Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

tööd. Meditsiiniosakonna 24.03.2021. a andmetel oli isikul 2014. a töövõimetus 40%, 2020 otsusega tuvastas Töötukassa, et isiku töövõime ei ole vähenenud. Isikul on võlgnevusi 7134 eurot, vabanemisfondis 12 eurot. Isikul on suuri raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega. Lähivõrgustikku kuulub elukaaslane, kelle suhtes on varasemalt tarvitanud vägivalda. Isikul on 2 last, kelle suhtes olid isiku vanemlikud õigused ära võetud. Tema suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga tuttavad ja joodikud, keda teenindas enda baaris. Toimepandud kuriteod näitavad ilmekalt, et kinnipeetav ei hooli oma tegude võimalikest negatiivsetest tagajärgedest, kordab tehtud vigu, tema elustiil on riskiv, hoolimatu ja teisi ära kasutav. Varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldunud, sest ta on jätkanud raskete kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav on korduvalt pannud toime kuritegusid alkoholijoobes. Enda alkoholi tarvitamises probleemi ei näe, motivatsioon alkoholilist loobumiseks madal. Läbis vangistuses sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Varasemalt on käinud kasiinodes raha peale mängimas. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud kroonilised haigused. Korrektsed suhtlemisoskused Sergei Matvejevil puuduvad - käitub agressiivselt ning ei oska suhtlemisel rahulikult probleeme lahendada. Viiest kuriteost on neli vägivaldset kuritegu. Ka käesoleva vangistuse ajal, s.o 2022. a jaanuaris kasutas füüsilist vägivalda Viru Vanglas töötava perearsti suhtes, 2022. a septembris kasutas füüsiliselt vägivalda teise kinnipeetava osas ja 2023. a jaanuaris viskas läbi toiduluugi ametniku suunas pudrukausi, mis tabas vanemvalvuri kätt, lisaks ähvardas, et viskab veel koogitükiga. Kirjaliku pöördumise raames on ähvardanud ära tappa inspektor-kontaktisiku, kui talle ei väljastata vajaminevaid blankette. Eeltoodu kogumis näitab, et ka kontrollitud keskkonnas (kinnipidamisasutuses) paiknedes võib kinnipeetav käituda vägivaldselt ja ettearvamatult. Probleemide lahendamise oskus on äärmiselt puudulik. Käitub impulsiivselt, kordab tehtud vigu, ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Konfliktsituatsioonides peab aktsepteeritavaks enesekehtestamist vägivallaga. Toimepandud õigusrikkumised näitavad ilmekalt, et Sergei Matvejev ei oska mõista teiste inimeste seisukohti, mõtleb ja arutleb enesekeskselt ning tema arvamus on ainuõige. Samuti ei väärtusta Sergei Matvejev ühiskonnas kehtivaid norme ja reegleid. Varasemad karistused ei ole Sergei Matvejevile positiivselt mõju avaldanud, isik pole eelnevatest karistustest ega praegusest vangistusest vastavaid järeldusi teinud. Suhtumine kriminaalhooldusesse negatiivne - veebruaris 2021. a määrati kinnipeetav käitumiskontrollile, kuid 05.03.2021. a isik vahistati seoses uue kriminaalasjaga. Tegutseb vaid enda heaolu nimel, ei tunneta ennast ühiskonna liikmena, leiab, et igaüks on enda eest väljas. Ei aktsepteeri, et ühiskonna liikmeks olemine eeldab ka vastutust. Käesolevalt ei ole isik muutusteks absoluutselt valmis ning ei saa oma tegude põhjustest aru. Kinnipeetav enda ressurss elustiili muutmiseks on väga vähene. Kinnipeetav on karistatud 5 korda, millest 3 on kehtivad. Soodusteguriks võib olla alkoholi tarvitamine, impulsiivsus, puudulik probleemide ja konfliktide lahendamise oskus, armukadedus. Käesolevalt on isikul pooleli kriminaalasi. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 39%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 52%. Viru Vangla ei toeta Sergei Matvejevi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sergei Matvejev soovib ennetähtaegselt vabaneda. Kohtu põhjendused Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et Sergei Matvejevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, kuna teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest on ta ära kandnud 1/2.

KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Sergei Matvejevil on 3 kehtivat kriminaalkaristust. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 1 – teavitamiskohustuse mittetäitmise eest. Viru Vangla materjalidest tuleneb, et Sergei Matvejev soovib vabanemisel asuda elama rehabilitatsioonikeskusesse „Uus Põlvkond“ Viru Maakohtu 21.06.2021 otsusest nähtub, et viimane kuritegu oli toime pandud katseajal ning teda karistati kehalise väärkohtlemise eest. Sellele eelnev karistus oli mõistetud samuti kehalise väärkohtlemise eest ja veel enne seda tapmise eest. Kuna Riigikohtu uuem praktika lubab ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kasutada ka arhiveeritud karistusantmeid (RKKKo 1-15-1446), siis arvestab kohus ka Sergei Matvejevi arhiveeritud kahte karistust, mis olid mõistetud huligaansuse ning omavolilise sissetungi ja lahkumisnõude täitmata jätmise eest. Ülaltoodust järeldub, et vägivallaga toime pandud kuritegude eest on Sergei Matvejevit karistatud 4 korda. Karistusregistri anmete kohaselt on Sergei Matvejevil ka üks väärteokaristus, mis on talle määratud vangistuse ajal võimuesindaja solvamise eest. Samuti on algatatud tema suhtes kriminaalmenetlus vangistuses toime pannud kehalises väärkohtlemises. Samuti on Sergei Matvejevil 1 kehtiv distsiplinaarkaristust ning see kõik näitab, et ka range järelevalvega ja distsipliiniga asutuses ei suuda ta alluda kehtestatud normidele. Kohus leiab, et arvestades Sergei Matvejevi kuriteo toimepanemise asjaolusid (korduv kehaline väärkohtlemine), süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Sergei Matvejev pani käesoleva kuriteo toime katseajal väga lühikesel ajaperioodil pärsat šokivangistusest vabanemist. Kohus leiab, et tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Viimane kuritegu oli toime pandud katseajal pärast šokivangistusest vabanemist. Seega ebaõnnestus kriminaalhooldus. Kohus leiab, et on väga suur tõenäosus, et Sergei Matvejev võib vabanedes taas toime panna kuriteo. Ta ei ole teinud vajalikke järeldusi eenevatest karistustest ning jätkanud kuritegude toimepanemist nii vabaduses, kui ka vangistuses viibides. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt

vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud ja tema varasem elukäik näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk suur. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Seda enam, et varasem kriminaalhooldus ebaõnnestus isiku süül ning karistus pöörati täitmisele. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 16.11.2025, ärakandmiseks on üle 2 aasta 1 kuu vangistuse. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu on isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendamata. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest ning töötada ja õppida. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Käesoleval juhul pole see tingimus täidetud, kuna isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline, kui ka range distsipliiniga asutuses ei suuda ta käitumisnorme järgida. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samuti on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Individuaalse täitmiskava on Sergei Matvejev täitnud osaliselt. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, omandas riigikeele A2 tasemel, kuid tööle ei ole ta veel asunud. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine – korduvate kuritegude ja distsiplinaarrikkumiste toimepanemine ja kriminaalhoolduse ebaõnnestumine. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Samuti nähtub asja materjalidest, et Sergei Matvejevi suhtes on vangistuse ajal algatatud uus kriminaalmenetlus kehalises väärkohtlemises. Täitmiskava eesmärkidest on täitmata töötamine vangistuses. Teised täitmiskavas püsistatud eesmärgid on täidetud vastavalt ajakavale. Seega leiab kohus, et Sergei Matvejev ei ole vanglas teinud piisvalt pingutusi, et teda saaks tingimisi enne tähtaega vangitsusest vabastada. Sergei Matvejevi suhtes ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materiaalsed eeldused täidetud. Kuna isiku suhtes esinevad positiivsed asjaolud ei ole kunagi olnud motivaatoriks asuda elama seadusekuulekalt, ei maanda need ka praegusel ajal sellisel määral uute kuritegude toimepanemise riski, mis kaaluks üle Sergei Matvejevist tuleneva ohu. Sergei

Matvejevi puhul on risk uute kuritegude toimepanemiseks jätkuvalt kõrge ning tema ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Kohus ei näe põhjust vabastada ta taas vangistusest enne tähtaega ja määrata uuesti kriminaalhooldusele. Samuti ei toeta Sergei Matvejevi vabanemist ka vangla ja prokurör. Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Sergei Matvejevi vabastamisega temale Viru Maakohtu 02.06.2021 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.