Tori valla avaldus XX tahtest olenemata kinnisesse erihoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunamiseks. Esialgse õiguskaitse taotlus
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 20.02.2019 määrus esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Tori vald (vallavalitsuse kaudu), esindaja Siiri Jõerand Puudutatud isik I: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Anti Aasmaa Puudutatud isik II: YY (isikukood XXXXXXXXXX) Kinnine asutus: AS Hoolekandeteenused Valkla Kodu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta läbi vaatamata XX määruskaebus Pärnu Maakohtu 20.02.2019 määruse peale osas, milles vaidlustati maakohtu määrust osas, milles maakohus keeldus menetlusse võtmast Tori valla avaldust XX paigutamiseks tahte vastaselt kinnisesse erihoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele.
2.Ülejäänud osas jätta XX määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta Pärnu Maakohtu 20.02.2019 määrus muutmata.
Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a XX menetluskulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse võib esitada isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust (TsMS § 543). Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Pärnu Maakohus paigutas XX (puudutatud isik I) 08.11.2016 määrusega hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele tähtajaga 1 aasta alates 17.08.2016. Pärnu Maakohus pikendas 17.08.2017 määrusega puudutatud isiku I viibimist kinnises asutuses kuni üks aasta määruse tegemisest.
2.16.08.2018 määrusega pikendas Pärnu Maakohus puudutatud isiku I hoolekandeasutuses ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tähtaega 1 aasta võrra, s.o kuni 16.08.2019. Ühtlasi peatas maakohus puudutatud isiku I erihooldusteenusele paigutamise kui puudutatud isik I täidab järgnevaid kohustusi: puudutatud isik I on kohustatud elama eestkostja poolt korraldatud ööpäevaringse järelevalvega hooldekodus sealt lahkumise keeluga; puudutatud isik I ei tohi tarvitada alkoholi; puudutatud isik I on kohustatud korrapäraselt järgima raviplaani. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.11.2018 määrusega maakohtu 16.08.2018 määruse resolutsiooni muutmata. Riigikohus jättis 20.03.2019 määrusega ringkonnakohtu määruse muutmata.
3.Tori vald (avaldaja) esitas 15.02.2019 Pärnu Maakohtule avalduse paigutada puudutatud isik I vähemalt Riigikohtu lahendini tahtest olenemata kinnisesse erihoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele Valkla Kodusse. Koos põhiavaldusega esitas avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse paigutada puudutatud isik I tahtest olenemata kinnisesse erihoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele Valkla Kodusse vähemalt neljaks päevaks pikendamisega kuni 40 päevani. Avalduse kohaselt on Tori vald puudutatud isiku I eestkostja. Alates 05.09.2018 on puudutatud isik I viibinud AS-i Hoolekandeteenused Sõmera Kodus, kust ta on kolmel korral lahkunud, viibides teenusel 5 kuu jooksul ainult 21 päeva. Viimati lahkus puudutatud isik I omavoliliselt teenuselt 25.01.2019 ja ta leiti 26.01.2019 Pärnust politsei poolt joobeseisundis ja alajahtumise tunnustega lumehanges magamast, mille tõttu viidi ta politseiosakonda kainenema. Kokkuleppel eestkostjaga viibib puudutatud isik I hetkel Pärnu Haigla psühhiaatria osakonnas, kus ta ei allu korrale. Puudutatud isiku I praegune raviarst on kinnitanud, et puudutatud isik I ei saa hakkama avatud ööpäevaringsel
erihoolekandeteenusel, kuna ta ei saa aru teenusevajadusest. Avaldaja leiab, et puudutatud isiku I käitumine on ettearvamatu ja ennekõike talle endale ohtlik, mistõttu on tema viibimine Valkla Kodus tugevdatud tahtevastasel erihoolekandeteenusel vajalik. Puudutatud isiku I paigutamine muule igapäevaelu toetavale teenusele ei ole olnud piisav, et tagada tema turvalisust. Puudutatud isik I ei ole ise võimeline järgima raviplaani ja tagama enda ohutust. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
4.Pärnu Maakohus keeldus 20.02.2019 määrusega menetlusse võtmast Tori valla avaldust puudutatud isiku I tema tahte vastaselt paigutamiseks kinnisesse erihoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele (resolutsiooni punkt 1), võttis menetlusse esialgse õiguskaitse taotluse puudutatud isiku I tahte vastaselt paigutamiseks kinnisesse erihoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele (resolutsiooni punkt 2), paigutas puudutatud isiku I esialgse õiguskaitse korras tema nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele Valkla Kodusse neljaks päevaks alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest (resolutsiooni punkt 3), keeldus menetlusse võtmast avaldaja taotlust esialgse õiguskaitse pikendamiseks (resolutsiooni punkt 4) ning määras, et määrus kuulub täitmisele viivitamata (resolutsiooni punkt 5).
5.Maakohus keeldus kinnisesse asutusse paigutamise avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 5 ja TsMS § 477 lg 1 alusel, kuna poolte vahel on kohtu menetluses asi sama eseme kohta samal alusel. Pärnu Maakohus paigutas 08.11.2016 määrusega puudutatud isiku I tahte vastaselt hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele 17.08.2016 - 17.08.2017. Viimane määrus puudutatud isiku I nõusolekuta tema hoolekandeasutuses ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise pikendamiseks on tehtud 16.08.2018. Isiku kinnisesse asutusse paigutamise pikendamise korral kontrollitakse, kas konkreetse isiku puhul on jätkuvalt täidetud kõik eeldused, et isiku kinnipidamine oleks õiguspärane. Käesolevas asjas kohus tuvastas, et kõik eeldused puudutatud isiku I kinnises asutuses hoidmiseks on täidetud, kuid tulenevalt tema tervislikust seisundist seoses pikemaajalise kinnises asutuses viibimisega ja kontrollitud keskkonnas ravimite võtmisega, peatas kohus puudutatud isiku I kinnisesse asutusse paigutamise. Määrus ei ole käesolevaks hetkeks jõustunud, kuna puudutatud isiku I esindaja on selle vaidlustanud.
6.TsMS § 534 lg 1 kohaselt kohus võib avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui: 1) kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja 2) on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Kohtule esitatud Politsei- ja Piirivalveameti 01.02.2019 nr 2.1-3/3514-1 vastusest avaldajale nähtub, et tavalised ööpäevaringsed erihooldusteenuse teenuskohad ei taga puudutatud isikule I igapäevaselt kontrollitud keskkonda seoses isiku sagedaste lahkumistega erihooldusteenuselt. Puudutatud isik I on pärast vabanemist kinnisest hooldeasutusest jätkanud varasemat käitumismustrit ning on mitmel korral seadnud enda elu ja tervise ohtu. Viimati seadis ta oma elu ohtu 26.01.2019 kui ta leiti Pärnust politsei poolt joobeseisundis ja alajahtumise tunnustega lumehanges magamas. Kohtule esitatud asjaoludel ei täida puudutatud isik I 16.08.2018 määruse resolutsiooni punktides 3.1. – 3.3. temale pandud kohustusi, mistõttu esinevad käesoleval ajal peatamise tühistamise asjaolud, kuid seoses kaebemenetlusega ei ole võimalik isikut kinnisesse asutusse tagasi paigutada, seega tuleb asjas rakendada esialgset õiguskaitset. Psühhiaatriakliiniku raviarst on seisukohal, et puudutatud isik I vajab tulenevalt enda tervislikust seisundist ööpäevaringset rangelt kontrollitud hoolduskeskkonda, kust ta ei saa suvalisel hetkel iseseisvalt lahkuda.
7.TsMS § 534 lg 5 sätestab, et esialgset õiguskaitset võib rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Käesoleva määruse koostamise hetkeks ei ole puudutatud isik I tema tahte vastaselt kinnisesse asutusse paigutatud, mistõttu puuduvad eeldused esialgse õiguskaitse pikendamise taotluse menetlusse võtmiseks. Määruskaebus
8.23.02.2019 esitas puudutatud isiku I riigi õigusabi korras määratud esindaja Pärnu Maakohtu 20.02.2019 määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 1 osas ja võtta menetlusse avaldus puudutatud isiku I tahte vastaselt paigutamiseks kinnisesse erihoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele. Juhul, kui kohus maakohtu määruse resolutsiooni p 1 ei tühistada, siis palub määruskaebuse esitaja tühistada määrus resolutsiooni p 3 osas ning tuvastada, et puudutatud isik I viibib alates 21.02.2019 ebaseaduslikult tema nõusolekuta hoolekandeasutuses ööpäevaringsel erihooldusteenusel Valkla Kodus.
9.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kohtuasjad on kattuvad. 16.08.2018 määruses tugines maakohus nimetatud määruse eelnevale ajale. Käesolevas asjas on avaldaja tuginenud asjaoludele, mis toimusid hiljem. Olukorras, kus Pärnu Maakohtu 16.08.2018 määrus ei ole jõustunud ega seeläbi muutunud ka täidetavaks, on menetluslikult ainuvõimalik avaldaja poolt uue avalduse esitamine.
10.Seadus ei näe ette esialgse õiguskaitse algset kohaldamist üle nelja päeva. Kui juba ette on näha, et isikut peab kinni hoidma rohkem kui neli päeva, tuleks selleks õigustatud isikul esitada koos esialgse õiguskaitse avaldusega kohe ka põhiavaldus isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks või siis esitada see pärast esialgse õiguskaitse avalduse esitamist. Esialgse õiguskaitse pikendamise avalduse esitamine peaks olema erandlik ja põhjendatud eelkõige vaid juhul, kui põhimenetluse toiminguid ei jõuta piisavalt kiiresti teha. (Riigikohtu 19. veebruari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-13, p 46.3). Selliselt on avaldaja käesoleval juhul ka toiminud. Juhul kui määruskaebust ei rahuldata ja avaldaja avaldust menetlusse ei võeta, puudus alus ka resolutsiooni punktis 3 sätestatud otsustuse tegemiseks. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei ole võimalik esialgset õiguskaitset kohaldada olukorras, kus põhiavaldust ei ole menetlusse võetud.
11.TsMS § 541 lg 3 ja 4 laieneb ka esialgse õiguskaitse kohaldamisele. Seeläbi ei ole Pärnu Maakohtu 20.02.2019 määrus muutunud täidetavaks, millest tulenevalt viibib puudutatud isik I alates 21.02.2019 ebaseaduslikult nõusolekuta hoolekandeasutuses ööpäevaringsel erihooldusteenusel Valkla Kodus. Osundatu on võimalik tuvastada TsMS § 543 kohaselt. Puudutatud isikute vastused määruskaebusele
12.Tori vald (vallavalitsuse kaudu) vaidles määruskaebusele vastu. Puudutad isik II (puudutatud isiku I ema) määruskaebusele omapoolset seisukohta ei esitanud.
Edasine menetluse käik
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 660 lg 1 ja § 664 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata osas, milles kaebaja vaidlustas maakohtu määruse resolutsiooni punkti 1, millega maakohus ei võtnud menetlusse Tori valla avaldust puudutatud isiku I tahte vastaselt tema paigutamiseks kinnisesse erihoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab hagita asja kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 372 lg 5 järgi hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Seega saab käesolevas asjas avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse avaldaja ise ehk Tori vald. Eeltoodust tulenevalt on määruskaebus maakohtu 20.02.2019 määruse resolutsiooni p 1 tühistamise nõudes ebaõigesti menetlusse võetud ja ringkonnakohus jätab määruskaebuse selles osas läbi vaatamata.
15.Ülejäänud osas tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu 20.02.2018 määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata.
16.Määruskaebuses ei ole vaidlustatud asjaolu, et esialgse õiguskaitse korras kinnisesse asutusse paigutamise sisulised eeldused on täidetud. Määruskaebuses on tuginetud sellele, et puudub nn põhiavaldus. Kolleegium märgib, et Pärnu Maakohtu 16.08.2018 määrusega pikendati puudutatud isiku I hoolekandeasutuses ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tähtaega alates 16.08.2018 kuni 16.08.2019, kuid maakohtu määrust vaidlustati kõrgema astme kohtutes. Ringkonnakohus leiab, et sellises olukorras ei eeldanud Tori valla 15.02.2019 esialgse õiguskaitse avaldus täiendavat põhiavaldust, kuna menetluses oli avaldus kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks. Käesolevaks hetkeks on Riigikohus 20.03.2019 teinud lahendi, millega jäeti ringkonnakohtu 30.11.2018 määrus muutmata. Ühtlasi on Pärnu Maakohus teinud 27.03.2019 määruse, millega tühistati Pärnu Maakohtu 16.08.2018 määrusega puudutatud isiku I suhtes kohaldatud hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise peatamine ning puudutatud isik I paigutati nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele kuni 15.08.2019.
17.Määruskaebuse esitaja leiab samuti, et Pärnu Maakohtu 20.02.2019 määrus ei ole muutunud täidetavaks, millest tulenevalt viibib puudutatud isik I alates 21.02.2019 ebaseaduslikult nõusolekuta hoolekandeasutuses ööpäevaringsel erihooldusteenusel Valkla Kodus. Kolleegium ei nõustu sellega. Ringkonnakohus märgib et Riigikohus on 30.04.2019 määruse nr 2-18-17167 p-s 13 selgitanud, et TsMS § 4771 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse esialgsele õiguskaitsele hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 467 lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. Eelnevast lähtudes tuleb ka esialgse õiguskaitse korras isiku kinnisesse asutusse paigutamise määrust täita viivitamatult. Ekslik on arusaam, et esialgse õiguskaitse määrusele kohalduvad TsMS § 541 lg-d 3 ja 4. Eelviidatud sätted on kohtumääruse täidetavuse osas erisäteteks TsMS § 478 lg 4 suhtes üksnes isiku kinnisesse asutusse paigutamise põhimenetluses tehtud lõpliku määruse korral.
18.Eeltoodust tulenevalt kuulus maakohtu määrus viivitamatult täitmisele ning puudutatud isik I ei ole vaidlustatud määruse alusel viibinud kinnises asutus ebaseaduslikult. Kolleegium märgib lisaks, et Pärnu Maakohtu 20.02.2019 määrus toimetati puudutatud isikule I kätte isiklikult 22.02.2019.
19.Ülaltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Menetluskulud
20.Kuna tegemist on hagita menetlusega, siis TsMS § 172 lg 1 alusel jäävad määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud puudutatud isiku I menetluskulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 järgi Eesti Vabariigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.