ja ehitisregistri andmete põhjal kindlaks, et OÜ GENERAATOR E&K kustutati äriregistrist 19.06.2007.a äriseadustiku § 60 lg 3 alusel ehk majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu, Harju Maakohtu 10.12.2007.a. kohtumäärusega tsiviilasjas 2-07-26642 otsustati viia läbi osaühingu likvideerimine ja ka praegu on ühing likvideerimisel. Kaebaja on selle ühingu osanik alates 04.02.2011.a. Õigusjärglust tõendavad andmed äriregistris puuduvad. Kunda I paisu hooned omandas kaebaja 03.12.2015.a notariaalselt tõestatud ehitise müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel. Kohtuistungil kinnitas kaebaja, et ta sai OÜ GENERAATOR E&K osanikuks aastal 2011 ja omandas ehitised likvideerimismenetluses aastal 2015. Kaebaja ei osanud selgitada oma väidet õigusjärgluse kohta.
19.Kohtu hinnangul ei ole kaebaja tõendanud, et ta oleks ise või oma õiguseellase kaudu kunagi tegelenud vaidlusaluse paisu majandamise või sellel elektrienergia tootmisega. Vastustaja on õigesti tuginenud sellele, et kaebaja soovis vaidlusalusel paisul tegevust alustada. Kuna üksnes taotluse esitamisest ei saa tuleneda õiguspärast ootust, et taotlus rahuldatakse, siis ei käsitle kohus pikemalt kaebaja väiteid õiguspärase ootuse rikkumise kohta. Õiguspärane ootus ei saa tuleneda üksnes asjaolust, et vaidlusalust paisu on varem kasutatud hüdroenergia tootmiseks. Nii asjaolud kui neile antav hinnang võivad ajas muutuda, samuti võib ajas selguda varasema tegevuse mõju keskkonnale. Kui tegevusluba tuleks anda pelgalt varasema loa olemasolu tõttu, siis muudaks see mõttetuks nii kogu praeguses kohtuasjas vaadeldava haldusmenetluse kui ka mistahes püüdlused parandada keskkonda olemasoleva tegevuse ümberkujundamise või lõpetamise kaudu. Sisuline otsus ei põhine täielikel andmetel
20.Vastustaja tugines kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel kolmele sisulisele põhjusele, mis on ohtlikud jõele kui elukeskkonnale ja kaitsealustele liikidele: piisava kalade läbipääsu puudumine, kudealade hävimine paisjärve tekkimise tõttu ja hüdroenergia kasutamisest tingitud veerežiimi muutused. Vastustaja analüüs põhines kokku 16 erineval allikal, mis on ära toodud vaidlustatud korralduse punktis 2.1.9. Kaebaja ei esitanud algses kaebuses vastuväiteid vastustaja sisulistele põhjendustele. Kaebuse täienduses väitis kaebaja, et vastustaja seisukohad kalade läbipääsu osas ei pruugi olla õiged. Kaebaja esitas kolm seisukohta, mis vastustaja väidete ja järeldustega diskuteerivad. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et kõik need kolm dokumenti on koostatud tema tellimusel pärast vaidlustatud korralduse andmist. Kaebaja iseenesest ei vaidle vastu sellele, et vaidlustatud korralduse andmisel aluseks olnud andmete, seisukohtade ja uurimuste põhjal ei ole keskkonnaeesmärkide saavutamine ja hüdroenergia tootmine ühildatavad. Kaebaja ei ole välja toonud vastuolusid sel ajal teada olnud andmete ja vastustaja otsustuse vahel. Pärast vaidlustatud otsuse tegemist teatavaks
saanud andmetega ei saa aga vaidlustatud otsuse õiguspärasuse hindamisel arvestada. HKMS § 158 lg 2 kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga.
21.Kaebaja leidis, et tema poolt tellitud uurimused võivad olla aluseks menetluse uuendamisel. Kui kaebaja nii arvab, siis tuleb tal esitada vastustajale menetluse uuendamise taotlus (HMS § 44). Kohus ei võta praeguse kohtuasja raames seisukohta haldusmenetluse uuendamise võimalikkuse kohta. Kohus ei käsitle kaebaja väiteid selle kohta, et VeeS § 17 lg 4 1 võimaldab leevendada kalade läbipääsu tagamise kohustust, kuna see säte jõustus pärast vaidlustatud korralduse andmist. Vaidlustatud korralduse tühisus
22.HMS § 63 lg 2 p 4 ja 5 kohaselt on haldusakt tühine, kui see kohustab toime panema õigusrikkumise, sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Kohus selgitas eespool, millised on vaidlustatud korraldusest tulenevad tagajärjed kaebajale (vt otsuse punkti 5). Seda arvestades ei saa tegemist olla tühise haldusaktiga HMS § 63 lg 2 p 4 või 5 alusel. Haldusakt ei pane kaebajale mingeid kohustusi, sh ei ole kaebajal vaidlustatud korralduse alusel kohustust pais lammutada.
23.Kokkuvõttes jätab kohus vaidlustatud korralduse tühistamise ja tühisuse tuvastamise nõuded rahuldamata. Kuna vaidlustatud korraldus jääb kehtima ja seega on kaebaja vee erikasutusloa taotluse osas otsus tehtud, siis puudub ka võimalus kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebus jääb tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
24.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja menetluskulude nimekirja ja kuludokumente ei esitanud, seega jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.