TF Bank AB(publ.) Eesti filiaal hagi K.K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetluse liik
kohtuistung 03.06.2024
Tsiviilasja hind
9609,85 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nendeHageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235; aadress Vabaõhumuuseumi tee 1, Haabersti linnaosa, Tallinn, 13521, Harju maakond) Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo OÜ; e-post [email protected]) Kostja K.K. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx, xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx, xxxxx xxxxxxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt K.K.lt (K.) hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks põhivõlg summas 5777,98 eurot.
3.Jätta resolutsiooni punktis 2 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud tsiviilasja esmase läbivaatamisega seonduvalt tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 70% ulatuses kostja K.K. ja 30% ulatuses hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus ja asja uuel läbivaatamisel maakohtus jätta hageja enda kanda.
5.Rahuldada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
6.Välja mõista kostjalt K.K.lt hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks menetluskuludena 749 eurot.
7.Välja mõista kostjalt K.K.lt hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks viivis menetluskuludelt (749 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
8.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud
1.Hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal esitas 15.08.2023 kostja vastu hagi võlgnevuse nõudes. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust summas 7058,26 eurot, intress 416,58 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 809,98 eurot.
2.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 21.08.2023 määrusega. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud isiklikult tähtsaadetisena 23.09.2023. Kuna kostja kohtule tähtaegselt oma seisukohta ei esitanud tegi kohus asjas tagaseljaotsuse 12.10.2023, millega rahuldas hagiavalduse osaliselt.
3.Hageja esitas 10.11.2023 tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus tegi 04.12.2023 otsuse, millega tühistas Tartu Maakohtu 12. oktoobri 2023 tagaseljaotsuse ja saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Tartu Ringkonnakohus nõustus hagejaga, et maakohus, leides, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on jätnud hageja poolt hagiavalduses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise kohta toodu tähelepanuta (konto väljavõtte). Ühtlasi nõustus ringkonnakohus hageja seisukohaga, et maakohus on rikkunud selgitamiskohustust, kuna juhul, kui maakohus leidis, et hageja ei ole hagiavalduses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist piisavalt selgitanud, oleks kohtul tulnud hagejale kõigepealt anda täiendav tähtaeg selgituste ja tõendite esitamiseks ning teha asjas sisuline otsus.
4.22.02.2024 uuel läbivaatamisel andis maakohus hagejale täiendavad selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte kohta ja määras tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Hageja täiendavaid tõendeid ei esitanud, vaid viitas uuesti hagiavalduse lisadele ning apellatsioonkaebuse lisale.
5.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaaliga 09.12.2021 lepingu nr. 7097971598, mille alusel sai kostja laenu summas 7437,13 eurot. Kuna kostja rikkus laenu tagasimakse kohustust saatis krediidiandja kostjale 09.12.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning krediidiandja ütles lepingu üles 24.12.2022.
6.Täiendavalt on hageja esitanud apellatsioonkaebuse esitamisel tõendi krediidivõime hindamise osas. Hageja selgitas, et laen võeti vastavalt hagiavalduse lisale 1 osaliselt teiste laenude refinantseerimiseks. Hageja selgitas kontoväljavõtte alusel välja, et vastustaja keskmine igakuine sissetulek on 945,58 eurot ning samuti keskmised igakuised kohustused on kokku 664,70 eurot (Bondoral; TF Pank; Placet Group; Ühisraha; BBF ; LHV). Lisa kohaselt paremas tulbas nähtub, et 2(7)
juhul kui kostja oleks soovinud veel lisaks hagejalt laenu võtta, oleks krediidianalüüsi vastus olnud negatiivne, kuna koos uue laenumaksega oleks igakuised kohustused kokku 823,48 eurot, mis tähendab et kätte jäänuks vastustajale vaid 122,10 eurot. Kuid kuna Placet Group, Ühisraha ja BBF laenud refinantseeriti siis jäid kostja igakuisteks kohustusteks pärast käeoleva lepingu sõlmimist (koos no uue lepingu osamaksega) kokku 454,93 eurot, mis on 48,1% sissetulekust ning vastustajale jääb kätte pärast igakuiste kohustuste täitmist 490,65 eurot so 51,9% sissetulekust. Nimetatud asjaolud on välja toodud käesoleva lisa 1 alumises tulbas. Tulenevalt eeltoodust leiab hageja, et on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid.
7.Kohus korraldas tsiviilasja arutamiseks istungi 03.06.2024. Kohtuistungist võttis osa hageja, kostja kohtuistungile ei ilmunud. Hageja jäi istungil oma seisukoha juurde, et hageja on järginud laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ning on esitanud selle tõendamiseks kõik vajalikud tõendid. Rohkem hageja midagi lisada ei soovinud ning jäi juba esitatud tõendite ning seisukohtade juurde.
8.Kostja ei ole maakohtus ega ka ringkonnakohtus hagiavalduse osas oma seisukohta esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
9.Pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid tõendavad. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hagi tuleb menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.
10.Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
11.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaaliga 09.12.2021 lepingu nr. 7097971598, mille alusel sai kostja laenu summas 7437,13 eurot, mis sisaldas lepingutasu summas 354,15 eurot (dtl 11-14). Tegelik laenusumma oli summas 7082,98 eurot (dtl 12). Hageja ei ole esitanud täpset tõendit kõigi laekunud summade kohta, kuid on hagis kinnitanud, et kostja on teinud põhiosa katteks tagasimakseid summas 378,87 eurot. See tähendab, et kostja on teinud maksegraafiku alusel tagasimakseid vähemalt 7x158,78 eurot ning 1x166,18 eurot, s.o kokku 1277,64 eurot (dtl 5 ja 17). Võlanõude ümberarvestusest nähtuvalt on kostja teinud tagasimakseid kokku summas 1305 eurot (vt dtl 153). Kohus loeb seega tuvastatuks, et tegelikult on kostja teinud hageja nõuete katteks kokku makseid 1305 eurot ulatuses.
Kuna kostja rikkus laenu tagasimakse kohustust saatis krediidiandja kostjale 09.12.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 18). Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning krediidiandja ütles lepingu üles 24.12.2022 (dtl 19). Ka vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise puhuks esitatud ümberarvestuse kohaselt oli kostja viivituses vähemalt kolme põhiosamaksega, mistõttu loeb kohus, et hagejal oli õigus leping enne hagi esitamist üles öelda. Kohus loeb seetõttu lõppjärgus lepingu õiguspäraselt üles öelduks.
12.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).
13.Kostja ei ole kohtule sisulisi vastuväiteid esitanud.
14.Kohus peab sõltumata kostja vastuväidete puudumisest omal algatusel kontrollima tarbijakrediidilepingute puhul seda, kas krediidilepingu tingimused võivad olla tarbija suhtes 3(7)
ebaõiglased ning tarbijakrediidileping tühine. Seejuures on keskseks küsimuseks see, kas on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
15.Järgnevalt analüüsibki kohus seda, kas krediidiandja on krediidi väljastamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
16.Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 403 4 ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.
17.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
18.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja, käesoleval juhul hageja, mistõttu tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist kinnitavad asjaolud tõendada hagejal.
19.Praegusel juhul on hageja seisukohal, et ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, sest on analüüsinud kostja esitatud pangakonto väljavõtet, mille kohaselt oli kostja keskmine sissetulek 945,58 eurot kuus ning keskmised igakuised kohustused olid kokku 664,70 eurot (Bondoral; TF Pank; Placet Group; Ühisraha; BBF ; LHV). Kuna Placet Group, Ühisraha ja BBF laenud refinantseeriti siis jäid kostja igakuisteks kohustusteks pärast käeoleva lepingu sõlmimist (koos no uue lepingu osamaksega) kokku 454,93 eurot, mis on 48,1% sissetulekust ning kostjale jäi kätte pärast igakuiste kohustuste täitmist 490,65 eurot so 51,9% sissetulekust. Tulenevalt eeltoodust leiab hageja, et on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid.
20.Kohus ei saa nõustuda hageja poolse analüüsi tulemustega. Kui arvestada esitatud konto väljavõttest (mai-november) kuid juuni-november, siis kohus nõustub, et kostja sissetulekuks on keskmiselt 945,58 eurot kuus. Samas ei saa kohus nõustuda kostja igakuiste kohustuste suurusega. Hageja on leidnud, et kostja väljaminekute suuruseks on 664,70 eurot, samas on hageja selle märkinud vaid viimasele kuule (november) ning teiste kuude kohta ei ole hageja väljaminekuid märkinud (dtl 150-152). Analüüsinud kostja igakuiseid kohustusi leidis kohus, et kostja keskmiseks igakuiseks laenukohustuseks oli 685,23 eurot (juunis 587,70 eurot; juulis 569,96 eurot; augustis 663,02 eurot; septembris 929,54 eurot; oktoobris 675,95 eurot ning novembri kohta andmeid esitatud ei ole, seega saab keskmise arvestusse võtta 5 kuu andmed).
21.Hageja on kinnitanud kohtule, et laenulepinguga refinantseeriti kostja 3 laenukohustust (Placet Group OÜ; BB Finance OÜ ja Ühisraha OÜ). Hageja on kostja teiste laenukohustuste (LHV, TF Bank ja Bondora) kohta kirjutanud, et nende kohustuste kogusumma on 296,15 eurot kuus (LHV 69 eurot kuus, TF Bank 47,15 eurot kuus ning Bondora 180 eurot kuus; dtl 150-152). Kontoväljavõtte kohaselt on kostjal LHV pangas aga kokku seitsme erineva lepingu alusel kohustused, mitte ainult ühe. LHV panga ees on kostjal ühes kuus kohustusi kokku 190,44 eurot (lepingu 3580909 alusel summas 8,07 eurot kuus; lepingu 3565694 alusel 11,45 eurot kuus; lepingu 3565694 24,86 eurot kuus; lepingu 3559697 alusel 24,86 eurot kuus; lepingu 3574384 alusel 25,10 eurot kuus; lepingu 3594791 alusel 27,10 eurot; lepingu 3537185 alusel 69 eurot kuus). Eelneva kokkuvõtteks on kostjal ka peale käesoleva vaidluse aluseks oleva lepingu sõlmimist igakuiseid kohustusi kokku 4(7)
summas 576,37 eurot (417,59 (190,44 (LHV)+180 (Bondora)+47,15 (TF Bank) + 158,78 (refinantseeritud laen), mis moodustab kostja sissetulekust 61%, mitte 48,1% nagu on leidnud hageja.
22.Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 17,90% aastas (vt dtl 12). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
23.Sellises olukorras peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks tahtlikult võltsinud krediidiandjale esitatavaid andmeid või jätnud nõutud andmed esitamata.
24.Krediidiandja on võimaldanud kostjale laenu summas 7082,98 eurot. Kostja kohustus maksma ka intressi 17,90% tagastamata krediidisummalt aastas. Krediidi tagasimakseperioodiks oli 84 kuud, kohustusega tasuda alates 10.01.2022 maksegraafiku alusel iga kuu laenu põhiosast. intressist ja haldustasust koosnevaid makseid ligikaudselt summas 158,78 eurot kuus.
25.Hageja on kinnitanud, et kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 1305 eurot (dtl 153).
26.Kuna krediidiandja on lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega ole kostja krediidivõimelisust kontrollinud piisava hoolsusega, siis on kostjal kohustus tasuda hagejale vaid põhivõlgnevus, sest seadusjärgne intressimäär oli 0%. Põhivõla suuruseks on 5777,98 eurot (7082,98 – 1305). Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
27.Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg 7 on kehtestatud võlaõigusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (eelnõu 152 SE). Nimetatud seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt see, et (VÕS § 403 4 lg 7 teise lause kohaselt) muid tasusid tarbija krediidiandjale ei võlgne, tähendab, et tarbija maksab ainult alanenud määras intressi. Seega on seadusandja tahte kohaselt on VÕS § 4034 lg 7 mõtteks see, et kui krediidiandja ei järgi lõikes 6 sätestatut keeldu sõlmida tarbijakrediidileping tarbijaga, kelle puhul krediidiandja ei ole veendunud, et ta on krediidivõimeline, siis on tal võimalik nõuda hiljem üksnes tasumata põhisumma tagastamist ning alanenud määras intressi. Viidatud sättega rakendatakse tarbijakrediidi direktiivi (2008/48/EÜ) artiklist 23 ja hüpoteekkrediidi direktiivi (2014/17/EL) artiklist 38 tulenevat. S.t kehtestatakse eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse direktiivi alusel vastu võetud riigisiseste õigusnormide rikkumise korral, ja võetakse kõik meetmed, mis on vajalikud nende rakendamise tagamiseks. Direktiividest tulenevalt peavad karistused olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Niisiis on VÕS § 403 4 lg 7 teine lause oma olemuselt sanktsioon, mis välistab vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandja muud nõuded tarbija vastu peale põhisumma tagastamise nõude ning alandatud intressinõude. Sama on sisuliselt leidnud Tallinna Ringkonnakohus, kes selgitas tsiviilasjas 2-22-145432 tehtud otsuses, et kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-22-145432, p 24). 5(7)
28.Eelöeldust tulenevalt jäävad hageja ülejäänud nõuded rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
30.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Menetluskulud saaks tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 70% ulatuses kostja ja 30% ulatuses hageja kanda. Samas, kohus tuvastas juba tsiviilasja eelmisel läbivaatamisel, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teeb sisuliselt käesolevas lahendis sama otsustuse nagu esimesel korral. Seejuures täpsustunud andmete pinnalt (tagasimaksete ulatus) on võimalik hagi rahuldada veelgi väiksemas ulatuses. Seetõttu leiab kohus, et hageja on täiendavat menetluskulud endale ise tekitanud ning nende kostja kanda jätmine (kes ei ole sisuliselt menetluses üldse osalenud ning menetluskulusid millegagi suurendanud) oleks äärmiselt ebaõiglane. Eriti arvestades, et hageja vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõttu on kostja finantsseisund ilmselgelt niigi keerukas. Seesuguses olukorras oleks vastutustundlik piirduda üksnes põhisumma nõude esitamisega, mille kohus saaks rahuldada tagaseljaotsusega ning kummalegi poolele ei saaks sel juhul tekkida ülemääraseid menetluskulusid. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus TsMS § 162 lg 4 alusel hageja menetluskulud kostja kanda 70% ulatuses ainult esimese menetluse osas ning hageja teise astme menetluskulud ning ka asja uue läbivaatamise kulud maakohtus jäävad hageja enda kanda. Alljärgnevalt analüüsib kohus seega menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ainult hageja esimese menetluse raames tehtud kulusid.
31.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
32.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 770 eurot ja õigusabikulust summas 507 eurot (hagis esitatud andmed), menetluskulude nimekirjas on hageja väitnud esialgse hagi koostamise kulud ulatuvad 676 euroni (dtl 163). Kohtu hinnangul ei saanud hagi koostamise kulud menetluse vältel muutuda sel määral suuremaks, mistõttu lähtub kohus hagis esitatust. Kostja sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.
33.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.
34.Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 300 eurot (s.h käibemaks), mis on tavapärases võlanõude asjas sisuliselt standardhagi esitamisel kohtu hinnangul piisavaks tasuks. Kohus arvestas ka käesoleva tsiviilasja eripäradega – kohtu esialgse selgituskohustuse osalise puudulikkuse tõttu lisandunud töö. Varasemalt on kohtupraktikas loetud standardhagi koostamisel piisavaks ka tasumäära 50 eurot, kuid käesolevas asjas leiab kohus, et see ei ole piisav (inflatsioon, töö lisandumine seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaldamisel kohtupraktika muutumisega).
35.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena (770 + 300) * 70% = 749 eurot. 6(7)
36.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (749 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
37.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.