Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-167-10 Tartu, 7. märts 2011. a Eesistuja Jaak Luik, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve AS-i SEB Pank avaldus kanda kinnistusraamatusse kohtulik hüpoteek Tallinna Ringkonnakohtu 5. oktoobri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-39964 AS-i SEB Pank määruskaebus AS SEB Pank (registrikood 10004252), esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando Kaido Kõrm (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo 14. veebruar 2011. a, kirjalik menetlus
1.Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 5. oktoobri 2010. a määruse (tsiviilasi nr 2-10-39964) õiguslikku põhjendust. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes AS-i SEB Pank kanda.
4.Arvata Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ poolt AS-i SEB Pank määruskaebuse eest 26. oktoobril 2010. a tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot 56 senti (400 krooni) riigituludesse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohus tegi 15. juulil 2010 AS-i SEB Pank (avaldaja) taotluse alusel hagi tagamise määruse, millega nägi ette kanda kinnistusraamatusse avaldaja kasuks Kaido Kõrmi (vastustaja) kinnistule (registriosa numbriga 789102) kohtulik hüpoteek summaga 2 378 000 krooni. Lähtudes avaldaja taotlusest, saatis maakohus määruse kinnistusosakonnale kohtuliku hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmiseks.
2.Harju Maakohtu kohtunikuabi jättis 27. juuli 2010. a määrusega kinnistamisavalduse rahuldamata. Määruse järgi on 11. jaanuaril 2010 registriossa kantud kohtutäitur Mati Kadaku (kohtutäitur) avalduse alusel kinnistu käsutamist keelav keelumärge kohtutäituri ja avaldaja kasuks. Keelumärke tõttu on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 88 alusel kehtetud kinnistu suhtes tehtavad käsutused, sh kohtumäärusega hagi tagamiseks kohtuliku hüpoteegi seadmine. Kannete tegemine kinnistusraamatusse on asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 2 alusel keelatud.
3.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus kohtunikuabi määruse tühistada ja kanda kohtulik hüpoteek kinnistusraamatusse. Kohtunikuabi ega kohtunik määruskaebust ei rahuldanud, vaid saatsid selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Tallinna Ringkonnakohus jättis 5. oktoobri 2010. a määrusega kandemääruse muutmata ja
määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus avaldaja kanda. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määrusega ega korranud selle põhjendusi. Kuna kohtulikku hüpoteeki, mille kinnistamisest keeldumise peale määruskaebus esitati, sooviti seada üksnes avaldaja kasuks, ei lange hüpoteegi ja käsutuskeelu järgi õigustatud isikute ring kokku ning kohtulikku hüpoteeki ei ole võimalik kinnistada ka käsutuskeelu relatiivsest toimest hoolimata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Avaldaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu määruse ja kohtunikuabi määruse ning saata kinnistamisavaldus Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse järgi on kohtud vääralt kohaldanud AÕS § 63 lg-t 2. Tegemist ei ole absoluutse käsutuskeeluga, kuna hageja võib käsutada hagi tagamisest talle tulenevaid õigusi. Kohtutäiturit ei saa lugeda keelumärke järgi õigustatud isikuks, kuna ta korraldab täitemenetlust sissenõudja huvides. Keelumärge kanti kinnistusraamatusse täitemenetluse käigus, mis on algatatud avaldaja taotluse alusel. Kohtutäituril ei saa olla isiklikku huvi täitemenetluse korraldamise vastu. Kohtulik hüpoteek ei takistaks täitemenetluse korraldamist ega kinnistu müüki. Ringkonnakohtu määrus on vastuoluline ja seal on viidatud ekslikule asja numbrile.
6.Vastustaja palub jätta määruskaebus rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid määruse õiguslikku põhjendust tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 2 ja § 695 (nende koostoimes) alusel muuta. Määruskaebus jääb rahuldamata.
8.Kohtulikku registrisse tehakse kandeid üldjuhul kinnistamisavalduse või kohtulahendi alusel (TsMS § 593 lg 1). Kandeavalduse saab esitada isik, kellele on see õigus seaduse järgi antud (TsMS § 593 lg 2). Kinnistamisavalduse esitamise õigus on kinnistusraamatu seaduse (KRS) § 34 lg 1 järgi isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. Määruskaebuse saab maakohtu määrusega puudutatud menetlusosaline määruse peale esitada TsMS § 660 lg 1 järgi üksnes juhul, kui kaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Määruse peale, millega kinnistamisavaldus jäetakse rahuldamata, saab kaevata üksnes avaldaja (TsMS § 599 esimene lause, § 660 lg 4, § 696 lg 4). Seega tuleb esmalt kindlaks teha, kas avaldajal on määruskaebuse esitamise õigus.
9.Hagimenetluses on avaldaja esitanud taotluse kanda hagi tagamise korras enda kasuks vastustaja kinnisasjale kohtulik hüpoteek. Maakohus on selle taotluse rahuldanud. Kohtulik hüpoteek kantakse TsMS § 388 lg 3 esimese lause ja KRS § 35 lg 4 esimese lause alusel kinnistusraamatusse hageja kasuks tema avalduse ja hagi tagamise määruse alusel. Alternatiivselt näeb TsMS § 388 lg 3 teine lause ette võimaluse, et kohus edastab hageja taotluse alusel hagi tagamise määruse ise registripidajale kohtuliku hüpoteegi sissekandmiseks. See toimub TsMS § 387 lg-s 2 sätestatud korras, mh ei ole sellisel juhul vaja registripidajale esitada täiendavat avaldust. Kolleegium leiab, et kinnistusraamatusse kande tegemise avalduse esitajaks tuleb lugeda hageja ka siis, kui hagi tagamise määruse edastab kohus. Kinnistamisavalduse on hageja sisuliselt esitanud hagi
tagamise otsustanud kohtule ja kohtupoolset määruse edastamist tuleb käsitada menetluse tehnilise kiirendamise vahendina, st kinnistamisavalduse vahendamisena. Seega on nii alama astme kohtutes kui ka Riigikohtus avaldajaks AS SEB Pank, kelle taotluse alusel tegi maakohus hagi tagamise määruse ja saatis selle hageja taotluse alusel kinnistusraamatu pidajale.
10.Kohtud on õigesti leidnud, et kohtulikku hüpoteeki ei saa kinnistusraamatusse kanda kinnistusraamatus sisalduva keelumärke tõttu. Nimelt on kinnistusraamatusse kantud kohtutäituri avalduse alusel kinnistu käsutamist keelav keelumärge kohtutäituri ja avaldaja kasuks. Kohtutäituri avalduse alusel kinnistusraamatusse keelumärke kandmist reguleerivad täitemenetluse seadustiku (TMS) § 142 lg 1 ja § 145 lg 1. Kinnistusraamatusse keelumärke kandmine on TMS § 142 lg 1 järgi üks kinnisasja arestimise toimingutest. Keelumärge keelab AÕS § 63 lg 2 järgi vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt. Kinnistamismenetlus on formaliseeritud menetlus, mille käigus ei saa kinnistusraamatu pidaja eristada erinevate keelumärgete tähendust, kui seda seaduses tehtud ei ole. Kui faktiliselt on kantud kinnistusraamatusse keelumärge ka kohtutäituri kasuks, peab kinnistusraamatu pidaja sellest lähtuma. Kande õigsuse küsimus ei ole praeguse menetluse esemeks.
11.Ringkonnakohtu määrusest jääb aga ekslik mulje, et kohtulikku hüpoteeki ei saa keelumärke olemasolul kinnistusraamatusse üldse kanda, kui hüpoteegipidaja isik(ud) ei kattu keelumärke järgse(te) õigustatud isiku(te)ga. Kolleegium sellega ei nõustu ja muudab vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendusi. Praegusel juhul on keelumärge kantud kinnistusraamatusse kahe isiku kasuks, kohtulik hüpoteek aga sooviti sisse kanda neist vaid ühe kasuks. Kohtuliku hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmisega riivataks ka keelumärke järgi õigustatud kohtutäituri õigusi. Kinnistusraamatusse kande tegemiseks on KRS § 341 lg 1 järgi üldjuhul nõutav isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik). Kohtulik hüpoteek on võimalik seega sisse kanda kohtutäituri nõusoleku korral. Ka Riigikohus on tunnustanud TMS § 142 lg 1 alusel sissekantud keelumärke korral võimalust TsMS § 378 lg-t 6 analoogia alusel kohaldades teha keelumärke tõttu takistatud kanne keelumärkega õigustatud isiku nõusolekul (vt Riigikohtu 1. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-10, p 24).
12.Keelumärkel on käsutuskeelu tähendus TsÜS § 88 lg 1 mõttes. Sellest tuleneb, et hagi tagamiseks kohtuliku hüpoteegi seadmine avaldaja kasuks on materiaalselt tagajärjetu, kui käsutuskeelu järgi õigustatud isik selle kinnistusraamatusse kandmisega ei nõustu. See nõuab omakorda ka kohtult kinnistusraamatu seisu teadmist hagi tagamise abinõu valikul, vältimaks formaalselt kehtiva, kuid toimetu hagi tagamise määruse tegemist (vt ka Riigikohtu 15. aprilli 2004. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-48-04, p 14; 3. oktoobri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06, p 21; 13. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 42).
13.Kolleegiumi arvates pidanuks kohtunikuabi enne kinnistamisavalduse rahuldamata jätmist võimaldama avaldajale esitada kohtutäituri nõusolek kandega, st võimaldama puuduse kõrvaldada
KRS § 46 lg 3 ja TsMS § 596 lg 2 alusel. See ei ole siiski kohtute lahendite tühistamise aluseks, kuna avaldajal on võimalik esitada avaldus uuesti koos kohtutäituri nõusolekuga kande tegemiseks (vt ka Riigikohtu 25. novembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-04, p 17) ja sama menetluse jätkamine suuremat menetlusökonoomiat ei anna. Pealegi ei ole avaldaja väitnud, et tal olnuks võimalik kohtutäituri nõusolek esitada, ega ole ta soovinud ka Riigikohtus tähtaja andmist puuduse kõrvaldamiseks.
14.Kolleegium märgib lisaks, ei nõustu avaldajaga, et kohtutäitur ei saa olla keelumärkega õigustatud isik, kuna ta korraldab täitemenetlust vaid sissenõudja huvides. Kinnistusraamatusse märke kandmisel tuleb KRS § 24 p 1 ja § 27 lg 5 järgi märkida ka isik, kelle kasuks kanne tehakse. Kuigi nii TMS § 142 lg 1 kui ka § 145 lg-d 1 ja 4 näevad ette, et nn täitemenetluse keelumärge kantakse kinnistusraamatusse kohtutäituri avalduse alusel, ei ole seaduses sätestatud, kelle kasuks keelumärge kinnistusraamatusse kantakse. Selles osas on erinev kinnisasja kohtumenetluses hagi tagamiseks arestimise regulatsioon, kui TsMS § 389 lg 4 esimese lause järgi kantakse keelumärge kinnistusraamatusse hageja kasuks. Kolleegiumi arvates tagab täitemenetluse korraldamise tagamiseks kinnistusraamatusse kohtutäituri avalduse alusel kantud keelumärge eelkõige sissenõudja huve (vt Riigikohtu 5. märtsi 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-810, p 8). Seetõttu on põhjendatud kanda keelumärke järgi õigustatud isikuna kinnistusraamatusse sissenõudja. Seadus võimaldab aga ka kohtutäituri kandmist kinnistusraamatusse keelumärke järgi õigustatud isikuna. Seda võib õigustada kohtutäituri tasu ja kulude hüvitamise tagamise vajadusega. Kui üldjuhul rahuldatakse kohtutäituri tasu nõue TMS § 174 lg 2 järgi kinnisasja enampakkumisel saadud tulemist esimeses järjekorras, võib siiski esineda juhtumeid, mil võlgnik soovib pärast täitemenetluse alustamisest teadasaamist tasuda võla otse sissenõudjale ja vältida kohtutäituri tasu maksmist. Eelkõige selliste juhtude jaoks tagab kohtutäituri kui kohtutäituri tasu sissenõudja kasuks kinnistusraamatusse tehtud keelumärge ka tasunõude maksmapanekut. Samuti on just kohtutäitur TMS § 160 lg 1 järgi õigustatud isikuks, kelle avalduse alusel keelumärge kinnisasja võõrandamise järel kinnistusraamatust kustutatakse.
15.Ekslik on avaldaja arusaam, nagu tooks pärast kohtuliku hüpoteegi sissekandmist kinnisasja müümine kaasa selle, et täitekulude ja hüpoteegist järjekohas eespool olevate õiguste rahuldamise järel makstakse ülejääv raha välja avaldajale tema kohtuliku hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kohtulik hüpoteek on üksnes tagatisvahend ja ainuüksi selle alusel täitemenetluses väljamakseid ei tehta, vaid vajalik on ka avaldaja hagi rahuldamine. Sel juhul tagab kohtulik hüpoteek AÕS § 363 lg 2 järgi avaldaja nõude rahuldamist vastavalt kohtuliku hüpoteegi järjekohale (tagatise ulatuse kohta vt Riigikohtu 27. jaanuari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-09, p 12). Lisaks märgib kolleegium, et kui kinnisasi müüakse enne avaldaja hagi jõustunud kohtuotsusega lahendamist, võidakse kohtulik hüpoteek üldjuhul TMS §-de 158 ja 160 järgi kinnistusraamatust kustutada, kui selle järjekoht on täitemenetluses maksma pandud õigusest tagapool. Sel juhul võib hüpoteegipidaja nõuda üksnes hüvitist saadud raha arvel TMS § 108 ja § 176 lg 1 alusel.
16.Kolleegium märgib, et ringkonnakohus on nii määruse resolutsioonis kui ka kirjeldavas osas märkinud eksitavalt kaevatava kandemääruse numbri. Vaidlustatava kandemääruse number on 678972010, ringkonnakohus on selleks märkinud 6998201002. Kuna ringkonnakohtu märgitud number on aga maakohtu kandemääruses märgitud kui kinnistamisasja number, on ringkonnakohtu määrus piisavalt kinnistamisasjaga seostatud ja mõistetav ega vaja seetõttu parandamist.
17.Menetluskulud kõikides kohtuastmetes tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätta avaldaja kanda. Vastustaja võib TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
18.Kuna kolleegium jätab avaldaja määruskaebuse rahuldamata, tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse. Jaak Luik, Henn Jõks, Villu Kõve
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.