Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-133-10 Tartu, 10. jaanuar 2011. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik Osaühingu AXATEM hagi Osaühingu Select Service vastu 800 000 krooni ja viivise saamiseks Tartu Ringkonnakohtu 28. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 209-27364 Osaühingu Select Service määruskaebus Hageja Osaühing AXATEM (registrikood 11029935), esindaja vandeadvokaat Mart Sikut Kostja Osaühing Select Service (registrikood 11078726), esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik 13. detsember 2010. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 28. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-27364 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada advokaadibüroo Hansa Law Offices osaühingule (konto nr 17000658681) Osaühingu Select Service eest 25. augustil 2010. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni (25 (kakskümmend viis) eurot 56 senti).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
Osaühing AXATEM (hageja) esitas 10. juunil 2009 Osaühingu Select Service (kostja) vastu hagi Viru Maakohtusse. Hageja palus mõista kostjalt välja 800 000 krooni ning viivise hagi esitamise seisuga 16 920 krooni ja edasi määraga 0,03% (240 krooni) päevas alates 5. juunist 2009 kuni põhinõude täitmiseni. Hagi järgi tuleneb hageja nõue 3. detsembril 2008 sõlmitud osaühingu osa müügilepingust. Lepingu järgi müüs hageja kostjale Osaühingu Avoterm 120 000 kroonise nimiväärtusega osa 2 000 000 krooni eest. Kostja kohustus tasuma ostuhinna viies võrdses osas (iga osamakse 400 000 krooni), kuid jättis kaks viimast osamakset (800 000 krooni) tasumata. Hageja esitas 22. mail 2009 kostjale võlanõude, kuid kostja oma kohustust ei täitnud.
2.Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles palus arestida tema kasuks kostja arvelduskontod AS-is SEB Pank ja Swedbank AS-is 800 000 krooni ulatuses. Hageja arvates võib kostja tahtlikult tekitada olukorra, kus ta menetluse ajal sundlõpetatakse. Kostjal on maksu- ja intressivõlg ning äriregistri andmebaasist nähtub, et registripidaja on teinud talle hoiatusmääruse registrist kustutamiseks, sest kostja ei ole esitanud majandusaasta aruannet. Hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.
3.Viru Maakohus rahuldas 11. juuni 2009. a määrusega hagi tagamise taotluse ja arestis hageja kasuks kostja arvelduskontod AS-is SEB Pank ja Swedbank AS-is 800 000 krooni ulatuses.
4.Kostja esitas maakohtu hagi tagamise määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse
tühistada või hagi tagamise abinõu asendada kohtulike hüpoteekidega. Tartu Ringkonnakohus jättis 31. augusti 2009. a määrusega määruskaebuse rahuldamata. Samas kohustas ringkonnakohus hagejat maksma 10. septembriks 2009 kohtu deposiitkontole tagatise 150 000 krooni kostjale tekkida võiva kahju hüvitamiseks.
5.Kostja esitas maakohtule seejärel taotluse, milles palus hagi tagamise tühistada või kui kohus sellega ei nõustu, asendada hagi tagamise abinõu kohtulike hüpoteekide seadmisega hoonestusõigusele (Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 1407308) ja kahele kinnisasjale (Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriosad nr 335008 ja 2325108). Kui kohus ka alternatiivset taotlust ei rahulda, palus kostja seada hüpoteegid teistele kinnisasjadele (Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriosad nr 2030808, 2682808, 74308 ja 55308). Taotluse järgi ei ole alust hagi tagada, sest kostjal ei ole maksu- ega intressivõlga ja ta on esitanud äriregistrile majandusaasta aruanded. Lisaks on hageja nõue tasaarvestusega lõppenud. Kohtul on võimalik kostjale üleliia koormav hagi tagamise abinõu asendada kohtuliku hüpoteegiga.
6.Hageja vaidles kostja taotlusele vastu. Hageja väitel kaotab ta taotluse rahuldamise korral võimaluse haginõue rahuldada. Viru Maakohus on Osaühingu Select Oil NV hagi tagamiseks arestinud 10. augusti 2009. a määrusega kostja pangakonto Swedbank AS-is 2 000 000 krooni ulatuses. Hageja on tasunud nõutud tagatise 150 000 krooni, tema põhinõudele on lisandunud viivis 40 200 krooni. Hoonestusõiguse registriosale nr 1407308 on Viru Maakohtu 10. augusti 2009. a määrusega seatud käsutamise keelumärge, pealegi on registriosa III jagu koormatud lepingutega. Kinnistule nr 335008 on kantud 7 300 000 krooni suurune hüpoteek Swedbank AS-i kasuks. Viru Maakohtu 10. augusti 2009. a määruse alusel on seatud käsutamise keelumärge ka kinnistule nr 2325108 ja arestitud kostjale kuuluv Osaühingu Avoterm osa, mille eest on kostja hagejale võlgu. Kostja ei saa taotleda kohtuliku hüpoteegi seadmist kinnistutele nr 2030808, 2682808, 74308 ja 55308, kuna need kuuluvad Nikolai Reismanile, mitte kostjale.
7.Viru Maakohus rahuldas 10. septembri 2009. a määrusega hagi tagamise abinõu asendamise taotluse ning asendas kostja arvelduskontodele seatud aresti kohtulike hüpoteekide (kogusummas 800 000 krooni) seadmisega hageja kasuks esimesele vabale järjekohale N. Reismani kinnistutele nr 2030808 (310 000 krooni), nr 2682808 (110 000 krooni), nr 74308 (200 000 krooni) ja nr 55308 (180 000 krooni). Määruse järgi on kostja põhjendanud, et kontode arestimine on tema jaoks üleliia koormav ning kohtulike hüpoteekide seadmine kostja juhatuse liikme ja ainuosaniku N. Reismani kinnistutele tagab kohtuotsuse edasise täitmise. N. Reisman on andnud nõusoleku oma kinnistute koormamiseks kohtulike hüpoteekidega.
8.Hageja esitas maakohtu 10. septembri 2009. a määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
9.Tartu Ringkonnakohus tühistas 28. juuni 2010. a määrusega maakohtu 10. septembri 2009. a määruse ja tegi uue määruse, millega jättis hagi tagamise abinõu asendamise taotluse rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse järgi kontrolliti maakohtu määrust üksnes osas, mille peale esitati määruskaebus, st hagi tagamise abinõu asendamise osas. Maakohtu määrust ei kontrollitud osas, milles maakohus jättis hagi tagamise tühistamise taotluse rahuldamata, sest selles osas kaebust ei esitatud. Maakohus on alusetult asendanud hagi tagamise abinõu kolmanda isiku kinnistutele kohtuliku hüpoteegi seadmisega. Sellist hagi tagamise abinõu ei ole seaduses sätestatud. Kohtulik hüpoteek seatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 1 p 1 järgi kostjale kuuluvale kinnisasjale, mitte kolmandale isikule kuuluvale kinnisasjale. See, et kolmas isik on kostja juhatuse liige ja ainuosanik, olukorda ei muuda. Hagi tagamise abinõu asendamisel ei ole võimalik arvestada kostja pakutud kinnistutega nr 1407308 ja 2325108, kuna neile on juba seatud kohtulik hüpoteek Tartu Ringkonnakohtu 1. aprilli 2010. a määruse alusel. Kinnistu nr 335008 kohta ei ole kostja andmeid esitanud, kuid asja materjalidest nähtuvalt on ka see kinnistu koormatud piiratud asjaõigusega, mistõttu sellele kohtuliku hüpoteegi seadmine ei tagaks arvatavasti hageja nõuet kostja vastu. Kuna hagi tagamise abinõu, millega saaks asendada maakohtu hagi tagamise määrusega kohaldatud abinõu, ei ole, tuleb maakohtu 10. septembri 2009. a määrus tühistada ja jätta hagi tagamise abinõu asendamise taotlus rahuldamata. Ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu hagi tagamise määruse seaduslikkust ja põhjendatust, sest seda on kontrollinud Tartu Ringkonnakohus 31. augusti 2009. a määrusega.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.Määruskaebuses palub kostja ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta menetluskulud hageja kanda. Määruskaebuse järgi on väär ringkonnakohtu seisukoht, et kohtuliku hüpoteegi saab seada üksnes kostja kinnistutele. Kohtumenetluse käigus ei ole välistatud kohustuste tekkimine kolmandatele isikutele, kui nad on andnud kohustuse võtmiseks nõusoleku (TsMS § 430 lg 5). Hagi tagamise abinõuks võib TsMS § 378 lg 1 p 10 järgi olla ka kohtu vajalikuks peetud muu abinõu. Pooled ei vaidle, et N. Reisman andis oma vara koormamiseks nõusoleku.
11.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada seaduse väära tõlgendamise tõttu ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
13.Esmalt käsitleb kolleegium kaebuse eset, hagi tagamist ja tagamise abinõu asendamist üldiselt (I), seejärel analüüsib konto aresti hüpoteegiga asendamise võimalusi (II). Lõpetuseks lahendab kolleegium menetluslikud küsimused (III).
I
14.Kolleegium märgib esmalt, et ringkonnakohtu määruse peale saab esitada määruskaebuse, kuigi hagi hind ei ületa 1 000 000 krooni. Kolleegiumi arvates saab ringkonnakohtu määruse, millega tühistati maakohtu määrus hagi tagamise abinõu asendamise kohta, võrdsustada TsMS § 390 lg 1 esimese lause mõttes hagi tagamise abinõu asendamise määrusega.
15.Kolleegium saab asja lahendamisel hinnata üksnes maakohtu määrust hagi tagamise abinõu asendamise kohta ja ringkonnakohtu määrust selle tühistamise kohta. Hinnata ei saa maakohtu 11. juuni 2009. a määrust hagi tagamiseks kostja kontode arestimise kohta, mis ei ole selle menetluse esemeks, nagu leidis põhjendatult ka ringkonnakohus.
16.Hagi tagamise korras kostja konto arestimine vaidluse ajaks võib erakordselt intensiivselt riivata kostja majandustegevust ja toimetulekut. See on kolleegiumi arvates TsMS § 378 lg 4 esimesest lausest lähtudes mõistlik üldjuhul vaid siis, kui see kostjat ebamõistlikult ei koorma. Suuremate nõuete puhul ja eriti majandustegevusega tegelevate isikute puhul tuleks võimalusel eelistada käibevahendite kasutamist vähem piiravaid tagamise vahendeid (nt kohtulikku hüpoteeki) ja konto arestida üksnes juhul, kui alternatiivset mõistlikku võimalust ei ole ja hagi tagamata jätmisega võib kaasneda oluline oht kohtulahendi täitmisele. Sarnaselt on kolleegium varem leidnud, et kinnisasjale ei või vähemalt üldjuhul seada rahalise nõude tagamiseks käsutamise keelumärget, vaid eelistada tuleks vähem koormavat kohtulikku hüpoteeki (vt nt Riigikohtu 15. aprilli 2004. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-04, p 11). Sellest tulenevalt võib maakohtu hagi tagamise abinõu asendamise määrust pidada iseenesest põhimõtteliselt mõistlikuks, kuna konto arestimine asendati vähem koormavate kohtulike hüpoteekidega.
17.Kui tagatud hagi jäetakse rahuldamata, peab hageja TsMS § 391 lg 1 järgi hüvitama kostjale hagi tagamisega tekitatud kahju (vt selle kohta ka Riigikohtu 3. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4908, p-d 12-19). Kostjale tekkiva kahju katteks võib kohus TsMS § 383 alusel kohustada hagejat andma tagatise.
18.Rahalise nõudega hagi tagamise määruses määratakse TsMS § 385 järgi kindlaks rahasumma, mille maksmisel kohtu selleks ettenähtud pangakontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel tühistab kohus kostja avalduse alusel hagi tagamise abinõu ja asendab selle pangakontole makstud rahaga või pangagarantiiga. See tähendab, et kohus on nõutud raha maksmisel või pangagarantii esitamisel kohustatud senise hagi tagamise tühistama ning kaalutlusruumi selle otsustuse tegemisel ei ole. Kuigi praeguses asjas tehtud hagi tagamise määruses ja hagi tagamise abinõu asendamise määruses ei ole maakohus seda rahasummat kindlaks määranud, ei ole kostjal iseenesest takistust nõuda seda kohtult ka hiljem.
19.Eriregulatsioon TsMS §-s 385 käib siiski üksnes hagi tagamiseks raha või pangagarantii pakkumise kohta. Muudel juhtudel on kohtule TsMS § 386 lg-te 1 ja 2 alusel antud diskretsiooniõigus otsustada, kas ta poole taotlusel hagi tagamise abinõu asendab.
Rahalise nõudega hagi tagamisel kui ka tagamisabinõu asendamisel tuleb hinnata, kas see on ikka tõenäoliselt vajalik kohtulahendi täitmise tagamiseks (TsMS § 377 lg 1), kas arvestatakse hagi hinda (TsMS § 378 lg 4 teine lause) ja kas kostja huvisid hagi tagamisega ebaproportsionaalselt ei kahjustata (TsMS § 378 lg 4 esimene lause). Seejuures kehtib hagi tagamise asendamisel põhimõte, et asendamisega ei tohi vähemalt üldjuhul hageja positsiooni oluliselt halvendada (st tagatist oluliselt vähendada), kui varem ei olnud tegemist just nn ületagamise juhtumiga. II
20.Nagu märgitud (vt määruse p 16), saab kostja konto arestimise asendamist kohtuliku hüpoteegiga pidada iseenesest mõistlikuks. Kohtulik hüpoteek ei takista kostja igapäevast toimetulekut ja majandustegevust, kuid tagab hagejale hagi rahuldamisel võimaluse koormatud kinnisasja arvel oma nõue rahuldada.
21.Kuna hagi tagamise abinõu asendamisega ei tohi hageja tagatis aga vähemalt üldjuhul oluliselt väheneda (vt määruse p 19), tuleb kohtul konto aresti kohtuliku hüpoteegiga asendamisel hüpoteegi tagatisväärtust arvestada. Seejuures on olulised esmajoones koormatava kinnisasja turuväärtus, aga ka võimalike kinnistusraamatusse kantud kolmandate isikute õiguste (sh käsutuspiirangute ja teiste hüpoteekide) olemasolu kinnisasjal ja nende järjekohad.
22.Kohtuliku hüpoteegi saab kohus hagi tagamise korras seada TsMS § 378 lg 1 p 1 alusel kostjale kuuluvale kinnisasjale. Kolmanda isiku vara kohus rahalise nõudega hagi tagamiseks seaduse järgi hageja taotlusel koormata ei saa, see oleks vastuolus ka hagi tagamise olemusega. Seega ei saa kohus seada hagi tagamiseks iseenesest ka kohtulikku hüpoteeki kolmanda isiku varale.
23.Kolleegium ei nõustu aga ringkonnakohtuga, et hüpoteeki ei saa seada kolmanda isiku kinnisasjale ka hagi tagamise abinõu asendamise korras, kui kolmas isik ise oma kinnisasja koormamisega nõustub. Kolleegiumi arvates mahub selline hagi tagamise vahend TsMS § 378 lg 1 p 10 alla. Ka ei ole see vastuolus hagi tagamise olemusega, kuna hageja saab endale senise tagatise asemel muu tagatise. See on ka ratsionaalne, kui nt kostjast äriühingul endal hagi tagamiseks sobivaid kinnisasju ei ole ja seetõttu arestitakse ühingu pangakontod, kuid tegevuse jätkamise huvides on tagatise valmis andma äriühinguga seotud kolmas isik. Kolmas isik võib ka menetluse väliselt pantida oma vara teise isiku võla tagamiseks (vt asjaõigusseaduse (AÕS) § 278) ja kolleegium ei näe põhjust, miks see peaks olema takistatud menetluse ajal.
24.Kui kostja taotleb hagi tagamise abinõu asendamist hüpoteegiga kolmanda isiku kinnisasja(de)le ja kolmas isik sellega nõustub, võib kohus teha määruse, milles asendab kohaldatud hagi tagamise abinõu tingimuslikult, andes võimaluse seada hüpoteek kolmanda isiku kinnisasjale omaniku ja hageja kokkuleppel. Selliselt asendatakse abinõu (nt vabastatakse kostja konto aresti alt) üksnes juhul, kui kinnistusraamatusse on hageja kasuks kantud hüpoteek või hüpoteegid. Sellisel viisil hagi tagamise asendamiseks peab olema hageja nõusolek, kes peab sõlmima kolmanda isikuga notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu hüpoteegi seadmiseks (AÕS § 641) ja tagatiskokkuleppe, milles määratakse, et hüpoteegiga tagatakse haginõuet (AÕS § 346 lg 2). Hüpoteek kantakse kinnistusraamatusse sel juhul üldises korras, st kinnistamisavalduse ja puudutatud
isiku nõusoleku alusel (vt kinnistusraamatuseaduse (KRS) §-d 34-35). Selline hüpoteek on ka muus osas n.ö tavaline hüpoteek ja allub selle käibe reeglitele.
25.Kolleegiumi arvates on kohtul aga võimalik hagi tagamise abinõu asendamise korras seada hüpoteek kolmanda isiku kinnisasjale ka juhul, kui hageja asendamisega ei nõustu, kuid olemas on kostja taotlus ja kolmanda isiku nõusolek. Sel juhul peab kohus esmalt kaaluma poolte huvisid, tagatiseks pakutava(te) kinnisasja(de) väärtust jm olulisi asjaolusid, mida hagi tagamisel ja tagamise abinõu asendamisel tuleb arvestada (vt määruse p-d 19 ja 21). Seejärel saab kohus seada kolleegiumi arvates TsMS § 378 lg 1 p-st 10 lähtudes ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-le 5 tuginedes asendada hüpoteegi seadmiseks ja tagatiskokkuleppe sõlmimiseks vajaliku(d) hageja (ka notariaalselt tõestatud) tahteavalduse(d) hagi tagamise abinõu asendamise määrusega. Seejuures saab analoogia alusel kohaldada mh TsMS § 430 lg-t 6 notariaalselt tõestatud kokkuleppe asendamise kohta kohtuliku kompromissiga. Selle määruse alusel saab sellise hüpoteegi kanda hageja kasuks ka kinnistusraamatusse, kusjuures kinnistamisavalduse võib esitada kostja või kolmas isik (vt KRS § 35 lg 4). Kolleegiumi arvates saab analoogiliselt kohaldada ka TsMS § 387 lg 2 ja võimaldada hagi tagamise abinõu asendamise määruse alusel hüpoteegi sissekandmist, kui seda taotleb kohtult asendamist soovinud kostja. Sellisele hüpoteegile saab kolleegiumi arvates kohaldada kohtuliku hüpoteegi kohta sätestatut (vt esmajoones AÕS § 363, TsMS § 388). Erisusena AÕS §-st 3631 (vt ka Riigikohtu 27. jaanuari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-09, p-d 10-15) tuleb aga kõne alla sellise hüpoteegi kandmine ka kolmanda isiku mitmele kinnisasjale ühishüpoteegina (AÕS § 359), kui kolmas isik sellega nõustub.
26.Eelneva põhjal on kolleegiumi arvates ebaõige ringkonnakohtu seisukoht, et hagi tagamise abinõu asendamise korras ei saa seada hüpoteeki kolmanda isiku kinnisasjale. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kolleegiumi seisukohtadega arvestada. See ei tähenda siiski seda, et hagi tagamise abinõu tuleks igal juhul asendada. Selleks peab ringkonnakohus veenduma, et asendamise kriteeriumid on täidetud, esmajoones on pakutud kinnisasjadele võimalik hüpoteeke seada ja nende tagatisväärtus ei ole oluliselt väiksem senisest kostja konto arestist (vt eelkõige määruse p-d 19 ja 21). Seejuures saab ringkonnakohus lähtuda määruskaebuse lahendamisel olemasolevast olukorrast (vt mh TsMS § 662 lg 3), mh tuleb arvestada seda, kas hüpoteeke on tegelikult võimalik kinnistusraamatusse ka kanda (vt mh TsÜS § 88 lg 1) või takistavad seda nt keelumärked kinnistusraamatus ning kas ja milliseid kolmandate isikute asjaõigusi on kinnisasjadele juba varem kantud. Seejuures ei pruugi hüpoteegi sissekandmine kinnistusraamatusse olla takistatud, kui keelumärke järgi õigustatud isik annab kande tegemiseks TsMS § 378 lg 6 alusel nõusoleku. Lisaks tuleb tuvastada, kas N. Reisman on ikka andnud selgesõnaliselt nõusoleku oma kinnisasjade hüpoteegiga koormamiseks ja selle nõusoleku tingimused. Kuigi maakohus on sellisele nõusolekule viidanud, ei ole toimikus N. Reismani ega tema esindaja allkirjaga vastavat dokumenti. Asja materjalidest võib sellist nõusolekut järeldada kaudselt üksnes kostja ärakuulamise protokollist (I kd,
tl 172). III
27.Kolleegium märgib, et TsMS § 390 lg 2 teise lause järgi peatab määruskaebuse esitamine hagi tagamise tühistamise või ühe tagamisabinõu teisega asendamise määruse peale määruse täitmise. Koostoimes TsMS § 466 lg 3 esimese lausega tähendab see seda, et kui hagi tagamise abinõu ka kokkuvõttes ei asendata, säilib hagejal esialgse hagi tagamisega tema kasuks seatud kostja konto arest (vt ka Riigikohtu 8. detsembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-10, p 11).
28.Hagi tagamise asendamisega seotud menetluskulud jätab kolleegium TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendusest.
29.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Kostja on teatanud, et kautsjon tagastataks advokaadibüroo Hansa Law Offices osaühingu arvelduskontole. Ants Kull, Villu Kõve, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.