Tori valla taotlus XX esialgse õiguskaitse korras tahtest olenemata kinnisesse erihoolekandeasutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 25.02.2019 määrus esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Tori vald (vallavalitsuse kaudu), esindaja Siiri Jõerand Puudutatud isik I: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Anti Aasmaa Puudutatud isik II: YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Kinnine asutus: AS Hoolekandeteenused Valkla Kodu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 25.02.2019 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a XX menetluskulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse võib esitada isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib
esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust (TsMS § 543). Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Pärnu Maakohus paigutas XX (puudutatud isik I) 08.11.2016 määrusega hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele tähtajaga 1 aasta alates 17.08.2016. Pärnu Maakohus pikendas 17.08.2017 määrusega puudutatud isiku I viibimist kinnises asutuses kuni üks aasta määruse tegemisest.
2.16.08.2018 määrusega pikendas Pärnu Maakohus puudutatud isiku I hoolekandeasutuses ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tähtaega 1 aasta võrra, s.o kuni 16.08.2019. Ühtlasi peatas maakohus puudutatud isiku I erihooldusteenusele paigutamise kui puudutatud isik I täidab järgnevaid kohustusi: puudutatud isik I on kohustatud elama eestkostja poolt korraldatud ööpäevaringse järelevalvega hooldekodus sealt lahkumise keeluga; puudutatud isik I ei tohi tarvitada alkoholi; puudutatud isik I on kohustatud korrapäraselt järgima raviplaani. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.11.2018 määrusega maakohtu 16.08.2018 määruse resolutsiooni muutmata. Riigikohus jättis 20.03.2019 määrusega ringkonnakohtu määruse muutmata.
3.Tori valla avalduse alusel paigutas Pärnu Maakohus 20.02.2019 määrusega puudutatud isiku I esialgse õiguskaitse korras tema nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele Valkla Kodusse neljaks päevaks alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest.
4.Tori vald (avaldaja) esitas 21.02.2019 Pärnu Maakohtule avalduse paigutada puudutatud isik I tahtest olenemata kinnisesse erihoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele Valkla Kodusse kuni 40 päevaks või vähemalt Riigikohtu 20.03.2019 lahendini. Avalduse kohaselt puudub puudutatud isikul I muu talle sobiv ja tema turvalisust tagav sotsiaalteenus kui kohtumääruse alusel ööpäevaringne erihoolekandeteenus kinnises asutuses Valkla Kodus. Puudutatud isik I saab hästi hakkama kinnises kontrollitud keskkonnas, kuid tavalised ööpäevaringsed erihoolekandeteenuse teenuskohad tema turvalisust tagada ei suuda, kuna isik lahkub sagedasti teenuselt ning ei soovi sinna tagasi pöörduda. Viimati seadis puudutatud isik I oma elu ohtu 26.01.2019 kui ta leiti Pärnust politsei poolt joobeseisundis ja alajahtumise tunnustega lumehanges magamas. Tema vabastamine seab uuesti ohtu puudutatud isiku I elu, sest oma käitumismustreid ta muuta ei suuda.
5.22.02.2019 toimunud ärakuulamisel ei soovinud puudutatud isik I Valkla Kodus viibida.
6.Puudutatud isiku I raviarst oli seisukohal, et puudutatud isik I peaks olema kinnises asutuses, kuna tal ei ole käitumismustrit, mis on vajalikud avahooldusel. Puudutatud isiku I elu ja tervis satuvad ohtu, kui ta on tänaval, tal ei ole turvalisi inimesi ümber ning tekivad konfliktid. Puudutatud isik I võib kohati olla agressiivne olukorras, kus rakendatakse tema suhtes piire, mis temale ei sobi. Alkoholi ületarbimise puhul ei ole välistatud agressiivsus teiste suhtes, aga eelkõige on ta endale ohtlik. Puudutatud isik I ei ole iseseisvalt suuteline ravi jätkama.
7.Maakohus kuulas 25.02.2019 telefoni teel ära puudutatud isiku I ema YY (puudutatud isik II), kes avaldas soovi alates 2019. aasta juunikuust ise puudutatud isiku I eest hoolitseda.
8.Puudutatud isiku I määratud esindaja on seisukohal, et käesoleval juhul esineb menetluslik takistus esialgse õiguskaitse pikendamiseks. Kui juba ette on näha, et isikut peab kinni hoidma rohkem kui neli päeva, tuleks selleks õigustatud isikul esitada koos esialgse õiguskaitse avaldusega kohe ka põhiavaldus isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks või siis esitada see pärast esialgse õiguskaitse avalduse esitamist. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
9.Pärnu Maakohus pikendas 25.02.2019 määrusega puudutatud isiku I suhtes esialgse õiguskaitse korras isiku tahtest olenematut kinnisesse erihoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusele paigutamist Valkla Kodusse kuni 40 päevaks, s.o kuni 02.04.2019 ning määras, et määrus kuulub täitmisele viivitamata kättetoimetamisega isikule endale.
10.Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 105 lg 1 kohaselt paigutatakse täisealise isiku nõusolekuta täisealine isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta (edaspidi nõusolekuta hooldamine), kui esinevad kõik järgmised asjaolud: 1) täisealisel isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) täisealine isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama; 3) varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik.
11.Maakohus leidis, et SHS § 105 lg 1 koosseisu olemasolu on kinnitust leidnud. Puudutatud isikul I on diagnoositud mõõdukas vaimne alaareng käitumishäiretega – F71.1 ning muud täpsustatud pervasiivsed arenguhäired - F84.8. Puudutatud isik I oma vaimse tervise seisundi poolest ei ole suuteline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ning neid adekvaatselt juhtima. Kinnisesse asutusse paigutamata jätmisel paneb puudutatud isik I ohtu peamiselt enda tervise. Puudutatud isik I on pärast vabanemist kinnisest hooldeasutusest jätkanud varasemat käitumismustrit - ta hulkus ringi mööda Pärnut, sattus kodutute varjupaika, kainestusmajja, haiglasse jne. Kohus leiab et puudutatud isiku I ema ei saa tagada temale stabiilset kontrollitud keskkonda. Muud viibimiskohta ei ole puudutatud isik I kohtule avaldanud. Muude abimeetmete kasutamine ei ole käesoleva juhul võimalik. Tavalised ööpäevaringsed erihooldusteenuse teenuskohad ei taga puudutatud isikule I igapäevaselt kontrollitud keskkonda seoses isiku impulsiivsete lahkumistega erihooldusteenuselt.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 1 järgi kohus võib avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule
endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. 20.02.2019 määrusega paigutati puudutatud isik I esialgse õiguskaitse rakendamise korras tema nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele Valkla Kodusse neljaks päevaks alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. TsMS § 534 lg 5 teine lause sätestab, et pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Kohus on ära kuulanud puudutatud isiku I enda ja psühhiaatri ning kohtul puudub kahtlus selles, et puudutatus isik I vajab ööpäevaringset erihooldusteenust kinnises asutuses. Kohus on seisukohal, et esialgse õiguskaitse korras kinnisesse asutusse paigutamist tuleb pikendada kuni 40 päevani põhjendusel, et jõuaks läbi viia vajalikud menetlustoimingud pärast Riigikohtu poolt 20.03.2019 tehtavat lahendit: 1) Tori vallal tuleb esitada kohtule taotlus puudutatud isiku I kinnisesse asutusse paigutamise peatamise tühistamiseks või 2) Tori vallal võib tekkida kohustus esitada uus põhiavaldus tema kinnisesse asutusse paigutamiseks koos taotlusega ekspertiisi läbiviimiseks.
13.Kohus selgitas määratud esindajale, et kohus on 16.08.2018 määrusega pikendanud puudutatud isiku I erihooldusteenusele paigutamise tähtaega 1 aasta võrra kuni 16.08.2019. Avaldaja on esitanud esialgse õiguskaitse ja selle pikendamise taotluse põhimenetluse raames ajal, kui toimub kaebemenetlus ning tekkinud olukorda on vaja ajutiselt reguleerida. Määruskaebus
14.12.03.2019 esitas puudutatud isiku I riigi õigusabi korras määratud esindaja Pärnu Maakohtu 25.02.2019 määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus täies ulatuses või tuvastada, et puudutatud isik I viibib alates 21.02.2019 ebaseaduslikult nõusolekuta hoolekandeasutuses ööpäevaringsel erihooldusteenusel Valkla Kodus.
15.TsMS § 534 lg 1 esimese lause kohaselt esialgset õiguskaitset võib rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Seadus ei näe ette esialgse õiguskaitse algset kohaldamist üle nelja päeva. Kui juba ette on näha, et isikut peab kinni hoidma rohkem kui neli päeva, tuleks selleks õigustatud isikul esitada koos esialgse õiguskaitse avaldusega kohe ka põhiavaldus isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks või siis esitada see pärast esialgse õiguskaitse avalduse esitamist. Esialgse õiguskaitse pikendamise avalduse esitamine peaks olema erandlik ja põhjendatud eelkõige vaid juhul, kui põhimenetluse toiminguid ei jõuta piisavalt kiiresti teha. (Riigikohtu 19. veebruari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-13, p 46.3). Seega ei ole võimalik ka esialgse õiguskaitse pikendamine.
16.TsMS 4771 lg 2 teise lause kohaselt kui esialgse õiguskaitse kohaldamine on seaduse järgi võimalik, võib seda teha, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida, kui seadusest ei tulene teisiti. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei ole võimalik esialgset õiguskaitset kohaldada olukorras, kus põhiavaldust ei ole menetlusse võetud. Olukord, kus esialgsele õiguskaitsele põhimenetlust üldjuhul ei järgnegi, ei vasta seaduse mõttele ega ka sättele. Seadusest esialgsele õiguskaitsele tulenevaid erisusi peab saama kohaldada vaid siis, kui tegu on ka sisuliselt esialgse õiguskaitsega. Vastasel juhul võidaks neid regulatsioone kuritarvitada ja isikute põhiõigusi rikkuda. (Riigikohtu 19. veebruari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-13, p 66.3). Seadusandja on näinud TsMS § 534 lg-s 5 ette võimaluse kohaldada esialgset õiguskaitset kokkuvõttes 40 päeva jooksul, mis võib olla ka raviks piisav tähtaeg. See on aga vastuolus esialgse õiguskaitse olemusega,
mille ülesanne on lahendada olukord esialgu ja seejärel alustada põhimenetlusega, hindamaks kõiki asjaolusid korrektselt (Riigikohtu 19. veebruari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-13, p 66.1).
17.Maakohtu määruse resolutsiooni punkti 2 kohaselt kuulub määrus täitmisele viivitamata kättetoimetamisega isikule endale. Käesoleval juhul ei ole määrust puudutatud isikule I kätte toimetatud. Juhul kui kohus ei tühista Pärnu Maakohtu 25.02.2019 määrust täies ulatuses tuleb TsMS § 543 teise lause kohaselt tuvastada, et XX viibib alates 21.02.2019 ebaseaduslikult nõusolekuta hoolekandeasutuses ööpäevaringsel erihooldusteenusel Valkla Kodus. Menetlusdokumendi väljastusteatest nähtub, et kohtumäärus on 28.02.2019 üle antud volitatud isikule. Ei ole mõistetav, mil viisil puudutatud isik I oleks määruse vastu võtnud isiku selle vastuvõtmiseks volitanud. Puudutatud isikute vastused määruskaebusele
18.Tori vald vaidles määruskaebusele vastu. Puudutatud isik II määruskaebusele omapoolset seisukohta ei esitanud. Edasine menetluse käik
19.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 25.02.2019 määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.
21.Määruskaebuses ei ole vaidlustatud asjaolu, et esialgse õiguskaitse korras kinnisesse asutusse paigutamise sisulised eeldused on täidetud. Määruskaebuse esitaja on tuginenud sellele, et puudub nn põhiavaldus. Kolleegium märgib, et Pärnu Maakohtu 16.08.2018 määrusega pikendati puudutatud isiku I hoolekandeasutuses ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tähtaega alates 16.08.2018 kuni 16.08.2019, kuid maakohtu määrust vaidlustati kõrgema astme kohtutes. Ringkonnakohus leiab, et sellises olukorras ei eeldanud Tori valla 21.02.2019 esialgse õiguskaitse pikendamise avaldus täiendavat põhiavaldust, kuna menetluses oli avaldus kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks. Käesolevaks hetkeks on Riigikohus 20.03.2019 teinud lahendi, millega jäeti ringkonnakohtu 30.11.2018 määrus muutmata. Ühtlasi on Pärnu Maakohus teinud 27.03.2019 määruse, millega tühistati Pärnu Maakohtu 16.08.2018 määrusega puudutatud isiku I suhtes kohaldatud hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise peatamine ning puudutatud isik I paigutati nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele kuni 15.08.2019.
22.Määruskaebuse esitaja leiab, et kuivõrd puudutatud isikule 1 ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise pikendamise 25.02.2019 määrust isiklikult kätte toimetatud, siis ei ole määrus täidetavaks muutunud ning kinnisesse asutusse paigutamine on alates 21.02.2019 ebaseaduslik. Kolleegium ei nõustu selle väitega.
23.Maakohus on 25.02.2019 määruse resolutsiooni p-s 2 märkinud, et määrus kuulub täitmisele viivitamata kättetoimetamisega isikule endale. Ringkonnakohus viitab, et Riigikohus on 30.04.2019 määruse nr 2-18-17167 p-s 13 ja 14 selgitanud, et TsMS § 4771
lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse esialgsele õiguskaitsele hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 467 lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. Eelnevast lähtudes tuleb ka esialgse õiguskaitse korras isiku kinnisesse asutusse paigutamise määrust täita viivitamatult. Vajalik pole ka esialgse õiguskaitse määruse täidetavust siduda puudutatud isikule teatavakstegemisega. Esialgse õiguskaitse määruse täidetavuse osas kohaldub TsMS § 467 lg 5. TsMS § 478 lg 4 käsitleb hagita menetluses tehtud lõplike määruste täidetavust, st ei ole praegusel juhul kohaldatav. Kuivõrd see eksimus ei ole aga muutnud isiku kinnises asutuses viibimist ebaseaduslikuks, siis ei ole ringkonnakohtul ka põhjust vastavas osas maakohtu määrust tühistada.
24.Eelnevast ei tulene siiski, et puudutatud isikule I ei peaks esialgse õiguskaitse kohaldamise määrust kätte toimetama. Eelviidatud Riigikohtu lahendi p-st 15 tuleneb, et TsMS § 541 lg 1 esimese lause kohaselt toimetab kohus kinnisesse asutusse paigutamise ja seda peatava või selle lõpetava määruse, muu hulgas esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse, samuti kinnisesse asutusse paigutamisest keeldumise määruse kätte isikule endale, tema esindajale menetluses ja eestkostjale. Kohus võib määruse kätte toimetada kinnise asutuse vahendusel, järgides TsMS §-s 315 sätestatut. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et 25.02.2019 määrus anti 28.02.2019 Valkla Kodu töötajale üle puudutatud isikule I edasiandmiseks. Lisaks nähtub tsiviilasja toimikust, et puudutatud isiku I esindaja on määruse kätte saanud 26.02.2019 ning esitanud tähtaegselt määruskaebuse maakohtu 25.02.2019 määruse peale. Seega on puudutatud isikule I olnud õiguskaitse tagatud. Menetluskulud
25.Kuna tegemist on hagita menetlusega, siis TsMS § 172 lg 1 alusel jäävad määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud puudutatud isiku I menetluskulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 järgi Eesti Vabariigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.