Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

lauses sätestatud määras.

otsustas kohus kaasata menetlusse puudutatud isikutena S Se, S Pi, I U, K Ti, M T’a ja S Bi ning lugeda senine kostja N B puudutatud isikuks. Avaldaja märkis oma 06.01.2020 menetlusdokumendis, et ta loobub avaldusest ja palub käesolevas asjas menetlus lõpetada. Puudutatud isikud M T, S P, S S ja K T märkisid oma 09.01.2020.a avaldustes kohtule, et neil ole ei avaldusest loobumisele vastuväiteid ning puuduvad menetluskulud. Puudutatud isikud M T, S P, S S ja K T palusid kohtul menetluskulude jaotuse ja suuruse kindlaksmääramisel arvestada asjaoluga, et käesoleva tsiviilasja sisuks oleva vaidluse on põhjustanud korter 8 omanikud N. B ja S. B oma õigusvastase tegevusega vee- ja kanalisatsioonitorude läbilõikamisel. Samasisulise avalduse esitasid 10.01.2020.a kohtule R I ja K P. Puudutatus isik I U märkis oma 13.01.2020.a menetlusdokumendis, et tal menetluskulusid tekkinud ei ole. Puudutatud isik I U palus kohtul menetluskulude jaotuse ja suuruse kindlaksmääramisel arvestada asjaoluga, et käesoleva tsiviilasja sisuks oleva vaidluse on põhjustanud KÜ juhatuse liikmed, kes on tegutsenud ilma üldkoosoleku otsuseta ning kohtukulud peavad jaotuma kahe juhatuse liikme vahel või siis reaalsete korteriomanike vahel, keda torude asi puudutab. Puudutatud isikud N B ja S B esitasid 13.01.2020 kohtule oma menetluskulude nimekirja ning palusid määrata kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus tsiviilasjas nr 2-17-7999 ning välja mõista Korteriühistult Vana-Kalamaja 11A N B ja S B kasuks menetluskulud kokku summas 8007,50 eurot (käibemaksuga summa). Puudutatud isikud N B ja S B palusid märkida lahendis, et N B ja S B hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Puudutatud isikud N B ja S B märkisid, et puudutatud isikutel puuduvad vastuväited 06.01.2019 avaldaja avaldusest loobumisele. Puudutatud isikud N B ja S B märkisid, et puudutatud isikuid esindas algselt jurist Vitali Denikin, seejärel alates augustist 2017 a jurist Dmitri Iljinski, alates 01.01.2019 jurist Vladimir Buldakov ning alates 24.05.2019 vandeadvokaat Aivar Pilv ja advokaat Aleksandr Tsemin LEADELL Pilv Advokaadibüroost. Puudutatud isikud N B ja S B märkisid, et vastavalt varasemas menetluses esitatud menetluskulude nimekirjadele ja LEADELL Pilv Advokaadibürooga sõlmitud kliendilepingule ja advokaadibüroo poolt väljastatud arvetele on puudutatud isikud kandnud tsiviilasjas nr 2-17-7999 kohtuväliseid kulusid õigusabile kokku summas 7957,50 eurot. LEADELL Pilv Advokaadibüroo poolt osutatud õigusabiga seonduvate kulude koosseis on välja toodud advokaadibüroo arvete spetsifikatsioonides. Täiendavalt on puudutatud isikud kandnud kohtukulusid kokku summas 50 eurot, tasudes 07.06.2017 esitatud määruskaebuselt riigilõivu summas 50 eurot. Puudutatud isikud N B ja S B märkisid, et neile on õigusteenust osutatud tunnihinnaga 160 eurot/145 eurot (lisandub käibemaks) ning kuna nad ei ole käibemaksukohustuslased, siis taotlevad nad menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Puudutatud isikud N B ja S B kinnitasid, et menetluskulude nimekirjas välja toodud kulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-17-7999 kohtumenetlusega. 13.01.2020 esitas avaldaja oma menetluskulude nimekirja seoses tsiviilasja nr 2-17-7999 uue arutamisega (pärast Riigikohtu otsust). Avaldaja märkis, et kõik varasemad kulud on astmete kaupa näha asja toimikust. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust

tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Analoogiliselt saab kohus võtta vastu avaldusest loobumise hagita menetluse asjas. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. TsMS § 432 järgi, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et avaldaja avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada, kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lõikes 4 sätestatud asjaolusid. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Puudutatud isikud M T, S P, S S, K T ja I U palusid kohtul menetluskulude jaotuse ja suuruse kindlaksmääramisel arvestada asjaoluga, et vaidluse on põhjustanud korter 8 omanikud N B ja S B oma õigusvastase tegevusega vee- ja kanalisatsioonitorude läbilõikamisel. Kohus eeltooduga ei nõustu. Kohus ei saa menetluskulude jaotuse ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel arvestada puudutatud isikute arvamusega, sest kohus ei ole avaldaja nõuet jõustunud lahendiga rahuldanud ega avaldust sisuliselt ja õiguslikult siduvalt hinnanud. Seega ei ole kohus tuvastanud, kes vaidluse oma tegevusega põhjustas. Kuivõrd avaldaja loobus avaldusest ja TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei esine, tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 172 lg 8 järgi vajalikud kohtuvälised kulud hüvitatakse hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Kohtuväliste kulutuste hüvitamist saab nõuda üksnes juhul, kui kohus jätab need mõne menetlusosalise kanda.

Riigikohus on asjas 3-2-1-58-13 oma 19.06.2013 määruse p-s 14 leidnud, et mõnda liiki hagita menetlust iseloomustab nende lahendite kohaselt sisuline vaidlusmenetlus menetlusosaliste vahel. Näiteks on see nii avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatiste talumise asjades. Mõne hagita menetluse liigi korral aga täidab kohus riigilt talle üle kantud avalikku ülesannet ise asjaolud välja selgitada ning vaidlust eraõigussuhtes osalevate isikute vahel ei ole (nt lapsendamise asjad). Riigikohus leidis, et seega ei pruugi TsMS § 172 lg 8 esimese lause kohaldamine tagada iga liiki hagita menetluses isiku kasuks vajalike ja põhjendatud esindajakulude väljamõistmist ja seda puudust ei korva täies ulatuses ka hagita menetluses kehtiv uurimispõhimõte. Riigikohus leidis, et üldnormina on võimalik ja tuleb hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31 ning põhiliseks kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi lähtuda esindajakulude korral nende vajalikkusest ja põhjendatusest. Eelnevat on Riigikohus kinnitanud ka asjas 3-2-1-145-13 oma 09.12.2013 määruse p-s 13. Kohus leiab, et kuna vaidlust käesolevas asjas iseloomustas sisuline vaidlusmenetlus menetlusosaliste vahel, siis tuleb esindajakulude väljamõistmisel kohaldada TsMS § 175 lgd 1–31 ning puudutatud isikute esindajakulude väljamõistmisel avaldajalt tuleb lähtuda esindajakulude vajalikkusest ja põhjendatusest. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus märgib, et puudutatud isikud N B ja S B kinnitasid, et nad ei ole käibemaksukohustuslased ja seega tuleb avaldajal hüvitada neile menetluskulud koos menetluskuludelt arvestatava käibemaksuga. Riigikohus on asjas 3-2-1-43-10 oma 18.05.2010 määruse p-s 19 leidnud, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. Riigikohus on asjas 3-2-1-93-13 oma 02.10.2013 määruse p-s 12 leidnud, et „asja materjalidest ei järeldu, et ka avaldaja arvestatud õigusabi tunnihind 120 eurot oleks praegustel asjaoludel ülemäärane“. Riigikohus on asjas 3-2-1-11514 oma 11.02.2015.a määruse p-s 14 pidanud mõistlikuks ja põhjendatuks lepingulise esindaja tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohus tõi välja, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahukusest. Riigikohus on asjas 3-2-1-131-16 oma 30.11.2016 määruses pidanud põhjendatuks lepingulise esindaja 165-eurost tunnihinda ning leidnud, et vastav õigusteenuse tunnihind ei ületanud keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on asjas 3‐2‐1‐159‐16 oma 27.02.2017 määruse p-s 24 pidanud põhjendatuks ka õigusteenuse tunnitasu 170 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isikutele N B ja S B on menetluses eri aegadel osutanud õigusabi mitu erinevat esindajat erinevate tunnihindadega, millest kõrgeim oli 160 eurot (lisandub käibemaks). Kuna vaidlus kestis pikalt ja oli arvestatavalt keerukas, siis asja materjale arvestades on eelviidatud tunnihind ja ka sellest madalamad tunnihinnad asja materjale arvestades mõistlikud ja põhjendatud. Puudutatud isikud on oma 13.01.2020 menetluskulude nimekirjas viidanud osade kulude osas täpsustavalt N B poolt 27.10.2017 Harju Maakohtule esitatud menetluskulude nimekirjale. Kohus märgib, et viidatud menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabikulud on osaliselt ebavajalikud ja ka ülepaisutatud. Kohus ei pea põhjendatuks hagi tagamise määruste täitmise ja määruskaebusega seotud kulusid (sh määruskaebuselt tasutud riigilõivu), sest määruskaebus on jäetud rahuldamata ning pole põhjendatud nõuda viidatud kulude hüvitamist avaldajalt. 04.07.2017 menetlusdokumendi koostamise ajakulu on põhjendamatu, sest kohus ei nõudnud N B’lt seisukoha esitamist. Samuti on põhjendamatu 22.08.2017

menetlusdokumendi koostamise ajakulu, sest puudus vajadus nimetatud dokumendi esitamiseks. Põhjendamatu on arve nr 15-17, sest avaldaja ei pea kandma kulusid, mis tulenevad vastaspoole esindaja vahetumisest. Kuna TsMS § 32 lg 1 kohaselt on kohtumenetluse keel eesti keel ja kohtulahendid on eesti keeles, siis on põhjendamatu puudutatud isiku N B tõlkekulu 50 eurot kohtumääruse tõlkimiseks. Kohus peab N B 27.10.2017 esitatud menetluskulude nimekirja osas põhjendatud ja vajalikuks esindaja ajakulu 2 h ja 30 min 06.06.2017 vastuse koostamiseks ja sellega seotud toiminguteks. Maakohtu 23.08.2017 istungil osalemise ja ettevalmistumise ajakulu on kokku põhjendatud 2 h ja 30 min ulatuses. 17.10.2017 menetlusdokumendi koostamisega seotud menetlustoiminguteks on dokumendi mahtu arvestades piisav ajakulu 3 h. Arvestades eelviidatud toimingutele kohaldatud erinevate esindajate tunnihindasid vastab N B 27.10.2017.a menetluskulude nimekirjale põhjendatud menetluskulu summas 5*80+3*110=730 eurot. Puudutatud isikud on ühtlasi oma 13.01.2020 menetluskulude nimekirjas viidanud osade kulude osas täpsustavalt N B poolt 05.03.2018.a Tallinna Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirjale. Kohus leiab, et eelviidatud menetluskulu on osaliselt ülepaisutatud arvestades N B poolt apellatsioonkaebusele esitatud vastuse mahtu. Kohus leiab, et apellatsioonkaebusega tutvumise ja vastuse esitamise ajakulu on kokku põhjendatud 5 h ulatuses. Seega vastab N B 13.01.2020 menetluskulude nimekirjale põhjendatud menetluskulu summas 5*110=550 eurot. Kohus märgib, et N B lepinguline esindaja Vladimir Buldakov ei järginud kohtule menetlusdokumente esitades Riigikohtu suuniseid. Vladimir Buldakov esitas menetluses üksnes asjatundmatuid seisukohti. Seetõttu on Vladimir Buldakoviga seotud lepingulise esindaja kulud (Buldakovide Juriidilise Büroo OÜ väljastatud arved nr 04-01-19, 03-02-19, 05-02-19) täies ulatuses ebavajalikud ja põhjendamatud. TsMS § 175 lg 3 kohaselt mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. N Ble väljastatud arve nr 20190737 spetsifikatsioonist nähtub, et arvele vastaval perioodil esindasid N Bt kaks esindajat, kes osaliselt dubleerisid teineteise tööd. Kohus leiab, et tsiviilasi oli küll arvestatavalt keerukas, ent mitte niivõrd keerukas, et oleks õigustatud koguni mitme lepingulise esindaja kasutamine menetlusosalise poolt. Seetõttu peab kohus põhjendatuks vaid N B esindaja ajakulu, mis vastab ühe lepingulise esindaja põhjendatud ajakulule. Kohus leiab, et mõistlikus mahus kliendiga nõupidamine on menetluses vajalik ning arvele nr 20190737 vastab kliendiga suhtlemise ja nõupidamise põhjendatud ajakulu 1 h. Lisaks on põhjendatud esindaja ajakulu 1 h asja materjalidega tutvumiseks. Muus osas pole arvele nr 20190737 vastav menetluskulu põhjendatud. Seejuures ei ole kliendile esitatud memo ega arvamust kohtule esitatud ning tegemist ei ole seega menetluses vajaliku kuluga. Kuna arvest nähtub, et õigusabi on osutanud kaks erinevat esindajat eri tunnihindadega, ent põhjendatud oli vaid ühe esindaja kasutamine, siis tuleb arve nr 20190737 osas rakendada kahe esindaja keskmist tunnitasu, milleks on [(145+160)/2]*1,2=183 eurot (koos käibemaksuga). Seega on arvele nr 20190737 vastavad lepingulise esindaja kulud põhjendatud summas 2*183=366 eurot. Kohus leiab, et N Ble väljastatud arve nr 20190864 spetsifikatsioonis märgitud esindaja ajakulu on ülepaisutatud ja osaliselt ebavajalik. Arvestades N B 17.06.2019.a menetlusdokumendi mahtu vastab eelviidatud arvele kokku esindaja põhjendatud ajakulu 7 h.

Seega on arvele nr 20190864 vastavad lepingulise esindaja kulud põhjendatud summas 7*160*1,2=1344 eurot. Kohus leiab, et N Ble väljastatud arve nr 20190865 spetsifikatsioonis märgitud esindaja ajakulu on ülepaisutatud ja osaliselt ebavajalik. Kohtu 04.12.2019 eelistungi kestust arvestades on esindaja ajakulu istungiks ettevalmistumiseks ja istungil osalemiseks kokku põhjendatud 2 h ulatuses. Istungile sõitmisega seotud kulu ei ole käsitletav õigusabikuluna, mistõttu ei ole vastav kulu põhjendatud. Kuna kohtumenetluse keel on eesti keel, siis ei saa eeldada, et vastaspool peaks kandma kompromissi tõlkimisega seotud kulusid. Tegemist ei ole põhjendatud ja vajaliku õigusabikuluga. Samas on põhjendatud ja vajalik esindaja 30.12.2019 ja 07.01.2020 ajakulu kokku 0,5 h kompromissläbirääkimistega seonduvateks toiminguteks. Seega on arvele nr 20190865 vastavad lepingulise esindaja kulud põhjendatud summas 2,5*145*1,2=435 eurot. Riigikohus on asjas 3-2-1-77-14 oma 11.11.2014 määruse p-s 12 leidnud, et kuna menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, siis ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamise kulud põhjendatud ja vajalikud kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohus leiab, et N Ble väljastatud arve nr 20200015 spetsifikatsioonis märgitud esindaja ajakulu on ülepaisutatud ja osaliselt ebavajalik. Eelviidatud Riigikohtu seisukohast tulenevalt on põhjendamatu kogu lepingulise esindaja ajakulu, mis on seotud menetluskulude nimekirja koostamisega esindaja poolt. Arvele vastaval perioodil oli esindajal vaja üksnes tutvuda lühida loobumise avaldusega ja sellele omakorda lühidalt vastata, mistõttu on eelviidatud arvele vastav ajakulu põhjendatud vaid 0,25 h ulatuses. Seega on arvele nr 20200015 vastavad lepingulise esindaja kulud põhjendatud summas 0,25*145*1,2=43,50 eurot. Eelnevast tulenevalt on puudutatud isikute N B ja S Bi menetluskulud põhjendatud summas 730+550+366+1344+435+43,50=3468,50 eurot. Kuna puudutatud isikud N B ja S B on esitanud ühise esindaja kaudu ühise taotluse, milles paluvad menetluskulude kogusumma endi kasuks välja mõista, siis tuleb välja mõista avaldajalt Tallinn, Vana-Kalamaja tn 11 korteriühistult ühiselt puudutatud isikute N B ja S B’i kasuks põhjendatud menetluskulud summas 3468,50 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Puudutatud isikud N B ja S B palusid märkida lahendis, et N B ja S Bile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega tuleb välja mõista avaldajalt Tallinn, Vana-Kalamaja tn 11 korteriühistult ühiselt puudutatud isikute N B ja S B’i kasuks viivis protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastavalt TsMS § 178 lõikele 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.