Kohtulahend

eurot ja 69 senti, mis kaeti Tallinna linna Spordi- ja Noorsooameti eelarvest; 3) 1. augustist kuni 31. oktoobrini 2013 esitati telekanalis PBK venekeelset reklaamklippi, milles E. Savisaar kutsub inimesi osalema 2013. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel (PBK reklaam). PBK reklaami maksumus oli 8467 eurot ja 20 senti, mille tasus Tallinna Linnavalitsus. E. Savisaar kandideeris 2013. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel Keskerakonna nimekirjas. Keskerakonna kohaliku omavalitsuse valimiste 2013. a valimiskampaania aruandest ei nähtu, et reklaamide eest oleks tasunud erakond või E. Savisaar. Eespool nimetatud reklaam on ennekõike käsitatav E. Savisaare isikureklaamina ning teavitus​kampaania on teisejärguline. Enamik kogutud hinnangutest kinnitavad seda järeldust (reklaami​agentuuri Zavod BBDO 11. novembri 2013. a ja 19. novembri 2013. a eksperdiarvamused, Reklaami​nõukoja 6. jaanuari 2014. a ja 13. oktoobri 2014. a arvamused ning Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituudi semiootikaosakonna 8. mai 2014. a ekspertiisihinnang). Eelnevat järeldust ei lükka ümber Linnar Priimäe, Tallinna Linnavalitsuse ega E. Savisaare arvamused. Kui reklaam on suunatud eelkõige selles eksponeeritud erakonna liikme reklaamimisele, mitte avalike huvide edendamisele, on selle reklaami kulude kandmine käsitatav annetusena era​konnaseaduse (EKS) § 123 lg 1 tähenduses. EKS § 123 lg 2 p 2 kohaselt on juriidilise isiku annetused keelatud. EKS § 124 lg 1 kohaselt tagastab erakond võimaluse korral keelatud annetuse viivitamata selle teinud isikule. EKS § 1211 lg 1 p-dest 2 ja 4 tulenevalt peab erakonna nimekirjas kandideerinud isik keelatud annetuse tagastama. Reklaamikulude kandmine Tallinna linna poolt on adressaadile tehtud juriidilise isiku annetus, mis on EKS § 123 lg 2 p 3 kohaselt keelatud. Seetõttu tuleb annetus Tallinna linnale tagastada. E. Savisaar peab kõrvaldama puudused 2013. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimiskampaania aruandes ning esitama ERJK-le tõendid kohustuste täitmise kohta.

suurendada venekeelse elanikkonna teadlikkust lähenevatest kohaliku omavalitsuse valimistest. E. Savisaare reklaamis kasutamine ei muuda seda valimisreklaamiks. Kaebajal on kohustus teavitada linnaelanikke mh aktiivse elusviisi üritustest ja julgustada neid sellistes ettevõtmistes osalema, tuntud linnaelanike kaudu seondub teavitus kõige äratuntavamalt Tallinna linnaga, linna enda ametnike kasutamine teavituskampaanias on otstarbekas (kulude kokkuhoid). Hiiu staadioni ja "Tallinn liigub" teavitused on seotud kohaliku omavalituse ülesande täitmisega ning enesekorraldusõigusega kohaliku elu korraldamisel. Teavituskampaaniad on pikaajaline praktika ning kooskõlas linna eelarvestrateegiaga. Teavitused ei olnud kaebaja isiklike huvide teenistuses; 4) ühestki ERJK poolt arvesse võetud tõendist ei tulene tõsikindlalt, et kaebaja on teavituskampaaniaid kasutanud isikliku valimisreklaamina; 5) teavitustel ei ole kasutatud erakonna logo ega muud erakonnaga seostatavat märki, pole kajastatud erakonna programmi ega reklaamita toodet välireklaami abil nii, et oleks ühemõtteline seos valimistel kandideerijatega.

eesmärgist lähtuvalt. Reklaami kui rahaliselt hinnatava hüve olemus ei võimalda seda erinevate eesmärkide kaupa osadeks jagada; 9) Hiiu staadioni reklaami puhul ei saa teavitust pidada põhiliseks eesmärgiks, vaid selleks on plakatil kujutatud isiku enda kui kohalikel valimistel kandideerija eksponeerimine (valimisreklaam). Hiiu staadioni reklaami eksponeeriti peamiselt Nõmme linnaosas 2013. a augustis ja septembris. Plakatil oli kaebaja koos Keskerakonna liikmete Jaanus Mutli ja Arvo Sarapuuga. Plakatil oli tekst "Hiiu staadioni avapidu ja avamäng", "15. september", "kell 12.00". Fotode juurde oli paigutatud isikute nimed. Pildi alumises paremas nurgas oli kasutatud Tallinna linna logo; 10) Zavod BBDO hinnangu kohaselt oli reklaami eesmärk ühelt poolt reklaamitarbija informeerimine Hiiu staadioni avamisest, samas aga ka Tallinna Linnavalitsuse liikmete eksponeerimine eesmärgiga mõjutada valimistulemusi neile isikutele soodsamas suunas. Puudub igasugune avalikust huvist kantud vajadus kasutada jalgpalliväljaku avamisreklaamis modellidena linnavalitsuse liikmeid. Pole võimalik mõista, kuidas erinevate muusikainstrumentidega varustatud Tallinna Linnavalitsuse liikmete kujutis on seotud avalikkuse informeerimisega jalgpallistaadioni võimalustest. Reklaam esindab võrdselt nii avalikke huve kui ka neis osalenud ametnike isiklikke huve. Reklaami tekstiline pool informeerib avalikkust staadioni avamisest, visuaalse poole eesmärk on eksponeerida valimistel kandideerivaid poliitikuid. Reklaami üheks eesmärgiks on valimistulemuste mõjutamine. Sellega on loodud nendele isikutele põhjendamatu eelis võrreldes teiste kandidaatidega. Reklaaminõukoda leidis eksperdiarvamuses Hiiu staadioni reklaami kohta, et eesmärgini saanuks jõuda ka kõnealuseid isikuid eksponeerimata. Reklaam on tajutav valimiste konteksti arvestades isikute või erakonna reklaamina valijatele ning seeläbi on loodud ebavõrdne või põhjendamatu eelis teiste kandidaatide ees. TÜ leidis 8. mai 2014. a eksperdiarvamuses, et plakat ei informeeri piisavalt tarbijat sündmusest, selle toimumiskohast ega viita ka Hiiu staadioni funktsioonile, mis ilmselgelt peab olema seotud spordi ja sportimisega. Spordiga pole seotud ei verbaalne sõnum ega ole atleetlikkuse või sportimisega seotud fotol kujutatud ametnikud. Nii muutub isegi plakati formaalne sõnum tinglikuks ning sunnib ja suunab adressaati otsima selle tegelikku ehk varjatud ehk konnotatiivset tähendust ja sõnumit. Seos Tallinna linnaga jääb plakatil väga nõrgaks, kui mitte olematuks. Tallinna logo, mis on paigutatud keskerakondlikusse visuaalsesse diskursusesse, seondub kolme linnaametnikuga, sidudes neid ning nende kui ametnike kaudu ka Tallinna linna Keskerakonnaga. TÜ märkis ära ka Keskerakonna värvide olulisust plakatil, samuti on suur osa (u 73%) plakati pinnast hõivatud neil kujutatud muusikainstrumente käes hoidvate poliitikutest linnaametnike kujutistega; 11) Hiiu staadioni reklaami plakatil kujutatud poliitikutest isikute riietuses, käitumises ega tegevuses ei viita miski üleskutsele tegelda spordi või liikumisega ning osaleda vastavatel üritustel. Ülikonda riietatud ning muusikainstrumente mängivad isikud seonduvad tervise edendamisest või sporditegevusest teavitamisega üksnes seeläbi, et nad on staadioni taustal. Staadionirajatised jäävad plakatil eksponeeritud isikute ning teksti taustal vähe märgatavaks. Erialaasjatundjate analüüsi seisukohast on kasutatud värvilahendused reklaami hindamisel küll olulised, kuid valitud ürituse konteksti arvestades ei ole põhjust omistada ülemäärast tähendust värvi seosele erakonnaga, kui

reklaami taustaks on ainuvõimalikult rohelist värvi staadionimuru. Samas ei välista üksnes värvilahenduse seose puudumine erakonnaga reklaami käsitamist valimisreklaamina, kui muud kriteeriumid seda kinnitavad. Ka reklaami ajaline taust (15. septembril 2013 toimuva ürituse reklaamimine 2013. a augustis ja septembris, kusjuures kohalikud valimised toimusid 20. oktoobril 2013 ning 15. september 2013 oli viimane päev, mil oli lubatud poliitiline välireklaam kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 61 järgi) kinnitab, et staadioni avamisest teavitamist ei saa pidada reklaami põhiliseks eesmärgiks; 12) "Tallinn liigub" reklaam on oma olemuselt valimisreklaam, kuna selles on kaebajale antud silmatorkav võimalus oma isiku eksponeerimiseks valimiseelsel ajal. Reklaamklippi esitati alates 2013. a augustist kuni oktoobri lõpuni erinevates tele- ja raadiokanalites; 13) Zavod BBDO leidis 19. novembri 2013. a arvamuses, et reklaamis modellina esinedes ja oma ametikohta rõhutades sai E. Savisaar eelise, võrreldes teiste valimistel kandideerinud isikutega, kellel puudus võimalus avalikest vahenditest rahastatavas kampaanias end eksponeerida. Reklaaminõukoda leidis eksperdiarvamuses, et isiku reklaamimist tele-eetris vahetult enne valimisi saab käsitada isikureklaamina, sh valimisreklaamina. Reklaaminõukoda selgitas, et kui reklaamis osalev isik ei soovi omaenda isikule tähelepanu tõmmata, ei peaks ta reklaamis esinema, seda enam, et kõnealuseid üritusi oleks saanud edukalt reklaamida ka ilma sellesse poliitikuid kaasamata ja konkreetset kandidaati esile tõstmata. TÜ eksperdid märkisid, et videotes kasutatud kaadrites esineb ülekaalukalt Keskerakonna värvi-identiteet, videot raamib alguses visuaalselt ja lõpus verbaalselt E. Savisaar. Samas leidsid eksperdid, et kuna E. Savisaar esineb videos harrastussportlasena ning video verbaalses osas pole ühtegi seost Keskerakonnaga, pole võimalik seda reklaami erakonnaga sõnumiliselt ega otseselt siduda. L. Priimägi märkis, et Tallinna maratoni võib korraldada ka valimistevälisel ajal ning poliitilisel põhjusel (valimised) rahvaspordiürituste korraldamise keelamine oleks seadusvastane; 14) "Tallinn liigub" reklaami videolõikudel on mõnes episoodis eksponeeritud kaebajat liikumis​treeningul (kepikõnd) ning koos kaebajaga näidatakse kepikõndi tegemas veel teisigi inimesi. Osaliselt näidatakse videolõigus treenimas jooksvaid inimesi. Videolõigud ei sisalda infot, mis võimaldaks neid isikuid identifitseerida, sh järeldada nende erakondlikku kuuluvust või seost poliitilise tegevusega. Videolõikude miljöö on liikumistreeningu kutsele sobivalt iseloomulik (terviserajad looduskeskkonnas) ning seal osalevad isikud treeningule sobivalt riides ning aktiivsed. Ka kaebaja on riietatud sportlikult ning osaleb videolõigu kepikõndi kajastavas osas treeningus. Videolõigu maratonile ja treeningutele kutsuvat teksti ei esita valdavalt kaebaja, küll on talle ette nähtud eraldi lõik, milles ta esitab kutse "Tulge osalema! Tallinn liigub". Kaebajat näidatakse seejuures üksinda suures plaanis ning ekraanil on tekst "Edgar Savisaar. Tallinna linnapea". Ka videolõigu alguses näidatakse kaebajat suures plaanis. Reklaami üldine tonaalsus on seega sportlikule tegevusele kutsuv. Samas on kaebajat ning tema ametikohta ja poliitilist positsiooni silmatorkavalt eksponeeritud. Reklaami hindamisel tuleb oluliseks pidada ka ajalist mõõdet. Liikumistreeningutele ja maratonile kutsuvat raadio- ja telereklaami esitati enne kohaliku omavalistuse valimisi, mis on mõistetav, arvestades maratoni toimumise aega (8. september 2013) ning ka Eesti ilmastikus

liikumisüritusteks sobivat perioodi; 15) PBK reklaami esitati 1. augustist kuni 31. oktoobrini 2013. Reklaamklipis kutsub kaebaja üles inimesi osalema 2013. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Lühemas videoklipis näidatakse suures plaanis kaebajat, kes kutsub üles valimistel osalema. Pikemas videoklipis näidatakse lisaks eelkirjeldatule ka valimisprotseduuri, mille taustaks kõlab kaebaja sõnum; 16) Reklaaminõukoja eksperdiarvamuse kohaselt saab seda vahetult enne valimisi käsitada isikureklaamina, sh valimisreklaamina. Üritust saanuks reklaamida ka konkreetset poliitikut kaasamata ja talle tähelepanu tõmbamata. Kui isik on seotud kindla parteiga, eriti olles selle juht või pikaajaline kõneisik, kandub talle osaks saav tähelepanu ka erakonnale, erakonnad reklaamivadki end oma liikmete kaudu. TÜ eksperdid märkisid, et videotekst on raamitud Keskerakonna visuaalsesse identiteeti kuuluva värvitooniga (roheline) ning sisustatud Keskerakonna esindajaga (E. Savisaar). Kutset on kahtlemata võimalik tõlgendada kaudse reklaamina Keskerakonnale; 17) selleks, et teavitada elanikkonda kohaliku omavalistuse valimiste toimumisest ja nende võimalusest osaleda, pole tingimata tarvilik linnapea pöördumine videolõikudes esitatud moel (linnapea rolli rõhutamine, ametiraha kasutamine, ametlik õhkkond). Kui teavituse tegelik eesmärk ei ole mitte ühe kandidaadi või tema juhitava erakonna kindlalt suunatud eksponeerimine enne valimisi, on selleks olemas oluliselt isiku- ja parteineutraalsemaid võimalusi (sh impersonaalsed trükised vms, mis ei keskendu sõnumi edastaja isikule, vaid valimisõiguse ja -võimaluse selgitamisele). Kaebaja isik ning tema seos oma erakonnaga on Eesti ühiskonnas üldtuntud ning valimistele kutsuvad videolõigud ei võimalda kutset valimistel osalemiseks vaadelda lahus selle esitaja isikust, tema erakondlikust taustast ja positsioonist, seda eriti olukorras, kus ka kutse esitaja ise neil valimistel kandideeris. Reklaami näitamine valimiseelsel ajal on põhjendatud, kuna valimistest teavitamine pikka aega enne valimisi ei avaldaks soovitud mõju. Samas on kaebaja isikut videolõigus eksponeeritud sedavõrd jõuliselt ja domineerivalt, et võimalik valimistel osalemisest teavitamise eesmärk jääb tagaplaanile, seejuures ka põhjusel, et kaebaja suuline sõnum on taustaks kogu videolõigule, sh ka osale, kus teda ei näidata; 18) ajalise dimensiooni olulisusele kõigi reklaamide hindamisel viitavad ka Riigikontrolli

1) vastustajal oli ettekirjutuse tegemise pädevus. EKS § 1210 lg-st 1 ja §-st 1211 ning eelnõu 655 SE seletuskirjast nähtub, et vastustaja on haldusorgan, kellel on pädevus kontrollida EKS-i nõuete järgimist ja kellel on õigus teha ettekirjutusi; 2) keelatud annetuse tagastamise ettekirjutuse saab teha ka erakonna nimekirjas kandideerinud isikule (EKS § 1211 lg 1 p 2). Keelatud annetus tuleb esmajärjekorras tagastada annetuse teinud isikule (EKS § 1211 lg 2 p 2 ja § 124 lg 1). Kui annetust ei ole võimalik tegijale tagastada, tuleb see kanda riigieelarvesse (EKS § 1211 lg 2 p 2 ja § 124 lg 2). EKS-i sätete eesmärgiks on ka see, et erakonna nimekirjas kandideerinud isikut saaks kohustada keelatud annetust tagastama selle tegijale. Vastasel juhul oleks EKS eesmärgipäratu ja ebamõistlik; 3) reklaami eest tasumine kui rahaliselt hinnatava hüve loomine ei ole vaadeldav mitterahalise annetusena. Annetusena peeti silmas reklaamikampaania eest tasumist, mitte aga reklaami​kampaaniat; 4) kui vaidlusalused reklaamid olid suunatud kaebaja kui erakonna liikme reklaamimisele, mitte avalike huvide edendamisele või teavitusele, on nende kulude katmine Tallinna linna poolt käsitatav keelatud annetusena. Nõustuda tuleb halduskohtuga, et vaidlusaluste reklaamide puhul oli tegemist pigem neil kujutatud isiku reklaamimisega ning nende peamine eesmärk ei olnud teavituskampaania tegemine (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 201 lg 4). Reklaam andis kaebajale eelise võrreldes teiste kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kandideerinud isikutega. Tegemist oli rahaliselt hinnatava hüvega, sest kaebajat soodustati reklaamide maksumuse võrra; 5) kuna tegemist oli valimisreklaamiga, ei saa nende eest tasumist õigustada KOKS §-dest 2 ja 3 tuleneva isekorraldusõigusega. Linnapea ametiülesannete hulka kuuluvad avalikud esinemised ei ole samastatavad avalikus ruumis või telemeedias levitatava reklaamiga. Kaebajal kui kogenud poliitikul on võimalik enne valimiskampaanias osalemist mõistlikult hinnates piisava selgusega ette näha, kas tegemist on valimisreklaami või teavituskampaaniaga; 6) Reklaaminõukoja arvamustest tuleneb selgelt järeldus, et kõigi kolme reklaami puhul oli tegu isikureklaamiga. Reklaamiagentuuri Zavod BBDO arvamustes, mis käsitlesid Hiiu staadioni ning "Tallinn liigub" reklaame, selgitati, et reklaamides olid esindatud ka kaebaja isiklikud huvid ning neis osalemisega sai kaebaja eelise, võrreldes teiste kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kandideerinud isikutega. TÜ nägi eksperdihinnangus Hiiu staadioni reklaami selgelt valimis​reklaamina, "Tallinn liigub" reklaami ning PBK reklaami puhul toodi välja silmatorkav Keskera​konnale viitavate sümbolite kasutamine, mööndes siiski võimatust reklaame Keskerakonnaga otseselt siduda. Ettekirjutuse p-s 3.9 on selgitatud, miks L. Priimäe arvamus ERJK arvates teiste asjatundjate seisukohti ümber ei lükka. ERJK on tema arvamuse hindamisel arvestanud, et tegu on reklaamiteoreetilise argumentatsiooniga, milles ei tuvastatud reklaamide tegelikku mõju sihtauditooriumile; 7) asja lahendamisel ei oma tähtsust Tallinna Spordi- ja Noorsooameti juhataja asetäitja juhataja ülesannetes A. Kivi ning reklaamitootjate selgitused ega Tallinna linna järelevalvemenetlus

kampaaniate tellimise asjaolude selgitamiseks. Ettekirjutuse õiguspärasuse hindamise kontekstis pole oluline, kelle algatusel või teadmisel keelatud annetus tehti. Lisaks nähtub Riigikontrolli

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1) erakonna nimekirjas kandideerinud isik võib olla keelatud annetuse tagastamiseks kohustatud isik; 2) ERJK-l on pädevus kontrollida erakonna nimekirjas kandideerinud isiku tegevust; 3) keelatud annetusena käsitati reklaami eest tasumist. Tallinna linn tekitas kaebaja eest arve tasumisel oma vara arvel erakonna liikmele rahaliselt hinnatava hüve. Tegemist ei ole mitterahalise annetusega; 4) keelatud annetus tuleb esmajärjekorras tagastada selle tegijale ning kui seda pole võimalik teha, tuleb see kanda riigieelarvesse; 5) kui reklaam on suunatud eelkõige reklaamis eksponeeritud erakonna liikme reklaamimisele, mitte avalike huvide edendamisele, on selle kulude kandmine juriidilise isiku poolt käsitatav keelatud annetusena. Praegusel juhul on tegemist keelatud annetusega; 6) EKS-is sätestatud keelatud annetuse definitsioon on piisavalt selge. Kuidas normi kohaldada elulistel asjaoludel, on normi rakendamise küsimus; 7) kuigi Hiiu staadion oli valminud juba augustikuus 2013, lükati selle avamine edasi

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

tuleneva kohustuse täitmata. Erakonna liikme kohustus keelduda vastu võtmast keelatud annetust tuleneb EKS § 123 lg-test 1 ja 2.

Vaidlusaluste sündmuste toimumise ajal kehtinud EKS § 123 lg 1 sätestas, et annetus EKS-i

tähenduses on füüsilisest isikust annetaja poolt vabatahtlikult oma vara arvelt erakonna tegevuse toetamiseks erakonnale või erakonna liikmele loovutatav rahaliselt hinnatav hüve, sh teenus, v.a vabatahtlik töö. Tegemist on legaalse annetusega.

EKS § 123 lg 2 esimene lause sätestab, et annetus, mis ei vasta EKS 123 lg 1 tingimustele, on

keelatud. Nii on keelatud ka juriidilise isiku annetus (EKS § 123 lg 1 ja § 123 lg 2 p 2). EKS § 123 lg 1 ja lg 2 p 2 kohaselt tuleb keelatud annetusena käsitada ka seda, kui kohalik omavalitsus tasub reklaamide eest, mille eesmärgiks oli erakonna liikme reklaamimine avalikus kohas mõjustamaks valijaid, mitte aga avalike huvide edendamine ega avalike ülesannete täitmine, sest seeläbi saab erakonna liige juriidiliselt isikult rahaliselt hinnatava hüve (vt käesoleva otsuse punkti 10.2).

EKS § 124 sätestab keelatud annetuse vastuvõtmise tagajärjed. Erakond tagastab võimaluse

korral keelatud annetuse viivitamata selle teinud isikule (EKS § 124 lg 1) ning kui annetust ei ole võimalik tagastada, on erakond kohustatud kandma rahalise annetuse viivitamata riigieelarvesse (EKS § 124 lg 2).

tagastada seda teinud isikule, kui annetuse tegija ei ole teada (tegemist on nn anonüümse isiku tehtud annetusega). Kui keelatud annetuse tegija on teada, saab annetuse selle tegijale tagastada ning sellisel juhul ei tule seda kanda riigieelarvesse. Vastasel korral oleks meetmel keelatud annetuse tegija suhtes karistuslik iseloom, mida ERJK tehtav erakondade rahastamise kontroll aga endas ei kätke (EKS § 1220). Meetme eesmärgiks on kõrvaldada jätkuv rikkumine ehk annetuse saaja asetamine olukorda, milles ta oli enne annetuse saamist, eesmärgiga tagada valimistel kandideerivate isikute võrdne kohtlemine.

Asjaolu, et 1. jaanuaril 2014 jõustunud EKS § 121 lg 3 teise lause kohaselt on erakonna

nimekirjas kandideerival isikul keelatud oma valimiskampaanias kasutada avalikke vahendeid, ei muuda kuni 31. detsembrini 2013 kehtinud EKS § 123 lg-s 1 sätestatud annetuse mõistet.

ka enne muudatuse tegemist keelatud (vt erakonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 439 SE seletuskiri, lk 1–2). Mõlemal juhul saabuks nii või teisiti sama õiguslik tagajärg ehk kohustus annetus kas tagastada selle teinud isikule või kanda annetus riigieelarvesse (EKS § 124 lg-d 1 ja 2).

Kolleegium ei nõustu kaebajaga, et keelatud annetuse koosseis ei vasta õigusselguse

põhimõttele. EKS § 123 lg 1 defineerib annetuse (vt käesoleva otsuse punkti 10), sama paragrahvi teine lõige defineerib keelatud annetuse (vt käesoleva otsuse punkti 11) ning EKS § 124 lg-d 1 ja 2 ning § 1211 lg 1 p 2 sätestavad keelatud annetuse õigusliku tagajärje (vt käesoleva otsuse punkti 12). Nendest sätetest nähtub piisava selgusega, et erakonna liige ei tohi juriidiliselt isikult vastu võtta rahaliselt hinnatavat hüve ning selle kohustuse rikkumisega kaasnev õiguslik tagajärg (vt Riigikohtu üldkogu 28. oktoobri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-5-02, p 31). Kas konkreetsed asjaolud täidavad õigusnormis sätestatud eeldused või mitte, tuleb hinnata konkreetse juhtumi lahendamisel.

Eelnevast tulenevalt on kolleegium seisukohal, et puudub alus vaidlustatud ettekirjutuse

tühistamiseks. II

Asja lahendamisel on tähtsad järgmised asjaolud:

1) 2013. a augustis ja septembris eksponeeriti Tallinnas Hiiu staadioni reklaami, mille plakatitel oli kujutatud Keskerakonna liikmed J. Mutli, A. Sarapuu ja kaebaja, kes kandideerisid Keskerakonna nimekirjas kohaliku omavalituse volikogu valimistel. Plakatil olid tekstiosad "Hiiu staadioni avapidu ja avamäng", "15. september", "kell 12.00". Isikute fotode juurde olid paigutatud nende nimed ning pildi alumisse nurka Tallinna logo; 2) 2013. a augustist kuni oktoobri lõpuni esitati erinevates tele- ja raadiokanalites kampaania "Tallinn liigub" reklaame, milles kutsuti üles osalema Tallinna Maratonil ja ettevalmistavates treeningutes. Kaebajat eksponeeritakse liikumistreeningul (kepikõnd) koos teiste inimestega (tervise​rajad looduskeskkonnas). Kaebaja on spordiriietuses ning osaleb videolõigu kepi​kõnni​treeningut kajastavas osas. Videolõigu maratonile ja treeningutele kutsuvat teksti ei esita valdavalt kaebaja, küll on talle ette nähtud eraldi lõik, milles ta esitab kutse "Tulge osalema! Tallinn liigub". Kaebajat näidatakse seejuures üksinda suures plaanis ning ekraanil on tekst "Edgar Savisaar. Tallinna linnapea". Ka videolõigu alguses näidatakse kaebajat suures plaanis; 3) 1. augustist kuni 31. oktoobrini 2013 esitati telekanalis PBK venekeelset reklaamklippi, milles kaebaja kutsus inimesi osalema 2013. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel; 4) Hiiu staadioni, "Tallinn liigub" ja PBK reklaamide eest tasus Tallinna linn; 5) Tallinna linna valimiskomisjon registreeris 13. septembri 2013. a otsusega nr 18 Tallinna Linna​volikogu valimiseks isikud, sh kaebaja, kes kandideeris valimisringkonnas nr 4 (Lasnamäe) Kesk​erakonna nimekirjas; 6) maakonnakeskuses sai elukohast sõltumatult eelhääletada 10.–13. oktoobrini. Elukohajärgses jaoskonnas sai eelhääletada 14.–16. oktoobrini. Elektrooniliselt sai hääletada 10.–16. oktoobrini.

Valimispäev oli 20. oktoobril 2013.

Kaebaja on seisukohal, et vaidlusalused reklaamid ei olnud tema valimiskampaania osa, vaid

nende eesmärgiks oli avalike huvide edendamine ja teavitus. Seetõttu oli nende kulude katmine Tallinna linna poolt käsitatav kohaliku elu korraldamisena.

Tuvastatud asjaoludest nähtub, et kaebaja on andnud nõusoleku reklaamides osalemiseks.

Sellest saab järeldada kaebaja tahet, et teda eksponeeritaks avalikus ruumis nende reklaamide vahendusel enne kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi.

Kohtud on hinnanud nii kaebaja avalikus ruumis eksponeerituse mahtu ja intensiivsust,

reklaamide sõnumit kui ka sündmuste toimumise üldist ajalist raamistikku. Kõiki asjaolusid arvesse võttes asusid kohtud seisukohale, et kaebajat ei eksponeeritud avalikus ruumis eesmärgiga teha teavituskampaaniat, vaid tegemist oli valimisreklaamiga. Kolleegium nõustub käesoleva otsuse p-s 3 refereeritud halduskohtu seisukohtade ja põhjendustega.

Kõikides viidatud reklaamides on kaebajal suur osatähtsus. Kuigi sõnumi sisu võib olla omane

ka teavituskampaaniale, ei saa viimast praegusel juhul pidada peamiseks. Reklaamides kasutatud sõnumit (Hiiu staadioni avamine, spordiüritusele ja valimistest osa võtma kutsumine) oleks saanud esitada ka isik, kes valimistel ei kandideeri. Asjas ei ole esitatud veenvat argumenti, miks Tallinna linn pidi oma ülesannete täitmiseks just sellel ajavahemikul sellise sisuga reklaame tellima ning kasutama nendes kohaliku omavalitsuse valimistel Tallinna linnas kandideerivat erakonna liiget. Arvestada tuleb ka ajalist raamistikku, millal reklaamid avalikkuse ette toodi. Reklaame esitati augustis, septembris ja oktoobris 2013. Tallinna linna valimiskomisjon registreeris 13. septembri 2013. a otsusega nr 18 Tallinna Linnavolikogu valimistel kandideerivad isikud, sh kaebaja. Eelhääletamine toimus 10.–13. oktoobrini, elukohajärgses jaoskonnas toimus see 14.-16. oktoobrini, elektrooniliselt sai hääletada 10.–16. oktoobrini ning valimispäev oli 20. oktoobril 2013. Seega esitati reklaame vahetult enne valimisi ning seeläbi suure tõenäosusega mõjustati valijaid oma otsuse langetamisel. Olukorras, kus tuvastatud asjaoludest saab järeldada, et reklaamiga mõjustakse valijaid hääletama kindla kandidaadi poolt, ei saa omistada määravat tähtsust asjaolule, et reklaami võidi kasutada ka kohaliku omavalitsuse teavituskampaania tegemise eesmärgil. Valimiskampaania tegemisel tuleb tagada kõigi kandidaatide võrdne kohtlemine. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste kampaanias ei või asetada üht kandidaati avalike vahendite arvel soodsamasse olukorda, kui on seda teised kandidaadid. Vastasel korral mõjutatakse valimistulemusi kandidaadile soodsas suunas. Lisaks tekitaks see ohu, et avalikke vahendeid hakataksegi kasutama valimiskampaania teostamiseks teavituskampaania sildi all.

Kolleegium ei jaga kaebaja seisukohta, et kohtud on tõendite kogumisel ja hindamisel rikkunud

menetlusreegleid. Nii halduskohus kui ka ringkonnakohus on hinnanud asja juurde võetud tõendeid. Asjaolu, et kaebaja ei ole kohtu järeldustega päri, ei tähenda veel menetlusreeglite rikkumist. Tallinna Spordi- ja Noorsooameti juhataja asetäitja juhataja ülesannetes A. Kivi ja Tallinna linna algatatud järelevalvemenetluse tegijate kõrvalejätmine ei saanud mõjutada asja tulemust, kuna nende ütlused ei

saa muuta reklaamides kaebaja osatähtsust, sõnumi sisu ega sündmuste ajalist raamistikku.

Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). ERJK taotleb, et

kassatsiooniastme menetluskulud jäetakse kaebaja kanda, kuna ERJK ei ole tavapärane haldusorgan, ta ei tegutse igapäevaselt, Riigikogu Kantselei on võimaldanud oma kahe õigusteadmisega isiku kasutamist ning tal endal puudub õigusteenistus. Haldusorganile on õigustatud välja mõista välise õigusabi kulud, kui kohtuasi väljub tema iga​päevase põhitegevuse raamidest. Samas aga ei ole alust vastustajale õigusaktidega pandud ülesannete täitmisest tekkinud vaidlusi pidada vastustaja põhitegevuse raamidest väljuvaks. Era​konnaseaduse kohaselt on ERJK ülesanne kontrollida ka seda, kas erakonna nimekirjas kandideerinud isiku tegevus on kooskõlas erakonnaseaduses sätestatud nõuetega. Selleks on antud talle pädevus ja volitused kohaldada riigivõimu (vt käesoleva otsuse punkte 9–12). Tegemist on vastustaja põhiülesandega. Selle kohtumenetluse asjaolud ei ole ka sedavõrd erilised, et esineks alus haldusorgani kantud õigusabikulude väljamõistmiseks kaebajalt. Kaebaja vaidlustas ERJK tehtud ettekirjutuse ning eelduslikult peab ERJK olema kohtus ise suuteline oma tegevust õigustama. Kuigi ERJK komisjon ei käi iga päev koos, ei anna see alust jätta ERJK õigusabikulusid kaebaja kanda. Kohtumenetluses ei pea osalema komisjoni liikmed. Piisab, kui komisjon volitab ennast esindama Riigikogu Kantselei ametniku. ERJK asjaajamise korra punkt 4 kohaselt tagab ERJK asjaajamise ja tehnilise teenindamise Riigikogu Kantselei ning ERJK-d teenindavad ametnikud kuuluvad Riigikogu Kantselei koosseisu. Seetõttu jäävad ERJK õigusabikulud tema enda kanda.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.