lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-7701/45

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-7701/45
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
13.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2413
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
FARM INKASSO OÜ11057977(Puudutatud isik)Novus OIL OÜ12253143(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

13. aprill 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-7701

Tsiviilasi

FARM INKASSO OÜ avaldus Novus OIL OÜ pankroti väljakuulutamiseks Novus OIL algatamiseks

OÜ

avaldus

saneerimismenetluse

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 7. jaanuari 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Novus OIL OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Avaldaja (võlgnik; määruskaebuse esitaja): Novus OIL OÜ (registrikood 12253143), seaduslik esindaja juhatuse liige Kristjan Olei Puudutatud isik (võlausaldaja): FARM INKASSO OÜ (registrikood 11057977), lepinguline esindaja Oliver Ennok Saneerimisnõustaja: Tarmo Villman

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 7. jaanuari 2020. a määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Novus OIL OÜ kanda. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse (s.o Viru Maakohtu 7. jaanuari 2020. a määruse) jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib Novus OIL OÜ esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1.FARM INKASSO OÜ (võlausaldaja) esitas 21. mail 2019 Viru Maakohtule avalduse Novus OIL OÜ (avaldaja; võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avaldaja esitas 19. juunil 2019 Viru Maakohtule avalduse saneerimismenetluse algatamiseks. Viru Maakohus liitis 15. juuli 2019. a määrusega pankrotimenetluse ja saneerimismenetluse algatamise avaldused ühte menetlusse ning luges ühiseks tsiviilasja numbriks 2-19-7701. Sama määrusega võttis maakohus avaldaja avalduse menetlusse, algatas saneerimismenetluse ning nimetas saneerimisnõustajaks Tarmo Villmani. Seejuures määras maakohus saneerimiskava vastuvõtmise tähtajaks 29. juuli 2019 ning selle kohtule kinnitamiseks esitamise tähtajaks 16. september 2019. Maakohus peatas sama määrusega avaldaja suhtes läbiviidavad täitemenetlused (v.a töösuhte alusel tekkinud nõude või elatise tasumise nõude täitmiseks läbiviidavad täitemenetlused) kuni saneerimiskava kinnitamiseni.
2.Saneerimisnõustaja esitas 26. augustil 2019 maakohtule taotluse saneerimismenetluse lõpetamiseks ja enda saneerimisnõustaja ülesannetest vabastamiseks. Taotluse põhjenduste kohaselt ei olnud saneerimisnõustajal võimalik saneerimiskava koostada ning võlausaldajate (sh võlgniku lähikondsetest võlausaldajate) nõuete õiguspärasust hinnata, kuna avaldaja ei esitanud talle vajalikku teavet. Lisaks on avaldaja saneerimisnõustaja hinnangul püsivalt maksejõuetu. Saneerimisnõustaja oli seisukohal, et saneerimismenetlus tuleb ennetähtaegselt lõpetada.
3.Avaldaja esitas 27. augustil 2019 taotluse, milles palus saneerimisnõustaja vabastada, saneerimismenetlust jätkata ning nimetada uueks saneerimisnõustajaks Andres Aro. Saneerimisnõustaja jättis enda ülesanded täitmata ning on kohtule esitanud ebaõigeid andmeid. Avaldaja ei ole jätnud saneerimisnõustajale andmeid esitamata, vaid on korduvalt

saneerimisnõustajalt küsinud, kas ta vajab täiendavaid dokumente. Avaldaja hinnangul on ettevõtte saneerimine võimalik, kuid selleks tuleb nimetada uus saneerimisnõustaja.

4.Avaldaja esitas kohtule 16. septembril 2019 taotluse võlausaldajate poolt vastu võtmata saneerimiskava kinnitamiseks ning 17. septembril 2019 taotluse lisad, sh saneerimiskava. Avaldajal kui ettevõtjal on õigus koostada saneerimiskava. Saneerimiskavas jaotas avaldaja tagatud ja tagamata nõuetega võlausaldajad eraldi rühmadesse. Saneerimiskava poolt hääletasid kõik tagatud nõudega võlausaldajad ning tagamata võlausaldajatest 75 %, kellele kuulub 61 % häältest. Avaldaja hinnangul vastab saneerimiskava ka eriarvamusele jäänud võlausaldajate parimatele huvidele. Saneerimismenetluses on võlausaldajate nõude rahuldamise ulatus suurem kui pankrotimenetluses. Samuti on võlausaldajate nõuete ümberkujundamine vajalik avaldaja majandustegevuse jätkamiseks.
5.Võlausaldaja esitas 23. septembril 2019 seisukoha, milles palus saneerimismenetluse lõpetada ning avaldaja pankroti välja kuulutada. Avaldaja esitas saneerimisavalduse eesmärgiga vältida võlausaldaja pankrotiavalduse läbivaatamist. Võlausaldaja hinnangul tuleb saneerimismenetlus saneerimisnõustaja taotluse alusel lõpetada. Avaldaja juhatuse liige on asunud õigusvastaselt teostama saneerimisnõustaja õigusi. Avaldaja poolt esitatud dokumenti ei saa käsitleda saneerimiskavana, kuna selles sisalduvaid andmeid ei ole erapooletu saneerimisnõustaja poolt kontrollitud. Materjalidest nähtub, et avaldaja üritab fiktiivsete nõuete abil saada kontrolli saneerimis- või pankrotimenetluses. Saneerimiskava koostab ettevõtja nimel saneerimisnõustaja, mitte ettevõtja ise, ning lisaks peab sellele olema lisatud saneerimisnõustaja arvamus. Ka hääletamisprotokolli koostamine ja hääletamise läbiviimine ei ole olnud läbipaistev, erapooletu ega kontrollitav. Võlausaldaja on seisukohal, et avaldaja on püsivalt maksejõuetu, mistõttu tuleb avaldaja pankrot välja kuulutada.
6.Saneerimisnõustaja esitas 30. septembril 2019 ja 31. oktoobril 2019 taotlused saneerimismenetluse lõpetamiseks, enda saneerimisnõustaja ülesannetest vabastamiseks ja tasu ning kulutuste hüvitamise määramiseks. Kohtule ei ole määratud tähtajaks, s.o 16. septembriks 2019 nõuetekohast saneerimiskava esitatud. Avaldaja ei saa ise täita saneerimisnõustaja ülesandeid. Avaldaja 16. septembril 2019 esitatud dokumenti ei saa käsitleda saneerimiskavana. Sellest ka ei selgu, kuidas on võimalik tagada avaldaja majandusliku olukorra parandamine ja kasumlikkuse taastamine. Lisaks ei ole avaldaja puhul tegemist olulise ettevõtja ja tööandjaga, kelle saneerimismenetluse lõpetamine ilma saneerimiskava kinnitamata mõjutaks majandust, kohalikku ettevõtluskeskkonda või mõjuks negatiivselt üldisele tööhõivele. Avaldaja ei ole ka kõrvaldanud saneerimisnõustaja 26. augusti 2019 taotluses välja toodud puudusi, mis tingisid saneerimismenetluse lõpetamise avalduse esitamise. Saneerimisnõustaja on jätkuvalt seisukohal, et avaldaja on püsivalt maksejõuetu. Avaldaja ei ole esitanud muid tõendeid saneerimisnõustaja väidete ümberlükkamiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

7.Viru Maakohus lõpetas 7. jaanuari 2020. a määrusega avaldaja saneerimismenetluse ennetähtaegselt, vabastas saneerimisnõustaja tema kohustuste täitmisest ja määras saneerimisnõustajale hüvitamisele kuuluvaks tasuks 2632 eurot 50 senti ja kuludeks 140 eurot 68 senti. Menetluskulud jäeti avaldaja kanda. Maakohus määras sama määrusega jätkata võlausaldaja pankrotiavalduse menetlemist, kuid ajutise pankrotihalduri nimetamine otsustatakse eraldi määrusega. Maakohus leidis, et saneerimismenetlus tuleb lõpetada ennetähtaegselt saneerimisseaduse (SanS) § 39 lg 2 p 9 ja § 42 alusel – avaldaja on jätnud nõuetekohase saneerimiskava ette nähtud tähtaja jooksul kohtule kinnitamiseks esitamata. Maakohus nõustus saneerimisnõustaja ja võlausaldajaga selles, et avaldaja juhatuse liikme poolt esitatud saneerimiskavana esitatud dokument ei ole käsitletav saneerimiskavana saneerimisseaduse tähenduses. Saneerimiskava koostamine ja esitamine ilma saneerimisnõustaja poolse ettevõtja majandusliku olukorra ja saneerimisvõimaluste hindamiseta ning võlausaldajate nõuete kontrollimiseta ei põhine kehtival õigusel. Maakohus lisas, et saneerimismenetlus kuulub ennetähtaegselt lõpetamisele ka avaldaja kaasaaitamiskohustuse rikkumise tõttu SanS § 39 lg 2 p 10 ja § 43 kohaselt. Saneerimisnõustaja on korduvalt palunud avaldajal esitada teavet ettevõtja vara ning võlausaldajate nõuete tõendatusse ja õiguspärasuse kohta. Kohtu hinnangul on alus kahtlustada, et saneerimisnõustajale nõuete kohta teabe andmata jätmise põhjuseks on asjakohaste tõendite puudumine. Lisaks võib esineda alus lõpetada käesolev menetlus avaldaja püsiva maksejõuetuse tõttu SanS § 40 kohaselt. Avaldaja majandusliku seisundi parandamise prognoosid põhinevad vaid laenu saamisel avaldajaga seotud äriühingult, kes ei ole saneerimisnõustaja hinnangul võimeline laenu andma.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

8.Avaldaja esitas 3. veebruaril 2020 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Alternatiivselt palub avaldaja saneerimiskava kinnitada ja jätta saneerimisnõustajale tasu määramata. Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, jättes täitmata selgitamiskohustuse. Maakohus ei võimaldanud avaldajal esitada 7. novembri 2019 kohtuistungil sisulisi vastuväiteid saneerimisnõustaja ja võlausaldaja seisukohtadele. Maakohus on saneerimismenetluse lõpetamisel lähtunud ainult saneerimisnõustaja seisukohtadest ega ole arvestanud avaldaja esitatud seisukohtade ja tõenditega. Kohus ei ole arvesse võtnud, et saneerimisnõustaja on jätnud enda ülesanded täitmata. Avaldaja on saneerimisnõustajale esitanud kõik tema poolt küsitud andmed, st täitnud kaasaaitamiskohustuse. Maakohus on jätnud saneerimiskava ebaõigesti kinnitamata, kui leidis, et kohtule ei esitatud nõuetekohast saneerimiskava ettenähtud tähtaja jooksul. E-toimiku tõrke tõttu ei olnud saneerimiskava ja selle lisade kohtule esitamine võimalik, mistõttu esitas avaldaja need kohtule e-kirja teel 16. septembril 2019 kell 23.58. Asjaolu, et kohus kinnitas avaldaja poolt esitatud dokumentide kättesaamist 17. septembril 2019 kell 01:55, ei tähenda, et avaldaja oleks saneerimiskava jätnud tähtajaks esitamata.

Avaldaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et ettevõtjal ei ole lubatud ilma saneerimisnõustajata saneerimiskava koostada. Saneerimisnõustajal on üksnes abistav roll. Lisaks keeldus saneerimisnõustaja saneerimiskava koostamisest. Saneerimiskava vastab seaduse eesmärgile, sh aitab vältida ettevõtte likvideerimist pankrotimenetluse raames, võimaldab jätkata ettevõtte tegevusega ja seeläbi rahuldab võlausaldajate nõudeid suuremas ulatuses. Maakohus on määranud saneerimisnõustajale tasu ilma avaldajaga kooskõlastamata. Saneerimisnõustajale ei ole tasu määramine ülesannete täitmata jätmise tõttu põhjendatud ja õiglane. Samuti on tema töötasu arvestus tõendamata ning ebamäärane.

9.Võlausaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda ning võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldada.
10.Saneerimisnõustaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Määruskaebus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.
13.Avaldaja ei ole määruskaebuses välja toonud asjaolusid, millest tulenevalt võiks järeldada, et tema suhtes algatatud saneerimismenetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks puudus alus. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja ei ole määruskaebuses vastu vaielnud maakohtu järeldustele saneerimismenetluse ennetähtaegse lõpetamise kohta ettevõtja püsiva maksejõuetuse ilmnemise tõttu (SanS § 40 lg 2). Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS § 649 ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena avaldaja määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.
13.1.Määruskaebuses väidetu kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme, kuna ei andnud avaldajale võimalust esitada 7. novembri 2019. a kohtuistungil vastuväiteid saneerimisnõustaja ja võlausaldaja seisukohtadele. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja need etteheited põhjendamatud. Esiteks ei ole avaldaja määruskaebuses välja toonud, millistele saneerimisnõustaja ja võlausaldaja seisukohtadele soovis ta vastuväiteid esitada ning millised vastuväited jäid tal maakohtu menetluses esitamata. Teiseks nähtub asja materjalidest, et tegelikkuses oli avaldajal võimalus esitada võlausaldaja ja saneerimisnõustaja seisukohtade osas arvamusi nii 1. oktoobri 2019. a kui ka 7. novembri 2019. a kohtuistungitel (vt III kd, tl-d 183–186 pöördel; IV kd, tl-d 45 ja 45 pöördel). Ringkonnakohus lisab samuti, et isegi juhul kui avaldajal jäi maakohtu menetluses osa seisukohti esitamata, oli talle tagatud kaebeõigus maakohtu määruse peale. Avaldaja on

praegusel juhul määruskaebuses esitanud mh arvamuse võlausaldaja ja saneerimisnõustaja seisukohtade osas saneerimismenetluse ennetähtaegse lõpetamise kohta.

13.2.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses toodud seisukohaga, et maakohus lõpetas saneerimismenetluse ebaõigesti, leides, et avaldaja jättis seaduses sätestatud nõuetele vastava saneerimiskava tähtaegselt kohtule kinnitamiseks esitamata. Asja materjalidest nähtuvalt koostas praegusel juhul saneerimiskava avaldaja ilma saneerimisnõustaja abita. Seda kinnitab avaldaja ka määruskaebuses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et avaldaja juhatuse liikme poolt saneerimiskava koostamine ja esitamine ilma saneerimisnõustaja poolse ettevõtja majandusliku olukorra ja saneerimisvõimaluste hindamiseta ning võlausaldajate nõuete kontrollimiseta ei ole kooskõlas saneerimisseaduses sätestatuga. SanS § 20 lg 1 kohaselt koostab pärast saneerimismenetluse algatamist saneerimisnõustaja ettevõtja nimel saneerimiskava. Samas SanS § 16 lg 3 p 3 sätestab saneerimisnõustaja ülesandena ettevõtja abistamise saneerimiskava koostamisel ja läbirääkimistel võlausaldaja ja krediidiandjaga. Seega ei välista seadus saneerimiskava koostamist küll ettevõtja enda poolt, kuid kava tuleb koostada saneerimisnõustaja abil. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus leidis õigesti, et avaldaja suhtes algatatud saneerimismenetlus kuulub lõpetamisele ennetähtaegselt SanS § 39 lg 2 p 9 ja § 42 alusel. Praeguses asjas puudub saneerimiskava saneerimisseaduse tähenduses. Menetlusökonoomia kaalutlustest lähtudes ei analüüsi ringkonnakohus eelmärgitut arvestades küsimust, kas avaldaja poolt saneerimiskavana esitatud dokument esitati kohtule kinnitamiseks selleks ettenähtud tähtaja jooksul.
13.3.Nõustuda ei saa ka määruskaebuse väitega, nagu jäänuks nõuetekohane saneerimiskava koostamata ja kohtule esitamata saneerimisnõustaja kohustuste rikkumise tõttu. Saneerimisnõustaja 26. augusti 2019. a taotlusest ja selle lisadest nähtuvalt on saneerimisnõustaja korduvalt palunud esitada teavet võlgniku varade ja vastavate võlausaldajate nõuete tõendatuse ning õiguspärasuse kohta (II kd, tl-d 89 jj). Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et avaldaja rikkus kaasaaitamiskohustust ega esitanud saneerimisnõustajale vajalikku teavet. Seetõttu polnud saneerimisnõustajal võimalik võlausaldajate nõuete õiguspärasust hinnata ega saneerimiskava koostada. Saneerimisnõustaja ülesanneteks on mh nõude tõendatuse ja õiguspärasuse kontroll (SanS § 16 lg 2 ja § 16 lg 3 p 6) ning ettevõtja abistamine saneerimiskava koostamisel (SanS § 20 lg 1 ja § 16 lg 3 p 3). Saneerimisnõustaja ülesannete täitmiseks peab ettevõtja SanS § 14 lg 1 kohaselt andma saneerimisnõustajale vajalikku teavet. Kuivõrd avaldaja praeguses asjas saneerimisnõustajale küsitud andmeid, sh lähikondsetest võlausaldajate nõuete kohta tõendeid ei esitanud, ei olnud saneerimisnõustajal võimalik hinnata nõuete õiguspärasust ega saneerimiskava koostada. Maakohus jõudis järeldusele, et saneerimisnõustajale teabe andmata jätmise eeldatavaks põhjuseks on asjakohaste tõendite puudumine. Määruskaebuse väited ei anna alus asuda maakohtust erinevale seisukohale. Järelikult kuulub saneerimismenetlus lõpetamisele ennetähtaegselt ka SanS § 39 lg 2 p 1 ja § 39 lg 2 p 10 ja § 43 alusel.
13.4.Avaldaja vaidleb määruskaebuses vastu saneerimisnõustajale määratud tasule. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole praegusel juhul saneerimisnõustajale tasu

määramine põhjendatud, kuna saneerimisnõustaja jättis enda seaduses sätestatud ülesanded täitmata. Ringkonnakohus avaldaja etteheitega ei nõustu. Kuna praegusel juhul ei saa saneerimisnõustajale ette heita hooletust enda kohustuste täitmisel, ei ole tasu maksmine ja kulutuste hüvitamine saneerimisnõustajale välistatud. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et saneerimisnõustajal on SanS § 18 lg 2 kohaselt õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu ülesannete täitmise eest tasu. Nimetatud tasu ja kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, mistõttu saab kõrgema astme kohus sellesse sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Kohtule on antud lai otsustusruum saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitamise üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohtu arvates on maakohus SanS § 18 lg-st 2 tulenevat kaalutlusõigust praegusel juhul õiguspäraselt teostanud ning piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud saneerimisnõustaja töö mahtu. Sellest tulenevalt on kohus õigesti vähendanud toimingute ajakulu vaidlustatud määruses märgitud ulatuses, milles see ei olnud põhjendatud ega vajalik. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus nii ajakulu kui ka tunnihinna osas, arvestades saneerimisnõustaja poolt läbi viidud ülesannete mahtu ja menetluse käiku, õiglane ja põhjendatud. Maakohtu seisukoha kujunemine on vaidlustatud määruse põhjendustes jälgitav ja arusaadav. Ringkonnakohus lisab, et avaldaja ei ole määruskaebuses esitanud ka konkreetseid vastuväiteid saneerimisnõustaja poolt tehtud menetlustoimingute ajakulu osas, leides üldiselt, et need ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on saneerimisnõustaja tasu ja kulude koosseis kooskõlas tsiviilasja materjalidega. Seetõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ka saneerimisnõustajale määratud tasu osas.

13.5.Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka selles esitatud muud väited. Enamik avaldaja väitetest lähtuvad eeldusest, et kohtule on esitatud saneerimiskava (saneerimisseaduse tähenduses). Nagu ringkonnakohus eespool märkis, on avaldaja taoline käsitlus põhjendamatu. Ringkonnakohus ei tuvastanud asja materjalide põhjal selliseid menetlusnormide rikkumisi, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohtu järeldused on vaidlustatud määruses ka nõuetekohaselt (TsMS § 465 lg 2 p 8) põhjendatud.
14.Kuivõrd määruskaebust ei rahuldata, tuleb jätta kaebuse menetlemisest tingitud kulud TsMS § 171 lg 1 ja SanS § 4 alusel (nende koosmõjus) avaldaja (määruskaebuse esitaja) kanda. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
15.Käesoleva määruse peale kaebuse esitamise kohta selgitab ringkonnakohus järgmist. Saneerimismenetlusele kohaldatakse SanS § 4 järgi tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut. Hagita menetluses võib TsMS § 696 lg 3 esimese lause järgi maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitada isik, kelle õigusi on määrusega kitsendatud. Järelikult olukorras, kus ringkonnakohus on jätnud maakohtu määruse muutmata, saab ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes

isik, kes vaidlustas eelnevalt ka maakohtu määruse. Sellist tõlgendust toetab ka kassatsioonimenetluse kohta käiv TsMS § 668 lg 5, mille järgi ei saa ringkonnakohtu otsuse peale esitada kassatsioonkaebust osas, milles maakohtu otsust apellatsioonkaebusega ei vaidlustatud. Seega saab üksnes avaldaja esitada kaebuse käesoleva ringkonnakohtu määruse peale, millega jäeti määruskaebus rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja