Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

1(10)

Tsiviilasi nr 2-19-19160

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

Hagiavaldus

Hageja esitas 06.12.2019 Viru Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista igakuine elatis ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast vastaval kuul, O S ülalpidamiseks alates hagi esitamisest O S täisealiseks saamiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista elatisevõlgnevus Olivia Stennetti ees tagasiulatuvalt perioodi 06.12.2018- 05.12.2019 eest ühekordses summas 3223,23 eurot. Hageja ema on kostja poole pöördunud ettepanekuga anda lapsele ülalpidamist, kuid kostja on sellest keeldunud.

Hagiavalduse kohaselt sündis hageja ema ja kostja abielust O S ja pere elas Londonis. Hageja ja hageja ema lahkusid enda kodust Londonis ja tulid 02.10.2018 Eestisse puhkusele. 26.10.2018 pidid hageja ja hageja ema tagasi Londonisse lendama, kuid 24.10.2018 teatas kostja hageja emale telefoni teel, et ta ütles üles Londonis asuva ühise kodu üürilepingu, tegi korteri tühjaks ning viis mööbli ning hageja ja hageja ema asjad oma sõbra juurde garaaži. Kostja ütles, et hageja emale, et ta jääks lapsega Eestisse.

Kostja esitas 05.11.2018 avalduse lapse tagastamiseks Ühendkuningriiki Haagi 25.10.1980.a. lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni alusel. Kostja avaldus jäeti rahuldamata. 21.11.2019 määrusega asjas nr 2-19-4575 lõpetati vanemate ühine hooldusõigus ja ainuhooldusõigus anti üle hageja emale. Hageja ja kostja ei suhtle regulaarselt ning kostja ei ole vastanud hageja ema küsimustele lapse külastamise kohta. 2(10)

Tsiviilasi nr 2-19-19160

Hageja ema on korduvalt pöördunud kostja poole ettepanekuga anda lapsele ülalpidamist, kuid kostja ei ole seda kordagi teinud alates novembrist 2018. Esmalt viitas kostja põhjendusega, et lapseröövi avalduse menetluse käigus soovitasid elatist mitte maksta tema Ühendkuningriigi advokaadid, sest vastasel juhul ta justkui aktsepteerinuks lapse elamist Eestis. Konventsioonil põhinenud kohtuvaidlus lõppes ja kohtulahend jõustus 27.07.2019, millisest ajast alates oleks kostja saanud nii elatist maksta kui ka soovi korral tulla Eestisse last vaatama, mida ta kumbagi teinud ei ole.

Kostja vastus

Kostja esitatud vastuse kohaselt kaotas ta 2019. aasta alguses töö ning tal on raskuseid igapäevaste kulude katmisega ja on sunnitud raha sõpradelt laenama, kuna tema igakuised tulud on väiksemad kui kulud. Seetõttu ei ole ta võimeline elatist tasuma. Kostja on siiski valmis tasuma igakuiselt 50 naela. Lisaks märkis kostja, et tal puuduvad vahendid, et tõlgile tasuda.

Kostja leidis, et kuivõrd ta ei valda eesti keelt ning kohtumenetlus on eesti keeles, on ta menetluslikult halvemas seisus ning palus edastada dokumendid inglise keeles. Kohus selgitas, et riigi õigusabi saamiseks peab ta esitama tõendid enda majandusliku seisundi kohta. Kostja esitas 12.03.2020 puudustega riigi õigusabi taotluse. Taotluse kohaselt on kostja igakuine sissetulek 1000 naela, mida ta laenab oma sõpradelt. Kostjal puudub kinnisvara ning täiendavad sissetulekud. Igakuised kulud on järgnevad: 2353 naela eluaseme üür, 25 naela gaas, 10 naela TV-maks, 20 naela internet, 121 naela varamaks, 240 naela toit ja 35 naela mobiilsideteenus. Avalduse kohaselt kaotas kostja 2019 septembris töö, mille tõttu tal puudub sissetulek. Ta on loonud uue ettevõtte, kuid arvestades uut ettevõtet, siis ei ole sissetulek stabiilne. 13.11.2020 rahuldas kohus kostja riigi õigusabi saamise taotluse osaliselt.

28.12.2020 esitas kostja seisukoha, milles leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja igakuine sissetulek on 1000 naela, millest juba 461 naela kulub eluaseme üürile ning kommunaalteenustele. Kulud toidule on Suurbritannias ka suuremad. Kostja rõhutas, et lapse vajadused kuus on kuni 252 eurot ja sellest summast 60 eurot hüvitatakse peretoetuse arvelt. Kostja leidis, et tal ei ole võimalik tasuda elatis 292 eurot kuus ning palus hagiavalduse rahuldamata jätta.

Hageja täiendav seisukoht

Hageja asus seisukohale, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka siis, kui palk on väike. Vanem peab otsima tööd juurde ja teenima sissetulekut, mis võimaldaks last kohaselt üleval pidada. Kostja ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks ning samuti ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja välja toodud kulutused on tegelikkuses nõutust väiksemad. Kostja väited sissetuleku suuruse kohta ei ole eluliselt usutavad, kuna kostja ja hageja ema kooselu ajal olid need kolm korda suuremad. Hageja märkis, et lapse igakuised kulud on järgmised: eluasemekulud 67 eurot, kommunaalmaksed 57 eurot ja muudest elamuga 3(10)

Tsiviilasi nr 2-19-19160

seotud kuludest (TV, internet jms, sh. remondikulud) 100 eurot. Hageja igakuised toidukulud on 130 eurot, logopeedi ja muud kõnehäirega seotud kulud ca 30 eurot, ravimikulud (sealhulgas allergilise nahalööbe ravimine) 15 eurot, ujumistrenn eurot, riided- ja jalanõud 70 eurot, arendavad tegevused, mänguasjad, raamatud ning vaba aja veetmine 50 eurot, lasteaed 80 eurot. Kokku on lapse igakuised vajadused minimaalselt 739 eurot kuus. Lisaks on vaja arvestada asjaolu, et pärast lapse ja ema väljaviskamist jättis kostja tagastamata kõik lapsele kuuluvad asjad ning lapsele oli vajalik uuesti soetada vanker, käru, voodi ja mänguasjad. 25.03.2021 istung

Kohtuistungil märkis kostja esindaja, et kostja jääb enda varem esitatud seisukohtade juurde, tal ei ole raha, et elatist maksta. Hageja arvamuse kohaselt ei käitu kostja heauskselt ning nähtavasti on tal ka töökoht, hageja esindaja leidis selle internetist. Kostja ei ole esitanud täiendavaid tõendeid enda majandusliku seisundi kohta. Kostja ja hageja ema ei suhtle omavahel alates oktoobrist 2020.

Hageja täiendavad tõendid

Hageja esitas tõendid igakuiste kulude kohta, mis on järgmised: eluaseme laenumakse 162,44 eurot, kindlustusmaksed 19,86 eurot, kommunaalmaksed 63,82 eurot, TV ja interneti kulu 8,67 eurot. Lapse ja ema välja viskamine tingis kõikide uute asjade ostmise ja perioodil 2020 – 2021 oli remondikulu kokku 1404,63 eurot ja mööbel 500 eurot, seega igakuiselt on lapse toa remont 117,05 eurot, mööbel 41,67 eurot. Hageja igakuine toidukulu on 130 eurot, riided- ja jalanõud 70 eurot, arendavad tegevused, mänguasjad, raamatud 50 eurot, vaba aja veetmise kulud 43,87 eurot kuus. Lapsele on vajalik tagada logopeediline abi vähemalt kaks korda nädalas, lisaks maksab hageja ema veel täiendava kahe korra eest ise, kokku logopeediline abi 180 eurot kuus. Lapse ravimikulud 15 eurot, ujumistrenn 40 eurot.

Hageja ema igakuine sissetulek on 98,36 eurot lapsetoetus. Teda peab üleval tema abikaasa. Hageja ema on välja üürinud ruumid T OÜ-lt ilustuudio jaoks ning tema kontole laekub üürnikult üüritasu stuudio(töö)koha eest, aga tema enda töökohta ei kasuta, kuna ta ei tööta raseduse tõttu. Laekuva raha maksab hageja ema edasi üürileandjale T OÜ.

Kostja lõppseisukoht

Kostja esindaja palus hagi jätta rahuldamata osas, milles hageja palub kostjalt välja mõista elatis ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast vastavas kuus ja osas, millega palub hageja välja mõista kostjalt elatisevõlgnevus O S ees perioodi 06.12.2018 kuni 05.12.2019 eest ühekordse summana 3223,23 eurot. Hageja ei ole suutnud tõendada, et ta kannab igakuiselt lapse kulusid summas 922,52, seega on nõue paljasõnaline ja tõendamata. Hageja nõuded kinnisvara laenumakse tasumiseks on põhjendamata, kuna kinnisvara omanik ja laenu saaja on T S.

4(10)

Tsiviilasi nr 2-19-19160

Ka remondile tehtud kulud ei pruugi olla seotud hageja ülalpidamisega, selle kohta ei ole tõendeid esitatud, kuna esitatud tšekid ei ole seondatud remondiga. Hageja ei ole esitanud tõendeid logopeedi teenuse kasutamise kohta, esitatud on tõend logopeedi teenuse määramise kohta. Puuduvad ka tõendid selle kohta, et hageja ema teeniks selleks piisavalt raha, et tagada kulud summas 922,52 eurot.

Kostja leidis, et elatise määramisel enne 15.01.2021 tuleb lähtuda uuringus „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ määratud summast 252 eurot ja sellest summast 60 eurot hüvitatakse peretoetuse arvel. Seega kuni 15.01.2021 kuulub sissenõudmisele elatis summas 96 eurot kuus (252 eurot-60 eurot/2). 15.01.2021 sai hageja 3-aastaseks ja elatise suurus peab olema 129 eurot kuus (318 eurot – 60 eurot/2).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja hagejate ning kostja täiendavate seisukohtadega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid kogumis leidis, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-le 1 on alates 01.01.2018 kuutasu alammäär 500 eurot ning pool sellest ehk PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatusraha miinimummäär on 250 eurot.. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-le 1 on alates 01.01.2019 kuutasu alammäär 540 eurot ning pool sellest ehk PKS § 101 lgs 1 sätestatud elatusraha miinimummäär on 270 eurot. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-le 1 on alates 5(10)

Tsiviilasi nr 2-19-19160

01.01.2020 kuutasu alammäär 584 eurot ning pool sellest ehk PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatusraha miinimummäär on 292 eurot.

Hageja sünnitunnistuse kohaselt on hageja O S isaks kostja J S S. Selles osas pooltel käesolevas tsiviilasjas vaidlus puudub (dtl 7).

PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele üldjuhul olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Võttes arvesse kiiret töötasu alammäära kasvu on miinimumelatise suurus muutunud väga kiiresti väga suureks ning ei pruugi olla enam vastavuses laste tegelike vajadustega. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS § 99 lg 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.

Kohus selgitab, et vanem on hoolimata oma varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kostjal on seega seadusest tulenev kohustus hagejale elatist maksta. PKS § 102 lg 2 teise lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Riigikohus on 22.05.2017 otsuses tsiviilasjas nr 32-1-174-16 leidnud, et: „PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad.“

Kostja on viidanud sellele, et tema sissetulek on 1000 naela kuus, sellest ei jätku isegi tema enda igapäevakulutuste katmiseks ning ta ei ole võimeline tasuma miinimumsummas elatist (dtl 27). Kostja on viidanud ka sellele, et hageja ei ole tõendanud oma kulusid ning arvestades igakuiselt laekuvat peretoetust, s.o 60 eurot kuus, ei ole miinimumsummas elatise välja mõistmine õigustatud (dtl 56). Olenemata kohtu mitmetest järelpärimistest ei ole kostja oma sissetulekuid täpselt tõendanud. Kostja ei ole esitanud ühtegi pangakonto väljavõtet ega ka sissetulekut kinnitavat dokumenti. Arvestades, et tegemist ei ole Eesti riigis elava isikuga, siis ei ole kohus teinud ka järelpärimisi Eesti krediidiasutustele. Kohus selgitab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida vastavat tööd ja teenida sissetulekut nii endale kui lapsele. Kohus leiab, et alaealine laps ei pea ootama aastaid, kuni tema vanem leiab endale sobiliku töökoha. Kui elatise maksmiseks kohustatud isik ei suuda endale mõne kuuga meelepärast tööd leida, peab ta võtma vastu igasuguse töö, mis vastab tema võimetele. Kohus on seega seisukohal, et kostjal tuleb pingutada ning teha kõik endast olenev, et vähemalt teenida tasu

6(10)

Tsiviilasi nr 2-19-19160

miinimummääras kuus. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis on miinimumpalk 8,91 naela tunnis (mis on 1426 naela kuus (1664 eurot).

Hageja on menetluse kestel rõhutanud, et miinimummääras elatise nõudmisel ei ole vajalik tõendada lapse kulutusi. Kohus on nõus, et Riigikohus on mitmeid kordi rõhutanud, et eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, punkt 13). Samas on Riigikohus selgitanud, et lapse vajadusi on vajalik hinnata juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise (vt Riigikohtu 7.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651 punkt 14). Arvestades, et kostja on soovinud elatise väljamõistmist miinimumelatisest väiksemas summas, siis peab kohus vajalikuks hinnata hagejate kulusid.

Kostja on enda seisukohtades viidanud uuringule „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (edaspidi uuring). Hagi esitamise hetkel oli laps XXX. Uuringu leheküljel 37 on leitud, et 1-2aastaste laste ülalpidamiskulu standardeelarve meetodi põhjal on 252 eurot kuus. Praeguseks on laps saanud XXX. Uuringu lehekülje 38 kohaselt on kulud 3-aastasele lapsele Tallinnas 318 eurot kuus. Uuringu kohaselt on 3aastaste laste ülalpidamiskulud suuruses 434 eurot kuus (uuringu tabel 6). Hageja on ise esitanud tõendid igakuiste kulude kohta, mis on järgmised: eluaseme laenumakse 162,44 eurot, kindlustusmaksed 19,86 eurot, kommunaalmaksed 63,82 eurot, TV ja interneti kulu 8,67 eurot. Lapse ja ema välja viskamine tingis kõikide uute asjade ostmise ja perioodil 2020 – 2021 oli remondikulu kokku 1404,63 eurot ja mööbel 500 eurot, seega igakuiselt on lapse toa remont 117,05 eurot, mööbel 41,67 eurot. Hageja igakuine toidukulu on 130 eurot, riided- ja jalanõud 70 eurot, arendavad tegevused, mänguasjad, raamatud 50 eurot, vaba aja veetmise kulud 43,87 eurot kuus. Lapsele on vajalik tagada logopeediline abi vähemalt kaks korda nädalas, lisaks maksab hageja ema veel täiendava kahe korra eest ise, kokku logopeediline abi 180 eurot kuus. Lapse ravimikulud 15 eurot, ujumistrenn 40 eurot. Kohus leiab, et kõik nimetatud kulud ei ole kindlasti esmavajalikud. Riigikohus on 24.10.2012 tsiviilasjas 3-2-1-118-12 tehtud otsuse punktis 15 selgitanud, et: „lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. [...] tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel tuleb otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem.“ Olenemata sellest, et kõik vanema soovivad oma lastele pakkuda kõige paremaid võimalusi arenemiseks ja vaba aja veetmiseks, siis saab seda siiski pakkuda oma sissetulekute piires.

Kohus leiab, et lapse ülalpidamiskulu ei ole laenumakse. Tegemist on omanikukohustusega, nii kinnisvara kui ka laenukohustus on kolmanda isiku kohustus ning kohus leiab, et olukorras, kus laenumakse on vajalik kinnisvara omandamiseks, siis ei saa seda pidada ülalpidamise kohustuse täitmise osaks. Sama on ka kindlustusmaksetega. Hageja on nõudnud väga suuri eluasemekulusid (dtl 95 jj), kohus leiab, et lapse osa nimetatud kuludest ei saa olla võrdne täiskasvanute omaga. Tegemist

7(10)

Tsiviilasi nr 2-19-19160

on eramajaga ning kohus leiab, et siinjuures ei saa omistada lapsele sama tarbimist, millise valiku on teinud lapse ema ja tema uus abikaasa. Kohus leiab, et mõistlik on lähtuda siinjuures uuringus toodud summast ja mõistab eluasemekuludena välja 26 eurot. Hageja igakuine toidukulu on 130 eurot, riided- ja jalanõud 70 eurot, arendavad tegevused, mänguasjad, raamatud 50 eurot, vaba aja veetmise kulud 43,87 eurot kuus. Logopeediline abi 180 eurot, ujumine 40 eurot, ravimikulud 15 eurot. Kohus leiab, et kulud söögile koos lasteaias makstava söögirahaga on õigustatud. Samas kulud riietele ja mänguasjadele on ülepaisutatud, lapsel ei ole esmavajalik osta igas kuus 50 euro eest mänge ja raamatuid. Logopeedilise abi kulu leiab kohus olevat põhjendatud, kuna hageja on esitanud nõustamismeeskonna otsuse abi vajalikkuse osas (dtl 139) ja ka hinnakirja (https://www.logopeed.ee/et/teenused). Kohus leiab, et on põhjendatud seda elatise suuruse juures arvesse võtta. Eelnevat ning ka uuringut arvesse võttes leiab kohus, et hageja põhjendatud ühe kuu kuluks on 500 eurot.

Lapse ülalpidamiskohustus on mõlemal vanemal, seega tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab ning arvestama peab ka teise vanema kohustust last ülal pidada. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1). Kostja on viidanud, et hageja ema ei ole tõendanud, kuidas ta lapse kulusid kannab (dtl 164). Hageja ema ei tööta hetkel ning tema igakuine sissetulek on 98,36 eurot (dtl 87). Siiski peab kohus oluliseks rõhutada, et hageja ema sissetuleku suurus ei saa olla põhistuseks, et kostja ei peaks oma kohustusi täitma. Samas on selge, et hageja ema ei ole ka võimeline kandma sellises mahus lapse kulusid nagu ta on hagiavalduses esitanud (461 eurot kuus).

Kostja on palunud elatise määramisel arvestada ka hageja eest makstava peretoetustega. Riigikohus on 22.03.2017 otsuses nr 3-2-1-174-16 selgitanud, et: „perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest.“ Hagejate ema esitas kohtule väljavõtte enda arveldusarvest, millest nähtub, et hageja ema arveldusarvele laekub igakuiselt peretoetus summas 60 eurot. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud elatist peretoetuse arvelt vähendada, kuna tegemist ei ole suure summaga, mis kataks lapse vajadusi oluliselt.

Riigikohtus on tsiviilasjas 3-2-1-136-13 04.12.2013 tehtud otsuses p 14 selgitanud, et: „vanem peab ebapiisava varalise seisundi korral pidama end ja oma alaealisi lapsi ülal ühetaoliselt ja sellest tulenevalt saab kohus mõista vanemalt alaealise lapse ülalpidamiseks välja seaduses sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.“ Tuleb arvestada, et alaealise hageja ülalpidamisse peavad panustama mõlemad tema vanemad. Hinnates kostja varalist seisu ning sissetulekut, mida ta teenib, ei ole ta kohtu hinnangul käesoleval juhul võimeline täitma hageja ülalpidamiskohustust miinimummääras kuus,

8(10)

Tsiviilasi nr 2-19-19160

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, mistõttu esineb käesoleval juhul mõjuv põhjus vähendada hagejate poolt nõutud elatise summat. Kostja kuludest ei nähtu põhjendamatuid kulusid ning seega ei ole ka mõistlik eeldada, et kostja saaks enda kulusid vähendada. Siiski märgib kohus, et vaatamata kohtu nõuetele (dtl 37 ja 81) ei ole kostja esitanud tõendeid enda sissetulekute ega ka kulude kohta.

Arvestades eespool öeldut ja tuvastatut ning arvestades, et kostja sissetulek ei kata ka tema enda igapäevaseid kulusid, leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista elatis summas 250 eurot kuus alates 06.12.2019. Suurema elatise väljamõistmine asetaks kostja praeguse sissetulekuga olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit. Kohus leiab, et elatise määramisel tuleb esmalt tagada küll lapse ülalpidamine, aga see ei tohi tekitada elatise võlgnevust vanemale, kelle puhul on ilmne, et suurema elatise väljamõistmine süvendab rahalisi raskuseid.

Hageja on palunud elatis välja mõista nii, et kui elatise miinimumsumma suureneb, siis suureneb automaatselt ka hagejale makstav elatis. Riigikohus on 07.02.2018 lahendi 215-15909 p 16 öelnud järgnevat: “ [...] juhul, kui elatist on PKS § 102 lg 2 järgi vähendatud alla miinimummäära, siis ei saa elatise miinimummäära tõusuga põhjendada elatise automaatset suurenemist elatise miinimummäära tõstmise korral.” Arvestades Riigikohtu praktikat ning asjaolu, et kohus on elatist vähendanud alla miinimummäära, ei saa kohus määrata ka elatise automaatset tõusu.

Vastavalt PKS § 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on esitanud taotluse mõista välja kostjalt elatise võlgnevus alates 06.12.2018 kuni 05.12.2019 summas 3223,23 eurot. Kuigi asja materjalidest ei nähtu, et hageja ema oleks kostjal palunud hagejale ülalpidamist anda, nähtub selgelt, et kostja on sellest keeldunud (dtl 8 ja 10). Tartu Ringkonnakohus on 30.06.2021 lahendi 2-20-8404 p 8.1 märkinud, et isik ei kaota tagasiulatuva ülalpidamiskohustuse nõudeõigust üksnes selle tõttu, et ta ei ole seda järjepidevalt nõudnud. Ülalpidamiskohustus tuleneb PKS § 96 ja § 97 lg 1 ning seega oli kostja kohustatud täitma ülalpidamiskohustust olenemata sellest, kas hageja ema seda ajavahemikul 06.12.2018 kuni 05.12.2019 nõudis või mitte. Kohus leiab, et põhjendatud on lähtuda samast elatise suurusest 250 eurot kuus. Hageja vajadused ei ole selle aja jooksul väga ulatuslikult muutunud, kuna hageja vanus ei ole nii palju muutunud. Samas on oluline arvestada ka asjaolu, et tulenevalt sellest, et kostja ei ole tagastanud hageja asju (käru, vanker jne), siis tekkis hagejal lühikese perioodi jooksul palju kulusid, mis olid tema ülalpidamiseks esmavajalikud. Samas kostja hagejale ülalpidamist ei andnud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks mõista välja tagasiulatuvalt elatis summas 3000 eurot (06.12.2018 – 05.12.2019).

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et kostjalt J S S tuleb hageja O S kasuks välja mõista elatis alates 06.12.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 250 eurot kuus. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 3000 eurot tagasiulatuvalt ajavahemiku 06.12.2018 kuni 05.12.2019 eest ühekordse summana elatise võlgnevuse katteks.

9(10)

Tsiviilasi nr 2-19-19160

Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmiseks.

HAGI HIND

Hageja nõudeks on elatis igakuise elatusrahana 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. TsMS § 129 lg 2 kohaselt, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Kooskõlas TsMS § 124 lg 1 esimese lausega määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga.

Tsiviilasja hinna määramisel tuleb seega korrutada 292 eurot üheksaga, mis teeb hagi hinnaks 292 x 9 = 2628 eurot.

MENETLUSKULUD

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu mh ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 25 lg 1 kohaselt määrab kohus pärast isikule õigusteenuse osutamise lõpetamist RÕS § 23 ettenähtud korda järgides kindlaks riigi õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja riigi õigusabi kulud jäävad kostja kanda ja nende suuruse ning maksmise korra määrab kohus kindlaks eraldi määrusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Riigikohtu 22.06.2022 kohtuotsusega.

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.